Juhtum puudutas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) poolt oma alalise korpuse ajutiste töötajate töölevõtmiseks korraldatud menetlust. Kaebuse esitaja, kes on selles menetluses kandidaat, oli saanud elimineeriva valikvastustega testi (edaspidi „MCQ test“) jaoks nõutava minimaalse üldpunktisumma. Frontex välistas aga tema edasise osalemise värbamismenetluses, kuna ta ei olnud saanud miinimumpunktisummat valikvastustega testi igas eraldi osas. Kaebuse esitaja väitis, et tema kõrvalejätmine töölevõtmise menetlusest oli ebaõiglane, sest sellest nõudest, mida ta pidas meelevaldseks, ei olnud kandidaatidele enne valikvastustega testi teatatud.

Ombudsman leidis, et Frontexil oli kaalutlusõigus kehtestada valikvastustega testi künnised värbamismenetluse hilisemas etapis, tingimusel et ta tegi seda enne kandidaatide individuaalsete tulemuste teadasaamist. Kuna Frontex oli kehtestanud künnised enne testi toimumist, leidis ombudsman, et haldusomavoli ei esinenud.

Ombudsman tegi siiski ettepaneku, et Frontex kaaluks võimaluse korral kandidaatide teavitamist oma värbamismenetlustes elimineerivate testide künnistest enne testimist, et suurendada läbipaistvust ja võimaldada kandidaatidel testiks paremini valmistuda.

Lisaks tuvastas ombudsman puudusi selles, kuidas Frontex pidas arvestust valikukomisjoni tehtud sisetöö üle. Ombudsman tegi seega ettepaneku, et Frontex parandaks läbipaistvuse ja vastutusega seotud põhjustel selliste andmete selguse ja kättesaadavuse standardeid.

 

Juhtumid puudutasid Frontexi otsust mitte hüvitada kaebuse esitajatele, kes kandideerisid Frontexi alalise korpuse liikmete värbamismenetluses, reisi- ja elamiskulusid pärast seda, kui nad olid reisinud Poolas Varssavisse ujumiskatsete ja arstlike läbivaatuste eesmärgil. Frontexi värbamiseeskirjades on ette nähtud, et lõpliku arstliku läbivaatusega seotud kulud hüvitatakse üksnes juhul, kui kandidaat asub hiljem Frontexisse tööle, samas kui kaebuse esitajad seda ei teinud.

Ombudsman leidis, et Frontexi kehtivate eeskirjade kohaselt oleks Frontex pidanud ujumiskatsetega seotud kulusid eraldi hindama, kuigi ta kombineeris ujumiskatsed oma värbamismenetlustele avalduva surve tõttu arstliku läbivaatusega.

Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, et Frontex peaks uuesti läbi vaatama oma otsuse mitte hüvitada kaebuse esitajatele kõiki reisi- ja elamiskulusid ning kaaluma neile tehtud ujumiskatsetega seotud vältimatute kulude hüvitamist. Frontex nõustus maksma päevaraha lisapäevade eest, mille jooksul kaebuse esitajad viibisid Varssavis, et sooritada ujumiskatsed.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et Frontex oli lahenduse ettepaneku heaks kiitnud.

 

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“) hindas pakkumust tõlke- ja toimetamisteenuste valdkonnas. Eelkõige tundis kaebuse esitaja muret selle pärast, kuidas tõlkekeskus tõlgendas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume ning kuidas ta hindas lepingu sõlmimise kriteeriume, samuti tõlkekeskuse otsuse pärast loobuda hankedokumentide menetlusetapist (hankemenetluse suhtes kohaldatavad eeskirjad).

Ombudsman leidis, et tõlkekeskus ei määratlenud hankedokumentides selgelt valiku- ja hindamiskriteeriume ega teinud nende vahel vahet. Tegemist oli haldusomavoliga. Kuna aga tõlkekeskus ei sõlminud lõpuks ühtegi lepingut kaebuses käsitletud tõlketeenuste osutamiseks, leidis ombudsman, et soovituse esitamine ei oleks otstarbekas.

Ombudsman tegi siiski parandusettepaneku, mille kohaselt peaks tõlkekeskus tulevastes konkursikutsetes selgelt eristama hankedokumentides valiku- ja hindamiskriteeriume, et järgida ELi finantsmäärust. Sellega seoses peaks tõlkekeskus andma ka selged juhised selle kohta, milliseid tõendeid tuleb esitada nii valiku- kui ka hindamiskriteeriumide puhul. Ombudsman teatas ka, et ta jälgib tulevasi pakkumismenetlusi ja kaalub vajaduse korral küsimuse uuesti uurimist.

Ombudsman juhtis tähelepanu ka sellele, et hea haldustava kohaselt tuleb tagada, et pakkujad on teadlikud mis tahes otsusest loobuda hankedokumentides sätestatud menetlustoimingutest, ning et on kahetsusväärne, et tõlkekeskus seda ei teinud. Ka see, et pakkujaid ei teavitatud menetlustoimingust loobumisest, kujutas endast haldusomavoli. Lisaks leidis ombudsman, et menetlusetapist loobumine on vastuolus kohaldatavate eeskirjadega. Ta tegi vastava ettepaneku selles osas paranduste tegemiseks.

Juhtum puudutas uuringut, mille oli koostanud teadusasutus lepingu alusel ELi delegatsiooniga Guinea-Bissaus. Organisatsioon väljendas muret uuringu avaldamisega seotud tingimuste pärast, eelkõige selle pärast, et uuringut tuleks levitada tasuta. Organisatsioon leidis, et see tingimus takistaks tõhusalt uuringu avaldamist akadeemilise raamatuna, kuna akadeemilised kirjastajad on äriüksused, kes teenivad oma avaldatud raamatutelt kasumit.

Uurimine näitas, et uuring telliti teenuslepingu alusel, mille raames Euroopa Komisjon, kes vastutab kõnealuse kogueelarve eest, sai uuringu omanikuks. Seega peeti uuringut avalikuks hüveks ja komisjon nõudis õigustatult, et see tehtaks üldsusele tasuta kättesaadavaks.

Ombudsman leidis, et komisjonil oli mõistlik nõuda, et uuringut levitataks tasuta, kuna see koostati ELi vahendite abil ja seega ei tohiks seda turustada. Ombudsman pidas siiski kahetsusväärseks, et komisjon täpsustas avaldamise tingimusi selgelt alles pärast uuringu lõpuleviimist. Ombudsman lõpetas juhtumi uurimise, leides, et edasised uurimised ei ole õigustatud, kuid tegi ettepaneku vältida sarnaste probleemide tekkimist tulevikus.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) käsitles hiljuti sünnitanud kandidaadi taotlust muuta tehnilise toe ekspertide valikumenetluses suulise katse (vestluse) aega. EPSO oli nõustunud ühe vestluse aja muutmisega, kuid lükkas selle edasi, et see toimuks samal päeval teise valikumenetlusega seotud vestlusega. Kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas EPSO oli tema halduskaebust selles küsimuses käsitlenud.

Ombudsman oli seisukohal, et EPSO-l ei olnud mõistlik kavandada kaks katset samale päevale, kuna kõik teised kandidaadid said katsetel osaleda eraldi päevadel. See oli kaebuse esitaja jaoks eriti raske, kuna ta oli hiljuti sünnitanud. See, kuidas EPSO taotlusega tegeles, kujutas endast seega haldusomavoli. Selle probleemi lahendamiseks tegi ombudsman EPSO-le ettepaneku alustada kaebuse esitajaga dialoogi, et leida sobiv ja õiglane lahendus.