Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Prokuratuur käsitles Euroopa delegaatprokuröride Itaalia assistendi kaebusi. Kaebuse esitaja väitis, et Roomas asuva Euroopa Prokuratuuri Euroopa delegaatprokurörid sekkusid kahte haldusmenetlusse, mille ta algatas riiklikul tasandil. Kaebus puudutas ka seda, kuidas Euroopa Prokuratuur menetles taotlust anda üldsusele juurdepääs kaebuse esitaja esitatud dokumentidele.

Ombudsman leidis puudusi Euroopa Prokuratuuri poolses kaebuste käsitlemises seoses sellega, kuidas Euroopa Prokuratuur edastas kaebuse esitajale oma seisukoha ja põhjused, miks ta otsustas edasisi meetmeid mitte võtta. Euroopa Prokuratuur käsitles seda küsimust uurimise käigus, esitades oma seisukoha kohta selged ja mõistlikud selgitused. Ombudsman leidis ka, et Euroopa Prokuratuur ei rikkunud kaebuste käsitlemisel kaebuse esitaja õigusi.

Seoses dokumentidele juurdepääsu taotlusega leidis ombudsman, et põhjused, millele Euroopa Prokuratuur tugines taotletud dokumentide avalikustamata jätmiseks, ei näi olevat kooskõlas ELi õigusaktidega, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Ombudsman leidis siiski, et otsus kaebuse esitaja taotletud dokumente mitte avalikustada oli mõistlik, kuigi muul põhjusel kui see, millele Euroopa Prokuratuur tugines.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et edasised uurimised ei ole põhjendatud.

Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks viiele Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) valduses olevale dokumendile. Dokumendid olid seotud riskihindamistega, mis puudutasid üksikuid piloote, kelle ELi-välised load oli liikmesriigi pädev asutus muutnud ELi lubadeks, kusjuures muutmisprotsessis esines teatavaid rikkumisi. EASA keeldus taotletud dokumentidele juurdepääsu andmast, tuginedes üldsuse juurdepääsu erandile seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsega.

Ombudsmanile esitatud kaebuses täpsustas kaebuse esitaja, et ta on huvitatud ainult dokumentide nendest osadest, mis näitavad riskihindamise metoodikat, mitte isikuandmetest. Olles tutvunud vaidlusaluste dokumentide redigeerimata versioonidega, rõhutas ombudsman, et EASA-l oli võimalik avalikustada ainult seda metoodikat tõendavad osad.

Kuna EASA nõustus ombudsmani seisukohaga ja avalikustas taotletud dokumentide asjakohased osad, lõpetas ombudsman juhtumi lahendamise.

Juhtum puudutas Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) keeldumist anda üldsusele juurdepääs kahele lõpparuandele, mis olid seotud kahe EIT tootmise teadmus- ja innovatsioonikogukonnaga seotud juurdlusega. Keeldudes võimaldamast tutvuda aruannetega, tugines OLAF üldisele eeldusele, et avalikustamine kahjustaks tema juurdluste eesmärki.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis vaidlusaluseid dokumente. Kontrolli ja OLAFilt saadud täiendava konfidentsiaalse teabe põhjal leidis ombudsman, et OLAFil oli mõistlik kohaldada selle juhtumi puhul üldist avalikustamata jätmise eeldust, kuna asjakohased järelmeetmed on veel pooleli ja mõistlik aeg nende järelmeetmete lõpuleviimiseks ei ole veel möödunud.

Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise, tuvastamata haldusomavoli.

Juhtum puudutas REA keeldumist anda osaline juurdepääs kirjale, mille REA oli saatnud toetusesaajale seoses rahaliste vahendite tagasinõudmisega. Juurdepääsu andmisest keeldumisel tugines REA kolmanda isiku ärihuvide kaitsele.

Vaidlusaluse dokumendi kontrollimise põhjal ei veennud ombudsmani REA argument, et osaline juurdepääs kahjustaks tõsiselt ärihuvide kaitset. Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, paludes REA-l oma seisukoht taotluse suhtes uuesti läbi vaadata, et anda talle ulatuslik osaline juurdepääs vaidlusalusele dokumendile.

REA nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ja andis kaebuse esitajale ulatusliku osalise juurdepääsu dokumendile. Ombudsman väljendas heameelt REA positiivse vastuse üle tema lahenduse ettepanekule, millega kaebus lahendati.

Juhtum puudutas taotlust anda üldsusele juurdepääs Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) valduses olevatele dokumentidele, mis on seotud Frontexi koordineeritavate ühiste tagasisaatmisoperatsioonide ja riiklike tagasisaatmisoperatsioonidega ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2024. Frontex tegi kindlaks 247 lõplikku tagasisaatmisoperatsiooni aruannet, 46 dokumenti, mis moodustavad 2024. aasta tagasisaatmise tegevuskava, ja mitu sellega seotud toetuslepingut. Frontex võttis oma andmebaasist ka osa üksikasjalikust teabest, mida tagasisaatmisoperatsioonide kohta nõuti, kuid jättis ülejäänud teabe välja. Frontex keeldus andmast juurdepääsu 46 dokumendile, mis moodustavad 2024. aasta tagasisaatmise tegevuskava, andes samal ajal ulatusliku osalise juurdepääsu toetuslepingutele. Frontex väitis, et täiendav avalikustamine kahjustaks avaliku huvi kaitset seoses avaliku julgeoleku ja rahvusvaheliste suhetega ning ärihuve.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis vaidlusaluste dokumentide valimit ja kohtus Frontexi esindajatega. Kontrolli ja koosolekul saadud selgituste põhjal leidis ombudsman, et Frontexi seisukoht oli üldiselt põhjendatud.

Kuigi ombudsman järeldas seega, et viis, kuidas Frontex taotlust käsitles, oli mõistlik, ja lõpetas uurimise järeldusega, et haldusomavoli ei olnud, märkis ta, et kuna taotluse kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide täielik loetelu puudub, on ombudsmanil raske kindlalt kindlaks teha, mitu dokumenti Frontex taotluse kohaldamisalasse kuuluvana tuvastas. Seetõttu kordas ombudsman varasemat soovitust, et hea halduse huvides peaks Frontex esitama taotlejatele loetelu dokumentidest, mille puhul ta on kindlaks teinud, et need kuuluvad nende dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste kohaldamisalasse.

Juhtum puudutas Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) keeldumist anda üldsusele juurdepääs seitsmele dokumendile, mis käsitlevad rändajate sidevahenditest teabe väljavõtmist. Keeldudes võimaldamast üldsusel tutvuda dokumentide osadega, tugines Eurojust kahele erandile, mis on sätestatud dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevates liidu õigusaktides, nimelt vajadusele kaitsta avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga ja vajadusele kaitsta isikuandmeid.

Vaidlusaluste dokumentide kontrollimise põhjal ei veennud ombudsmani Eurojusti argumendid, et dokumentide laiem avalikustamine kahjustaks avaliku julgeolekuga seotud avalike huvide kaitset. Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, milles ta palus Eurojustil oma seisukoht taotluse suhtes uuesti läbi vaadata, et anda üldsusele laiem juurdepääs vaidlusalustele dokumentidele. Ta palus Eurojustil keskenduda seejuures kolmele asjaomasele dokumendile ning teha kahele täiendavale dokumendile järelkohandusi.

Eurojust nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ja andis kaebuse esitajale laiema juurdepääsu peaaegu kõigile dokumentidele. Ombudsman tervitas Eurojusti positiivset vastust tema lahenduse ettepanekule ja lõpetas uurimise.