Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) valduses olevatele dokumentidele, mis käsitlevad saatjata alaealiste tingimusi ELi rahastatavates pagulasasutustes Kreekas. EUAA tegi kindlaks 53 dokumenti, mis kuuluvad taotluse kohaldamisalasse, ja andis neile kõigile osalise juurdepääsu. Täieliku juurdepääsu keelamisel tugines EUAA mitmele erandile üldsuse õigusest tutvuda dokumentidega, mis põhinevad eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsel, EUAA otsustusprotsessil ja avaliku julgeolekuga seotud avalikel huvidel. Eelkõige väitis EUAA, et taotletud dokumendid sisaldavad tundlikku teavet konkreetsetes rajatistes viibivate isikute kohta ja esialgset teavet nende rajatiste olukorra kohta, mille riiklikud ametiasutused on konfidentsiaalselt esitanud. Viimati nimetatud teabe avalikustamine võib õõnestada nende ametiasutuste usaldust EUAA vastu ning sellest tulenevalt EUAA otsustusprotsesse ja avalikku julgeolekut.

Kuna kaebuse esitaja ei olnud selle vastuse ja kohaldatud redigeerimistega rahul, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis taotletud dokumentide redigeerimata versioone ja arutas kohaldatud redigeerimisi EUAA esindajatega. Selle põhjal nõustus ombudsman EUAA argumentidega vajaduse kohta kaitsta konkreetsetes rajatistes viibivate eriti haavatavate isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Ta tunnistas ka EUAA ulatuslikku kaalutlusõigust avaliku julgeolekuga seotud erandi kohaldamisel, mida võib negatiivselt mõjutada see, kui EUAA avaldab konfidentsiaalselt teavet, mida jagavad liikmesriikide ametiasutused, takistades seega neil tegemast tihedat koostööd EUAA ja selle lähetatud töötajatega. Lisaks, võttes arvesse riiklike ametiasutuste abistamiseks lähetatud EUAA töötajate tundlikke töötingimusi, leidis ombudsman, et EUAA võib mõistlikult püüda kaitsta oma töötajate märkusi konkreetsete rajatiste kohta, tuginedes EUAA otsustusprotsessi kaitset käsitlevale erandile.

Samas ei veennud ombudsmani täielikult kõik EUAA põhjendused kohaldatud redaktsioonide ja nende järjepidevuse kohta. Võttes aga arvesse ulatuslikku osalist juurdepääsu, mille EUAA oli taotletud dokumentidele juba andnud, leidis ombudsman, et selle kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud. Seetõttu lõpetas ta juhtumi käsitlemise, tehes ühe parandusettepaneku.

 

Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks näidiskaartidele, mis on seotud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tehisintellekti vahenditega. Näidiskaardid sisaldavad teavet tehisintellekti vahendite kavandatud kasutuse ja nende hindamiste kohta. Europol tegi kindlaks neli dokumenti, mis kuuluvad taotluse kohaldamisalasse. Ta keelas juurdepääsu kolmele dokumendile tervikuna ja andis osalise juurdepääsu ülejäänud dokumendile. Seda tehes tugines Europol vajadusele kaitsta avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis vaidlusaluseid dokumente ja kohtus Europoli esindajatega. Selle põhjal ja võttes arvesse ELi institutsioonide ja asutuste ulatuslikku kaalutlusõigust, kui nad leiavad, et avalik julgeolek on ohus, leidis ombudsman, et Europoli otsus keelduda (täielikust) üldsuse juurdepääsust ei olnud ilmselgelt vale. Arvestades, et kaalul olevat avalikku huvi ei saa asendada muu avaliku huviga, mida peetakse olulisemaks, lõpetas ombudsman uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Ombudsman leidis siiski, et Europoli selgitused kaebuse esitajale selle kohta, miks neile dokumentidele (täieliku) juurdepääsu andmisest tuli keelduda, oleksid võinud olla konkreetsemad, ning viitas varasemale parandusettepanekule, mille ta sellega seoses tegi.