Juhtum puudutas endise töötaja väidetavat ebaõiglast vallandamist ja ahistamist Euroopa Investeerimispangas (EIP).

Ombudsmani uurimine keskendus küsimusele, et EIP oli väidetavalt ekslikult keeldunud kaebuse esitajale kohaldamast nn lepitusmenetlust, mis on ette nähtud EIP personalieeskirjade artiklis 41 (milles on sätestatud, et töötajad võivad EIPga tekkinud vaidluse korral pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse ja et enne seda peaksid nad püüdma saavutada lepitusmenetluse kaudu kompromissi). Ombudsman tegi esialgse järelduse, et leides, et lepitusmenetlust ei saa kohaldada endise töötaja suhtes, kes ei saa EIP pensioni, pani EIP toime haldusomavoli. Seetõttu tegi ombudsman EIP-le ettepaneku algatada viivitamata lepitusmenetlus nii ametist vabastamise kui ka ahistamise küsimustes. Pank nõustus vallandamise küsimuses algatama lepitusmenetluse ja suunas kaebuse esitaja teise ahistamist käsitleva menetluse juurde.

Ombudsman jõudis järeldusele, et pärast tema sekkumist leiti lahendus. Seetõttu lõpetas ta juhtumi.

Juhtum käsitles OLAFi tegevust pärast rikkumisest teatamise teate saamist, milles seostati Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) lennundusjulgestuse inspekteerimise aruande väidetava manipuleerimisega. Pärast esialgset hindamist tundis ombudsman muret OLAFi otsuse pärast juhtum lõpetada ja saata asi tagasi EASA-le, hoolimata asjaolust, et rikkumisest teataja oli teadlikult otsustanud esitada oma aruande pigem OLAFile kui EASA-le. Ombudsman asus esialgsele seisukohale, et selline otsus võib negatiivselt mõjutada rikkumisest teatamist käsitlevate sätete tõhusust üldiselt. Seetõttu otsustas ta seda küsimust uurida.

Pärast OLAFi toimikutega tutvumist leidis ombudsman, et OLAF oli nõuetekohaselt kaalunud, kas algatada juurdlus. Samuti ilmnes, et OLAF ei olnud tegelikult juhtumit lõpetanud, vaid oli palunud EASA-l küsimust uurida ja oma uurimise tulemustest aru anda. Lisaks oli OLAF jätnud endale õiguse algatada ametlik uurimine hilisemas etapis. Seda arvesse võttes leidis ombudsman, et OLAF oli kaebuse esitaja rikkumisest teatamise aruannet asjakohaselt käsitlenud. Ombudsman märkis, et OLAF oleks pidanud kaebuse esitajat selgemalt teavitama, et asja edastamine EASA-le ei tähenda, et OLAF ei võta selles küsimuses edasisi meetmeid. Ta tegi selle kohta veel ühe märkuse.

Kaebuse esitaja on Euroopa Parlamendi ajutine teenistuja. Ta jäi põhipuhkusel olles haigeks. Juhtum puudutas parlamendi keeldumist muuta kaebuse esitaja põhipuhkus haiguspuhkuseks. Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud haldusomavoli, kuna kaebuse esitaja pidi esitama oma kehtiva aadressi sel ajal või varsti pärast seda, kui ta esitas haiguspuhkuse kohta arstitõendi. See nõue ei olnud täidetud.

Käesolev omaalgatuslik uurimine käsitleb seda, kuidas Euroopa Komisjon tagab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste järgimise ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel liikmesriikides. See käivitati, kui liit alustas uue õigusraamistiku alusel uut seitsmeaastast rahastamisperioodi, mis hõlmab aastaid 2014–2020.

ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada ELi eri piirkondade arengutaseme erinevusi. Arvestades liidu nähtavust ühtekuuluvuspoliitika kaudu rahastatavates projektides – alates hädaabiteenuste parandamisest Rumeenias kuni miiniväljade kõrvaldamiseni Horvaatias – usub ombudsman, et komisjon peaks tegema kõik endast oleneva, et tagada raha kulutamisel põhiõiguste austamine. Asjaolu, et komisjon ei vastuta otseselt vahendite haldamise eest, ei tohiks kunagi kasutada põhjusena mitte tegutseda, kui põhiõigusi on rikutud või on oht, et neid rikutakse.

Omaalgatuslikus uurimises osalesid Euroopa Komisjon, liikmesriikide ombudsmanid ja kodanikuühiskonna esindajad. Nende tagasiside põhjal on ombudsman koostanud kaheksa täiustamissuunist, et toetada komisjoni, kes teostab selles valdkonnas liikmesriikide üle järelevalvet.

Alates 2012. aasta aprillist kättesaadav Euroopa kodanikualgatus võimaldab vähemalt miljonist ELi kodanikust koosneval rühmal kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama uusi ELi õigusakte. Pärast mitme kaebuse saamist otsustas ombudsman uurida Euroopa kodanikualgatuse menetluse nõuetekohast toimimist ning komisjoni rolli ja vastutust sellega seoses. Ombudsman kutsus Euroopa kodanikualgatuste korraldajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid üles andma teavet selle kohta, kui hästi Euroopa kodanikualgatus toimib. Nende vastuste põhjal tegi ombudsman komisjonile mitmeid ettepanekuid Euroopa kodanikualgatuse protsessi tõhususe suurendamiseks.

Uurimine toimus seoses Euroopa Ombudsmani külaskäiguga Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti. Visiit oli osa ombudsmani ELi asutuste külastuste programmist, mille eesmärk oli levitada asutuste vahel häid tavasid nende suhetes kodanikega. Visiidi käigus uuris ombudsman i) instituudi esialgseid kontakte üldsusega, ii) läbipaistvust, dialoogi ja vastutust, iii) töölevõtmist, iv) pakkumusi ja lepinguid, v) huvide konflikte ja vi) rikkumisest teatamist. Ombudsman tegi instituudile kuus ettepanekut oma tegevuse parandamiseks nendes valdkondades. EIGE vastus kinnitas, et ta võtab meetmeid, tehes muu hulgas teabe oma töö kohta kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes ja võttes vastu üksikasjalikumad sätted rikkumisest teatamise kohta.

Kuna ombudsmani visiit näitas, et instituut peab ahistamisjuhtumitega tegelemiseks ja nende ennetamiseks rohkem ära tegema, jälgis ta konkreetselt seda küsimust ja teda julgustas instituudi otsustav reageerimine. Edasise täiustamise edendamiseks on ombudsman muu hulgas soovitanud, et EIGE korraldaks korrapäraselt koolitusi instituudi töö jaoks keskse tähtsusega valdkonnas.

Euroopa Komisjon peab praegu Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi laiaulatusliku kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu üle Ameerika Ühendriikidega (Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus). Läbirääkimised on äratanud enneolematut avalikku huvi, arvestades Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist mõju.

Ombudsmani uurimise eesmärk on aidata tagada, et üldsus saaks jälgida nende läbirääkimiste edenemist nii palju kui võimalik ja aidata kaasa nende tulemuste kujundamisele. 2014. aasta juulis esitas ombudsman komisjonile esimesed ettepanekud. Ombudsman kogus oma uurimise käigus ideid ka üldsuselt, et aidata muuta kõnelused läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks. Pärast Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna väljendatud muret esitas komisjon 2014. aasta novembris rea ambitsioonikaid läbipaistvusmeetmeid.

Ombudsman esitab nüüd komisjonile veel kümme ettepanekut seoses ühiste läbirääkimistekstidega, Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse dokumentide suurema ennetava avalikustamisega ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kohtumiste suurema läbipaistvusega. Ombudsman on seisukohal, et neid soovitusi järgides tagaks komisjon Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavate läbirääkimiste suurema legitiimsuse ja üldsuse usalduse.  

2013. aasta juunis andis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjonile läbirääkimisjuhised, et alustada liidu nimel läbirääkimisi kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu sõlmimiseks Ameerika Ühendriikidega (Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP)). Aasta hiljem ei olnud nõukogu ikka veel avalikustanud läbirääkimisvolitusi, kuigi tundus, et need on internetis kergesti kättesaadavad. Ombudsman algatas omaalgatusliku uurimise, kutsudes nõukogu üles läbipaistvuse, hea halduse, ressursside tõhusa kasutamise ja lõppkokkuvõttes üldsuse usalduse suurendamise huvides kaaluma dokumendi ennetavat avaldamist. 2014. aasta oktoobris otsustas nõukogu ühisel kokkuleppel volitused avaldada.