Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 5 ^[1]

Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, Saksamaa äriühing, osales aastatel 2010–2014 Namiibias ELi rahastatud projektis. Projekti juhtisid ELi delegatsioon Namiibias ja Namiibia riikliku planeerimiskomisjoni sekretariaat (riiklik hankija), mille eest vastutas lõppkokkuvõttes Euroopa Komisjon. Projekti eesmärk oli arendada riiklike ametiasutuste suutlikkust hallata ELi vahendeid ja rakendada ELi rahastatavaid programme.

2. Pärast auditit taotles komisjon kaebuse esitajalt 103 911,85 euro tagasinõudmist. Summa vastas peamiselt personalikuludele, mida peeti rahastamiskõlbmatuks. Eelkõige leidsid audiitorid, et mõned töötajad ^[2] ei vastanud lepingus sätestatud minimaalse kvalifikatsiooni ja kogemuse nõuetele ning et mõned töötajad olid töötanud pühapäeviti ja riigipühadel, rikkudes Namiibia õigust.

3. Kaebuse esitaja vaidlustas rahaliste vahendite tagasinõudmise otsuse komisjonis. Kuna kaebuse esitaja ei saanud rahuldavat vastust, pöördus ta 2018. aasta veebruaris ombudsmani poole.

Uurimine

4. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja väidetega, et rahaliste vahendite tagasinõudmise otsus oli ebaõiglane.

5. Uurimise käigus edastas komisjon ombudsmanile koopia vastusest, mille delegatsioon oli kaebuse esitajale saatnud. Seejärel sai ombudsman kaebuse esitaja märkused vastusena sellele vastusele.

Ombudsmanile esitatud argumendid

6. Kaebuse esitaja väitis, et projekti kaasatud töötajad ja nende töötingimused, näiteks töö pühapäeviti ja riigipühadel, olid vastutavate asutuste poolt heaks kiidetud (vt punkt 8 allpool). Rahaliste vahendite tagasinõudmise otsus oli seega ebaõiglane ^[3].

7. Delegatsioon leidis, et värvates isikuid, kellel ei olnud nõutavat kvalifikatsiooni ja kes ei järginud siseriiklikku tööõigust, oli kaebuse esitaja rikkunud lepingut ja kohaldatavaid eeskirju. Delegatsioon tunnistas siiski, et riiklik hankija võis kõnealuste töötajate töölevõtmise ja töötingimused heaks kiita. Sellest tulenevalt leidis delegatsioon, et kui riiklik hankija nõustub vastutuse võtmisega, võib komisjon tasaarvestada summa, mida ta soovib tagasi saada Namiibia ametiasutustele muude ELi rahastatavate projektide raames tehtavatest tulevastest maksetest.

8. Kaebuse esitaja vastas, et ta on teinud projekti raames nõutavaid töid ja et riiklik hankija on tööga rahul. Kaebuse esitaja väitis, et töötajad ja nende töötingimused on heaks kiitnud mitte ainult riiklik hankija, vaid ka ELi delegatsiooni ja komisjoni nimel. Kaebuse esitaja ütles, et ta on hoidnud ELi delegatsiooni ja komisjoni kogu aeg kursis ning et nad ei ole kunagi vastuväiteid esitanud. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et kuigi auditi tulemused ja tagasinõudmine olid seotud pädevuses sätestatud kriteeriumide täitmata jätmisega, ei olnud need kohustuslikud nõuded. Kaebuse esitaja eeldas, et Namiibia valitsus ei nõustu komisjoni pakutud lahendusega.

Ombudsmani hinnang

9. Ombudsman tunnistab, et delegatsioon ja komisjon on püüdnud aidata kaebuse esitajal lahendust leida. Siiski näib, et olukorda ei ole veel lahendatud ja ei ole selge, kas delegatsiooni soovitatud edasine tegevus on edukas. Lisaks ei ole ombudsman veendunud, et komisjon on täielikult ja asjakohaselt käsitlenud kõiki kaebuse esitaja tõstatatud asjakohaseid küsimusi.

10. Ombudsman märgib, et nii audiitorid kui ka delegatsioon leiavad, et pädevuses ^[4] sätestatud kriteeriumid kujutavad endast kohustuslikke lepingulisi nõudeid ning et kaebuse esitaja rikkus neid nõudeid.

11. Kaebuse esitaja väidab, et pädevuse kriteeriumid on üksnes soovitused asjaomaste ametiprofiilide kohta, vähemalt seoses minimaalse kvalifikatsiooni ja kogemusega ^[5]. Lisaks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Namiibia kohalikul tööturul on raske värvata kriteeriumidele vastava kutsekvalifikatsiooniga isikuid.

12. Ombudsman märgib, et pädevuses viidatakse kõnealustele kriteeriumidele kui „soovituslikele profiilidele“, mis „peaksid“ olema täidetud. Volituses on sätestatud ka muud kriteeriumid, mis peavad olema täidetud, mitte lihtsalt „peaksid“^[6].

13. Ombudsman on seega seisukohal, et kaebuse esitaja seisukoht, et asjaomased kriteeriumid ei olnud kohustuslikud nõuded, on mõistlik. Samuti on mõistlik järeldada, et kaebuse esitaja võttis seda asjaomaste töötajate valimisel arvesse ja eeldatavasti makstakse talle projekti elluviimise eest täies ulatuses vastavalt pädevusele.

14. Lisaks nõustub delegatsioon, et riiklik hankija kiitis heaks kaebuse esitaja töötajate töölevõtmise ja oli rahul tema tööga. Kaebuse esitaja väidab ka, et delegatsioon ei esitanud projekti nelja-aastase kestuse jooksul ühtegi vastuväidet. Lisaks nähtub ombudsmanile esitatud teabest, et riiklik hankija on lubanud töötajatel töötada pühapäeviti ja riigipühadel.

15. Lõpuks näib, et audiitorid ja delegatsioon ei ole võtnud arvesse mõningaid kaebuse esitaja selgitusi oma töötajate kohta.

16. Ombudsmani esialgne järeldus on seega, et i) kaebuse esitaja tegutses projekti elluviimisel heas usus, ii) asjaomased ametiasutused kiitsid heaks kõnealuste töötajate töölevõtmise ja nende töötingimused, iii) delegatsiooni hoiti projektiga kursis kogu selle rakendamise ajal ega esitanud vastuväiteid; ning iv) projekt viidi ellu riiklikku hankijat rahuldaval viisil, kes oli töö lõplik kasusaaja. Seega näib, et projekti eesmärk, milleks on parandada liikmesriikide ametiasutuste suutlikkust ELi vahendeid hallata, on saavutatud. Lisaks on summa, mida komisjon soovib tagasi nõuda, märkimisväärne. Eespool öeldut arvesse võttes näib see summa olevat ebaproportsionaalne ja tagasinõudmine väidetavalt ebaõiglane.

17. Lahendusena on delegatsioon juba teinud ettepaneku, et kui Namiibia valitsus nõustub võtma tagasinõudmise eest finantsvastutuse, võiks delegatsioon püüda tasaarvestada tagasinõutava summa Namiibia valitsusele muude ELi rahastatavate programmide raames tulevikus tehtavate maksetega. Seejärel maksaks ta kaebuse esitajale tasaarvestatud summa.

18. Ombudsman ei pea seda lahendust asjakohaseks järgmistel põhjustel: i) see sõltub Namiibia valitsuse nõusolekust, mis ei ole mingil viisil tagatud; ii) vahepeal on kaebuse esitaja ilma jäetud kõnealustest rahalistest vahenditest, kuigi ta tugines riigi hankijalt saadud heakskiidule; iii) teeb ettepaneku, et komisjon ja delegatsioon ei vastuta mingil viisil käesolevas juhtumis tuvastatud probleemide eest, hoolimata ombudsmani eespool öeldust; iv) selles ei võeta arvesse asjaolu, et kõnealuse projekti eesmärk oli arendada riiklike ametiasutuste suutlikkust hallata ELi vahendeid ja rakendada ELi rahastatavaid programme.

19. Seetõttu teeb ombudsman allpool ettepaneku lahenduse kohta.

Lahenduse ettepanek

Eespool esitatud järelduste põhjal teeb ombudsman järgmise ettepaneku lahenduse leidmiseks:

Komisjon peaks käsitlema ombudsmani hinnangus tõstatatud küsimusi ja vaatama selle põhjal läbi oma seisukoha antud juhul sissenõudekorralduse kohta.

Euroopa Komisjonil palutakse teavitada ombudsmani 31. maiks 2019 kõigist meetmetest, mida ta on võtnud seoses eespool nimetatud lahenduse ettepanekuga.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 13. märts 2019

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] Lepingus kasutatakse asjaomaste töötajate kirjeldamiseks erimõistet „muud töötajad“.

[3] Kaebuse esitaja advokaat väitis, et tagasinõudmine oli vastuolus tema „õigustatud ootusega“, et talle hüvitatakse projekt, mille ta oli ellu viinud heas usus ja kokkulepitud viisil.

[4] Kriteeriumid on sätestatud ka „teenuslepingus“, mis sõlmiti kaebuse esitajaga projekti elluviimiseks.

[5] Volituste punkt 6.1.2.

[6] See kajastab erinevust selle vahel, kas meede või kriteerium on kohustuslik (peab) või soovitav (peaks).