Juhtum puudutas asjaolu, et Euroopa Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti (PMO) töötaja saatis kaebuse esitajale kogemata e-kirja, mida ta pidas solvavaks.

Ombudsman leidis, et kõnealuse e-kirja sisu oli tõepoolest sobimatu, kuid leidis, et komisjon oli võtnud probleemi lahendamiseks asjakohaseid meetmeid, eelkõige vabandades kaebuse esitaja ees ja võttes meetmeid selliste juhtumite vältimiseks tulevikus, eelkõige tuletades töötajatele meelde nende kohustust viisakalt suhelda.

Ombudsman lõpetas juhtumi uurimise, leides, et edasised uurimised ei olnud põhjendatud.  

Kohtuasi puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda töötajale abi tema lapse hariduslike erivajaduste katmiseks, mis on ELi personalieeskirjades ette nähtud võimalus. Komisjon tugines oma otsuses abi käsitlevatele sise-eeskirjadele, milles ELi institutsioonid olid kokku leppinud. Eeskirjades on sätestatud, et abikõlblikuks ei loeta lapsi, kelle puuet peetakse alla teatava künnise (20 %). Lapse kooliharidusega seotud juhtumite puhul nõuab komisjon ka seda, et taotleja esitaks Euroopa koolide tõendi selle kohta, et kool ei suuda rahuldada lapse vajadusi, mida kaebuse esitaja ei olnud teinud. 

Ombudsman leidis, et selles, kuidas komisjon juhtumit käsitles, ei olnud ilmset viga, ja lõpetas juhtumi, leides, et komisjon ei olnud haldusomavoli toime pannud.

Ombudsman oli siiski seisukohal, et 20 % puudekünnist käsitlevate eeskirjade sätted võivad olla vastuolus komisjoni kohustustega, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon algataks eeskirjade läbivaatamise protsessi, võttes arvesse selle uurimise tulemusi. See tähendab otsustusprotsessi, millesse on kaasatud ka teised ELi institutsioonid.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist maksta puudega lapsega töötajale „kahekordset ülalpeetava lapse toetust“, mis on ELi personalieeskirjades ette nähtud puuetega laste hooldamise abistamiseks. Komisjon tugines oma otsuses ELi haldusasutuste poolt kokku lepitud sise-eeskirjadele toetuse kohta, mille kohaselt ei loeta toetuskõlblikuks lapsi, kelle puuet peetakse allapoole teatavat künnist jäävaks.

Ombudsman oli seisukohal, et puude astme künniste kasutamine teatavate puuetega laste automaatseks väljajätmiseks on vastuolus personalieeskirjade asjaomase sättega. Hüvitis on ette nähtud „suurte kulude” katmiseks ja personalieeskirjades ei ole puude raskusastet mainitud. Kuigi puude raskusastme künniste kehtestamine rahalise toetuse saamise õiguse kindlaksmääramiseks võib muuta küsimused halduslikust seisukohast lihtsamaks ja prognoositavamaks, näib see olevat vastuolus ELi haldusasutuste kohustustega, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist.

Uurimise käigus tegi ombudsman komisjonile lahendusettepaneku algatada kohaldatavate eeskirjade läbivaatamise protsess, millesse kaasatakse ka teised ELi institutsioonid. Samuti nõudis ta tungivalt, et komisjon hindaks uuesti kaebuse esitaja taotlust saada kahekordset ülalpeetava lapse toetust, võttes arvesse eespool esitatud järeldust, st mitte lükata seda tagasi üksnes tema lapse puude astme tõttu. Kuna kohaldatavate eeskirjade läbivaatamine võib võtta aega ja tagada võrdse kohtlemise, nõudis ombudsman tungivalt, et komisjon võtaks seda uurimist arvesse, kui ta kaalub kõiki menetluses olevaid ja tulevasi taotlusi kahekordse ülalpeetava lapse toetuse saamiseks. See tähendab, et iga kahekordse ülalpeetava lapse toetuse taotlust tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi, välistamata ühtegi taotlust üksnes seetõttu, et lapse puuet peetakse allapoole teatavat künnist jäävaks.

Vastuseks lahenduse ettepanekule on komisjon algatanud menetluse künnisel põhinevat lähenemisviisi sätestavate eeskirjade läbivaatamiseks, mis võib viia nende läbivaatamiseni. Ombudsman tunneb heameelt selle üle, et komisjon on tema lahendusettepaneku selle aspektiga tegelenud.

Komisjon märkis siiski ka, et ootab enne kaebuse esitaja taotluse või muude taotluste ümberhindamist ära selle protsessi tulemused. Arvestades, et see võib võtta aega, ja arvestades käesoleva uurimise tulemusi, ei ole ombudsman juhtumi selle aspektiga rahul. Ta palub komisjonil veel kord kaaluda eeskirjade paindlikumat kohaldamist taotluste suhtes. Ombudsman on endiselt veendunud, et kõnealused eeskirjad oleks tulnud ELi võetud kohustuste täitmiseks palju varem läbi vaadata. Seetõttu palub ombudsman komisjonil võtta kolme kuu jooksul järelmeetmeid ja kavatseb küsimuse uuesti läbi vaadata, kui läbivaatamise tulemus ei ole asjakohane või võtab liiga kaua aega. Ombudsman juhib oma järeldustele ka teiste institutsioonide tähelepanu.

 

Uurimine puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon jälgib, et liikmesriigid kasutaksid ELi struktuuri- ja investeerimisfonde, et edendada puuetega inimeste ja eakate õigust iseseisvale elule ja kogukonda kaasamisele (deinstitutsionaliseerimine), ning kas komisjon kohaldab sanktsioone, kui nad seda ei tee.

Uurimise käigus sai ombudsman tagasisidet riiklikelt ombudsmanidelt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt.  

Ombudsman leidis, et komisjon võiks anda selgemaid suuniseid vajaduse kohta edendada deinstitutsionaliseerimist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise kontekstis. Samuti leidis ta, et komisjon võiks võtta meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud tegevuste järelevalve parandamiseks ning et ta peaks jõustamist ennetavamalt käsitlema, eriti kui tõstatatakse küsimus, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud tegevused on vastuolus kohustusega edendada deinstitutsionaliseerimist. Ombudsman juhtis tähelepanu ka vajadusele olla eriti valvas taaste- ja vastupidavusrahastu raames kasutatavate vahendite suhtes.

Ombudsman lõpetas uurimise, esitades kümme ettepanekut, mille eesmärk oli parandada komisjoni antud suuniseid ja järelevalveprotsessi. Ta rõhutas, et komisjon peab kiiresti tegutsema, võttes arvesse COVID-19 pandeemiale reageerimiseks loodud täiendavaid rahastamisprogramme ning hiljutisi muudatusi kehtivates eeskirjades.

Edusammude hindamiseks kaalub ombudsman tulevikus selle küsimuse juurde tagasi pöördumist.