Kaebuse esitaja taotles üldsuse juurdepääsu toetuslepingule projekti jaoks, mida rahastati teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammist „Euroopa horisont“. Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA) keeldus andmast juurdepääsu toetuslepingule tervikuna. Seda tehes tugines HaDEA dokumentidele juurdepääsu käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud eranditele, väites, et täielik avalikustamine võib kahjustada isikuandmete kaitset ja projekti rakendava konsortsiumi ärihuve.

Kaebuse esitaja palus HaDEA-l oma otsus läbi vaadata (esitades „kinnitava taotluse“). Vastuseks andis HaDEA ulatusliku osalise juurdepääsu toetuslepingule, kuid jäi seisukohale, et täielik avalikustamine kahjustaks isikuandmete kaitset ja ärihuve.

Ombudsman algatas uurimise ja tema uurimisrühm kontrollis vaidlusalust toetuslepingut. Kontroll näitas, et kinnitava otsuse tegemise ajal oli tundliku äriteabe ja isikuandmete kustutamine mõistlik. Ombudsman märkis ka, et „osalejate teabekoode“, millega tehakse kindlaks ELi rahaliste vahendite saajad ja mis on avalikult kättesaadavad, ei oleks tohtinud redigeerida. Kuna aga nendele osaleja tunnuskoodidele on lihtne juurde pääseda Euroopa Komisjoni portaalis „Funding & Tender Portal“, lõpetas ombudsman juhtumi, leides, et haldusomavoli ei esinenud. Ta usub, et tulevikus ei kustutata osaleja tunnuskoode enam sarnastes üldsuse juurdepääsu taotlustes. 

Juhtum puudutas REA keeldumist anda osaline juurdepääs kirjale, mille REA oli saatnud toetusesaajale seoses rahaliste vahendite tagasinõudmisega. Juurdepääsu andmisest keeldumisel tugines REA kolmanda isiku ärihuvide kaitsele.

Vaidlusaluse dokumendi kontrollimise põhjal ei veennud ombudsmani REA argument, et osaline juurdepääs kahjustaks tõsiselt ärihuvide kaitset. Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, paludes REA-l oma seisukoht taotluse suhtes uuesti läbi vaadata, et anda talle ulatuslik osaline juurdepääs vaidlusalusele dokumendile.

REA nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ja andis kaebuse esitajale ulatusliku osalise juurdepääsu dokumendile. Ombudsman väljendas heameelt REA positiivse vastuse üle tema lahenduse ettepanekule, millega kaebus lahendati.

Kaebuse esitaja taotles Euroopa Komisjonilt üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis käsitlevad teabevahetust Ungari valitsusega kohtusüsteemi sõltumatuse teemal seoses komisjoni hinnanguga Ungari abikõlblikkuse kohta ühtekuuluvusfondidest. Pärast Ungari ametiasutustega konsulteerimist keeldus komisjon juurdepääsu andmisest mõnele dokumendile, tuginedes kahele erandile, mis on sätestatud üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevates ELi õigusaktides. Täpsemalt väitis komisjon, et avalikustamine kahjustaks tema uurimise eesmärki seoses Ungari abikõlblikkusega ühtekuuluvusfondidest ja tema otsustusprotsessiga. Kaebuse esitaja palus komisjonil oma otsus läbi vaadata (esitades „kinnitava taotluse“). Kui komisjon ettenähtud tähtaja jooksul ei vastanud, pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise seoses komisjoni kaudse keeldumisega anda üldsusele juurdepääs taotletud dokumentidele. Ombudsmani uurimise käigus võttis komisjon vastu kinnitava otsuse. Ta jäi oma otsuse juurde keelduda juurdepääsu andmisest, kuid tugines täiendavale erandile, väites, et Euroopa Parlament on vahepeal algatanud selles küsimuses kohtumenetluse ning avalikustamine võib kahjustada käimasolevaid menetlusi.

Ombudsmani kontroll näitas, et taotletud dokumendid sisaldavad Ungari enesehindamist, komisjoni poolt Ungari ametiasutustele saadetud ametlikke küsimustikke ja Ungari asjaomaste ametiasutuste ametlikke vastuseid nendele küsimustele. Taotletud dokumendid on seega aluseks komisjoni otsusele, mille suhtes parlament algatas kohtumenetluse. Need ei ole koostatud konkreetse kohtumenetluse jaoks, samuti ei sisalda need sisemisi õiguslikke seisukohti vaidlusalustes küsimustes.

Ombudsman oli seisukohal, et komisjon ei olnud piisavalt tõendanud, kuidas dokumentide avalikustamine võiks kõnealust kohtumenetlust kahjustada. Ombudsmani ei veennud ka komisjoni väide, et avalikustamine võib tema uurimist kahjustada. Lisaks rõhutas ombudsman, kui oluline on teavitada üldsust komisjoni ja Ungari ametiasutuste tegevusest ELi finantshuvide kaitsmisel ja õigusriigi põhimõtte järgimise tagamisel. Seetõttu leidis ombudsman, et komisjoni keeldumine anda taotletud dokumentidele laialdane üldsuse juurdepääs kujutab endast haldusomavoli, ning soovitas komisjonil oma seisukoht juurdepääsutaotluse kohta uuesti läbi vaadata.

Vastuseks kinnitas komisjon oma seisukohta, et taotletud dokumentide avalikustamine kahjustaks parlamendi algatatud kohtumenetluste rahulikkust ja uurimist seoses Ungari abikõlblikkusega ühtekuuluvusfondidest. Ombudsman leidis siiski, et komisjon ei esitanud veenvaid selgitusi selle kohta, miks nendele dokumentidele ei olnud võimalik anda laiemat juurdepääsu. Seetõttu kinnitas ombudsman oma järeldust haldusomavoli kohta ja lõpetas juhtumi käsitlemise.

Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks Euroopa Parlamendi finantsaruandele, mis käsitleb nüüdseks laiali saadetud fraktsiooni „Identiteet ja demokraatia“ (ID). Parlament keeldus andmast juurdepääsu raportile tervikuna. Seda tehes tugines ta kahele erandile, mis on sätestatud üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevates ELi õigusaktides, väites, et aruande avalikustamine kahjustaks uurimiste ja auditite eesmärgi kaitset ning tema enda käimasolevat otsustusprotsessi.

Kaebuse esitaja palus parlamendil oma otsus läbi vaadata, esitades kordustaotluse, väites, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, arvestades avaliku sektori vahendite kasutamist. Parlament jäi oma keeldumise juurde dokumenti avalikustada, lisades, et dokument on osa Euroopa Prokuratuuri käimasolevast uurimisest, mis käsitleb rahaliste vahendite väidetavat väärkasutamist fraktsiooni ID poolt. Kuna kaebuse esitaja ei olnud selle vastusega rahul, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis vaidlusalust dokumenti. Kontroll kinnitas, et taotletud dokument sisaldab hinnangut fraktsiooni rahaliste vahendite kohta. Parlament kinnitas ombudsmanile, et Euroopa Prokuratuuri uurimine on veel pooleli. Ombudsman leidis, et parlamendil oli õigus keelduda dokumendile juurdepääsu andmisest. Seega lõpetas ta uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Kaebuse esitaja palus 2024. aasta märtsis Euroopa Komisjonilt üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis on seotud õigusriigi menetluse kohaldamise 2023. aasta ümberhindamisega Ungaris (tingimuslikkuse määruse alusel). Komisjon tegi kindlaks, et taotluse kohaldamisalasse kuuluvad neli kvartaliaruannet ning mitu Ungari ja komisjoni vahelist teabevahetust, kuid keeldus võimaldamast juurdepääsu kõigile dokumentidele. Keelates juurdepääsu, tugines ta dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide kohastele eranditele, väites, et avalikustamine võib kahjustada uurimise eesmärki ja tingimuslikkuse määruse kohast käimasolevat otsustusprotsessi.

Kaebuse esitaja palus komisjonil oma seisukoht 2024. aasta aprillis läbi vaadata (esitades kordustaotluse). Kuna komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele ettenähtud tähtaja jooksul, pöördus kaebuse esitaja 2024. aasta juunis ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise selle kohta, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele, ja palus komisjonil vastata nii kiiresti kui võimalik. Komisjon vastas kaebuse esitajale 2025. aasta detsembris, st rohkem kui 19 kuud pärast kordustaotluse esitamist.

Kuna komisjon vastas kaebuse esitaja kordustaotlusele, lõpetas ombudsman selle juhtumi. Ta kritiseeris siiski ühemõtteliselt komisjoni märkimisväärset viivitust kaebuse esitaja taotlusele vastamisel ja tuletas komisjonile meelde, et ta peaks kiiresti tegelema viivitustega üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemisel.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon (ELi delegatsioon Aafrika Liidu juures) käsitles toetustaotlust, ja muret seoses võimaliku huvide konfliktiga.

Kaebuse esitaja osales projektikonkursil, mille eesmärk oli toetada üleaafrikalist valimissuutlikkust. Delegatsioon lükkas kaebuse esitaja taotluse tagasi, sest ta taotles ELi rahastamist, mis ületas konkursikutses lubatud maksimaalset protsendimäära. Kaebuse esitaja väitis, et tegemist on trükiveaga ja et delegatsioon oleks pidanud taotluse tagasilükkamise asemel küsima selgitusi. Kaebuse esitaja väitis ka, et ekspert, kes oli osalenud käesoleva projektikonkursi raames rahastatud projekti arendamises, töötas üksuse heaks, kes esitas projektikonkursi raames taotluse.

Ombudsman leidis, et komisjon oleks pidanud oma sisesuuniste põhjal pidama kaebuse esitaja viga ilmseks tehniliseks veaks, ning palus kaebuse esitajalt selgitusi ja/või parandas kaebuse esitaja vea. Samuti leidis ta, et komisjon ei hinnanud piisavalt kaebuse esitaja väiteid võimaliku huvide konflikti kohta. Need kaks puudust kujutasid endast haldusomavoli. Mõlema leiu puhul leidis ombudsman, et vastavate soovituste esitamine ei oleks asjakohane, kuna vahepeal on toetus juba antud. Ta tegi siiski kolm ettepanekut, mille eesmärk on vältida selliste probleemide tekkimist tulevikus sarnastel juhtudel.

Juhtum käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud Euroopa Komisjoni ettepanekuga kohaldada Ungaris õigusriigi menetlust (ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis põhineb tingimuslikkuse määrusel). Komisjon tegi kindlaks 14 dokumenti, mis kuuluvad taotluse kohaldamisalasse, ja avalikustas kõik kolm dokumenti peale nende osade. Keelates juurdepääsu nendele osadele, tugines ta kahele erandile ELi õigusaktides, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, väites, et avalikustamine võib kahjustada käimasolevaid kohtumenetlusi ja selle otsustusprotsessi.

Ombudsman algatas uurimise ja püüdis kõnealuseid dokumente kontrollida. Tema uurimisrühm kohtus juhtumi arutamiseks kaks korda komisjoni esindajatega. Oma uurimise põhjal ei olnud ombudsman veendunud, et üldsuse juurdepääsu suhtes kohaldatakse kahte erandit, millele komisjon tugines. Seetõttu tegi ombudsman lahenduse ettepaneku, paludes komisjonil oma seisukoht taotluse suhtes uuesti läbi vaadata, et anda üldsusele parem juurdepääs.

Komisjon nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ja andis taotletud dokumentidele täieliku juurdepääsu. Ombudsman lõpetas uurimise, tervitades komisjoni positiivset vastust.

Juhtum puudutas Euroopa välisteenistuse keeldumist anda üldsusele täielik juurdepääs dokumentidele, mis on seotud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustega töötajate väärkäitumise kohta. Juurdepääsu andmisest keeldumisel tugines Euroopa välisteenistus erandile, mis tuleneb liidu õigusnormidest üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, väites, et avalikustamine kahjustaks vajadust kaitsta dokumentides nimetatud isikute, sealhulgas OLAFi juurdlustega seotud isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Lisaks kustutas Euroopa välisteenistus dokumentides nimetatud äriühingute nimed, et kaitsta nende mainet, kuna nende suhtes ei olnud OLAFi juurdlusi läbi viidud.

Ombudsman leidis, et kaebuse esitaja ei olnud tõendanud vajadust avalikustada isikuandmeid avalikes huvides, nagu on nõutud andmekaitset käsitlevates ELi õigusaktides. Ombudsman leidis ka, et äriteabe piiratud väljajätmine on mõistlik ega tuvastanud sellega seoses ühtegi ülekaalukat avalikku huvi. Ombudsman järeldas seega, et Euroopa välisteenistusel oli õigus keelduda vaidlusaluste dokumentide täielikust avalikustamisest.

Ombudsman lõpetas seega juurdepääsu andmisest keeldumise uurimise, tuvastamata haldusomavoli. Kuigi kaebuse esitaja ei olnud rahul ka Euroopa välisteenistusega kokku lepitud õiglase lahendusega, mis tähendas, et tema juurdepääsutaotluse ulatus piirdus 50 leheküljega, leidis ombudsman, et edasisi uurimisi ei olnud põhjendatud, arvestades, et vahepeal oli Euroopa välisteenistus alustanud kaebuse esitaja esitatud uue, ulatuslikuma taotluse menetlemist üldsuse juurdepääsuks dokumentidele.