Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda osaline või laiem juurdepääs kahele dokumendile, mis olid seotud projektiga, mida rahastati koostöös UNICEFiga. Keeldudes dokumentidega tutvumise võimaldamisest, tugines komisjon viiele erandile, mis on sätestatud dokumentidele juurdepääsu käsitlevates liidu õigusaktides, st vajadusele kaitsta avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhete ning liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga, samuti kaitsta tema otsustamisprotsessi, kolmanda isiku ärihuve ning füüsiliste isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, sealhulgas nende isikuandmeid.

Vaidlusaluste dokumentide kontrollimise põhjal ei veennud ombudsmani komisjoni argumendid, et osaline või ulatuslikum avalikustamine kahjustaks (tõsiselt) viidatud huvide kaitset. Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, paludes komisjonil oma seisukoht taotluse suhtes uuesti läbi vaadata, et võimaldada vaidlusalustele dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs. Samuti tuletas ta komisjonile meelde tema kohustust teha otsused mõistliku aja jooksul ja põhjendada oma otsuseid.

Komisjon nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ning andis kaebuse esitajale osalise ja laiema juurdepääsu dokumentidele. Ombudsman tervitas komisjoni positiivset vastust tema lahenduse ettepanekule, millega kaebus lahendati.  

Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks distsiplinaarmenetlusega seotud dokumentidele pärast Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlust ja soovitust komisjonile. Komisjon tegi kindlaks 23 dokumenti, mis kuuluvad taotluse kohaldamisalasse, ja keeldus võimaldamast juurdepääsu kõigile dokumentidele tervikuna. Seda tehes tugines komisjon vajadusele kaitsta isikuandmeid.

Kui kaebuse esitaja palus komisjonil oma otsus läbi vaadata, kinnitas komisjon juurdepääsu andmisest keeldumist, tuginedes uurimise eesmärgi kaitsest tulenevale üldisele konfidentsiaalsuse eeldusele. Komisjon väitis ka, et üldsuse juurdepääsu ei saa anda dokumentides sisalduvate isikuandmete kaitsmiseks.

Ombudsman leidis, et üldise konfidentsiaalsuse eelduse kohaldamine komisjoni poolt pärast kõnealuse distsiplinaarmenetluse lõpetamist ei olnud mõistlik. Vaidlusaluste dokumentide uurimise põhjal leidis ombudsman, et kuigi osa dokumentidest võib olla vaja redigeerida, et vältida isikute tuvastamist või kaitsta tulevaste uurimiste eesmärki, ei sisalda dokumendid kogu ulatuses tundlikku teavet. Seega tegi ombudsman lahendusena ettepaneku, et komisjon kaaluks uuesti oma seisukohta juurdepääsutaotluse suhtes, et võimaldada sisulist osalist juurdepääsu taotletud dokumentidele.

Vastuseks kinnitas komisjon oma tuginemist üldisele konfidentsiaalsuse eeldusele ja leidis, et igal juhul ei ole sisuline osaline juurdepääs võimalik ilma isikuandmeid avaldamata ja ohustamata komisjoni distsiplinaaruurimiste eesmärgi kaitset.

Ombudsman avaldas kahetsust, et komisjon ei andnud pärast tema ettepanekut lahenduse kohta osalist juurdepääsu. Ombudsman leidis, et selle juurdepääsutaotluse käsitlemine komisjoni poolt kujutas endast haldusomavoli.

Kuna komisjon hindas uuesti oma seisukohta kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohta pärast ombudsmani ettepanekut lahenduse kohta ja jõudis samale järeldusele kui kordusotsuses, ei pidanud ombudsman otstarbekaks jätkata uurimist ametliku soovitusega selles küsimuses. Seetõttu lõpetas ta juhtumi.