Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) käsitles kaebuse esitaja tööle ennistamist pärast isiklikel põhjustel võetud puhkust. Kaebuse esitaja leidis, et EMSA ei suutnud teda esimesel võimalusel tööle ennistada pärast seda, kui ta taotles 2022. aastal tööle naasmist, ning väitis, et seetõttu tuleks tema staaž ja palgajärk ümber arvutada nii, nagu oleks ta alates sellest kuupäevast tööle ennistatud.

Ombudsman leidis, et EMSA oli hinnanud kaebuse esitaja sobivust kõigile asjaomastele vabadele töökohtadele, mis tekkisid asjaomasel perioodil, ning oli hinnanud kaebuse esitajat kohaldatavates eeskirjades nõutud eelisjärjekorras. Ombudsman ei leidnud tõendeid ilmse vea kohta EMSA hinnangus, mille kohaselt need vabad töökohad ei sobinud kaebuse esitajale, ning seega ei olnud alust järeldada, et tema tööle ennistamine viibis põhjendamatult. Uurimise käigus rõhutati siiski selge teabe, korrapäraste järelmeetmete ja usaldusväärsete dokumentide tähtsust juhtudel, kui isiklikel põhjustel võetud puhkusele ennistamine viibib.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata. Samal ajal tegi ombudsman parandusettepaneku, et EMSA peaks tagama, et töötajaid, kes taotlevad isiklikel põhjustel pikemat puhkust kui kuus kuud, teavitatakse selgelt tööle ennistamise edasilükkamise võimalikest riskidest ning et tööle ennistamist ootavad töötajad saavad korrapäraselt ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas nende profiile vabade töökohtade alusel hinnatakse.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) käsitles välistöövõtja kaudu tööle võetud töötaja kaebust, milles väideti, et nende järelevalvaja on teda psühholoogiliselt ahistanud.

Ombudsman leidis, et EUSPA võttis väiteid tõsiselt, algatas haldusuurimise, küsitles asjaomaseid isikuid ja tunnistajaid ning jõudis uurimise järel järeldusele. Seega järgis EUSPA kehtivat menetlusraamistikku. Ombudsman ei leidnud ühtegi viidet ilmsele hindamisveale ega seega ka haldusomavolile ahistamiskaebuse käsitlemisel EUSPA poolt.

Ombudsman tegi siiski EUSPA-le ettepaneku töötada välja paremad kommunikatsioonimeetodid seda liiki ahistamiskaebuste jaoks, tagamaks, et isikud, kelle suhtes ei kohaldata ELi personalieeskirjades sätestatud menetluslikke tagatisi, saavad kogu menetluse jooksul selget ja järjepidevat teavet, sealhulgas nõuetekohaseid põhjendusi menetluse lõpetamisel.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) käsitles välistöövõtja kaudu tööle võetud töötaja kaebust, milles väideti, et nende järelevalvaja on teda psühholoogiliselt ahistanud.

Ombudsman leidis, et EUSPA võttis väiteid tõsiselt, algatas haldusuurimise, küsitles asjaomaseid isikuid ja tunnistajaid ning jõudis uurimise järel järeldusele. Seega järgis EUSPA kehtivat menetlusraamistikku. Ombudsman ei leidnud ühtegi viidet ilmsele hindamisveale ega seega ka haldusomavolile ahistamiskaebuse käsitlemisel EUSPA poolt.

Ombudsman tegi siiski EUSPA-le ettepaneku töötada välja paremad kommunikatsioonimeetodid seda liiki ahistamiskaebuste jaoks, tagamaks, et isikud, kelle suhtes ei kohaldata ELi personalieeskirjades sätestatud menetluslikke tagatisi, saavad kogu menetluse jooksul selget ja järjepidevat teavet, sealhulgas nõuetekohaseid põhjendusi menetluse lõpetamisel.

Kaebuse esitaja on Poola äriühing, kelle suhtes Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) uurib võimalikku ELi eelarvet kahjustavat pettust. Kaebuse esitaja väljendas muret selle üle, kuidas OLAF tegi kaebuse esitaja ruumides kohapealset kontrolli. Eelkõige väitis kaebuse esitaja, et: tema juhatust ei olnud kontrollist teavitatud; üks kontrolli läbi viinud OLAFi „uurijatest“ ei esitanud Poola õiguse kontekstis piisavaid tõendeid oma isiku kohta; OLAFi kontrollimisloa autentsust ei olnud võimalik kontrollida; ning uurijad olid näidanud üles erapoolikust kaebuse esitaja suhtes.

Ombudsman ei tuvastanud haldusomavoli selles, kuidas OLAF kohapealset kontrolli tegi.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles rikkumiskaebust selle kohta, kuidas Prantsusmaa arvab Prantsusmaal elavate pensionäride Šveitsi pensionidest maha sotsiaalkindlustusmaksed. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon tõlgendas kaebust valesti ega käsitlenud tõstatatud küsimusi.

Ombudsman leidis, et komisjon ei olnud rikkumiskaebust nõuetekohaselt käsitlenud. Lisades kaebuse esitaja kaebuse käimasolevasse rikkumismenetlusse EU Piloti menetluse raames, ei käsitlenud komisjon kaebuse esitaja tõstatatud konkreetseid küsimusi. Kuna aga komisjon oli käsitlenud kaebuse esitaja tõstatatud küsimusi seoses ühe teise kaebusega, leidis ombudsman, et selle juhtumi puhul ei olnud edasised uurimised õigustatud.

Selliste probleemide vältimiseks tulevikus soovitas ombudsman, et kui komisjon otsustab lisada kaebuse käimasolevasse rikkumismenetlusse, eelkõige EU Piloti menetluse raames, peaks ta tagama, et ta käsitleb nõuetekohaselt selles kaebuses tõstatatud konkreetseid küsimusi.

Kaebuse esitajad, kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm, tundsid muret selle pärast, et Euroopa Komisjon ei hinnanud inimõigustega seotud riske enne, kui andis Aafrika riikidele toetust järelevalvesuutlikkuse arendamiseks, eelkõige Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi (EUTFA) raames. Kaebuse esitajad väitsid, et enne võimaliku järelevalvemõjuga projektide, näiteks biomeetriliste andmebaaside või mobiiltelefonide jälgimise tehnoloogiate toetamisega nõustumist oleks komisjon pidanud tegema eelnevad riski- ja mõjuhinnangud tagamaks, et projektidega ei rikuta inimõigusi (näiteks õigust eraelu puutumatusele).

Uurimise põhjal järeldas ombudsman, et kehtestatud meetmed ei olnud piisavad, et tagada ELi vabakaubanduslepingu projektide inimõigustele avalduva mõju nõuetekohane hindamine. Tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tegi ombudsman parandusettepaneku, et tagada tulevaste ELi usaldusfondi projektide puhul eelnev inimõigustele avalduva mõju hindamine.

Juhtum käsitles Euroopa Komisjoni esitatud teavet kahe rikkumiskaebuse seisu kohta.

Ombudsman leidis, et komisjon oleks võinud anda põhjalikumat teavet ühe kaebuse staatuse kohta, eelkõige seoses käimasoleva „mitme kaebuse menetlusega“, mis hõlmab mõningaid selles kaebuses tõstatatud küsimusi. Ta käsitles neid kaebusi siiski mõistlikul viisil.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata.