Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on kahe Küprosel ELi rahastatavaid noorteprogramme haldava organisatsiooni president. Organisatsioonid saavad ELi toetusi, et rakendada programmi „Erasmus+“, mis on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Riiklikul tasandil edendavad ja rakendavad programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood. Riiklikud bürood toimivad ka ühenduslülina ELi, st Euroopa Komisjoni, ning kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil osalevate organisatsioonide vahel.

2. 2016. aasta novembris pöördus kaebuse esitaja Euroopa Komisjoni poole seoses Küprose programmi „Erasmus+“ riikliku bürooga (riiklik büroo). Ta väitis, et erinevate projektide rakendamisel on tema organisatsioonidel olnud korduvalt probleeme suhtlemisel riikliku bürooga. Probleemide hulka kuulusid muu hulgas hilinenud maksed ja viivitused projektide lõpuleviimisel, samuti vaenulik käitumine, üleliigsed auditid ja e-kirjadele vastamata jätmine.

3. 2017. aasta veebruaris vastas komisjon mõnele kaebuse esitaja murele ja teatas, et jälgib riikliku büroo edusamme ülejäänud mureküsimuste lahendamisel. Komisjon teatas, et ta võtab vajalikud meetmed, et uurida riikliku büroo võimalikku diskrimineerivat käitumist ja eeskirjade eiramist.

4. Kaebuse esitaja pöördus 2018. aasta juulis ombudsmani poole, väites, et komisjon ei olnud kaebuses käsitletud küsimustes asjakohaseid meetmeid võtnud. Tema arvates on see võimaldanud probleemsel olukorral süveneda.

Uurimine

5. Ombudsman algatas uurimise meetmete kohta, mida komisjon on võtnud kaebuse esitaja murede lahendamiseks.

6. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni vastuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks komisjoni vastusele.

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebuse esitaja väited

7. Kaebuse esitaja väitis, et riiklik büroo suhtus tema organisatsioonidesse kiusavalt ja vaenulikult. Riiklikul bürool esines ka märkimisväärseid viivitusi lõpparuannete menetlemisel ja maksete tegemisel, millega rikuti toetuslepinguid. Komisjon aktsepteeris viivituste põhjendusena personalipuudust. Kaebuse esitaja väitis siiski, et töötajate vähesus ei õigusta õiguslike kohustuste rikkumist.

8. Kaebuse esitaja väitis, et riiklik büroo oli auditeerinud peaaegu kõiki tema projekte, samas kui keskmiselt auditeeritakse ainult 10 % projektidest. Mõned auditid olid süsteemsed kontrollid, mis tähendab, et riiklik büroo otsustas teadlikult auditeerida oma organisatsioonide rakendatavaid projekte. Kaebuse esitaja sõnul ei olnud mõned kontrollid põhjendatud ja riikliku büroo lõplikes järeldustes pärast ühte süsteemset kontrolli ei võetud arvesse kaebuse esitaja organisatsioonide esitatud tähelepanekuid. Lisaks on auditid väga aeganõudvad ja häirivad tema organisatsioonide igapäevast tööd.

9. Kaebuse esitaja väitis ka, et mõned vabatahtlikud ei saanud koolitust, millele neil oli õigus. Lisaks ei vastanud riiklik büroo süstemaatiliselt ega vastanud õigeaegselt kaebuse esitaja organisatsioonide e-kirjadele.

10. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei uurinud tema muresid nõuetekohaselt. Komisjon tugines riikliku büroo vastusele ega võtnud temaga kunagi ühendust, et saada selgitusi tema väidete kohta.

Komisjoni argumendid

11. Komisjonil on riiklike büroode üle järelevalve- ja järelevalveülesanne, st ta jälgib ja hindab riikliku büroo tulemuslikkust ja vastavust kohaldatavatele eeskirjadele, sealhulgas toetusesaajatele tehtavate maksete õigeaegsust ^[1]. Komisjon teeb riiklikesse asutustesse järelevalve- ja seirekülastusi. Komisjon tegi 2015. aasta lõpus järelevalvevisiidi Küprose riiklikku büroosse. Ta ei tuvastanud ELi toetuste taotlejate ebaõiglast või ebavõrdset kohtlemist.

12. Komisjon ei saa sekkuda riiklike büroode ja toetusesaajate vahelistesse vaidlustesse, mis on seotud selliste toetuslepingute tõlgendamise ja kohaldamisega, mille osaline komisjon ei ole. Kaebused riikliku büroo käitumise kohta tuleb esitada pädevale riiklikule asutusele ^[2].

13. Komisjon hindas kaebuse esitaja väiteid pettuse kohta, kuid jõudis järeldusele, et ta ei saa juhtumit Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) edastada, sest väited ei olnud piisavalt põhjendatud ja neil puudus finantsmõju ELi eelarvele. Komisjon palus kaebuse esitajal esitada konkreetsed tõendid pettuse kohta, kuid kaebuse esitaja ei vastanud.

14. Komisjon märkis, et riiklik büroo on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et kõrvaldada viivitused, mis tal tekkisid abisaajate lõpparuannete hindamisel. Viivitused, millele kaebuse esitaja viitas, olid peamiselt tingitud uue IT-vahendiga seotud tehnilistest probleemidest ning töötajate puudusest 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses. Pärast 2015. aasta lõpus toimunud järelevalvekülastust esitas komisjon riiklikule büroole soovitused. Küprose sõltumatu auditeerimisasutus ja riigi ametiasutus jälgisid nende soovituste rakendamist. 2017. aastal leidis komisjon taas viivitusi lõpparuannete käsitlemisel ja esitas veel ühe soovituse. Riiklik büroo lahendas lõpuks probleemi. 2018. aastal viivitas riiklik büroo kaebuse esitaja organisatsiooni elluviidava projektiga vaid ühe korra. 2018. aasta oktoobris komisjonile esitatud auditiaruandes kinnitas riiklik ametiasutus, et riiklik büroo on viivitustega tegelenud ja et riiklik ametiasutus jälgib maksete õigeaegsust tähelepanelikumalt.

15. Seoses vabatahtlike koolitamisega ütles komisjon, et riiklik büroo on alates 2017. aasta märtsist sõlminud koolituse korraldamise alltöövõtulepingu välise asutusega. Riiklik büroo teatab vabatahtlikele koolituse kuupäevad õigeaegselt ja kõik vabatahtlikud saavad koolituse, millele neil on õigus.

16. Komisjon leiab, et riiklik büroo kontrollib toetusesaajaid kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Kaebuse esitaja organisatsioonide auditid ei olnud üleliigsed ja neid ei saanud pidada kiusamiseks. Kaebuse esitaja esindatavad organisatsioonid kuuluvad programmi „Erasmus+“ toetuste peamiste saajate hulka. Seetõttu on normaalne, et neid auditeeritakse palju. Igal juhul ei olnud auditeid nii palju, kui kaebuse esitaja väitis. Enamik kontrolle valiti pisteliselt. Mõned olid riskipõhised kontrollid ja mõned süsteemsed kontrollid. Üks süsteemne kontroll tehti seetõttu, et riiklik büroo oli saanud vabatahtlikelt mitu kaebust ühe kaebuse esitaja organisatsiooni kohta. Komisjon selgitas üksikasjalikult, millistel asjaoludel süsteemne kontroll läbi viidi. Ta jõudis järeldusele, et kontroll on vajalik projekti rakendamise hea kvaliteedi ja vabatahtlike heaolu tagamiseks.

17. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ei riiklik büroo ega komisjon ei olnud saanud vabatahtlikelt kaebusi riikliku büroo töötajate sobimatu käitumise kohta. Samuti ei ole riiklik büroo saanud kaebusi seoses teabevahetusega toetust saavate organisatsioonide või osalejatega. Komisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et riiklik büroo oleks käitunud sobimatult või et toetusesaajate organisatsioonide ja osalejatega suhtlemisel oleks esinenud süsteemseid probleeme.

Ombudsmani hinnang

18. Ombudsman uurib kaebusi, mis on seotud ELi institutsioonide ja asutuste haldustööga ^[3]. Ombudsmani kontroll piirdub seega selle uurimisega, kas Euroopa Komisjon käsitles riikliku büroo vastu esitatud kaebust mõistlikult ja kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Ombudsman ei saa läbi vaadata riikliku büroo tegevust ega hinnata vastuolulisi tõendeid mis tahes vaidlustatud faktide kohta.

19. Programmi „Erasmus+“ määruse kohaselt toimub programmi „Erasmus+“ juhtimine ja järelevalve peamiselt riiklikul tasandil. Riiklik büroo vastutab peamiselt toetusesaajate järelevalve eest, et tagada toetuse eesmärgipärane ja ELi eeskirjadele vastav kasutamine ^[4]. Komisjon vaatab läbi programmi „Erasmus+“ riiklikud juhtimis- ja kontrollisüsteemid ^[5] ning vastutab programmi meetmete järelevalvekontrolli eest ^[6]. Programmi „Erasmus+“ juhtimist jälgib ja kontrollib aga riigi ametiasutus ^[7].

20. Sellega seoses on komisjoni selgitused selle kohta, kuidas ta võttis kaebuse esitaja tõstatatud probleemide suhtes järelmeetmeid, täiesti mõistlikud. Komisjon on võtnud järelmeetmeid seoses riikliku ametiasutuse järelevalvega maksete hilinemise üle. Komisjon on küsinud selgitusi ka vabatahtlikele pakutava koolituse kohta ning on otseselt kontrollinud, kui palju ja milliseid auditeid riiklik büroo on teinud ning kas auditid olid põhjendatud. Miski ei viita sellele, et komisjon ei ole täitnud oma programmi „Erasmus+“ määruse kohast järelevalverolli, jättes esmase järelevalve Küprose auditeerimisasutusele ja riiklikule ametiasutusele.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa Komisjon ei kasutanud programmi „Erasmus+“ Küprose riikliku büroo kohta esitatud kaebuste käsitlemisel haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 20.11.2019

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+“) artikli 27 lõikes 4, artiklites 29 ja 31 on sätestatud: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1716/2006/EÜ, nr 1712/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (Erasmus+ määrus), kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1288&from=EN

[2] Riiklik asutus määrab riikliku büroo ning kontrollib ja auditeerib riiklikku bürood.

[3] Vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228.

[4] Erasmus+ määruse artikli 31 lõige 3.

[5] Erasmus+ määruse artikli 29 lõige 6.

[6] Erasmus+ määruse artikli 31 lõige 2.

[7] Erasmus+ määruse artikli 27 lõige 8.