Lugupeetud härra/proua

Käesoleva aasta 18. mail esitasite Euroopa Ombudsmanile Andrzej Górski (edaspidi „kaebuse esitaja“) nimel kaebuse OLAFi vastu seoses eespool nimetatud juhtumiga.

Hagiavalduses tõstatatakse kaks küsimust:

esiteks keeldus OLAF andmast teavet Poola riigimetsade uurimise kohta ja kvalifitseeris hageja juhtumis osalemise ekslikult „tunnistajaks“ või „informaatoriks“;

teiseks keeldus ta võimaldamast hagejal tutvuda läbiviidud uurimise toimikuga.

Pärast kogu kaebuses esitatud teabe hoolikat läbivaatamist otsustasime menetluse lõpetada järgmise taotlusega^[1]:

Kaebuses sisalduv teave ei võimalda järeldada, et OLAF on toime pannud haldusomavoli.

Esimese punkti kohta:

Kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et tema osalemine OLAFi menetlustes kvalifitseeritakse „tunnistajaks“ või „teadlaseks“. Kuid nagu on määratletud OLAFi töötajatele mõeldud juurdlussuunistes, [2]on rikkumisest teataja „isik,kes annab teavet, mis võib olla OLAFi juurdluse seisukohast oluline“. Kaebuse sisust nähtub, et kaebuse esitaja poolt OLAFile esitatud teabe põhjal algatati kõnealuses juhtumis uurimine. Seega ei ole tõendatud, et OLAF leidis ekslikult, et hageja oli asjas informaator.

OLAF teatas kaebuse esitajale, et kõnealuse juhtumi uurimine on lõpetatud, ning märkis, et uurimise tulemusel saadud teabe suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse põhimõtet. OLAF väitis, et menetluse kohta teabe andmisest keeldumine põhines asjaolul, et kaebuse esitaja ei olnud menetluse pool, vaid juhtumi puhul informaator ja tunnistaja.

Vastavalt määrusele 883/2013^[3] ja OLAFi töötajatele mõeldud juurdlusmenetlusi käsitlevatele suunistele [4]ei ole OLAF kohustatud andma juurdlusega seotud teavet juhtumi tunnistajatele või informaatoritele. Eeltoodut arvestades ei ole hagejal õigust paluda OLAFil vastata tema täiendavatele küsimustele läbiviidud juurdluse kohta. OLAF võib teavitada tunnistajat või informaatorit juurdluse lõpuleviimisest, kuid ta võib teavitamisest keelduda ka määruses (EL, Euratom) nr 883/2013^{[5] sätestatud juhtudel.}

OLAFi seisukoht on seega põhjendatud.

Teise punkti kohta:

Seoses kaebuse esemega, mis puudutab juurdepääsu Poola riigimetsade uurimistoimikule ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 42 kohaldatavust, tuleb märkida, et nende sätetega kehtestatakse dokumentidele juurdepääsu õiguse üldpõhimõte. See õigus ei ole siiski absoluutne õigus, vaid selle suhtes kehtivad teatavad eeskirjad ja piirangud, mis on kehtestatud määrustega avalikes või erahuvides^[6].

Käesoleval juhul märkis OLAF õigesti, et määrus 883/2013 ei anna informaatoritele ega tunnistajatele eelisõigust tutvuda juurdlustoimikuga. Lisaks kohaldatakse toimiku suhtes eespool nimetatud konfidentsiaalsuse põhimõtet^[7]. Seega on OLAFi tegevus õige.

Loomulikult peaksid ELi haldusasutused püüdma anda kodanikele teavet, mida nad taotlevad, kuid OLAFi puhul on suurem osa OLAFi käsutuses olevast teabest konfidentsiaalne. Tuletan meelde, et Euroopa õiguses^[8] kehtib eeldus, et OLAFi menetluste dokumentidega tutvumine kahjustab nende menetluste eesmärgi kaitset, mis õigustab seega nende dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist. Seda üldist eeldust kohaldatakse ka pärast seda, kui OLAF on juurdluse lõpetanud [9].

Kaebuse esitaja võib siiski taotleda OLAFilt üldsuse juurdepääsu dokumentidele vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001^[10] sätetele, saates kirjaliku taotluse järgmisel aadressil:

Euroopa Komisjon Euroopa
Toiduohutusamet (EFSA) Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)
1049 Brüssel
Belgia

või veebisaidi kaudu: https://ec.europa.eu/anti-fraud/contacts/general-enquiries_en

Kui ta ei saa OLAFilt rahuldavat vastust mõistliku aja jooksul ja pärast määruses 1049/2001 sätestatud kaheetapilise menetluse järgimist, võib kaebuse esitaja esitada Euroopa Ombudsmanile uue kaebuse.

Täname, et võtsite ühendust Euroopa Ombudsmaniga.

Lugupidamisega,

Marta Hirsch-Ziembińska teadus- ja arendustegevuse 1. üksuse
juhataja Teadusuuringud ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia

[1] Kogu teave kaebuste menetlemise ja nendega seotud õiguste kohta on kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/document/70707.

[2] „Slossary of Guidelines for OLAF Staff on Investigations“ (OLAFi töötajatele mõeldud juurdlusi käsitlevate suuniste sõnastik), lk 24. Suuniste terviktekst: https://ec.europa.eu/anti-fraud/sites/antifraud/files/gip_pl.pdf

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi Pettustevastane võitlus (OLAF) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määruse (Euratom) nr 1074/1999 kehtetuks tunnistamine

ELT L 248, 18.9.2013, lk 1–22.

Määruse terviktekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/PL/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R0883&from=PL

[4] Suuniste terviktekst: https://ec.europa.eu/anti-fraud/sites/antifraud/files/gip_pl.pdf

[5] Artikli 11 lõige Määruse nr 883/2013 artikkel 8 näeb ette, et OLAF võib keelduda teavitamast informaatorit juurdluse lõpetamisest, „kui ta leiab, et see võib kahjustada juurdlusaluse isiku õigustatud huve, juurdluse ja selle järelmeetmete tõhusust või konfidentsiaalsusnõudeid“.

[6] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 teine lõik.

[7] Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikkel 10.

[8] Üldkohtu otsus kohtuasjas T-110/15, IMG vs. komisjon, ECLI:EU:T:2016:322, punkt 37.

[9] Samas, punkt 35.

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele

EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43–48. Määruse terviktekst on kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/PL/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&from=PL