Kaebuse taust

1. Õigusriik on üks ELi alusväärtusi.[1] Euroopa Komisjoni käsutuses on mitu mehhanismi, et tagada õigusriigi põhimõtte austamine ELi liikmesriikides. 2021. aastal lisati nende mehhanismide hulka tingimuslikkuse määrus [2] ehk tingimuslikkuse kord.[3] Tingimuslikkuse kord võimaldab komisjonil teha ELi nõukogule ettepaneku võtta vastu meetmed, mille eesmärk on kaitsta ELi finantshuve õigusriigi põhimõtete rikkumise eest.

2. 2022. aasta detsembris võttis nõukogu komisjoni ettepaneku [4] põhjal tingimuslikkuse määruse alusel esimest korda vastu rakendusotsuse [5]. Konkreetselt otsustas nõukogu peatada ligikaudu 6,3 miljardi euro väärtuses ELi vahendeid, mis eraldati Ungarile ELi eelarve kaitsmiseks seoses õigusriigi põhimõtete rikkumisega riigihangete ning korruptsioonivastaste uurimiste ja süüdistuste esitamise valdkonnas.[6] Nõukogu rakendusotsuses [7] nõutakse, et Ungari esitaks komisjonile iga kolme kuu järel ajakohastatud teabe parandusmeetmete kohta, mida ta võtab (edaspidi „kvartaliaruanded“). Lisaks vahetavad komisjon ja Ungari ametiasutused teavet, et uurida uusi parandusmeetmeid [8].

3. 2023. aasta detsembris otsustas komisjon meetmed säilitada ja seega ELi vahendid peatada.[9] Täpsemalt leidis komisjon, et 2022. aasta detsembris meetmete vastuvõtmiseni viinud olukorda ei olnud parandatud ja et ELi eelarve oli endiselt ohus [10].

4. Seda arvesse võttes esitas kaebuse esitaja 2024. aasta märtsis komisjonile taotluse üldsuse juurdepääsuks dokumentidele. Eelkõige taotlesid nad juurdepääsu neljale kvartaliaruandele, mille Ungari esitas komisjonile 2023. aastal, ning komisjoni ja Ungari ametiasutuste vahelisele teabevahetusele, nagu on märgitud komisjoni 2023. aasta detsembri otsuses.

5. 2024. aasta aprillis saatis komisjon kaebuse esitajale esialgse vastuse nende juurdepääsutaotlusele. Olles konsulteerinud Ungari ametiasutustega sellest liikmesriigist pärit dokumentide võimaliku avalikustamise küsimuses, keelas komisjon juurdepääsu kõigile taotletud dokumentidele tervikuna. Seejuures tugines ta dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide [11] (määrus 1049/2001) kohastele eranditele, väites, et nende avalikustamine kahjustaks uurimise eesmärgi kaitset [12] ja käimasolevat otsustusprotsessi [13] tingimuslikkuse määruse alusel kehtestatud meetmete tühistamise kohta.

6. Kaebuse esitaja palus komisjonil oma seisukoht 26. aprillil 2024 läbi vaadata (esitades kordustaotluse). Nad väitsid, et kehtestatud meetmed mõjutavad oluliselt Ungari inimesi ja organisatsioone. Seetõttu leidsid nad, et taotletud dokumentide avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

7. Samal päeval kinnitas komisjon kaebuse esitaja kordustaotluse kättesaamist ja määras vastamise tähtajaks 22. mai 2024.

8. Kuna komisjon kordustaotlusele ei vastanud, pöördus kaebuse esitaja 2024. aasta juunis ombudsmani poole.

Uurimine

9. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele ettenähtud tähtaja jooksul.

10. Uurimise käigus palus ombudsman komisjonil vastata kordustaotlusele põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 10. juuliks 2024.

11. Jätkuvat viivitust arvesse võttes taotles ombudsman 2024. aasta oktoobris vaidlusaluste dokumentide kontrollimist.

12. Komisjon saatis ombudsmani uurimisrühmale korrapäraselt ajakohastatud teavet kaebuse esitaja kordustaotluse hindamise seisu kohta.

13. 2025. aasta aprillis teatas komisjon ombudsmani uurimisrühmale, et kaebuse esitaja nõudis uurimismeetmena vaidlusaluseid dokumente pooleliolevas kohtuasjas [14]. Komisjon teatas, et ta kaalub, millist mõju avaldab ELi Üldkohtu pooleliolev otsus selle meetme kohta tema lõplikule seisukohale kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse suhtes.

14. 2025. aasta augustis palus ombudsman täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas pooleliolevas kohtuasjas vaidlusaluste dokumentide võimalik koostamine on seotud ombudsmani uurimisega selles juhtumis.

15. Vastuses märkis komisjon, et „kui Üldkohus teeb taotletud dokumentide kohta positiivse otsuse [...], muutuvad taotletud dokumendid kohtutoimiku osaks.“Seega võetakse komisjoni „dokumentidele juurdepääsu taotluse hindamisel arvesse asjaolu, et taotletud dokumendid on kohtutoimiku osa“. Komisjon märkis ka, et käesoleva kirja koostamise ajaks (22. september 2025) ei olnud Üldkohus kaebuse esitaja taotluse kohta veel otsust teinud.

16. 12. novembril 2025 saatis ombudsman viimase meeldetuletuse.

17. 5. detsembril 2025 võttis komisjon vastu kinnitava otsuse kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohta.

Ombudsmani hinnang

18. Uurimine käsitles seda, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele. Kuna komisjon on nüüd vastu võtnud kinnitava otsuse, lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

19. Ombudsman märgib siiski, et komisjon viivitas väga palju kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamisega.

20. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt peaks ELi institutsioon 15 tööpäeva jooksul alates kordustaotluse registreerimisest võimaldama juurdepääsu taotletud dokumendile (dokumentidele) või esitama kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Erandlikel asjaoludel võib 15 tööpäeva pikkust tähtaega pikendada veel 15 tööpäeva võrra [15].

21. Käesoleval juhul kulus komisjonil kordustaotluse kättesaamisest (26. aprill 2024) üle 19 kuu, et anda kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele lõplik vastus (5. detsember 2025).

22. Lisaks saab ombudsman komisjoni täiendavatest selgitustest aru, et komisjon peatas tõhusalt kaebuse esitaja kordustaotluse menetlemise, oodates Üldkohtu otsust dokumentide esitamise kohta asjaomases kohtuasjas. Ombudsman on seisukohal, et sellist peatamist ei saa ühitada tähtaegadega, mis on sätestatud määruses 1049/2001 ja Üldkohtu hiljutises kohtupraktikas,[16] milles kohus selgitas, et taotleja võimalus taotleda uurimistoiminguid ei vabasta institutsiooni kohustusest rakendada määrust 1049/2001.

23. Käesolev juhtum on seega veel üks näide märkimisväärsetest ja süstemaatilistest viivitustest, millega komisjon kordustaotluste menetlemisel kokku puutub ja mida ombudsman pidas haldusomavoliks.^[17] Pärast ombudsmani eriaruannet Euroopa Parlamendile selles küsimuses nõudis Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon kõrvaldaks süstemaatilised ja märkimisväärsed viivitused üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemisel [18].

24. Ombudsman on juba palunud komisjonil tegeleda süsteemsete viivitustega selles valdkonnas ja pidada kinni määruses 1049/2001 sätestatud tähtaegadest. Ta nõuab veel kord tungivalt, et komisjon parandaks esmajärjekorras oma juurdepääsutaotluste käsitlemist.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Kuna komisjon on nüüd vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele, lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Ombudsman saab vaid kritiseerida komisjoni väga pikka viivitust kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamisel. Määrusega 1049/2001 kehtestatud tähtaegade eiramine ei ole hea haldustava.

Ombudsman nõuab veel kord tungivalt, et komisjon parandaks esmajärjekorras oluliselt üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemist, ning viitab oma strateegilises uurimises OI/2/2022/OAM esitatud soovitusele.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 18. detsember 2025

 

[1] Euroopa Liidu lepingu artikkel 2.

[2] 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.LI.2020.433.01.0001.01.ENG&toc=OJ:L:2020:433I:TOC.

[3] Lisateabe saamiseks vt: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/eu-budget/protection-eu-budget/rule-law- conditionality-regulation_en.

[4] 18. septembri 2022. aasta ettepanek: nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52022PC0485.

[5] Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta rakendusotsus 2022/2506, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2022/2506/oj/eng.

[6] Lisateabe saamiseks vt: https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/12/12/rule-of-law-conditionality-mechanism/.

[7] Nõukogu rakendusotsuse 2022/2506 artikkel 3.

[8] Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta otsuse (komisjoni algatusel määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artiklis 4 sätestatud tingimuste täitmise ümberhindamise kohta vastavalt nõukogu 15. detsembri 2022. aasta rakendusotsusele (EL) 2022/2506 Ungari kohta) põhjendus 21, kättesaadav aadressil: https://commission.europa.eu/system/files/2023-12/C_2023_8999_1_EN_ACT.pdf.

[9] Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta otsuse artikkel 1.

[10] Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta otsuse põhjendus 38.

[11] Määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32001R1049.

[12] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane.

[13] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik.

[14] Vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 91, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/eli/proc_rules/2015/423/oj/eng.

[15] Määruse 1049/2001 artikkel 8.

[16] 9. juuli 2025. aasta otsus kohtuasjas Kaili vs. parlament, T-1031/23, punktid 54 ja 65–67, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-1031/23&language=en.

[17] Soovitus, mis käsitleb aega, mis Euroopa Komisjonil kulub dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks (strateegiline uurimine OI/2/2022/OAM), kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/167661.

[18] Vt: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2024-0172_EN.html.