Juhtum puudutas rühmajuhi vallandamist ELi rahastatud projektis Kesk-Ameerikas.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon oli tegutsenud mõistlikult, lubades projekti toetusesaajal meeskonnajuhi pärast lepingu allkirjastamist ametist vabastada. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni hankemenetlust IT-halduse ja sellega seotud teenuste osutamiseks. Kaebuse esitaja on konsortsium, kelle pakkumus kõnealuse lepingu sõlmimiseks lükati tagasi.

Kaebuse esitaja põhiväide on, et komisjon sõlmis lepingu pakkujaga, kes pakkus välja lahenduse andmete taastamiseks õnnetuse korral, mis oli väiksem kui lepingus nõutud.

Euroopa Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et leides, et võitnud pakkumus vastas hanke tingimustele, pani komisjon käesoleval juhul toime haldusomavoli. Ta soovitas komisjonil a) tunnistada oma haldusomavoli ja b) käsitleda kaebuse esitaja hüvitisnõuet.

Kahjuks ei nõustunud komisjon ombudsmani soovitustega ega põhjendanud veenvalt oma keeldumist. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi, esitades komisjonile kaks kriitilist märkust.

Kaebus käsitles Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise süsteemi (EWS) toimimist. EWS on elektrooniline infosüsteem, mille eesmärk on tuvastada ELi finantshuve ja mainet ähvardavad ohud. Varajase hoiatamise süsteemil on viis peamist hoiatuskategooriat, mis ulatuvad W1-st kuni W5-ni. Teatavad hoiatuste kategooriad sisaldavad alamkategooriaid (W1a, b, c ja d, W3a ja b jne). Käesolev kohtuasi puudutab hoiatust W3b. Hoiatus W3b antakse isikutele, kelle suhtes on algatatud kohtumenetlus seoses tõsiste haldusvigade või pettusega.

Kaebuse esitaja väitis, et OLAFi taotlus registreerida varajase hoiatamise süsteemis hoiatus kaebuse esitaja kohta oli õigusvastane, nagu ka tema keeldumine hoiatuse tühistamisest, kuna kaebuse esitaja suhtes ei ole algatatud kohtumenetlust.

Ombudsman leidis, et isiku varajase hoiatamise süsteemi konkreetsesse kategooriasse paigutamiseks peab olema faktiline alus. Kui see nii ei ole, puudub varajase hoiatamise süsteemis isikute liigitamisel igasugune tähendus. Ta leidis, et OLAFi tõlgendus hoiatuse W3b kohta võimaldab võrreldavas olukorras olevaid isikuid erinevalt liigitada. Näiteks Ühendkuningriigi õigussüsteemi jurisdiktsiooni alla kuuluv isik liigitataks jätkuvalt W2 alla, kui OLAF teavitaks oma järeldustest Ühendkuningriigi riigiprokuratuuri, samas kui näiteks Belgia õigussüsteemi jurisdiktsiooni alla kuuluv isik liigitataks uurimise korral W3b alla. Sellist erinevat kohtlemist ei saa objektiivselt põhjendada. Ombudsman tegi seega ettepaneku leida sõbralik lahendus, paludes OLAFil tühistada kaebuse esitajale tehtud hoiatus W3b ja analüüsida tema käsutuses olevat teavet kaebuse esitaja kohta, et teha kindlaks, kas uus hoiatus on asjakohane. OLAF ei järginud ombudsmani ettepanekut. Kaebuse uurimise põhjal lõpetas ombudsman uurimise kriitilise märkusega.

Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse OI/3/2008/FOR kohta tehtud otsuse kokkuvõte

Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise süsteem (EWS) on elektrooniline infosüsteem, mille eesmärk on tuvastada ELi finantshuve ja mainet ähvardavad ohud. Näiteks võimaldab varajase hoiatamise süsteem pakkumismenetlustes osalevatel komisjoni töötajatel kontrollida, kas pakkujaid kahtlustatakse pettuses. Pärast mitme kaebuse saamist varajase hoiatamise süsteemi toimimise kohta algatas ombudsman uurimise, sealhulgas avaliku konsultatsiooni, millesse andsid oma panuse paljud sidusrühmad. Konsultatsiooni käigus tõstatatud mureküsimuste hulgas oli asjaolu, et üksikisikuid ja ettevõtteid ei teavitata süstemaatiliselt sellest, et nad on kantud varajase hoiatamise süsteemi. Osalejad väitsid ka, et puudub selgus selle kohta, kuidas sellise loetellu kandmise peale kaebust esitada.

Komisjon kinnitas oma arvamuses, et varajase hoiatamise süsteemis loetletud üksusi sellest asjaolust tavaliselt ei teavitata. Lisaks tunnistas ta, et süsteemil puudub ametlik edasikaebamise mehhanism.

Ombudsman jõudis järeldusele, et teatavate varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste ulatus ei ole selgelt määratletud. Samuti kutsus ta komisjoni üles tagama õiguse olla ära kuulatud, enne kui tehakse otsuseid isikute või ettevõtete varajase hoiatamise süsteemi lisamise kohta. Lisaks tuleks austada toimikule juurdepääsu õigust. Lisaks tuleks mõjutatud isikuid või ettevõtteid teavitada nende õigusest esitada kaebus ombudsmanile või taotleda õiguskaitset.

Oma vastuses soovituse eelnõule märkis komisjon, et kavatseb esitada muudetud varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse 2013. aastal. Selline muudetud otsus valmistatakse ette, võttes arvesse nii ombudsmani soovituse projekti kui ka Euroopa Kohtule Planeti kohtuasjas (mis puudutab varajase hoiatamise süsteemi) esitatud kaebuse tulemust.

Ombudsman lõpetas uurimise komisjoni võetud kohustuse alusel reformida varajase hoiatamise süsteemi. Ta tegi siiski veel ühe märkuse, milles kutsus komisjoni üles tagama, et ta võtaks ka meetmeid põhiõiguste kaitsmiseks enne varajase hoiatamise süsteemi reformimist.

Kaebuse esitaja on Saksamaa kodanik. 2010. aasta augustis pöördus ta komisjoni poole ja taotles kooskõlas määrusega 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) teatavate ettevalmistavate dokumentide koopiaid seoses komisjoni tõlgendava teatisega asutamislepingu artikli 296 kohaldamise kohta kaitsealaste riigihangete valdkonnas. Komisjon keeldus juurdepääsu andmast ja väitis, et kõik taotletud dokumendid kuuluvad määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud erandi kohaldamisalasse („kaitse-ja sõjalised küsimused”). Ta lisas, et samal põhjusel ei saa anda ka osalist juurdepääsu. Seejärel esitas kaebuse esitaja kordustaotluse andmetega tutvumiseks. Pärast kordustaotluse menetlemise tähtaja pikendamist 15 tööpäeva võrra teatas komisjon kaebuse esitajale, et hoolimata pikendatud tähtajast ei olnud tal võimalik oma otsust lõplikult vormistada.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei menetlenud tema kordustaotlust juurdepääsuks teatavatele dokumentidele määruses 1049/2001 ette nähtud tähtaja jooksul. Ta väitis, et komisjon peaks i) kiiresti menetlema tema kordustaotlust ja ii) võimaldama juurdepääsu asjaomastele dokumentidele.

17. detsembril 2010 edastati kaebus arvamuse saamiseks komisjoni presidendile. 23. detsembril 2010 teatas kaebuse esitaja ombudsmani talitustele, et komisjon oli tema üllatuseks ja suureks rõõmuks andnud talle piiramatu juurdepääsu kõigile dokumentidele, mida ta taotles. Ta märkis, et tema juurdepääsutaotlus on rahuldatud ja et tema arvates on küsimus lahendatud.

Ombudsman lõpetas seega juhtumi institutsiooni poolt lahendatud kujul.