Kaebuse esitaja on Poola äriühing, kelle suhtes Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) uurib võimalikku pettust ELi eelarve vastu. Kaebuse esitaja väljendas muret selle üle, kuidas OLAF viis läbi kohapealse kontrolli kaebuse esitaja ruumides. Eelkõige väitis kaebuse esitaja, et: tema haldusnõukogu ei olnud kontrollist teavitatud; üks OLAFi „uurijatest“, kes kontrolli läbi viis, ei olnud esitanud piisavaid tõendeid tema isiku kohta Poola õiguse kontekstis; OLAFi kontrolli läbiviimise loa ehtsust ei olnud võimalik kontrollida; ja uurijad olid näidanud üles erapoolikust kaebuse esitaja suhtes.

Ombudsman ei tuvastanud haldusomavoli selles, kuidas OLAF kohapealse kontrolli läbi viis.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles rikkumiskaebust selle kohta, kuidas Prantsusmaa arvab Prantsusmaal elavate pensionäride Šveitsi pensionidest maha sotsiaalkindlustusmaksed. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon on kaebust valesti tõlgendanud ega ole tõstatatud küsimusi lahendanud.

Ombudsman leidis, et komisjon ei olnud rikkumiskaebust nõuetekohaselt menetlenud. Kuna komisjon lisas kaebuse käimasolevasse rikkumismenetlusse EU Piloti menetluse raames, ei olnud ta käsitlenud kaebuse esitaja tõstatatud konkreetseid küsimusi. Kuna aga komisjon oli käsitlenud kaebuse esitaja tõstatatud küsimusi seoses ühe teise kaebusega, leidis ombudsman, et edasised uurimised ei olnud selle juhtumi puhul õigustatud.

Et selliseid probleeme tulevikus ei tekiks, tegi ombudsman ettepaneku, et kui komisjon otsustab lisada kaebuse käimasolevasse rikkumismenetlusse, eelkõige EU Piloti menetluse raames, peaks ta tagama, et ta käsitleb asjakohaselt selles kaebuses tõstatatud konkreetseid küsimusi.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni esitatud teavet kahe rikkumiskaebuse staatuse kohta.

Ombudsman leidis, et komisjon oleks võinud anda põhjalikumat teavet ühe kaebuse staatuse kohta, eelkõige seoses käimasoleva mitme kaebuse menetlusega, mis hõlmab mõningaid selles kaebuses tõstatatud küsimusi. Siiski käsitles ta kaebusi mõistlikul viisil.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Juhtum puudutas Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsust mitte lubada COVID-19 karantiini pandud kandidaadil lepinguliste töötajate valikumenetluse (CAST Permanent valikumenetlus) raames oma testi ajakava muuta.

Ombudsman leidis, et EPSO esitas mõistlikud selgitused selle kohta, miks ta ei suutnud kaebuse esitajale esitada alternatiivset testimiskuupäeva. Selle põhjal lõpetas ombudsman uurimise järeldusega, et EPSO haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajad, kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm, tundsid muret selle pärast, et Euroopa Komisjon ei hinnanud inimõigustega seotud riske enne, kui andis Aafrika riikidele toetust järelevalvesuutlikkuse arendamiseks, eelkõige Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi (EUTFA) raames. Kaebuse esitajad väitsid, et enne võimaliku järelevalvemõjuga projektide, näiteks biomeetriliste andmebaaside või mobiiltelefonide jälgimise tehnoloogiate toetamisega nõustumist oleks komisjon pidanud tegema eelnevad riski- ja mõjuhinnangud tagamaks, et projektidega ei rikuta inimõigusi (näiteks õigust eraelu puutumatusele).

Uurimise põhjal järeldas ombudsman, et kehtestatud meetmed ei olnud piisavad, et tagada ELi vabakaubanduslepingu projektide inimõigustele avalduva mõju nõuetekohane hindamine. Tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tegi ombudsman parandusettepaneku, et tagada tulevaste ELi usaldusfondi projektide puhul eelnev inimõigustele avalduva mõju hindamine.