Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) käsitles kaebust, mis oli seotud alalise korpuse ametnike värbamismenetluse testitulemustega. Kaebuse esitaja ei saanud valikvastustega testiga minimaalset üldpunktisummat, et jätkata menetluse järgmist etappi. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla oma tulemused ja tundis muret, et teda on rassiliselt ja etniliselt diskrimineeritud. Kaebuse esitaja küsis küsimusi ja vastuseid, mida Frontex talle ei andnud.

Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas Frontex seda küsimust käsitles, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise ja palus Frontexil kaaluda kaebuse esitajale sellise loetelu esitamist, milles on kirjas kaebuse esitaja antud vastused ja valikvastustega testi õiged vastused. Frontex andis kaebuse esitajale sellekohast teavet.

Ombudsman leidis, et selles, kuidas Frontex arvutas kaebuse esitaja testitulemusi, puudus haldusomavoli, samuti puudusid viited diskrimineerimisele.

Arvestades, et Frontex esitas kaebuse esitajale uurimise käigus asjakohast teavet valikvastustega testi kohta, ei olnud juhtumi selle aspekti kohta edasisi uurimisi põhjendatud. Ombudsman lõpetas uurimise, soovitades Frontexil teha parandusi, et ta teavitaks kandidaate oma värbamismenetlustes mis tahes elimineeriva testi tulemustest tabeli abil, milles on märgitud igale küsimusele vastava arvu kohta antud vastus (kirja vormis) ja õige vastus (ka kirja vormis).

Juhtum puudutas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) otsust lõpetada taastuvenergia transpordi valdkonna toetusleping ja nõuda tagasi kogu projektile antud rahaline toetus.

Ombudsman leidis, et CINEA ei järginud toetuslepingus sätestatud menetlust ning et oli märke sellest, et CINEA otsus ei pruukinud olla täiesti õiglane ja proportsionaalne. Võttes aga arvesse kaebuse esitaja ´si maksejõuetust ja asjaolu, et Euroopa Prokuratuur on projekti raames uurinud võimalikke eeskirjade eiramisi, ei saa eeldada, et CINEA vaataks oma otsuse praeguses etapis sisuliselt läbi. Seetõttu järeldas ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, ja lõpetas juhtumi.

Ombudsman tegi CINEA-le parandusettepaneku tagamaks, et sarnaseid küsimusi ei tekiks tulevikus.

Juhtum puudutas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) korraldatud värbamismenetlust alalise korpuse ajutiste töötajate värbamiseks. Kaebuse esitaja, kes on selles menetluses kandidaat, oli saanud minimaalse üldpunktisumma, mis on nõutav elimineeriva valikvastustega testi jaoks. Frontex välistas aga tema edasise osalemise töölevõtmise menetluses, kuna ta ei olnud saanud minimaalset punktisummat valikvastustega testi igas eraldi osas. Kaebuse esitaja väitis, et tema väljajätmine töölevõtmise menetlusest oli ebaõiglane, sest seda nõuet, mida ta pidas meelevaldseks, ei olnud kandidaatidele enne valikvastustega testi teatavaks tehtud.

Ombudsman leidis, et Frontexil on kaalutlusõigus kehtestada arvutipõhise valikvastustega testi künnised värbamismenetluse hilisemas etapis, tingimusel et ta teeb seda enne kandidaatide individuaalsete töötulemuste teadasaamist. Kuna Frontex oli kehtestanud künnised enne testi toimumist, leidis ombudsman, et haldusomavoli ei esinenud.

Ombudsman tegi siiski ettepaneku, et Frontex kaaluks võimaluse korral kandidaatide teavitamist oma värbamismenetlustes enne testimist tehtava mis tahes elimineeriva testi künnistest, et suurendada läbipaistvust ja võimaldada kandidaatidel testiks paremini valmistuda.

Lisaks tuvastas ombudsman puudusi selles, kuidas Frontex pidas arvestust valikukomisjoni tehtud sisetöö üle. Ombudsman tegi seega ettepaneku, et Frontex parandaks läbipaistvuse ja vastutusega seotud põhjustel selliste andmete selguse ja kättesaadavuse standardeid.

 

Juhtumid puudutasid Frontexi otsust mitte hüvitada kaebuse esitajatele, kes kandideerisid Frontexi alalise korpuse liikmete värbamismenetluses, reisi- ja elamiskulusid pärast seda, kui nad olid reisinud Poolas Varssavisse ujumiskatsete ja arstlike läbivaatuste eesmärgil. Frontexi värbamiseeskirjades on ette nähtud, et lõpliku arstliku läbivaatusega seotud kulud hüvitatakse üksnes juhul, kui kandidaat asub hiljem Frontexisse tööle, samas kui kaebuse esitajad seda ei teinud.

Ombudsman leidis, et Frontexi kehtivate eeskirjade kohaselt oleks Frontex pidanud ujumiskatsetega seotud kulusid eraldi hindama, kuigi ta kombineeris ujumiskatsed oma värbamismenetlustele avalduva surve tõttu arstliku läbivaatusega.

Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, et Frontex peaks uuesti läbi vaatama oma otsuse mitte hüvitada kaebuse esitajatele kõiki reisi- ja elamiskulusid ning kaaluma neile tehtud ujumiskatsetega seotud vältimatute kulude hüvitamist. Frontex nõustus maksma päevaraha lisapäevade eest, mille jooksul kaebuse esitajad viibisid Varssavis, et sooritada ujumiskatsed.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et Frontex oli lahenduse ettepaneku heaks kiitnud.

 

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“) hindas pakkumust tõlke- ja toimetamisteenuste valdkonnas. Eelkõige tundis kaebuse esitaja muret selle pärast, kuidas tõlkekeskus tõlgendas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume ning kuidas ta hindas lepingu sõlmimise kriteeriume, samuti tõlkekeskuse otsuse pärast loobuda hankedokumentide menetlusetapist (hankemenetluse suhtes kohaldatavad eeskirjad).

Ombudsman leidis, et tõlkekeskus ei määratlenud hankedokumentides selgelt valiku- ja hindamiskriteeriume ega teinud nende vahel vahet. Tegemist oli haldusomavoliga. Kuna aga tõlkekeskus ei sõlminud lõpuks ühtegi lepingut kaebuses käsitletud tõlketeenuste osutamiseks, leidis ombudsman, et soovituse esitamine ei oleks otstarbekas.

Ombudsman tegi siiski parandusettepaneku, mille kohaselt peaks tõlkekeskus tulevastes konkursikutsetes selgelt eristama hankedokumentides valiku- ja hindamiskriteeriume, et järgida ELi finantsmäärust. Sellega seoses peaks tõlkekeskus andma ka selged juhised selle kohta, milliseid tõendeid tuleb esitada nii valiku- kui ka hindamiskriteeriumide puhul. Ombudsman teatas ka, et ta jälgib tulevasi pakkumismenetlusi ja kaalub vajaduse korral küsimuse uuesti uurimist.

Ombudsman juhtis tähelepanu ka sellele, et hea haldustava kohaselt tuleb tagada, et pakkujad on teadlikud mis tahes otsusest loobuda hankedokumentides sätestatud menetlustoimingutest, ning et on kahetsusväärne, et tõlkekeskus seda ei teinud. Ka see, et pakkujaid ei teavitatud menetlustoimingust loobumisest, kujutas endast haldusomavoli. Lisaks leidis ombudsman, et menetlusetapist loobumine on vastuolus kohaldatavate eeskirjadega. Ta tegi vastava ettepaneku selles osas paranduste tegemiseks.