Kaebuse esitaja taotles üldsuse juurdepääsu europangatähtede teise seeria kujundust käsitlevatele dokumentidele. Euroopa Keskpank (EKP) tegi kindlaks kaks dokumenti, mis kuuluvad kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse, ja keeldus võimaldamast juurdepääsu dokumentidele tervikuna. Seda tehes tugines EKP oma dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate eeskirjade kohastele eranditele, väites, et täielik avalikustamine võib kahjustada avalikku huvi kaitsta euro pangatähtede terviklust, samuti ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit.

Ombudsmani uurimisrühm korraldas EKP asjaomaste esindajatega kontrollkohtumise. Tuginedes kontrollikoosolekul esitatud täiendavatele konfidentsiaalsetele selgitustele ja võttes arvesse EKP ulatuslikku kaalutlusõigust selle kindlaksmääramisel, kas dokumendi avalikustamine kahjustaks avalikku huvi kaitsta euro pangatähtede terviklust, leidis ombudsman, et EKP otsus keelduda taotletud dokumentidele juurdepääsu andmisest ei olnud ilmselgelt vale. Arvestades, et sellele erandile tugineti õiguspäraselt, ei olnud ombudsmanil vaja hinnata, kas avalikustamine kahjustaks ka ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit.

Ombudsman lõpetas seega uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Kaebuse esitaja taotles üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis käsitlevad erandolukorra ja valmisoleku meetmeid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Euroopa Keskpank (EKP) keeldus võimaldamast üldsuse juurdepääsu kahele tema poolt kindlaks määratud dokumendile, tuginedes aluslepingute sättele, mis nõuab, et EKP nõukogu menetlusi ei avalikustataks. EKP tugines ka mitmele erandile oma eeskirjades, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, sealhulgas sellele, et täielik avalikustamine kahjustaks avalike huvide kaitset seoses liidu finants-, raha- või majanduspoliitikaga ning rahvusvaheliste finantssuhetega.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis vaidlusaluseid dokumente. Selle kontrolli põhjal ja võttes arvesse EKP ulatuslikku kaalutlusõigust, kui ta leiab, et liidu rahvusvaheliste finantssuhetega seotud avalik huvi on ohus, leidis ombudsman, et EKP otsus keelduda juurdepääsu andmisest ühele taotletud dokumendile ei olnud ilmselgelt vale. Teise dokumendi osas leidis ombudsman, et EKP tuginemine EKP nõukogu istungite konfidentsiaalsusele, nagu see on sätestatud aluslepingutes, on põhjendatud.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli puudumise tõttu.

Juhtum puudutas EKP otsust keelata üldsuse juurdepääs tema avaliku sektori väärtpaberite ostukavaga (PSPP) seotud dokumentidele. Dokumente jagati Saksamaa Liitvabariigi valitsusega, et viimane saaks pärast Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust hinnata PSPP proportsionaalsust.

Juurdepääsu andmisest keeldumisel tugines EKP aluslepingu sättele, mis nõuab, et EKP nõukogu menetlusi ei avalikustataks. Ta tugines ka vajadusele kaitsta avalikke huve seoses tema otsuseid tegevate organite menetluste konfidentsiaalsusega, vajadusele kaitsta liidu rahapoliitikat ja sisekasutuseks mõeldud dokumentide konfidentsiaalsust.

Ombudsman leidis, et EKP keeldumine anda üldsusele juurdepääs oli põhjendatud. Seda järeldust tehes märkis ombudsman, et üks dokument on hõlmatud aluslepingu eeskirjadega, mille kohaselt EKP nõukogu menetlusi ei avalikustata. EKP oli piisavalt selgitanud, miks muude dokumentide avalikustamine kahjustaks rahapoliitikaga seotud avalikku huvi. Märkides märkimisväärset avalikku huvi selle küsimuse vastu, võttis ombudsman arvesse EKP jõupingutusi anda kaebuse esitajale ja üldsusele selle kohta võimalikult palju teavet ning lõpetas juhtumi menetlemise.

Juhtum käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis sisaldasid üksikasjalikku teavet Euroopa Keskpanga (EKP) kahe varaostukava kohta. Juurdepääsust keeldudes väitis EKP, et avalikustamine võib kahjustada avalike huvide kaitset seoses liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga, mis on seadusega kaitstud huvi. Kaebuse esitaja leidis, et EKP ei ole esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, kuidas taotletud teabe avalikustamine mõjutaks negatiivselt avalikku huvi, millele tuginetakse, ning et seetõttu tuleks teave avalikustada.

EKP-l on ulatuslik kaalutlusõigus selle hindamisel, kuidas kõige paremini kaitsta avalikku huvi, millele tuginetakse, nimelt liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitika kaitset. Näiteks võib ta oma kaalutlustes tugineda sellele, kuidas avalikustamine võib mõjutada turgude ja turuosaliste käitumist. EKP on sel juhul esitanud mõistliku selgituse selle kohta, kuidas turud ja turuosalised saaksid taotletud teavet kasutada liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitika kahjustamiseks. EKP otsus keelduda üldsuse juurdepääsu võimaldamisest oli seega põhjendatud.

Ombudsman võtab teadmiseks EKP avalduse, et ta juba avaldab oma veebisaidil PEPPi ja ettevõtlussektori varaostukava kohta võimalikult palju teavet. Ta julgustab EKPd korrapäraselt hindama, kas nende programmide kohta on võimalik avaldada lisateavet. See muutub tõenäoliselt veelgi olulisemaks, kuna avalikkus ootab EKP-lt tõendeid selle kohta, et EKP täidab oma presidendi ambitsioonikaid avaldusi seoses panga jõupingutustega muuta rahapoliitika keskkonnahoidlikumaks.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli puudumise tõttu.

Kohtuasi puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs oma õigustalituse märgukirjale, mis käsitles Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust Euroopa Keskpanga programmi kohta ja sellega seotud Euroopa Liidu Kohtu otsust. Dokumendile juurdepääsu keelamisel tugines komisjon vajadusele kaitsta liidu finants-, raha- ja majanduspoliitikat ning õigusnõustamist ja otsustamisprotsessi.

Ombudsman kontrollis dokumenti ja leidis, et komisjoni hinnangus ei olnud ilmset viga. Seega lõpetas ta uurimise haldusomavoli puudumise tõttu.

Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus on pretsedenditu võimalike tagajärgede poolest liidu õiguskorrale. Ombudsman tunnistab, et üldsuse huvides on olla kindel, et komisjon hindab nõuetekohaselt selliseid tagajärgi ja vajaduse korral tegutseb nende suhtes kooskõlas oma rolliga aluslepingute täitmise järelevalvajana. Ta on kindel, et komisjon teavitab jätkuvalt üldsust nii palju kui võimalik mis tahes edasistest sammudest, mida ta otsustab kohtuotsusele reageerimiseks astuda.