Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 [1]

Omaalgatusliku uurimise taust

1. Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise süsteem (EWS) on Euroopa Komisjoni hallatav elektrooniline infosüsteem, mille eesmärk on tuvastada ELi finantshuve ja mainet ähvardavad ohud [2]. Näiteks võimaldab varajase hoiatamise süsteem pakkumismenetlustes osalevatel komisjoni töötajatel kontrollida, kas pakkujaid kahtlustatakse pettuses. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevad algsed eeskirjad [3] tunnistati kehtetuks kohe pärast käesoleva uurimise algust komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsusega varajase hoiatamise süsteemi kohta komisjoni ja rakendusametite eelarvevahendite käsutajatele [4]. Käesolevas uurimises võetakse seega arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsuses sisalduvaid muudatusi.

2. Varajase hoiatamise süsteemil on viis peamist hoiatuskategooriat: W1 kuni W5. See sisaldab hoiatuse saanud füüsilise või juriidilise isiku nime (käesolevas soovituse projektis viitab ombudsman ainult isikutele, välja arvatud juhul, kui on vaja eristada füüsilisi ja juriidilisi isikuid), hoiatuse liiki ja hoiatuse kehtestamise põhjuseid. Vajaduse korral lisatakse hoiatuse kestus. Lisatud on ka selle hoiatuse kontaktisiku nimi institutsioonides. Varajase hoiatamise süsteemi haldavad komisjoni peaarvepidaja ja tema töötajad, st nad lisavad taotluse korral varajase hoiatamise süsteemi andmeid ja eemaldavad need sealt.

3. Hoiatus W1 tehakse, kui on piisavalt põhjust arvata, et pettuse, tõsiste haldusvigade või muude eeskirjade eiramiste leiud registreeritakse tulevikus seoses isikuga. Hoiatusel W1 on mitu alamkategooriat. OLAF teeb hoiatuse W1a OLAFi juurdluse varajases etapis, kui on piisavalt põhjust arvata, et pettuse, tõsiste haldusvigade või muude eeskirjade eiramiste leiud registreeritakse tulevikus seoses isikuga. OLAF või siseaudiitor teeb hoiatuse W1b juurdluse ajal, kui on piisavalt põhjust arvata, et isikuga seotud pettuse, tõsiste haldusvigade või muude eeskirjade eiramiste lõplikud järeldused registreeritakse tulevikus. Hoiatust W1c kohaldatakse juhul, kui kontrollikoja juurdlused või mis tahes muu audit või juurdlus, mis on tehtud kontrollikoja vastutusel või millele on juhitud tema tähelepanu, annavad piisavalt põhjust arvata, et isikuga seoses registreeritakse tõenäoliselt lõplikud järeldused tõsiste haldusvigade või pettuse kohta. Hoiatust W1d kohaldatakse juhul, kui taotleja, pakkuja või taotleja on hankemenetlusest kõrvale jäetud vastavalt finantsmääruse [6] artikli 94 lõike 5 punktidele a või b.

4. Hoiatus W1 jääb aktiivseks maksimaalselt kuueks kuuks, pärast mida see deaktiveeritakse automaatselt. Kui otsustatakse, et hoiatus tuleb varajase hoiatamise süsteemis säilitada pärast kõnealust kuuekuulist ajavahemikku ja hoiatust W1 ei asendata algse kuuekuulise ajavahemiku jooksul muud liiki hoiatusega, esitatakse uus hoiatuse W1 taotlus.

5. Hoiatus W2 tehakse isiku kohta, kelle puhul OLAF, siseauditi talitus või Euroopa Kontrollikoda on tuvastanud tõsise haldusvea või pettuse. Hoiatus W2 jääb aktiivseks maksimaalselt kuueks kuuks, pärast mida see desaktiveeritakse automaatselt. Kui varajase hoiatamise süsteemis olev hoiatus tuleb säilitada ja seda ei asendata selle aja jooksul muud liiki hoiatusega, tuleb esitada uus W2 taotlus.

6. Hoiatusel W3 on kaks alamkategooriat: hoiatused W3a ja W3b. Hoiatus W3a tehakse siis, kui ELi institutsioon saab teate isikut käsitleva arestimismääruse [7] kohta. Hoiatus W3b tehakse siis, kui ELi institutsioon saab teavet selle kohta, et isiku suhtes on algatatud kohtumenetlus tõsiste haldusvigade või pettuse tõttu. Hoiatus W3a jääb aktiivseks kuni arestimiskorralduse tühistamiseni. Hoiatus W3b kehtib kuni res judicata jõudu omava kohtuotsuse tegemiseni või kuni kohtuasi on muul viisil lahendatud.

7. Hoiatus W4 tehakse isiku kohta, kellele ELi institutsioon või asutus on väljastanud sissenõudekorralduse, tingimusel et sissenõudekorraldus ületab teatava summa ja makse on "märkimisväärselt hilinenud"[8].

8. Hoiatusel W5 on kaks alamkategooriat: hoiatused W5a ja W5b.

9. Hoiatus W5a tehakse isiku kohta, kes on mõnes finantsmääruse artiklis 93 loetletud olukorras või kes jäeti välja ELi eelarvest rahastatavatest lepingutest või toetustest vastavalt finantsmääruse artiklile 96 ja artikli 114 lõikele 3.

10. Finantsmääruse artikkel 93 on sõnastatud järgmiselt:

"1. Taotlejad või pakkujad jäetakse hankemenetlusest kõrvale, kui:

a) nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samalaadsest menetlusest;

b) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos;

c) nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mida hankija suudab mis tahes viisil tõendada;

d) nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või avaliku sektori hankija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

f) pärast mõnda muud ühenduse eelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

2. Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et nad ei ole üheski lõikes 1 loetletud olukorras.”

11. Kui vastavalt finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktidele a, b, c, d ja e on kavas teha hoiatus W5a, antakse asjaomasele isikule võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses on sätestatud, et liidu finantshuvide kaitsmiseks võib kõrvalejätmishoiatuse W5a alusel siiski ajutiselt registreerida enne, kui asjaomasele isikule on antud võimalus oma seisukohti väljendada (teise võimalusena võib teha hoiatuse W2). Kui mis tahes etapis kavatsetakse algatada finantsmääruse [9] artikli 96 kohane menetlus, tuleb asjaomasele isikule alati anda võimalus oma seisukohti kirjalikult väljendada.

12. Igas finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punkti b, c, e või f kohases hoiatuse W5a lõpliku registreerimise taotluses täpsustatakse komisjoni otsustatud kõrvalejätmise kestus.

13. Varajase hoiatamise süsteemi sisestatakse hoiatus W5b, kui isik on kantud loetellu vastavalt nõukogu määrusele, millega kehtestatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) seotud finantspiirangud. Seega on liidu institutsioonil keelatud teha rahalisi vahendeid ja majandusressursse sellele isikule kättesaadavaks. Iga isik, kes on loetellu kantud vastavalt nõukogu määrusele, millega kehtestatakse ÜVJPga seotud finantspiirangud, registreeritakse W5b all seni, kuni kõnealuse isiku loetellu kandmine kehtib.

14. Varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste mõju kohta on varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses sätestatud, et hoiatus W1 on „ainult teavitamise eesmärgil” ja sellega „ei tohi kaasneda muid tagajärgi kui tugevdatud järelevalvemeetmed”[10].

15. Hoiatuse W2, W3b (kohtumenetlus) või W4 (sissenõudekorraldused) registreerimise korral teavitatakse asjaomase lepingu sõlmimise või toetuse andmise hindamiskomisjoni sellise hoiatuse olemasolust, kui sellise hoiatuse olemasolu kujutab endast uut asjaolu, mida tuleb hinnata seoses selle lepingu või toetuse valikukriteeriumidega. Seda teavet tuleb arvesse võtta eelkõige juhul, kui varajase hoiatamise süsteemis registreeritud isik juhib hindamiskomisjoni koostatud nimekirja. Kui isik, kelle kohta on registreeritud hoiatus W2, W3b või W4, juhib hindamiskomisjoni koostatud nimekirja, tuleb teha üks järgmistest otsustest:

a) isikuga võib lepingu sõlmida või toetuse anda hoolimata tema registreerimisest varajase hoiatamise süsteemis. Seejärel tuleb võtta tugevdatud järelevalvemeetmeid;

b) kui sellise hoiatuse olemasolu seab objektiivselt kahtluse alla esialgse hinnangu valiku- ja hindamiskriteeriumidele vastavuse kohta, sõlmitakse leping või sõlmitakse toetusleping teise pakkuja või taotlejaga valiku- ja hindamiskriteeriumidele vastavuse hindamise alusel. Otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud;

c) menetlus lõpetatakse lepingut sõlmimata. Otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Eespool nimetatud otsuste valimisel peab hindamiskomisjon võtma arvesse kohustust kaitsta liidu finantshuve ja mainet, hoiatuse põhjenduse laadi ja tõsidust, lepingu või toetuse summat ja kestust ning vajaduse korral lepingu või toetuse rakendamise kiireloomulisust.

16. Kui hoiatus W2, W3b või W4 on registreeritud põhjustel, mis on seotud kehtiva lepingu või toetuse täitmise või andmisega või asjaomase väljavalimismenetlusega, võib võtta ühe või mitu järgmistest meetmetest, võttes nõuetekohaselt arvesse kaasnevaid riske, hoiatuse laadi ja põhjendust ning tagajärgi, mida see tõenäoliselt lepingu või toetuse täitmisele avaldab, eelkõige seoses selle summa, kestuse ja vajaduse korral kiireloomulisusega:

a) jätkata lepingu või toetuse täitmist ettenähtud tugevdatud järelevalvemeetmete alusel;

b) peatab maksete tähtaja edasiseks kontrollimiseks, et teha enne iga järgmist makset kindlaks, kas kulud on rahastamiskõlblikud, ning teeb seejärel tegelikult tasumisele kuuluvad maksed;

c) peatada lepingu või toetuse täitmine;

d) lõpetada leping või toetus, kui see sisaldab vastavat sätet.

17. Kui isiku suhtes kohaldatakse hoiatust W3a (mis vastab ennetavale arestimismäärusele), peatatakse kõik maksed kuni võlausaldaja nõude kohta lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Kui ennetav arestimiskorraldus on kohtuotsuse kohaselt piiratud konkreetse summaga (nn kantonatsioon), peatab komisjoni peaarvepidaja maksed kuni selle summani. Kui isiku kohta on tehtud hoiatus W3a, mis vastab täitmisele pööratavale arestimismäärusele, tehakse komisjoni või rakendusameti poolt algselt tasumisele kuuluv makse arestimisele kuuluva summa ulatuses arestimisele kuuluva poole kasuks.

18. Vastavalt finantsmääruse artiklile 93 ja artikli 114 lõikele 3 või kohaldatavale nõukogu määrusele, millega kehtestatakse ÜVJPga seotud finantspiirangud, tuleb isik, kelle kohta on esitatud hoiatus W5, hankemenetlusest või toetuse andmise menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide hindamise etapis kõrvale jätta.

19. Kui hoiatus W5a mõjutab juba allkirjastatud lepinguid või toetusi, võetakse juhul, kui lepingu või toetuse tingimused seda võimaldavad ja kui hoiatuse W5 põhjus on seotud kehtiva lepingu või toetuse täitmise või andmisega, järgmised meetmed:

i) peatada kontrollimise eesmärgil maksed, seejärel teha tegelikult tasumisele kuuluvad maksed või nõuda tagasi alusetult makstud summad (võimaluse korral tasaarvestades need tasumisele kuuluvate maksetega);

ii) lõpetada leping või toetus.

20. Hoiatuste W5b (mis on seotud ÜVJPga seotud finantspiirangutega) suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

i) rahalisi vahendeid ei tohi teha otse ega kaudselt kättesaadavaks asjaomases nõukogu määruses loetletud füüsilisele või juriidilisele isikule, rühmitusele või üksusele ega nende kasuks;

ii) majandusressursse ei tohi teha otse ega kaudselt kättesaadavaks asjaomases nõukogu määruses loetletud füüsilisele või juriidilisele isikule, rühmitusele või üksusele ega nende kasuks.

21. Juurdepääs varajase hoiatamise süsteemile on ainult volitatud kasutajatel. Süsteemis sisalduvat teavet ei tohi tavaliselt avaldada kolmandatele isikutele.

22. Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikkel 8 lisati selleks, et tagada andmekaitse-eeskirjade järgimine. Selles on sätestatud, et pakkumiskutsetes, konkursikutsetes või enne lepingute sõlmimist või toetuste andmist tuleb füüsilisi isikuid teavitada sellest, et neid puudutavad andmed võib kanda varajase hoiatamise süsteemi. Samuti tuleb neid teavitada isikutest, kellele andmeid võib edastada. Füüsilisi isikuid tuleb teavitada teda otseselt puudutava välistamishoiatuse (W5a hoiatus) aktiveerimise, ajakohastamise ja eemaldamise taotlusest ning esitada selle põhjused. Komisjon vastab füüsiliste isikute taotlustele parandada ebatäpseid või mittetäielikke isikuandmeid ning nende isikute muudele taotlustele või küsimustele. Lisaks nendele aruandlusnõuetele võib iga füüsiline isik taotleda teavet selle kohta, kas ta on varajase hoiatamise süsteemis registreeritud. Kui otsustatakse, kas kohaldada määruse 45/2001 artikli 20 lõikes 1 sätestatud piiranguid, teavitab komisjon isikut sellest, kas ta on varajase hoiatamise süsteemis registreeritud, ja lisab selle isiku kohta varajase hoiatamise süsteemis säilitatavad andmed.

23. Eemaldatud hoiatused on kättesaadavad üksnes auditi ja uurimise eesmärgil ning need ei ole varajase hoiatamise süsteemi kasutajatele nähtavad. Füüsilistele isikutele viitavates hoiatustes sisalduvad isikuandmed jäävad sel eesmärgil kättesaadavaks ainult viieks aastaks pärast hoiatuse eemaldamist.

24. Juriidilisi isikuid, nagu äriühingud, valitsusvälised organisatsioonid ja ülikoolid, võib teavitada neid puudutavatest W5a hoiatustest, kui nad esitavad ametliku kirjaliku taotluse. Juriidilist isikut ei teavitata muudest hoiatustest.

Uurimise ese

25. Oma omaalgatusliku uurimise algatamise kirjas palus ombudsman komisjonil vastata järgmistele küsimustele:

1. Milline on komisjoni arvates hoiatuste W1–W4 väljastamise õiguslik alus? Palun põhjendage oma vastust.

2. Palun esitage teave varajase hoiatamise süsteemis olevate isikute arvu kohta varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste eri tasemete alusel igal järgmisel kalendriaastal: 2004, 2005, 2006 ja 2007. Palun märkige, kui paljud neist isikutest võtsid komisjoniga spontaanselt ühendust, et taotleda kinnitust selle kohta, kas nad olid tegelikult varajase hoiatamise süsteemis.

3. Ombudsman mõistab, et täielik juurdepääs varajase hoiatamise süsteemile on piiratud varajase hoiatamise süsteemi volitatud kasutajate kindlaksmääratud kategooriaga. Kas piiratud juurdepääsust hoolimata leiab komisjon, et varajase hoiatamise süsteemis osalevate isikute mainet on võimalik komisjonis ning teistes institutsioonides ja asutustes varajase hoiatamise süsteemis osalemise tõttu negatiivselt mõjutada? Kas komisjon võib sellele küsimusele vastates meeles pidada, et hindamiskomiteesid võib teavitada ka sellest, et üksus on varajase hoiatamise süsteemis?

4. Kas komisjon võiks selgitada, kuidas ta käsitleks sellise isiku kaebust, kes vaidlustab selle lisamise varajase hoiatamise süsteemi? Kas komisjon võiks selgitada, kuidas tema pakutud vahendid sellise probleemi lahendamiseks oleksid kooskõlas sõltumatuse ja õigluse põhimõtetega? Kas komisjon võiks selgitada, kuidas tema praegune süsteem on kooskõlas Euroopa hea halduse tava eeskirja artikliga 16 (õigus olla ära kuulatud ja esitada avaldusi) ning finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 133a lõikega 1 ja artikli 134a lõikega 3. Palun vastake hoiatustele W5 ja W1–W4.

5. Kui üksuse suhtes kohaldatakse hoiatust W2–W5, peab peaarvepidaja ennetavalt peatama kõik maksed sellele üksusele. Kas komisjon saab kinnitada, kas esineb juhtumeid, kus selle menetluse tulemusel tekivad viivitused maksete tegemisel, mis ületavad komisjoni määruse (EÜ) nr 2342/2002 artiklis 106 sätestatud piirmäärasid? Kas komisjon võiks kinnitada, kas asjaomast isikut teavitatakse sellest, et viivitus on tingitud asjaolust, et tema nimi on varajase hoiatamise süsteemis esitatud hoiatuse W2-W5 all?

6. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas algses otsuses oli sätestatud, et kui hoiatus W2, W3b või W4 kehtib ajal, mil eelarvevahendite käsutaja konsulteerib varajase hoiatamise süsteemiga enne hankemenetluse raames individuaalse eelarvelise kulukohustuse võtmist, teavitab ta sellest hindamiskomisjoni, kui see teave kujutab endast seoses valikukriteeriumidega uut asjaolu, mida tuleb pakkuja/taotleja majandusliku, rahalise, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse seisukohast kontrollida. Ta täpsustab ka, et igal juhul peab eelarvevahendite käsutaja seda teavet arvesse võtma, kui varajase hoiatamise süsteemi kantud isik juhib hindamiskomisjoni koostatud nimekirja. Kas komisjon võib kinnitada, et pakkujat/taotlejat teavitatakse, kui hindamiskomisjonile tehakse selline teave teatavaks või kui eelarvevahendite käsutaja võtab seda arvesse? Kas asjaolu, et sellele teabele juhiti tema tähelepanu, on mainitud hindamiskomisjoni aruandes?

7. Kui isik, kelle kohta on sisestatud hoiatus W2, W3b või W4, juhib hindamiskomisjoni koostatud nimekirja, teeb eelarvevahendite käsutaja „nõuetekohaselt põhjendatud” otsuse sõlmida leping teise pakkujaga/taotlejaga või lõpetada menetlus ilma lepingut sõlmimata. Kas komisjon saab kinnitada, kas pakkujaid/taotlejaid on teavitatud täpsetest põhjustest, miks nendega pakkumust/toetust ei sõlmitud (või miks menetlus lõpetati), sealhulgas asjaolust, et nad olid varajase hoiatamise süsteemis? Kas komisjon võiks selgitada, kuidas tema arvates on tema poliitika kooskõlas finantsmääruse artiklitega 100 ja 101 ning finantsmääruse rakenduseeskirjade artikliga 149?

8. Hoiatus W5 blokeerib kõik asjaomase isiku eelarvelised kulukohustused seni, kuni hoiatus on aktiivne. Palun põhjendage, kuidas asjaomane isik saab tõhusalt kasutada oma seaduslikke kaitseõigusi, esitades näiteks tõendid selle kohta, et ta ei ole tegelikult pankrotis. Millised on W5 hoiatuse edasikaebamise mehhanismid?

9. Ombudsman mõistab, et hiljutine komisjoni määruse eelnõu, mis käsitleb hoiatusi W5, võimaldab huvitatud isikutel esitada taotlusi ebatäpsete või mittetäielike isikuandmete parandamiseks. Kas komisjon võib kinnitada, et muud hoiatustega W5 seotud ebatäpsused või väljajätmised, nagu vead või väljajätmised seoses sellega, kas isik on pankrotis, mille huvitatud isik võib hoiatusega W5 seoses tuvastada, kuid mis ei puuduta isikuandmeid, parandatakse samuti pärast seda, kui komisjoni on sellistest vigadest või väljajätmistest teavitatud?

10. Ombudsman mõistab, et komisjon on teinud varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse 2007. aasta versiooni muudatuse. Artiklis 15a on nüüd sätestatud, et „[k]ui kolmanda isiku suhtes kohaldatakse hoiatust W3a, mis vastab ennetavale arestimismäärusele, peatab peaarvepidaja kõik maksed kuni põhivõlausaldaja nõude kohta lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Kui ennetav arestimiskorraldus piirdub konkreetse summaga, peatab peaarvepidaja maksed kuni selle summani.” Allajoonitud tekst näib olevat uus võrreldes varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse varasemate versioonidega. Seega näib, et vastupidiselt juhtumis 2468/2004/OV tehtud teatavatele avaldustele nõustub komisjon nüüd sõnaselgelt, et võib teha makseid, mis ületavad „sisaldatud arestimismääruses” sätestatud summat. 2007. aasta versioonis ei ole siiski märgitud, et hoiatused W3a lõpetatakse, kui komisjon on blokeerinud lisatud arestimismääruses sätestatud konkreetse summa. Kas komisjon võib liidu finantshuvide kaitsmise seisukohast põhjendada vajadust säilitada hoiatus W3a pärast seda, kui arestimismäärus on täidetud ja selles sisalduv konkreetne summa on blokeeritud? Kas komisjon nõustub, et võib esineda olukordi, kus asjaomane üksus ei kujuta endast ohtu liidu finantshuvidele ja mainele, hoolimata asjaolust, et selle kohta on liikmesriigi kohus teinud arestimismääruse?

Uurimine

26. Ombudsman alustas uurimist 29. oktoobril 2008. veebruaril 2009 sai ombudsman komisjoni arvamuse. Arvamus avalikustati seejärel Euroopa Ombudsmani veebisaidil, paludes üldsusel esitada märkusi. Ombudsman sai kuni 2009. aasta septembrini avalikkuselt mitmeid esildisi.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Ombudsmanile esitatud argumendid

27. Oma arvamuses ombudsmanile teatas komisjon kõigepealt, et varajase hoiatamise süsteem on komisjonisisene vahend, mis on vajalik liidu finantshuvide kaitsmiseks. Seejärel otsustas ta vastata ombudsmani uurimise käigus esitatud kümnele küsimusele.

28. Hoiatuste W1–W4 õigusliku aluse osas leiab komisjon, et õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317 ja finantsmääruse artikkel 27, milles nõutakse, et komisjon järgiks Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Seejärel märkis ta, et varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste eesmärk on teavitada komisjoni eri talitusi ja rakendusameteid sellest, et hoiatus puudutab isikut, kellega komisjonil on või võib olla finantssuhteid. Selles viidati isikutele, kes:

• keda kahtlustatakse pettuses või tõsistes haldusvigades (hoiatused Wl, W2 ja W3b);

• nende suhtes kehtib arestimismäärus [11] (hoiatused W3a);

• nende kohta on komisjon väljastanud märkimisväärsed sissenõudekorraldused,[12] mille maksetähtaeg on oluliselt ületatud [13] (hoiatused W4);

29. Ajavahemikus 2004–2007 varajase hoiatamise süsteemis registreeritud isikute arvu kohta esitas komisjon 2005.–2008. aasta andmed, mis on esitatud järgmises tabelis [14].

	Olukord 31. detsembri 2005. aasta seisuga	Olukord 31. detsembri 2006. aasta seisuga	Olukord 31. detsembri 2007. aasta seisuga	Olukord 31. detsembri 2008. aasta seisuga
W1	2	9	19	32
W2	7	29	37	43
W3	31 (W3a: 12 + W3b: 19)	44 (W3a: 11 + W3(b): 33)	95 (W3a: 18 + W3b: 77)	133 (W3a: 18 + W3b: 115)
W4	548	565	659	719
W5	65 W5a	88 W5a	100 W5a	130 W5a (+5798 W5b)
Kokku	653	735	910	1057 (+5798 W5b)

Kui 2008. aasta välja arvata, mil hoiatusi W5b oli palju, olid enam kui kaks kolmandikku hoiatustest hoiatused W4. Seoses nende registreeritud ettevõtjate arvuga, kes võtsid omal algatusel komisjoniga ühendust ja küsisid kinnitust selle kohta, kas nad on varajase hoiatamise süsteemis registreeritud, märkis komisjon, et varajase hoiatamise süsteem on sisemine vahend. Seega ei avaldata varajase hoiatamise süsteemis tehtud registreeringuid. Lisaks oli registreerimise kinnitamine võimalik (ja igal juhul mitte kohustuslik) ainult hoiatuste W5a puhul, mis vastavad menetlusest kõrvalejätmise olukordadele, mis takistavad komisjonil sõlmida hankelepingut või anda toetust isikule, kelle kohta on esitatud hoiatus. Lõpuks ei loonud komisjon selliste ametlike taotluste registrit, mida oli igal juhul aastatel 2004–2008 vähe (mitte rohkem kui kolm nõuet). Ta lisas, et kui sellised kinnitustaotlused peaksid suurenema, võiks sellise registri luua. Alates 2009. aastast on varajase hoiatamise süsteemi ja registreeritud hoiatuste läbipaistvus suurenenud. Lisaks uue varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas teavitatakse kolmandaid isikuid nüüd süstemaatiliselt pakkumiskutsetes ja konkursikutsetes sellest, et neid puudutavad andmed võib lisada varajase hoiatamise süsteemi; kolmandaid isikuid, kelle kohta on esitatud hoiatus W5a, teavitatakse süstemaatiliselt kõrvalejätmishoiatuste aktiveerimisest, ajakohastamisest ja eemaldamisest ning hoiatuste põhjustest; füüsiline isik võib taotleda komisjoni peaarvepidajalt teavet selle kohta, kas talle on tehtud hoiatus Wl või W4.

30. Seoses küsimusega, kas varajase hoiatamise süsteemi kandmine võib isiku mainet negatiivselt mõjutada, väitis komisjon, et varajase hoiatamise süsteemi eesmärk või mõju ei ole avaldada komisjonis ja rakendusametites (ning hoiatuste W5a puhul teistes institutsioonides ja asutustes) negatiivset mõju hoiatuse saanud isikute mainele. Varajase hoiatamise süsteemi eesmärk on jagada teavet objektiivse olukorra kohta seoses isikutega, kellega komisjonil ja rakendusametitel (ja teistel institutsioonidel ja asutustel seoses hoiatustega W5a) on või võivad olla finantssuhted; osutada asjakohastele ettevaatusabinõudele, mida komisjoni talitused ja rakendusametid (ja teised institutsioonid ja asutused seoses hoiatustega W5a) peavad võtma kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja asjakohaste ühenduse õigusaktide, eelkõige finantsmääruse erisätetega.

31. Lisaks on juurdepääs varajase hoiatamise süsteemile piiratud kindlaksmääratud volitatud kasutajate kategooriaga, kes peavad hoidma teavet konfidentsiaalsena. Volitatud kasutajate hulgas on hindamiskomisjonid, kes saavad teavet ainult hoiatuste W2, W3b ja W4 kohta. Need hindamiskomiteed on "volitatud kasutajad" ainult niivõrd, kuivõrd hoiatus kujutab endast uut asjaolu, mida tuleb kontrollida pakkuja või taotleja majandusliku, finants-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse seisukohast. Hindamiskomisjonide teavitamine sellistel juhtudel on eriti oluline, kuna neile komiteedele on tehtud ülesandeks hinnata pakkujate või taotlejate majanduslikku, finants-, tehnilist ja kutsealast suutlikkust. Pakkuja või taotleja majanduslikku, finants-, tehnilist ja kutsealast suutlikkust võib muuta, kui pakkuja või taotleja on väga halb võlgnik (hoiatused W4) või teda kahtlustatakse pettuses või tõsistes haldusvigades (hoiatused W2 ja W3b).

32. Edasikaebamis- ja kaitseõiguse kohta märkis komisjon, et kuni 2008. aasta lõpuni ei ole esitatud ühtegi ametlikku kaebust isikult, kes vaidlustab varajase hoiatamise süsteemi lisamise. Sellise vaidlustamise korral teatas komisjon, et võtab kõige hoolikama, täiesti sõltumatu ja õiglase isiku esitatud argumente arvesse. Eelkõige kaalub komisjon kõiki tõendatud muutusi isiku objektiivses olukorras, näiteks asjaolu, et isikut ei kahtlustata enam pettuses või tõsistes haldusvigades (hoiatused Wl, W2 ja W3b); või et isiku suhtes ei kohaldata enam arestimismäärust, mis takistab talle otse maksmist (hoiatused W3a); või et isik tasus lõpuks oma võla komisjoni ees (hoiatused W4); või et isik ei ole enam menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras (hoiatused W5a), näiteks seetõttu, et isik on tasunud oma sotsiaalkindlustusmaksed ja maksud; või et isik ei ole enam kantud nõukogu määrusesse, millega kehtestatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud finantspiirangud (hoiatused W5b). Nende tulemuste põhjal kinnitas komisjon, et ta teeb varajase hoiatamise süsteemis vajalikud kohandused. Ta märkis, et sellekohased sätted lisati hiljuti varajase hoiatamise süsteemi reguleerivatesse eeskirjadesse. Seejärel viitas komisjon varajase hoiatamise süsteemi käsitleva komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsuse artiklile 8 ja eelkõige selle artikli 8 lõikele 2, milles on sätestatud, et „teenistus, kes taotles varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse registreerimist, vastutab suhete eest füüsilise või juriidilise isikuga, kelle andmed sisestatakse varajase hoiatamise süsteemi”. Seejärel märkis ta, et tema talitused „vastavad asjaomaste andmesubjektide taotlustele parandada ebatäpseid või mittetäielikke isikuandmeid ning nende andmesubjektide muudele taotlustele või küsimustele”.

33. Edasikaebe- ja kaitseõiguse osas rõhutas komisjon, et tema arvates ei kahjusta hoiatused Wl–W4 iseenesest nende isikute õigusi või huve, kelle suhtes hoiatust kohaldatakse. Ainult hoiatused W5a, mis vastavad menetlusest kõrvalejätmist põhjustavatele olukordadele, nõuavad, et hankelepinguid või toetusi ei antaks nende isikute menetlusest kõrvalejätmise perioodil, kelle suhtes hoiatust kohaldatakse. See nõue tuleneb siiski pigem kõrvalejätmise otsusest endast kui hoiatusest. Sellistel kõrvalejätmise juhtudel mitte ainult ei teavitata asjaomast isikut tema kõrvalejätmise otsusest, vaid lisaks sellele viiakse läbi nõuetekohane ärakuulamismenetlus, nagu on sätestatud finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 133a lõikes 1. Seetõttu ei jäeta isikut kunagi hankelepingust või toetusest kõrvale, ilma et talle pakutaks võimalust vastata komisjoni kirjalikele ja üksikasjalikele argumentidele.

34. Komisjon on seisukohal, et eespool nimetatud süsteem on kooskõlas Euroopa hea haldustava eeskirja [15] artikliga 16 ja kaitseõiguse põhimõttega. Igal juhul, välja arvatud kaebuse esitamine ombudsmanile haldusomavoli korral, võib isik esitada komisjoni menetlusest kõrvalejätmise otsuse kohtulikule läbivaatamisele.

35. Makseviivituste osas ei saanud komisjon täielikult välistada, et väga vähestel juhtudel võib hoiatuste W2-W5 all märgitud isikule tehtavate maksete ennetava peatamise menetlus põhjustada maksete tegemisel viivitusi, mis ületavad finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 106 sätestatud tähtaegu. Komisjoni peaarvepidaja talitused jälgivad siiski tähelepanelikult maksete ennetava peatamise menetlust, tuletades asjaomastele komisjoni eelarvevahendite käsutajatele meelde, et nad peavad kontrollima ja kiiresti kinnitama, kas peatatud makse tuleb teha või mitte. Enam kui 95 % juhtudest ei ole maksete peatamine põhjustanud maksete hilinemist. Kui makse hilineb, makstakse automaatselt intressi, mis on suurem kui 200 eurot. Kui makse hilineb ennetava peatamise tõttu, tuleb asjaomast isikut teavitada makse peatamise tähtajast vastavalt finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 106 lõikele 4. Isikut ei teavitata põhimõtteliselt sellest, et ta on varajase hoiatamise süsteemis registreeritud. Komisjon põhjendas seda väitega, et selline teave on põhimõtteliselt puhtalt asutusesisene (välja arvatud hoiatused W5a alates 2009. aastast).

36. Seoses sellega, kas pakkujat/taotlejat teavitatakse, kui hoiatused W2, W3b või W4 tehakse hindamiskomisjonile teatavaks või kui eelarvevahendite käsutaja neid arvesse võtab, märkis komisjon, et pakkujat või taotlejat ei teavitata, kui hoiatus W2, W3b või W4 tehakse hindamiskomisjonile teatavaks või kui eelarvevahendite käsutaja võtab seda arvesse, kui hindamiskomisjoni koostatud nimekirja juhib varajase hoiatamise süsteemi kantud kolmas isik. Hoiatuses sisalduv teave tuleb märkida hindamiskomisjoni aruandesse niivõrd, kuivõrd see teave mõjutab hindamiskomisjoni hinnangut pakkuja või taotleja majanduslikule, finants-, tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele.

37. Seoses sellega, kas pakkujaid/taotlejaid teavitatakse täpsetest põhjustest, miks nendega ei sõlmitud lepingut pakkumuse/toetuse andmise kohta (või miks menetlus lõpetati), sealhulgas asjaolust, et nad olid varajase hoiatamise süsteemis, märkis komisjon, et varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikli 14 lõike 2 kohaselt otsustab eelarvevahendite käsutaja juhul, kui isik, kelle kohta on sisestatud hoiatus W2, W3b või W4, juhib hindamiskomisjoni koostatud nimekirja, kas sõlmida leping/toetus märgistatud isikuga või kui see uus teave seab objektiivselt kahtluse alla esialgse hinnangu valiku- ja hindamiskriteeriumidele vastavuse kohta, teha nõuetekohaselt põhjendatud otsus sõlmida leping/toetus teise pakkuja/taotlejaga valiku- ja hindamiskriteeriumidele vastavuse hinnangu alusel, mis erineb valikukomisjoni koostatud hinnangust, või lõpetada menetlus ilma lepingut sõlmimata ja põhjendada seda lõpetamist pakkujale esitatud teabes. Komisjon väitis, et see on kooskõlas finantsmääruse artiklitega 100 ja 101 ning selle rakenduseeskirjade artikliga 149, mille kohaselt vastutab eelarvevahendite käsutaja hangete puhul selle üle otsustamise eest, kellega leping sõlmitakse, järgides valiku- ja hindamiskriteeriume, mis on eelnevalt sätestatud pakkumiskutsega seotud dokumentides ja hanke-eeskirjades, ning kohustab teda hindamiskomisjoni järeldustest kõrvale kalduma, kui komisjon ei ole asjakohast teavet arvesse võtnud. Samuti kohustab see komisjoni teavitama pakkujaid või taotlejaid, kelle taotlused või pakkumused on tagasi lükatud, otsuse tegemise põhjustest. Lisaks kohustab see komisjoni teavitama pakkujaid või kandidaate põhjustest, miks otsustati lepingut mitte sõlmida. Need põhjused hõlmavad hoiatustes W2, W3b või W4 sisalduva teabe võimalikku mõju, kuid mitte hoiatust ennast.

38. Seoses edasikaebamis- ja kaitseõigusega hoiatuse W5a korral märkis komisjon, et ombudsman palub komisjonil põhjendada, kuidas isik saab tõhusalt kasutada oma seaduslikke kaitseõigusi (näiteks esitades tõendid selle kohta, et ta ei ole tegelikult pankrotis), kuna hoiatus W5 blokeerib kõik asjaomase isiku eelarvelised kulukohustused. Komisjon märkis, et ombudsman küsib komisjonilt ka seda, millised on täpselt hoiatuse W5 edasikaebamise mehhanismid. Komisjon piirdus väitega, et ta on juba vastanud nendele küsimustele, vastates üldisemale küsimusele selle kohta, kuidas varajase hoiatamise süsteemis osalemist vaidlustada.

39. Hoiatuste W5a parandamise õiguse kohta märkis komisjon, et hoiatustega W5a seotud ebatäpsused või väljajätmised, nagu vead või väljajätmised seoses isiku pankrotiga, mille huvitatud isik võib hoiatusega W5a seoses tuvastada, parandatakse samuti pärast seda, kui komisjoni on sellistest vigadest või väljajätmistest teavitatud. Eelkõige on varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses sätestatud, et kui komisjoni talituse poolt väljavalimismenetluse käigus saadud tõendid ja tõendid ei ole kooskõlas aktiveeritud hoiatusega W5a, teavitab asjaomane talitus sellest viivitamata hoiatuse eest vastutavat talitust, et võimaldada väljalülitamist.

40. Arestimismäärustega seoses selgitas komisjon varajase hoiatamise süsteemi käsitleva uue komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsuse artikli 19 lõikes 1 sätestatud eeskirju. Kohus märkis, et kui isiku suhtes on tehtud hoiatus W3a, mis vastab ennetavale arestimismäärusele, peatab peaarvepidaja kõik maksed kuni põhivõlausaldaja nõude kohta lõpliku kohtuotsuse tegemiseni, kui kohaldatav siseriiklik õigus seda nõuab. Kui ennetav arestimismäärus on kohtuotsuse kohaselt piiratud konkreetse summaga (nn kantonatsioon), peatab peaarvepidaja maksed kuni selle summani. Seejärel märkis komisjon, et reegli kohaselt peatab hoiatus W3a kõik maksed isikule, kelle suhtes on tehtud ennetav arestimismäärus, kuni pädev kohus on teinud põhivõlausaldaja nõude kohta lõpliku otsuse, üksnes juhul, kui kohaldatav siseriiklik õigus nõuab sellist täielikku peatamist. Kui ennetav arestimismäärus on siiski piiratud konkreetse summaga vastavalt kohaldatava siseriikliku õigusega rangelt kooskõlas korraldatud kantonimenetlusele, peatatakse ainult see summa. Kui kohaldatavat siseriiklikku õigust ei järgita rangelt, võib komisjon olla kohustatud maksma kolmanda isiku võlausaldajale teist korda, mis oleks kindlasti vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimisega.

41. Komisjon esitas ka lühikese selgituse arestimismäärusi reguleerivate Belgia eeskirjade kohta (prantsuse keeles saisies-arrêts). Belgia õiguse kohaselt tähendab selline „saisies-arrêts conservatoires”, et kui need edastatakse komisjonile kui kolmanda isiku võlgnikule, ei saa komisjon kolmandale isikule maksta ja peab hoidma vajalikud summad tema valduses. Teisisõnu ei tohi ta oma võlga tasuda seni, kuni lõplikus kohtuotsuses ei ole komisjonile märgitud, kellele tuleb makse teha (kas kolmandale isikule või kolmanda isiku võlausaldajale). Kui komisjon peaks maksma kolmandale isikule arestimismäärusest hoolimata, võib ta olla kohustatud maksma kolmanda isiku võlausaldajale teist korda. Maksete peatamine peab hõlmama kogu komisjoni võlga kolmanda isiku ees, isegi kui kolmanda isiku võlg võlausaldaja ees on väiksem. Ainus viis sellise maksete täieliku peatamise vältimiseks on see, kui kolmas isik järgib erimenetlust, mida nimetatakse kantonatsiooniks ja millega piiratakse summasid, mille suhtes kohaldatakse nn saisies-arrêts'i. See kantonatsioon peab olema korraldatud vastavalt erieeskirjadele.

42. Komisjon märkis, et Prantsusmaa õiguses on sätestatud „sainsie-arrêt exécutoire”(täitmisele pööratav arestimismäärus). See arestimismäärus tähendab, et kui komisjonil on võlg kolmanda isiku ees, ei saa komisjon kolmandale isikule otse maksta. Pigem peab ta maksma kolmanda isiku võlausaldajale, välja arvatud juhul, kui saab tugineda privileegide ja immuniteetide protokollile.

Kolmandate isikute märkused pärast avalikku konsultatsiooni

43. Mitmed huvitatud isikud esitasid ombudsmanile märkusi seoses tema omaalgatusliku uurimisega. Märkused võib kokku võtta järgmiselt.

44. Haldusjuurdlusi läbiviiva sõltumatu asutusena andis Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) oma panuse komisjoni varajase hoiatamise süsteemi käsitlevasse avalikku konsultatsiooni.

45. Selles märgiti, et pettused, korruptsioon ja muu ebaseaduslik tegevus, mis mõjutavad Euroopa Liidu finantshuve, kasutavad ära puudusi ELi vahendite haldamise ja kontrollimise protsessides või hoiavad neist kõrvale. Maksumaksjate huvide kaitsmiseks on äärmiselt oluline ennetada pettusi ja korruptsiooni kõigis ELi eelarve sektorites.

46. OLAF toetab igati üksikisikute ja organisatsioonide õigust õiglasele kohtlemisele, järgides nõuetekohaselt süütuse presumptsiooni põhimõtet. OLAF austab oma volituste täitmisel, milleks on ühenduste finantshuvide kaitse, üksikisikute ja äriühingute huve ja õigusi ning omistab neile ülima tähtsuse.

47. Alates muudetud varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse jõustumisest teavitatakse kõiki komisjoniga suhtlevaid isikuid eelnevalt sellest, et nende esitatud teavet võidakse kasutada varajase hoiatamise süsteemi jaoks, kui asjaolud õigustavad sellise teabe lisamist. Lisaks avaldatakse varajase hoiatamise süsteemi käsitlev otsus Euroopa Liidu Teatajas.

48. Kooskõlas oma missiooniga on OLAF veendunud, et varajase hoiatamise süsteem on oluline finantsjuhtimise vahend pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamiseks. On väga oluline, et OLAF saaks oma juurdluste varases etapis kasutada varajase hoiatamise süsteemi teatavate operatiivjärelduste jagamiseks komisjoni eelarvevahendite käsutajatega. Ta märkis, et kui avaliku sektori raha on välja makstud, on eeskirjade eiramise või pettuse korral sageli raske või isegi võimatu vahendeid tagasi nõuda (näiteks seetõttu, et eeskirjade eiramise või pettuse eest vastutav üksus saadeti laiali või läks pankrotti). Seetõttu on oluline teavitada väljamaksete eest vastutavaid komisjoni talitusi, et nad saaksid enne maksete tegemist kontrollida maksete õigsust.

49. OLAF rõhutas, et varajase hoiatamise süsteem on ainus kättesaadav vahend teabe levitamiseks isikute kohta, kes kujutavad endast ohtu ELi finantshuvidele. Komisjoni talituste ja rakendusametite jaoks on see oluline riskijuhtimisvahend.

50. Ta märkis, et OLAFi uuritav juhtum võib puudutada ainult ühte lepingut konkreetse peadirektoraadiga, samas kui samal töövõtjal võivad olla muud lepingud teise peadirektoraadiga. Kogemused näitavad, et teatavad petturid tegutsevad vastavalt petuskeemidele („moodi operandi”).

51. Kategooriate Wla ja W1b hoiatuste tähtsuse kohta märkis OLAF, et juhtumi uurimise etapis taotleb ta seda hoiatust, kui on piisavalt põhjust arvata, et on toimunud tõsine eeskirjade eiramine või pettus. OLAFi hoiatus põhineb objektiivsetel kahtluste elementidel. Hoiatuses soovitatakse väljamaksete eest vastutavatel talitustel teostada tugevdatud järelevalvet, et tagada raha kulutamine vastavalt sellele, milleks see on ette nähtud.

52. Selliseid hoiatusi, eelkõige Wla tasandi hoiatusi, nõutakse tavaliselt enne, kui asjaomased isikud on käimasoleva OLAFi juurdluse ära kuulanud või sellest isegi teada saanud. Ta märkis, et OLAFi 261 juhtumist, mida varajase hoiatamise süsteem 1. juunil 2009 asjaomastes sektorites (eelkõige välisabi ja otsekulud) aktiivselt uuris, märgiti sellesse kategooriasse 18 isikut. Sellest statistikast nähtub selgelt, et OLAF ei nõua sellises olukorras olevatelt isikutelt kergekäeliselt hoiatusi, vaid teeb seda ainult siis, kui ta tuvastab tõsiseid märke pettusest või eeskirjade eiramisest, millel võivad olla uuritavatest faktidest kaugemale ulatuvad tagajärjed. Sellistel juhtudel kujutavad asjaomased isikud ohtu teistele komisjoni talitustele. Arvestades, et neid hoiatusi tuleb uuendada iga kuue kuu järel, kontrollib OLAF korrapäraselt, kas hoiatus on endiselt põhjendatud. Seoses hoiatuse olulisusega kategoorias W1a järgib OLAFi juurdlustava proportsionaalsuse põhimõtet ja võtab võimaluse korral arvesse õigust olla ära kuulatud.

53. Kui juurdlus on lõpetatud ja OLAF on tuvastanud tõsiseid eeskirjade eiramisi ja/või pettusi, taotleb ta hoiatust kategoorias W2. OLAFi 321 juhtumi järelkontroll varajase hoiatamise süsteemiga seotud sektorites on taas toonud kaasa piiratud arvu hoiatusi kategoorias W2, nimelt 33 (1. juuni 2009. aasta seisuga).

54. Välisjuurdluste puhul, mis on selles kontekstis asjakohased, võimaldavad OLAFi uurijad asjaomastel isikutel väljendada oma seisukohti, välja arvatud juhul, kui ärakuulamise edasilükkamiseks on põhjust. Sellised põhjused võivad tekkida siis, kui uurimise kaitsmiseks on vaja hoida täielikku saladust või kui õigusasutus seda taotleb. Seejärel koostab OLAF juhtumi lõpparuande ja teeb oma järeldused. Harvadel juhtudel, kui tehakse otsus asjaomase isiku teavitamise edasilükkamise kohta, nõuab ELi finantshuvide kaitse varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse tegemist. Arvestades, et neid hoiatusi tuleb uuendada iga kuue kuu järel, kontrollib OLAF korrapäraselt, kas hoiatus on endiselt põhjendatud.

55. Hoiatuste W3b tähtsuse kohta märkis OLAF, et kategooriasse W3b võib märkida ainult kohtumenetluses osalevaid isikuid. Kõigist OLAFi 582 juhtumist oli 1. juuniks 2009 selles kategoorias märgistatud 98 isikut. Sellistel juhtudel kinnitab väidetavate rikkumiste raskust riiklike õigusasutuste otsus algatada kriminaaluurimine või esitada isikule süüdistus siseriikliku kriminaalõiguse alusel. OLAFi sõnul õigustab see kindlalt täiendava konservatiivsuse kasutamist toetuse andmise ja väljamaksmise etapis. OLAF jälgib tähelepanelikult koos liikmesriikide pädevate õigusasutustega toimuvaid arenguid oma kohtulike järelmeetmete raames ja taotleb hoiatuse lõpetamist, kui kohtuotsus on muutunud lõplikuks (res judicata).

56. OLAF täpsustas, et pädevad siseriiklikud asutused ei pruugi uurimisaluseid isikuid sellest teavitada, kuna see võib olla vastuolus kohtusaladuse põhimõttega ja kahjustada uurimise läbiviimist, eelkõige seoses tõendite otsimisega. Teavet liikmesriikide õigusasutuste käimasolevate kohtulike uurimiste kohta, millega OLAF on loonud väärtuslikke kontakte, peavad need riiklikud asutused tingimata esitama ajal, mil prokurör või eeluurimiskohtunik (prantsuse keeles juge d'instruction) peab seda asjakohaseks. OLAFi sõnul on oluline, et komisjoni talitused/täitevasutused oleksid teadlikud asjaolust, et liikmesriikide õigusasutused peavad vajalikuks algatada kohtulik uurimine.

57. Seoses hoiatuse olulisusega kategoorias W5a ei nõua OLAF ise hoiatusi selles kategoorias, kuid leiab, et selle kategooria hoiatused on pettuste ennetamiseks eriti olulised. See annab komisjoni talitustele vahendi, mis annab neile õiguse rakendada finantsmääruses sätestatud erandeid. See on eriti oluline seoses nende isikute väljajätmisega, kelle suhtes on pettuse tõttu tehtud lõplik kohtuotsus. Kategooria W5a hõlmab isikuid, kes jäetakse edasistest väljavalimismenetlustest kõrvale mitte seetõttu, et neile on varajase hoiatamise süsteemis märku antud, vaid seetõttu, et nad on teadaolevalt finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 määratletud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.

58. Kokkuvõttes märkis OLAF, et hoiatused W1–W3 ei too eelarvevahendite käsutajatele kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, vaid võimaldavad komisjoni finantsosakondadel ja rakendusametitel olla ettevaatlikud enne lepinguliste suhete loomist kolmandate isikutega ja enne, kui raha nende pangakontodelt lahkub. Tasumisele kuuluvad maksed tehakse alati asjaomastele isikutele, kuid täiendav kontroll kaitseb ELi ja seega ka maksumaksja finantshuve. OLAF leiab, et varajase hoiatamise süsteem on oluline vahend, mis võimaldab komisjoni talitustel ennetada pettusi ja kohaldada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Kui komisjoni talitused seda nõuetekohaselt kohaldavad, kujutab see endast tasakaalustatud mehhanismi ELi finantshuvide kaitsmiseks, võttes samal ajal täielikult arvesse asjaomaste isikute huve.

59. FEACO (Fédération européenne des consultants en organisation) märkis, et varajase hoiatamise süsteemis on tõsiseid puudusi ja ebakõlasid, mis nõuavad erilist tähelepanu ja parandusi, kuna sellel võivad olla tõsised tagajärjed Euroopa institutsioonides töötavatele juriidilistele isikutele. FEACO mureküsimused on seotud järgmisega:

i) loetletavate kriteeriumide läbipaistvus. Otsuse 2008/969/EÜ artikli 9 lõike 1 tõlgendamine iseenesest sillutab teed meelevaldsetele otsustele ja erinevatele tõlgendustele;

ii) ebaselged menetlused. Otsuse 2008/969/EÜ artiklid 4 ja 5 on kõnekad, kuna need ei sisalda üksikasju varajase hoiatamise süsteemis registreerimise menetluse ja vajalike sammude kohta. Artiklis 4 on märgitud, et peaarvepidaja „võtab vastu rakendusmeetmed”. Artiklis 5 on sätestatud, et taotlusi võivad esitada ainult volitatud eelarvevahendite käsutaja, peadirektor või direktor. Volitatud eelarvevahendite käsutaja määratlus on siiski selline, et sellesse asutusse saab investeerida suure hulga inimesi.

iii) ebakindlad teabekanalid ja edasikaebamise võimalus. Otsuse 2008/969/EÜ artiklis 8 ei ole sätestatud juriidiliste isikute vastuväidete esitamise või edasikaebamise mehhanismi. Ta märgib, et kuigi komisjon vastab talle esitatud väidetele, ei ole ühtegi välist organit, kes hindaks väidete täpsust. Komisjoni vastusele ei ole kehtestatud tähtaega ja kuigi varajase hoiatamise süsteemis registreerimine võib jääda kehtima kuueks kuuks (mis on liiga pikk), võib registreerimise taastada.

60. FEOCO märkis, et on vaja paremat juurdepääsu teabele. Juriidilisi isikuid tuleks teavitada enne nende loetellu kandmist, neil peaks olema juurdepääs oma andmetele lihtsa registreeritud taotluse alusel ning neil peaks olema võimalik end mõistliku aja jooksul kaitsta. Pärast põhjalikku uurimist, mille käigus võimaldati õigusrikkumises süüdistatavatele juriidilistele isikutele nõuetekohast menetlust, võidakse järeldused seejärel varajase hoiatamise süsteemis esitada.

61. FEOCO märkis ka, et edasikaebamise õigus on vajalik. Näib, et tasemete W1, W2 ja W3 puhul puudub edasikaebamise mehhanism ja vahekohtu mehhanism. Eelkõige W1 ja W2 taseme puhul näib, et juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse määratlemata ametniku otsust. Komisjoni mehhanismi on vaja kiiresti veelgi tugevdada, et tagada õiglane ja läbipaistev apellatsioonide hindamine.

62. FEOCO märkis, et hoiatused W1, W2 ja W3 tuleb välja jätta või neid muuta. Ta märkis, et ei ole selge, kuidas ja kes neid tasemeid komisjonis määrab. Pealegi näib süsteem olevat üsna ebamäärane ja seega võidakse seda (mitmeti) tõlgendada, mis ei tohiks nii olla.

63. Täpsemalt on hoiatuste W1 puhul ebaselge, kes otsustab kanda äriühingud W1 tasemele ja millist menetlust on järgitud haldusvigade või pettuste uurimiseks/kindlaks tegemiseks. Tundub, et süsteem on tõlgendamiseks avatud. FEOCO märkis, et võib ette näha, et hoiatustega W1 ei kaasne muid tagajärgi peale tugevdatud järelevalvemeetmete. Need tugevdatud järelevalvemeetmed ei ole aga määratletud ning neil on tõsised finants- ja haldustagajärjed.

64. Hoiatuste W2 puhul ei ole selge, mis on „leiu” ja kes otsustab, mis on „leiu”. On selge, et kui järeldus tuleneb OLAFi või kontrollikoja uurimisest, peaks selle tuvastamiseks olema õiguslik alus. Vastasel juhul ei märgi FEOCO ühtegi muud mehhanismi, mis kaitseks süütuse presumptsiooni.

65. Hoiatuste W3 kohta märgib FEOCO, et süütuse presumptsioon on Euroopa kohtusüsteemi oluline alus. Tema sõnul võib mõista, et isikud, kelle suhtes on algatatud kohtumenetlus, on loetellu kantud, kuid süütuse presumptsioon nõuab nende nimede avaldamata jätmist kuni kohtuasja lõpetamiseni. Lisaks märgib ta, et hoiatuse W3 eemaldamise viis on ebaselge.

66. Samuti leiab FEACO, et juurdepääs varajase hoiatamise süsteemile ei ole piisavalt piiratud (kuigi komisjon soovitab määratleda volitatud kasutajate kategooria). FEACO nõuab täiendavaid piiranguid selle kohta, kellel (komisjonis) on juurdepääs varajase hoiatamise süsteemi taotlustele. Lisaks tuleb kõik juurdepääsutaotlused dokumenteerida ning süsteemi kasutamist tuleks korrapäraselt jälgida ja auditeerida.

67. FEACO usub samuti, et tuleks kehtestada sertifitseerimismehhanism. Selles on sätestatud, et juriidilised isikud peavad mõnikord moodustama üleeuroopalisi konsortsiume, et vastata Euroopa institutsioonide algatatud pakkumustele. Läbipaistvuse ja vastutuse huvides on oluline, et konsortsiumi osalised teavitaksid üksteist oma õiguslikust olukorrast varajase hoiatamise süsteemis. Sellega seoses on oluline, et komisjon annaks isikule varajase hoiatamise süsteemi sertifikaadi, milles märgitakse, et isik ei kuulu varajase hoiatamise süsteemi ainsa kindlaksmääratud ja vaieldamatu taseme alla, st hoiatuste W4 ja W5 alla. Komisjon peaks esitama sertifikaadid taotluse korral 90 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

68. Märkusi esitas ka valitsusväline organisatsioon Transparency International. Ta märkis üldiselt, et riigihanked on korruptsiooniohtlik valdkond. Vaatamata sellele, et on olemas seadused ja määrused, mis keelavad korruptsiooni riigihangetes ja muus avalike vahenditega seotud tegevuses, esineb korruptsiooni endiselt laiaulatuslikult. Korruptsiooni tagajärjeks on sageli madalama kvaliteediga kaubad ja teenused ning avaliku sektori asutuste tarbetud ostud. Transparency International teatas, et kui korruptsiooni riigihangetes ei ohjeldata, siis see kasvab.

69. Transparency International märkis seejärel, et varajase hoiatamise süsteemis olla võivate isikute riiki sisenemise ja riigist lahkumise menetlustes tuleb juhinduda nõuetekohasest menetlusest. See tähendab vajadust kehtestada nõuetekohased menetlused ja neid järgida, tagades, et varajase hoiatamise süsteemi sisenemine ei riku üksikisikute õigusi.

70. Transparency International märkis, et varajase hoiatamise süsteemis sisalduva teabega konsulteerimine ja selle arvessevõtmine peab olema kohustuslik nõue kõigile ELi ametnikele, kes vastutavad oma projektide haldamisel kulude eest. Kui varajase hoiatamise süsteemi laiendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise valdkonnas ELi liikmesriikidele, peaks see kohustus kehtima ka nende töötajate suhtes. Lisaks peaksid nii ELi kui ka liikmesriikide ametnikud andma aru varajase hoiatamise süsteemi kasutamisest.

71. Transparency International märkis, et isikute varajase hoiatamise süsteemi kandmise põhjused ja kriteeriumid peaksid olema selged. Tuleks kehtestada rakendussuunised, millega kehtestatakse kriteeriumid varajase hoiatamise süsteemi lisamise aluseks olevate olukordade hindamiseks. Eelkõige määratakse käesolevates suunistes kindlaks kriteeriumid, mille alusel ELi institutsioonid saavad põhjendada hoiatuste W1–W4 tasandil tehtud kandeid sellega, et „on piisavalt põhjust arvata, et on tõenäoline, et leitakse tõsiseid haldusvigu ja pettusi”. Need võivad hõlmata näiteks korruptiivse tegevusega seotud isiku ülestunnistust, kolmandate isikute usaldusväärset teavet ja kaudseid tõendeid.

72. Eespool nimetatud läbipaistvuse põhimõtte kohaselt peaks asjaomastele isikutele selge ja õigeaegse teabe andmine nende varajase hoiatamise süsteemi lisamise kohta olema „kohustus”.

73. Seoses nii kohustusliku kui ka kaalutlusõigusel põhineva kõrvalejätmisega ELi lepingutest märkis Transparency International, et kõrvalejätmist tuleks laiendada ema- või tütarettevõtjatele, kui nende osalus või juhtimisstruktuur eeldab nende kaasamist ja vastutust. Väljajätmine tuleks siiski tühistada nende äriühingute ja üksikisikute puhul, kes on tõhusalt parandanud struktuure ja käitumist, mis viisid nende karistamiseni, heastanud tekitatud kahju, andnud tagatisi õige käitumise kohta tulevikus ega ole varem sarnastes juhtumites osalenud.

74. Transparency International märkis, et kuigi Euroopa Komisjoni menetlusest kõrvalejätmise keskandmebaas on vahend, mis on kättesaadav kõigile ELi eelarvet täitvatele ettevõtjatele, et kontrollida, kas isik on ELi rahastamisest kõrvale jäetud, on varajase hoiatamise süsteemi funktsioonid Euroopa Komisjoni sisemine teabevahend ja neid kohaldatakse ainult komisjoni otsese eelarve täitmise alla kuuluvate vahendite raames. Varajase hoiatamise süsteemi peamine eesmärk on aidata komisjoni töötajatel tuvastada isikuid, kes kujutavad endast võimalikku ohtu ELi finantshuvidele. Ta märkis, et varajase hoiatamise süsteemis loetlemine ei too kaasa kõrvalejätmist, välja arvatud W5 juhtudel. Seega kujutavad varajase hoiatamise süsteemis olevad hoiatused, mis kuuluvad kategooriatesse W1–W4, endast üksnes võimaliku tulevase väljajätmise eeletappe. Need eeletapid on siiski olulised, kuna need võimaldavad komisjoni talitustel võtta vajalikke ettevaatusabinõusid, hoiatades komisjoni operatiiv- ja finantsjuhte, et nad saaksid pöörata erilist tähelepanu ja kohaldada tugevdatud järelevalvet toetus- ja hankemenetluste suhtes, mis hõlmavad ettevõtjaid, kes on kantud varajase hoiatamise süsteemi näiteks korruptsioonikahtluse tõttu.

75. Transparency Internationali arvates pakub varajase hoiatamise süsteem õigeaegset õiguskaitsevahendit, mis võib piirata ELi vahendite kahjustamist ja kaitsta nende terviklikkust, hoiatades komisjoni ametnikke, et ELi rahastamise taotlejate usaldusväärsuse suhtes on kahtlusi. See võimaldab komisjoni töötajatel tegutseda hoolikalt, kui nad tegelevad isikutega, kelle suhtes on käimas kohtumenetlus või kelle puhul kahtlustatakse pettust või korruptsiooni. Läbipaistvuse põhimõtet tuleb loetellu kantud isikute suhtes kohaldada ka varajase hoiatamise süsteemis. See peaks toimuma, teavitades isikuid sellest, et nad on kantud varajase hoiatamise süsteemi. Teates tuleks selgelt esitada loetellu kandmise põhjused ja nõuded, millele need peaksid vastama, et need loetelust välja arvata.

76. Transparency International märkis, et siiski ei piisa sellest, kui praegust varajase hoiatamise süsteemi kohaldatakse üksnes isikute suhtes, kes saavad kasu tsentraliseeritud eelarve täitmise alla kuuluvatest rahalistest vahenditest. Kuna ligikaudu 80 % ELi vahenditest, eelkõige põllumajandus- ja piirkondlikest vahenditest, kulutatakse liikmesriikide ametiasutuste kaudu (jagatud eelarve täitmine), tuleks uurida, kuidas muuta varajase hoiatamise süsteem vahendiks, mida kohaldatakse kõigi ELi vahendite väljamaksmise viiside suhtes. Vastasel juhul on varajase hoiatamise süsteemi kasulikkus endiselt piiratud.

77. Transparency International märkis, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise menetlusi peab reguleerima nõuetekohane menetlus. Asjaomastele isikutele tuleb anda võimalus nende vastu esitatud süüdistuste aluseks olevaid asjaolusid eitada, parandada või selgitada. Neile tuleb anda ka õigus sõltumatule läbivaatamismehhanismile.

78. Läbipaistvuse rakendamise kohta märkis Transparency International, et peaks olema mehhanism, mille abil saab jälgida varajase hoiatamise süsteemis sisalduvat teavet, sealhulgas menetlusest kõrvalejäetud isiku nime ja aadressi, sanktsioonide kohaldamise alust ning menetlusest kõrvalejätmise kuupäeva ja ajavahemikku, ning ametnikke saab võtta vastutusele, võimaldades üldsuse juurdepääsu loetelule.

79. Transparency International märkis, et kaalutlusõigusel põhinev kõrvalejätmine peaks olema võimalik, kui teatavad kriteeriumid on täidetud. Nõukogu märkis, et finantsmääruses on ette nähtud kahte liiki kõrvalejätmine: kohustuslik menetlusest kõrvalejätmine juhtudel, kui ebaseadusliku käitumise tõttu on tehtud lõplik süüdimõistev kohtuotsus (res judicata); ning valikuline kõrvalejätmine ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise korral. Kuigi mõlemad mehhanismid on vajalikud, on nende tõhusus erinev. Lõpliku kohtuotsuse (res judicata) ootamine muudaks menetlusest kõrvalejätmise ebatõhusaks, kuna kohtuasju on vähe ja otsused tehakse sageli alles aastaid pärast kuriteo toimepanemist. Selle asemel võimaldab isikute diskreetne väljajätmine, kui see põhineb „piisavatel tõenditel”, palju õigeaegsemat ja tõhusamat sekkumist.

80. Kaalutlusõiguse alusel kõrvalejätmise puhul peaksid kõrvalejätmise alused ja kriteeriumid olema selged ning need tuleks kehtestada ja eelnevalt avaldada, koostades rakendussuunised, milles sätestatakse kriteeriumid kõrvalejätmise põhjustena tuvastatud olukordade hindamiseks. Eelkõige tuleks nendes suunistes kindlaks määrata kriteeriumid, mille alusel avaliku sektori hankija saab põhjendada kõrvalejätmist raske eksimusega ametialaste käitumisreeglite vastu. Need alused võivad hõlmata korruptsiooniga seotud isiku ülestunnistust, kolmandate isikute usaldusväärset teavet, kaudseid tõendeid ning tõendeid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mis on tehtud liikmes- ja/või kolmanda riigi kohtus.

81. Seoses kõrvalejätmisega kui tõhusa vahendiga korruptsiooni ohjeldamiseks märgib Transparency International, et korrumpeerunud isikute kõrvalejätmine kui üks paljudest võimalikest ennetusmeetmete vahenditest on muutunud oluliseks vahendiks korruptsiooni ohjeldamisel pakkumise poolel. Kuigi tegemist on haldus-, mitte kriminaalkaristuse vormiga, on sellel oluline ennetav mõju. Sageli on see tõhusam kui teised meetodid. Selle mõju on võimalik selgitada mitmel põhjusel. Väljajätmisel on proportsionaalne hoiatav mõju, mis heidutab edukalt võimalikke õigusrikkujaid. Kuigi on raske täpselt mõõta, kui palju juhtumeid on seni ära hoitud, väidab Transparency International, et ettevõtjad on selle tõhusust kinnitanud. Hoiatava mõju õigus tuleneb selle otsesest mõjust korruptiivse tegevusega seotud majanduslikele stiimulitele ja selle kohaldamise kindlusest. Kuna sellega kehtestatakse sanktsioonid seal, kus nende mõju on suurim, st turul, suurendab see äritegevusega tegelejate huvisid viisil, mis ei ole kooskõlas seaduse ja üldsuse usaldusega.

82. Transparency International märkis, et korruptsioon õitseb hämaruses ja levib karistamatuse korral. Kahjuks, nagu Transparency International märkis, võtab korruptsioonijuhtumite uurimine (nagu paljude teiste kuritegude puhul) liiga kaua aega. Kõrvalejätmist saab ja tuleks struktureerida õigeaegse õiguskaitsevahendina, mis võib piirata avaliku sektori vahendite kahjustamist ja kaitsta nende terviklikkust, hoides korrumpeerunud ettevõtjad riigihankelepingutest eemal.

83. Transparency Internationali sõnul ei loo ainuüksi tõrjutus puhtaid turge, vaid on väga tõhus täiendus muudele ennetavatele ja repressiivsetele meetmetele.

84. Märkusi saadi erinevatelt advokaadibüroodelt. CMS De Backer märkis järgmist:

• Ta väitis, et otsus kanda isik varajase hoiatamise süsteemi võib olla meelevaldne. Komisjoni talituste taotluste suhtes isiku varajase hoiatamise süsteemi kandmiseks ei kohaldata mingit eelnevat ega järelkontrolli.
• Hoiatused W1, W2 ja W3 viitavad tõsistele haldusvigadele. Tõsise haldusvea mõistet ei ole varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses siiski määratletud.
• Isikuid ei teavitata enne varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste tegemist, kuigi sellised hoiatused võivad neid kahjustada.
• Seoses komisjoni seisukohaga, et pärast uue varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse vastuvõtmist on läbipaistvus paranenud, väitis CMS DeBacker, et see paranemine oli marginaalne. Varajase hoiatamise süsteemis registreerimine ei too komisjoni jaoks kaasa mingit positiivset kohustust isikut teavitada, olenemata asjaomase hoiatuse liigist (arvestades, et õigus saada teavet registreerimise kohta kehtib ainult füüsiliste isikute suhtes ja ei kehti juriidiliste isikute suhtes).
• Kuigi varajase hoiatamise süsteemi eesmärk ei ole kahjustada varajase hoiatamise süsteemi kantud isikute mainet, ei ole see tegelikkuses nii. CMS DeBacker väitis, et varajase hoiatamise süsteemi kasutajad ei kaitse praktikas varajase hoiatamise süsteemis sisalduva teabe konfidentsiaalsust. CMS DeBacker rõhutas, et teave selle kohta, kes on varajase hoiatamise süsteemis, ringleb tõepoolest väljaspool volitatud isikuid. See on katastroofiline nende inimeste jaoks, kellele varajase hoiatamise süsteemi hoiatus on suunatud. Ta lisas, et teadaolevalt varajase hoiatamise süsteemis osalevate äriühingute konkurendid kasutavad seda olukorda ära, näiteks teavitades riiklikke ametiasutusi või teisi äriühinguid, kes võivad soovida moodustada varajase hoiatamise süsteemis äriühinguga konsortsiumi.
• Seoses edasikaebamise õigusega võttis CMS DeBacker teadmiseks komisjoni avalduse, mille kohaselt ei esitatud enne 2008. aasta lõppu ametlikku kaebust otsuse kohta kanda isik varajase hoiatamise süsteemi. Ta märkis, et komisjon ei täpsustanud, kellele halduskaebus tuleb esitada. Kui selline kaebus adresseeritakse varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse teinud talitusele, tekiksid küsimused apellatsioonimenetluse objektiivsuse kohta. Kui selline kaebus esitatakse komisjoni peaarvepidajale, tuleb märkida, et peaarvepidajal ei ole ametlikku kontrolliõigust talituste üle, kes teevad varajase hoiatamise süsteemi hoiatusi.
• CMS DeBacker märkis, et kui otsus kanda isik varajase hoiatamise süsteemi ei ole „isikut kahjustav meede”, nagu väidab komisjon, tekiksid tõsised probleemid seoses edasikaebamise õigusega. Kokkuvõttes, kui isiku varajase hoiatamise süsteemi paigutamise otsus ei ole isikut kahjustav meede, võib komisjon pädevas kohtus väita, et kohtuasi on vastuvõetamatu, kuna isikutel on võimalik esitada tühistamishagi üksnes siis, kui nad tõendavad, et meede on nende huve kahjustav. Kui otsus kanda isik varajase hoiatamise süsteemi ei ole isikut kahjustav meede, tähendaks see ka seda, et isikut ei ole vaja enne otsuse tegemist ära kuulata.
• CMS DeBacker märkis, et komisjoni seisukoht oli, et varajase hoiatamise süsteemi paigutamise tulemusel tehtud otsus (näiteks otsus isikuga lepingut mitte sõlmida) on otsus, mida saab edasi kaevata. Kui see on aga nii, asetaks see asjaomase isiku raskesse olukorda. See tähendaks, et tühistamishagisid, mida ta peaks esitama, oleks mitu, kuigi tegelik küsimus, mida asjaomane isik soovib vaidlustada, oleks tema kandmine varajase hoiatamise süsteemi.
• Makseviivituste osas kahtles CMS DeBacker, kas varajase hoiatamise süsteemi hoiatus põhjustas väga vähe viivitusi maksete tegemisel. Ta tõi näiteid viivituste kohta.
• CMS DeBacker juhtis erilist tähelepanu sellele, et pakkujatele ei antud teavet nende varajase hoiatamise süsteemi lisamise kohta. Sellistele isikutele teavet ei anta. Siiski väitis ta, et isiku kandmine varajase hoiatamise süsteemi mõjutab isiku õigusi. Hoiatust W2, W3 ja W4 kandev isik võib leida, et temaga ei sõlmita lepingut, kuigi ta juhib hindamiskomisjoni koostatud nimekirja (ja ei pruugi kunagi teada, et see oli varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse tõttu).
• CMS DeBacker väitis, et isegi kui varajase hoiatamise süsteemis osaleva isikuga sõlmitakse leping, ei tähenda see, et tema varajase hoiatamise süsteemi lisamisega ei kaasneks talle negatiivseid tagajärgi. Selle isiku suhtes võetakse siiski tugevdatud valvsusmeetmeid. CMS DeBacker märkis ka, et puuduvad viited selle kohta, millised need meetmed võiksid olla. Selliseid meetmeid märgiti varasema varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse 7. lisas, mis ei olnud avalik dokument, kuid mida ei ole lisatud uude varajase hoiatamise süsteemi käsitlevasse otsusesse, mis on avalik dokument. Seega ei ole tugevdatud valvsusmeetmeid ametlikult avaldatud.
• CMS DeBacker väitis, et kui osalemiskutse tühistatakse seetõttu, et edukas pakkuja on varajase hoiatamise süsteemis, avaldab varajase hoiatamise süsteemi hoiatus asjaomasele isikule ka negatiivset mõju.
• CMS DeBacker märkis, et isikute varajase hoiatamise süsteemi paigutamise eest vastutavate töötajate teadmiste ja koolituse tase ei ole teada. Ta märkis, et varajase hoiatamise süsteemi käitamise eest vastutavate töötajate jaoks ei näi olevat koolitusprogramme. See võib kaasa tuua varajase hoiatamise süsteemi haldavate töötajate kehvad otsused.
• Lõpetuseks märkis ta, et kuigi vajadus kaitsta liidu finantshuve on mõistetav, ei tohiks see viia põhiõiguste rikkumiseni. Varajase hoiatamise süsteem peaks olema tõhus, ilma et see oleks ebaproportsionaalne. Vastasel juhul ei saavutata varajase hoiatamise süsteemis õiget tasakaalu kahe õigustatud huvi vahel: ühelt poolt huvi tagada hea finantsjuhtimine ning teiselt poolt õigus olla teavitatud, õigus konfidentsiaalsusele ja kaitseõigus.

85. Advokaadibüroo Lallemand & Legros märkis, et arvesse tuleb võtta ka seda, kuidas komisjoni töötajad varajase hoiatamise süsteemi hoiatusi mõistavad. Kuigi asjaomaste isikute õigusi peaksid mõjutama ainult hoiatused W5, peavad komisjoni talitused kõiki teisi hoiatusi asjaomaste isikute suhtes negatiivseks märgiks. Komisjoni töötajaid kutsutakse seejärel üles mitte tegema selliste isikute kasuks positiivseid otsuseid. Pigem eelistavad nad need ühel või teisel viisil hankemenetlusest kõrvaldada. Kokkuvõttes kujutab varajase hoiatamise süsteemis sisalduv hoiatus endast süü eeldust. Näitena toodi hindamiskomisjon, kes vaatas varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse alusel läbi oma esialgse positiivse hinnangu ettevõttele.

Ombudsmani hinnang, mille alusel koostati soovituse eelnõu

86. Komisjonile esitatud küsimuste hulgas küsis ombudsman kõigepealt komisjonilt, mida ta peab hoiatuste W1–W4 väljastamise õiguslikuks aluseks. See on oluline küsimus, kuna vaidlustatud akti vastu võtnud institutsiooni pädevuse puudumine on põhjus selle akti tühistamiseks avaliku korra kaalutlustel. Varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste väljastamise õigusliku aluse küsimus on samuti oluline küsimus, kuna see mõjutab varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste õige ulatuse tõlgendamist.

87. Üksnes liidu kohtutel on õigus teha otsus võimaliku pädevuse puudumise kohta seoses varajase hoiatamise süsteemi loomise ja toimimisega. Ombudsman märgib siiski, et on hea, kui komisjon tagab, et mis tahes võetavate meetmete puhul saab ta anda ombudsmanile mõistliku ja sidusa selgituse oma pädevuse kohta selliseid meetmeid võtta.

88. Finantsmääruse artikliga 95 nähakse ette kõigi ELi institutsioonide ja rakendusametite ühise menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid käsitleva keskandmebaasi [16] toimimine finantsmääruse artiklite 93 ja 94 kohaldamisalasse kuuluvate isikute puhul. Seega on olemas selge õiguslik alus hoiatusi W5a ja W1d hõlmavale ühisele sisenemisdokumendile. On mõistlik arvata, et see õiguslik alus hõlmab ka komisjoni vastavaid varajase hoiatamise süsteemi hoiatusi.

89. Nagu on märgitud Üldkohtu määruses kohtuasjas T-320/09,[17] ei ole siiski ühtegi esmase või teisese õiguse normi, mis annaks komisjonile sõnaselgelt pädevuse luua ja käitada varajase hoiatamise süsteemi, mis hõlmaks kõiki muid hoiatusi (st hoiatused W1a, b ja c, W2, W3, W4 ja W5b). Ombudsman on seisukohal, et kui leitakse selliste hoiatuste õiguslik alus, saab see tuletatud pädevusena tuleneda üksnes ELi toimimise lepingu artiklis 317 sätestatud üldisest kohustusest tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, [18] ELi toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud üldisest kohustusest võidelda pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu [19] ning finantsmääruse artiklis 27 sätestatud üldisest kohustusest tagada ELi vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine.

90. Liidu kohtud on märkinud, et tuletatud pädevust saab tunnustada vaid erandkorras. Selleks et neid tunnustataks, peavad need olema vajalikud asutamislepingu või kõnealuse algmääruse sätete kasuliku mõju tagamiseks [20].

91. Kui aga nõustuda sellega, et varajase hoiatamise süsteemi loomiseks ja toimimiseks on olemas õiguslik alus, mis hõlmab kõiki hoiatusi, sealhulgas hoiatusi W1a, b ja c, W2, W3, W4 ja W5b, siis järeldub sellest, et usaldusväärse finantsjuhtimise ja pettustevastase võitluse eesmärgi saavutamiseks tuleb tõendada, et kõik varajase hoiatamise süsteemi erieeskirjad on vajalikud. Kokkuvõttes tuleb iga konkreetse hoiatuse ulatuse tõlgendamisel tagada, et see ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik usaldusväärse finantsjuhtimise ja pettustevastase võitluse eesmärgi saavutamiseks. Ombudsmani arvates saab kaudse pädevuse kitsa tõlgendamise nõuet järgida üksnes juhul, kui: 1) hoiatuse ulatus on selgelt määratletud; ning 2) on tõendatud, et selgelt määratletud eeskiri on vajalik usaldusväärse finantsjuhtimise ja pettusevastase võitluse praktilise mõju tagamiseks, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks [21] (proportsionaalsuse kontroll) ning austab täielikult põhiõigusi.

Eri hoiatuste määratlemisel kasutatud mõistete selguse kohta

92. Hoiatus W1 antakse isikule, kelle puhul on piisavalt alust arvata, et tema puhul registreeritakse tulevikus pettuse või tõsise haldusvea või muu eeskirjade eiramise leiud.

93. Ombudsmani arvates saab mõistet „pettus” selgelt määratleda („pettus” on nimetatud finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis f). Samuti on mõistlik arvata, et kui on piisavalt alust arvata, et isik on juba toime pannud pettuse, oleks usaldusväärse finantsjuhtimise seisukohast asjakohane teavitada nendest probleemidest institutsiooni asjaomaseid töötajaid. Mõistet „tõsine haldusviga ja muud eeskirjade eiramised” ei ole aga määratletud üheski ELi õigusaktis ega kohtupraktikas. Lisaks ei ole varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses seda mõistet määratletud. Ombudsman märgib seega murega, et mõisted „tõsised haldusvead või muud eeskirjade eiramised” on ebaselged ja potentsiaalselt väga laia ulatusega ning võivad seega tähendada, et hoiatused W1 ületavad ELi kaudset pädevust [22]. Ombudsmani arvates peaks komisjon nende mõistete kasutamise läbi vaatama. Kui komisjon soovib nende kasutamist jätkata, peaks ta täpselt määratlema nende kohaldamisala [23].

94. Ombudsman märgib ka, et samu mõisteid „tõsised haldusvead või muud eeskirjade eiramised” kasutatakse ka hoiatuste W2 puhul, mis on hoiatused isiku kohta, kelle puhul OLAF, siseauditi talitus või Euroopa Kontrollikoda on tuvastanud „tõsised haldusvead, eeskirjade eiramised” või „pettuse” seoses asjaomase füüsilise või juriidilise isikuga. Sama järelduse hoiatuste W1 kohta võib seega teha ka hoiatuste W2 kohta. Samade terminite kasutamine võib tähendada ka seda, et hoiatused W2 ületavad ELi kaudset pädevust ja komisjon peaks need läbi vaatama, et selgitada nende ulatust.

95. Ombudsman võtab murega teadmiseks ka viite „järeldustele” ja „lõplikele järeldustele” hoiatuste W1 kohta ning „järeldustele” hoiatuste W2 kohta. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses ei ole mõistet „järeldused“määratletud. Hoiatuste W1 puhul võib esmapilgul mõista, et komisjoni kavatsus on, et kõnealuse hoiatusega seotud mõisted „järeldused” ja „lõppjäreldused” on seotud veendumusega, et asjaomast isikut käsitlevad „otsused” finantsmääruse artiklite 93 ja 94 tähenduses tehakse millalgi tulevikus. Teisisõnu kohaldatakse hoiatust W1, kui on piisavalt alust arvata, et tulevikus tehakse füüsilise või juriidilise isiku suhtes finantsmääruse artikli 93 või 94 kohane otsus. Mõiste „järeldused” sellist tõlgendust õõnestab aga sama mõiste „järeldused” kasutamine hoiatuste W2 puhul. Hoiatuste W2 puhul ei ole võimalik järeldada, et mõiste „järeldused” on seotud otsustega finantsmääruse artiklite 93 ja 94 tähenduses, sest kui otsus on juba vastu võetud, kohaldades füüsilise või juriidilise isiku suhtes finantsmääruse artiklit 93 või 94, kohaldatakse hoiatuse W2 asemel hoiatust W5a. Seega on nii hoiatuste W1 kui ka W2 puhul mõiste „järeldused” tähenduse ja ulatuse osas selgelt ebaselgus.

96. Võib juhtuda, et komisjoni kavatsus hoiatuste W2 osas on, et hoiatust W2 kohaldatakse siis, kui OLAF teeb määruse 1073/1999 artiklite 9 ja 12 tähenduses „järeldusi” juurdluste kohta, mida ta läbi viib. Määruse 1073/1999 artiklis 9 on sätestatud, et juurdluse lõpetamisel koostab OLAF direktori juhtimisel aruande, milles täpsustatakse tuvastatud faktid, võimalik rahaline kahju ja juurdluse järeldused, sealhulgas direktori soovitused vajalike meetmete kohta. Sellisel juhul tuleks varajase hoiatamise süsteemi käsitlevasse otsusesse lisada asjakohane viide määruse 1073/1999 kõnealustele konkreetsetele artiklitele, et tagada varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses kasutatud mõiste „järeldus” ulatuse piisav määratlemine.

97. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses viidatakse ka kontrollikoja järeldustele (hoiatuste W1 ja W2 kohta). Ombudsman ei ole suutnud seoses kontrollikoja tööga määratleda mõiste „järeldused” konkreetset õiguslikku tähendust. Kontrollikoda esitab oma auditite põhjal aruandeid ja arvamusi, mis võivad sisaldada soovitusi [24]. Kuigi mõistel „leid” ei ole kontrollikoja töös määratletud õiguslikku tähendust, kasutab nimetatud kontrollikoda oma aruannetes ja arvamustes mõistet „leiud”, et viidata üldiselt faktidele, mille olemasolu kontrollikoda on kindlaks teinud [25]. Ombudsmani arvates on varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses vaja täpsemalt määratleda mõiste „järeldused” tähendus seoses kontrollikoja tööga. Selline täpsem määratlus võiks näiteks viidata sellele, et mõiste „järeldused“ hõlmab kontrollikoja arvamuses või aruandes esitatud faktilisi järeldusi.

98. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses viidatakse ka siseauditi talituse järeldustele. Ombudsman ei ole suutnud määratleda mõiste „järeldused” konkreetset õiguslikku tähendust seoses komisjoni siseauditi talituse tööga. Finantsmääruse artiklis 85 on sätestatud, et siseaudiitor nõustab oma institutsiooni riskidega tegelemisel, esitades sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning soovitusi toimingute rakendamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks. Seejärel märgib ta, et siseaudiitor tagab audititest tulenevate soovituste järgimise. Finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 110 on sätestatud, et institutsioon esitab siseaudiitorile missiooni põhimääruse, milles on üksikasjalikult kirjeldatud tema ülesandeid, kohustusi ja ülesandeid [26]. Komisjoni siseauditi talituse ametijuhendis [27] viidatakse üldiselt siseauditi talituse soovitustes sisalduvatele „järeldustele”[28]. Ombudsmani arvates on varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses vaja täpsemalt määratleda, mida mõeldakse termini „järeldused” all seoses siseauditi talituse tööga (näiteks märkides, et termin „järeldused” puudutab siseauditi talituse arvamuses või soovituses esitatud „faktilisi järeldusi”).

99. Ombudsman tuletab meelde, et selliste selgituste eesmärk on tagada, et hoiatuste W1 ja W2 ulatus on selgelt määratletud ja seega on võimalik tõendada, et hoiatused on tõepoolest vajalikud usaldusväärse finantsjuhtimise praktilise mõju tagamiseks. Sellised määratlused on olulised ka kaitseõiguse tõhususe tagamiseks (vt allpool).

100. Hoiatus W3a tehakse siis, kui ELi institutsioon saab teate isikut käsitleva arestimismääruse kohta. arestimismäärus on selgelt määratletud mõiste; tegemist on kohtumäärusega, millega nõutakse, et tuvastatud isiku võlgnikud peavad talle võlgnetavast summast kinni teatava summa, et maksta selle tuvastatud isiku konkreetsele võlausaldajale. Hoiatuse väljastamisel W3a alusel tuleks siiski tagada, et hoiatus piirdub arestimismääruses osutatud summaga. Kui hoiatuses W3a ei osutata säilitatavale summale, on oht, et hoiatuse mõju ületab usaldusväärse finantsjuhtimise praktilise mõju tagamiseks vajaliku [29]. Kui varasemas varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses ei nõutud, et hoiatuses W3a oleks sätestatud arestimismääruse koguselised piirangud, siis praeguses varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses on sätestatud, et kui ennetav arestimiskorraldus on kohtuotsuse tulemusena piiratud konkreetse summaga („kantoneerimine“), võib maksed peatada ainult selle summa ulatuses. Ombudsmani arvates tagab see põhimõtteliselt, et hoiatus W3a ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik usaldusväärse finantsjuhtimise praktilise mõju tagamiseks. Varajase hoiatamise süsteemi kasutamisel on siiski oluline hoiatust pidevalt ajakohastada, et tagada varajase hoiatamise süsteemi kasutajate teavitamine kõikidest maksetest, mis on arestimismääruse alusel juba blokeeritud (ja mitte ainult blokeeritavast kogusummast), tagamaks, et hoiatus ei too praktikas kaasa ülemääraseid tulemusi. Samuti peaks komisjon tagama, et hoiatus W3a kustutatakse kohe pärast arestimismääruse tühistamist.

101. Hoiatus W3b tehakse siis, kui ELi institutsioon saab teavet selle kohta, et isiku suhtes on algatatud kohtumenetlus tõsiste haldusvigade või pettuse tõttu. Hoiatus W3b kehtib kuni res judicata jõudu omava kohtuotsuse tegemiseni või kuni kohtuasi on muul viisil lahendatud.

102. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses ei määratleta mõistet „kohtumenetlus”, välja arvatud see, et selline menetlus peab puudutama tõsiseid haldusvigu või pettust. Seega võib mõista, et hoiatused W3b hõlmavad halduskohtu- ja kriminaalmenetlusi. Ombudsman märgib, et kohtusüsteemid on liikmesriigiti väga erinevad ja seetõttu ei tõlgendata mõistet „kohtumenetlus” ühtselt. Näiteks võib teatavates jurisdiktsioonides, kus kohaldatakse inkvisitsioonisüsteemi, kasutada kohtumenetlust selleks, et viidata uurimisele juhendava kohtuniku poolt. Teistes jurisdiktsioonides sellist kohtulikku uurimist ei toimu, vaid uurimise läbiviimisel toetutakse üksnes õiguskaitseasutustele ja prokuröridele.

103. Ombudsman märgib, et ELi kohtute kohtupraktika kohaselt „tuleb ühenduse õiguse sätteid, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tavaliselt kogu ühenduses tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning sellise tõlgendamise puhul tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomaste määruste eesmärki.[30] Seega ei tohiks varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses kasutatud mõiste „kohtumenetlus” määratlus põhineda ühe liikmesriigi õigusel.

104. Selleks et teha kindlaks, milline peaks olema mõiste „kohtumenetlus” õige tõlgendus, märgib ombudsman kõigepealt, et mõiste „kohtumenetlus” tõlgendamisel tuleks lähtuda varajase hoiatamise süsteemi eesmärgist ja kontekstist ning eelkõige varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses sisalduva hoiatuse W3b eesmärgist ja kontekstist.

105. Ombudsman rõhutab, et varajase hoiatamise süsteemi eesmärk on teavitada komisjoni talitusi, kui on vähemalt piisavalt põhjust arvata, et füüsilise või juriidilise isiku suhtes tehakse asjakohane järeldus, näiteks pettuse kohta. Seetõttu märgib ombudsman, et isiku varajase hoiatamise süsteemi kandmiseks peab olema vähemalt teatav faktiline alus, isegi kui hoiatuse W1 intensiivsus on kõige väiksem. Ombudsman märgib, et kohtumenetlused, mis on veel juhendamisetapis, ei tähenda tingimata, et isikuga seotud faktid on üldse tuvastatud. Õigupoolest võib õppeetapi avada üksnes kolmanda isiku süüdistuse alusel. Seega ei oleks loogiline kanda isikut automaatselt varajase hoiatamise süsteemi, sest tema suhtes kohaldatakse kohtumenetluse juhendamisetappi [31]. Näib, et komisjoni asjaomased talitused peavad konkreetselt analüüsima kohtumenetlusi, vähemalt nendes kohtumenetlustes, mis on alles õppeetapis, et selgitada nende laadi ja faktilist alust.

106. Hoiatuste W3b tähtsuse kohta märkis OLAF, et kategooriasse W3b saab märkida ainult isikud, kelle suhtes on käimas kohtumenetlus. Kõigist OLAFi 582 juhtumist oli 1. juuniks 2009 selles kategoorias ära märgitud 98 isikut. Sellistel juhtudel kinnitab väidetavate rikkumiste raskust riiklike õigusasutuste otsus algatada kriminaaluurimine või esitada juriidilisele isikule süüdistus siseriikliku kriminaalõiguse alusel. OLAFi sõnul õigustab see eriti konservatiivsust toetuse andmise ja väljamaksmise etapis. OLAF jälgib tähelepanelikult koos liikmesriikide pädevate õigusasutustega toimuvaid arenguid oma kohtulike järelmeetmete raames ja taotleb asjaomaste isikute hoiatamise lõpetamist, kui kohtuotsus muutub lõplikuks (res judicata).

107. Ombudsman märgib ka, et erinevalt hoiatustest W1 ja W2, mis aeguvad automaatselt kuue kuu pärast (pärast mida tuleb neid sõnaselgelt uuendada või muuta muuks hoiatuseks), jääb hoiatus W3b kehtima kuni res judicata jõudu omava kohtuotsuse tegemiseni või kuni juhtum on muul viisil lahendatud. Kindlasti on loogiline, et selline reegel on olemas, kui mõiste „kohtumenetlus” tõlgendus piirduks nende „kohtumenetlustega”, mille võib lõpetada res judicata jõudu omava kohtuotsusega või mille võib muul viisil „lahendada”. Sellise reegli olemasolu ei oleks siiski loogiline, kui mõistet „kohtumenetlus” tõlgendataks laialt, nii et see hõlmaks ka kohtumenetluse õppeetappi inkvisitsioonikohtusüsteemis. Inkvisitsioonikohtusüsteemi õppeetappi ei saa lõpetada res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja seda ei saa muul viisil lahendada. Menetluse saab lõpetada üksnes siis, kui leitakse, et menetluse jätkamiseks ei ole alust (prantsuse keeles „non lieu”) või kui asi on seotud kohtumenetlusega.

108. Eespool öeldut arvesse võttes oleks varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses vaja selgemalt määratleda mõiste „kohtumenetlus“. Komisjon peaks seoses hoiatustega W3b kaaluma mõiste „kohtumenetlus” mis tahes muudetud määratluses mõiste „kohtumenetlus” piiramist juhtumitega, mille puhul riiklikud õigusasutused annavad asja kohtusse, st juhtumitega, mille puhul juhendamisetapp on lõppenud. Sellised hoiatused W3b tuleks tühistada, kui kohtulik arutelu on lõppenud res judicata jõudu omava otsusega või kui kohtulik arutelu on muul viisil lahendatud.

109. Eespool öeldu ei tähenda, et varajase hoiatamise süsteemi hoiatust ei saa teha isiku suhtes, kelle suhtes on algatatud kohtulik uurimine. On selge, et sellise isiku suhtes võib teha hoiatuse W1 [32] või W2 [33]. Juhul kui riiklik õigusasutus on OLAFilt saadud teabe põhjal alustanud juhendamisetappi, oleks näiteks asjakohane, kui komisjon väljastaks hoiatuse W2, mis põhineb OLAFi tähelepanekul, mille tõttu OLAF võttis ühendust riiklike õigusasutustega. Teise võimalusena võib sõltuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest väljastada hoiatuse W1. Oluline on märkida, et erinevalt hoiatustest W1 ja W2 aeguvad hoiatused W3b automaatselt iga kuue kuu järel, mistõttu peab hoiatuse eest vastutav komisjoni ametnik enne hoiatuse uuendamise taotlemist kontrollima, kas hoiatus on endiselt põhjendatud. Sellel alternatiivsel liigitusel on oluline mõju ka õigusele olla ära kuulatud (vt allpool punktid 112–143). Kuigi hoiatuste W3b ulatuse sellisel piiramisel on olulised menetluslikud tagajärjed, ei tähenda see, et komisjoni suutlikkus kaitsta liidu finantshuve oleks kuidagi vähenenud, kuna hoiatuse W2 tagajärjed (ennetusmeetmete osas, mida saab võtta hoiatuse adressaadi suhtes) on identsed hoiatuse W3b tagajärgedega (vt allpool punkt 120).

110. Ombudsman leiab, et hoiatuste W4 [34] ja W5 ulatus on piisavalt selge.

111. Ombudsman leiab, et komisjoni suutmatus nõuetekohaselt määratleda hoiatuste W1, W2 ja W3b ulatust kujutab endast haldusomavoli juhtumit, mille kohta ta esitab allpool soovituse projekti.

Varajase hoiatamise süsteemis osalevate isikute põhiõiguste kaitse

112. Ombudsman märgib, et lisaks selle tagamisele, et varajase hoiatamise süsteem ei ületa ELi tegutsemispädevust, tuleb kaitsta varajase hoiatamise süsteemis osalevate isikute õigusi, eelkõige selliste isikute põhiõigusi, mis on sätestatud põhiõiguste hartas. Kui teatavad juriidilised õigused, sealhulgas põhiõigused, kehtivad ainult füüsiliste isikute suhtes (näiteks õigus isikuandmete kaitsele), siis muud õigused kehtivad nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Need põhiõigused, mis on kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, hõlmavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigust heale haldusele. See õigus tähendab, et igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. See õigus hõlmab vähemalt iga isiku õigust olla ära kuulatud enne teda kahjustada võiva üksikmeetme võtmist; igaühe õigus tutvuda oma toimikuga, austades samal ajal konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve (need õigused on osa üldistest põhiõigustest kaitsele); ning administratsiooni kohustus oma otsuseid põhjendada.

113. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 52 on sätestatud, et hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Ta lisab, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

114. Seega, kui administratsioon kohaldab usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise õiguslikku nõuet, peab ta tõendama, et isikute põhiõiguste mis tahes piirangud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik administratsiooni õiguspäraste vajaduste rahuldamiseks, ning et need piirangud on rangelt proportsionaalsed vajadusega saavutada need õiguspärased vajadused.

115. Lisaks põhiõigustele märgib ombudsman, et hea haldustava eeskiri sisaldab järgmist: 1) kohustus tegutseda proportsionaalselt, erapooletult, õiglaselt ja mõistlikult (artikkel 6); 2) kohustus tagada otsustamismenetluse igas etapis kaitseõiguse austamine, sealhulgas õigus esitada märkusi enne õigusi või huve mõjutava otsuse tegemist (artikkel 16); 3) kohustus põhjendada otsuseid, mis võivad kahjustada isiku õigusi või huve, sealhulgas kohustus esitada selgelt asjakohased faktid ja otsuse õiguslik alus (artikkel 18); 4) kohustus osutada võimalusele kaevata edasi mis tahes otsus, mis võib kahjustada isiku õigusi või huve, sealhulgas võimalusele algatada kohtumenetlus ja esitada kaebus ombudsmanile (artikkel 19).

116. Euroopa hea haldustava eeskirja artiklis 16 (õigus olla ära kuulatud ja anda ütlusi) on sätestatud:

"1. Juhtudel, kui tegemist on üksikisikute õiguste või huvidega, tagab ametnik, et otsustamismenetluse igas etapis austatakse kaitseõigust.

2. Igal üldsuse liikmel on õigus juhul, kui tuleb teha tema õigusi või huve mõjutav otsus, esitada kirjalikke märkusi ja vajaduse korral suulisi märkusi enne otsuse tegemist.”

117. Liidu kohtud on ka seoses õigusega kohtulikule kontrollile täpsustanud, et isiku loetellu kandmise otsuse põhjendusi peab olema võimalik kontrollida, kui isiku loetellu kandmise otsuse tulemusel kehtestatakse selle isiku suhtes piirav meede [35]. See tähendab, et liidu asutus, kes teeb otsuse kanda isik loetellu, on kohustatud edastama selle otsuse põhjendused asjaomasele isikule kas otsuse tegemise ajal või vähemalt võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist, et tal oleks võimalik kasutada oma õigust esitada sellise otsuse tühistamiseks hagi.

118. Varajase hoiatamise süsteemi kandmise põhjustest teatamise kohustuse järgimine on vajalik nii selleks, et isikud, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, saaksid kaitsta oma õigusi parimatel võimalikel tingimustel, kui ka selleks, et otsustada kõiki asjakohaseid fakte teades, kuidas oma huve kõige paremini kaitsta [36].

119. Komisjon on oma arvamuses ombudsmanile väitnud, et varajase hoiatamise süsteem on puhtalt sisemine vahend ja hoiatused Wl–W4 ei kahjusta iseenesest asjaomaste isikute õigusi ega huve. Kui vastab tõele, et varajase hoiatamise süsteem ei saa kahjustada asjaomaste isikute õigusi või huve, märgib ombudsman, et tegemist ei ole õiguse olla ära kuulatud võimaliku rikkumisega.

120. Ombudsman märgib siiski kõigepealt, et varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artiklis 15 on sätestatud, et peaarvepidaja „peatab kõik maksed toetusesaajale, kelle kohta on registreeritud hoiatus W2, W3, W4 või W5”. Kuigi sellise peatamise saab lõpuks tühistada, on selge, et isiku paigutamisel hoiatusele W2 kuni W5 ei ole mõju mitte ainult sisemiselt. Teiseks märgib ombudsman, et kui hoiatus W2, W3b või W4 on seotud pakkuja/taotlejaga, tehakse hoiatus teatavaks asjaomasele hindamiskomisjonile (varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikkel 17), kuivõrd see kujutab endast seoses valikukriteeriumidega uut elementi, mida tuleb kontrollida pakkuja/taotleja majandusliku, finants-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse seisukohast. Asjaomane hindamiskomisjon peab seda teavet arvesse võtma, eelkõige juhul, kui pakkuja/taotleja juhib hindamiskomisjoni koostatud nimekirja. Ombudsman märgib, et komisjon on märkinud (vt eespool punkt 31), et hindamiskomisjonide teavitamine on sellisel juhul eriti oluline, kuna just nende komisjonide ülesanne on hinnata pakkujate suutlikkust, mida saab muuta, kui pakkuja või hageja on väga halb võlgnik (hoiatused W4) või kui teda kahtlustatakse pettuses või tõsistes haldusvigades (hoiatused W2 ja W3b). Kui hindamiskomisjoni seisukoht pakkuja suhtes muutub varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse tõttu, on seega täiesti selge, et isiku paigutamisel hoiatustesse W2–W4 ei ole mõju mitte ainult sisemiselt. Ombudsman järeldab seega, et komisjonil ei ole õigus, kui ta väidab, et hoiatused W2–W4 ei avalda mingit mõju asjaomaste isikute õiguslikule olukorrale.

121. Hoiatuste W1 kohta on varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses sätestatud, et hoiatus W1 registreeritakse „ainult teavitamise eesmärgil” ning sellega ei tohi kaasneda muid tagajärgi kui „tugevdatud järelevalvemeetmed”. Ombudsman märgib siiski, et Üldkohus on seoses varajase hoiatamise süsteemiga [37] märkinud, et asjaolu, et administratsioon töötleb andmeid üksnes asutusesisestel eesmärkidel, eelkõige neid kogudes, hallates ja kasutades, ei välista, et sellised toimingud võivad kahjustada kodanike huve. Sellise rikkumise olemasolu sõltub tegelikult mitmest tegurist, eelkõige töödeldavate andmete laadist, töötlemise konkreetsest eesmärgist, sellise töötlemise konkreetsetest tagajärgedest, samuti ühelt poolt töötlemise eesmärgi ja tagajärgede ning teiselt poolt kohaldatavate sätete vastavusest, millega määratakse kindlaks haldusasutuse pädevus. Ta lisas, et tuleb kontrollida, kas varajase hoiatamise süsteemis sisalduv hoiatus asjaomase isiku kohta (käesoleval juhul oli tegemist hoiatusega W1) on toiming, mis puudutab üksnes ülemust ja tema alluvaid, ning kas selle mõju piirdub liidu institutsioonide, organite ja asutuste sisesfääriga. Üldkohus lisas, et otsuse 2008/969 artiklist 6 tuleneb, et eelarveliste kulukohustuste ning hangete ja toetuste andmise menetluste raames peavad komisjoni vastutavad eelarvevahendite käsutajad kontrollima, kas varajase hoiatamise süsteemis on hoiatusi nendes menetlustes osalevate kandidaatide kohta. Sellisel juhul lubavad ja kohustavad varajase hoiatamise süsteemi artiklid 15–17 ja 19–22 peaarvepidajat või vastutavaid eelarvevahendite käsutajaid võtma asjaomaste isikute või projekti suhtes erimeetmeid. Seega märkis Üldkohus, et kuna varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse olemuslik eesmärk on kaitsta liidu finantshuve eelarvemeetmete rakendamise raames, ei piirdu isiku kohta varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse, isegi kui see on hoiatus W1, tegemise mõju liidu institutsioonide, organite ja asutustega. Kokkuvõttes ei ole mõju ainult "sisemine". Selline hoiatus mõjutab tingimata ka eelarvevahendite käsutajate ja asjaomaste isikute vahelisi suhteid. Kokkuvõttes on varajase hoiatamise süsteemi hoiatusel isiku suhtes ka välismõju.

122. Üldkohus lisas, et kuigi varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artiklis 16 on sätestatud, et „hoiatus W1 registreeritakse üksnes teavitamise eesmärgil ja see ei tohi kaasa tuua muid tagajärgi kui tugevdatud järelevalvemeetmed“ning on seega vähem piirav kui varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artiklid 15, 17 ja 19–22 (milles viidatakse hoiatustele W2–W5), tuleneb otsuse artiklist 16, et hoiatus W1 toob asjaomasele eelarvevahendite käsutajale tegelikult kaasa kohustuse võtta tugevdatud järelevalvemeetmeid. Tegelikult oleks hoiatus W1 kasutu, kui asjaomane eelarvevahendite käsutaja, kes on teadlik pettusekahtlustest või tõsistest haldusvigadest, ei ole kohustatud tagama järelevalvemeetmete tugevdamist. Seega järeldas Üldkohus tema menetluses olevas kohtuasjas, et alates hageja registreerimisest varajase hoiatamise süsteemis hoiatuse W1 alusel oli komisjon kohustatud võtma tema suhtes tugevdatud järelevalvemeetmeid [38]. Hageja oli seega ebasoodsamas olukorras võrreldes olukorraga, milles ta oli enne hoiatuse W1 tegemist.

123. Eeltoodust tuleneb, et see, kui hagejale ei anta õigust kohtulikule kontrollile vaidlustatud aktide keskmes olevate faktiliste asjaolude olemasolu üle, ei ole liidus õigusriigi põhimõttega kooskõlas.

124. Üldkohus märkis, et see kehtib seda enam, kui võtta arvesse asjaolu, et varajase hoiatamise süsteemi otsus ei näe ette füüsiliste ja juriidiliste isikute õigust olla teavitatud või isegi ära kuulatud enne hoiatuste W1, W2, W3, W4 ja W5b registreerimist varajase hoiatamise süsteemis. Loomulikult võib isik, keda ühel või teisel põhjusel teavitatakse tema registreerimisest nimetatud süsteemis, vastavalt nimetatud otsuse artikli 8 lõike 2 punktile b taotleda teda käsitlevate andmete parandamist. Siiski on andmete parandamise otsus täielikult selle talituse otsustada, kes taotles selle isiku hoiatuse registreerimist süsteemis.

125. Lõpuks rõhutas Üldkohus, et vaidlustatud akte ei tohiks pidada vahe- või ettevalmistavateks aktideks, mida ei saa vaidlustada. Nimelt on neis esitatud nende aktide õiguslikud tunnused, mille peale saab esitada hagi, ning need kujutavad endast ka erimenetluse viimast etappi, st isiku kandmist hoiatusnimekirja, andmata sellele isikule võimalust esitada märkusi registreerimise põhjuste kohta. See menetlus erineb ka otsustest, millega rakendatakse otsuses 2008/969 ette nähtud erinevaid erinõudeid.

126. Seega järeldab ombudsman, et isiku lisamine varajase hoiatamise süsteemi mis tahes tasandile kahjustab asjaomase isiku õiguslikku olukorda.

127. Ombudsman tuletab meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta [39] artiklis 41 on sätestatud, et igaühel on õigus olla ära kuulatud enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Lisaks tuleb meenutada, et kaitseõiguste tagamine, täpsemalt isikute õigus teha teatavaks oma seisukoht asjaolude kohta, millele võidakse nende huve kahjustava otsuse alusena tugineda, on oluline vorminõue [40].

128. Ombudsman märgib, et varajase hoiatamise süsteemi olemasolu ise ja selle põhireeglid ei olnud alati avalik teave. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevat otsust esialgu Euroopa Liidu Teatajas ei avaldatud. Uus varajase hoiatamise süsteemi käsitlev otsus on nüüd avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Ombudsman tunnustab komisjoni selle sammu eest, mis võimaldab kolmandatel isikutel saada teada vähemalt varajase hoiatamise süsteemist ja seda süsteemi käsitlevatest põhieeskirjadest.

129. Ombudsmanid märgivad ka, et kolmandaid isikuid teavitatakse nüüd pakkumiskutsetes ja konkursikutsetes sellest, et neid puudutavad andmed võib lisada varajase hoiatamise süsteemi. Ombudsman avaldab komisjonile tunnustust ka selle sammu astumise eest.

130. Lisaks on komisjon seisukohal, et kolmandaid isikuid, kelle kohta on esitatud hoiatus W5a, teavitatakse nüüd süstemaatiliselt kõrvalejätmishoiatuste aktiveerimisest, ajakohastamisest ja eemaldamisest ning nende hoiatuste põhjustest [41]. Ombudsman avaldab komisjonile tunnustust ka selle sammu astumise eest.

131. Lisaks märgib ombudsman, et füüsiline isik võib nüüd taotleda komisjoni peaarvepidajalt teavet selle kohta, kas tema suhtes kohaldatakse varajase hoiatamise süsteemi hoiatust. See eeskiri kehtestati selleks, et tagada varajase hoiatamise süsteemi vastavus andmekaitse-eeskirjadele. Komisjon on ombudsmanile teatanud, et ta saab nüüd taotluse korral sellist teavet esitada.

132. Ombudsman rõhutab siiski, et kuigi need parandused on tervitatavad, ei käsitle need õigust olla ära kuulatud. Selleks et oleks tagatud õigus olla ära kuulatud, tuleb asjaomastele isikutele anda võimalus esitada oma seisukoht neid kahjustavas otsuses kasutatavate tõendite kohta enne selle otsuse tegemist. Seda õigust saab piirata ainult erandlikel asjaoludel [42].

133. Selleks et õigus olla ära kuulatud oleks tõhus, tuleb kehtestada selged mehhanismid, mille abil isikud saavad vaidlustada oma kavandatud ja kavandatud lisamise varajase hoiatamise süsteemi.

134. Selliste selgete mehhanismide esimese sammuna tuleks kehtestada reegel, et asjaomast isikut tuleks ex officio teavitada tema kavandatavast varajase hoiatamise süsteemi lisamisest. Ombudsman märgib, et õigus olla ära kuulatud on illusoorne, kui varajase hoiatamise süsteemis osalevad isikud saavad teavet oma varajase hoiatamise süsteemis osalemise kohta ainult taotluse korral [43]. Sellega seoses tuleb asjaomaseid isikuid teavitada varajase hoiatamise süsteemi eesmärgist, nende suhtes kohaldatava hoiatuse tähendusest, asjaoludest, mille alusel tehti ettepanek lisada nad varajase hoiatamise süsteemi,[44] ning nende õigustest seoses nende suhtes kohaldatava hoiatusega seotud võimalike vigade parandamisega. Sellised mehhanismid peaksid hõlmama eraldi talituse määramist komisjonis, et vaadata läbi kavandatava varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse mis tahes haldusvaidlused. Teisisõnu ei peaks varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse [45] esitamise eest vastutav isik/talitus seda läbivaatamist läbi viima [46]. Läbivaatamistaotluse esitamise kord tuleks avalikustada (läbivaadatud varajase hoiatamise süsteemi otsuses). Isikuid tuleks eraldi teavitada ka sellest, et neil on õigus vaidlustada läbivaatava asutuse seisukoht ELi kohtutes või ombudsmanis.

135. Seoses sisuliste küsimustega, mida tuleb käsitleda seoses isiku õigusega olla ära kuulatud, tuleks märkida, et kui komisjon teavitab isikut oma kavatsusest väljastada tema kohta varajase hoiatamise süsteemi hoiatus (eesmärgiga austada selle isiku õigust olla ära kuulatud), ei pea ta alati esitama lõplikke tõendeid selle kohta, et asjaomane isik on toime pannud pettuse või muu tõsise eeskirjade eiramise. Muidugi, kui kavandatav hoiatus on hoiatus W5a, piisaks seda isikut käsitleva artikli 93 kohase otsuse koopia esitamisest. Kui aga väljapakutud hoiatus on hoiatus W1, peab komisjon esitama üksnes põhjused, mis tema arvates on „piisavad” uskumaks, et selle isikuga seotud pettuse või „tõsiste haldusvigade või muude eeskirjade eiramiste” leiud registreeritakse tulevikus. Kui väljapakutud hoiatus on hoiatus W2, peaks komisjon esitama selle isiku kohta tehtud järeldused.

136. Hoiatuste W3a puhul tuleks asjaomasele isikule edastada tõendid arestimismääruse kohta. Hoiatuste W3b puhul tuleks asjaomasele isikule edastada tõendid kohtumenetluse alustamise kohta. Lühidalt öeldes tuleks isikut teavitada sellest, et õigusasutused on otsustanud anda isiku pettuse või muu raske haldusrikkumise tõttu kohtu alla. Hoiatuste W4 puhul tuleks asjaomasele isikule edastada tõendid sissenõudekorralduse kohta. Hoiatuste W5b puhul tuleks asjaomasele isikule edastada tõendid loetellu kandmise kohta nõukogu määruses, millega kehtestatakse ÜVJPga seotud finantspiirangud.

Võimalikud piirangud õigusele olla ära kuulatud

137. Nagu eespool märgitud, on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 52 sätestatud, et hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Ta lisab, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Ombudsman nõustub, et see vajalikkuse kriteerium võib tõepoolest olla täidetud, kui teabe andmisest keeldumine on selgelt vajalik, et kaitsta seda isikut või teisi isikuid, kelle suhtes uurimistoiminguid tehakse, puudutavate käimasolevate uurimistoimingute tõhusust. Kokkuvõttes võib väita, et käimasolevast uurimisest ei tohiks isikule teatada, kui see võib ohustada uurimise tõhusust. Näiteks võib olla põhjendatud mitte teavitada isikut tema suhtes algatatud pettuse uurimisest, kui see teave võimaldaks tal oluliste tõendite kõrvaldamisega uurimist kahjustada või kui selliste tõendite kogumine nõuab üllatusmomenti.

138. See, kas uurimisaluse isiku teavitamine kahjustaks uurimist või mitte, sõltub juhtumi ja uurimisaluste asjaolude täpsest laadist. Teatavate uurimiste puhul on sageli nii, et uurimisalune isik on uurimisest juba teadlik, võib-olla seetõttu, et uurimisorgan on asjaomase isikuga väidetavate tõsiste haldusvigade või muude rikkumiste asjus juba ühendust võtnud. Sellistel asjaoludel ei kahjustaks õiguse olla ära kuulatud tagamine enne hoiatuse W1 või W2 tegemise otsuse tegemist ilmselgelt uurimist.

139. Samuti võib juhtuda, et uurimine on oma laadilt selline, kus või sellises etapis ei saa uurimisaluse isiku tegevus seda negatiivselt mõjutada, isegi kui see isik on uurimise toimumisest teadlik.

140. Vajalikud menetluslikud tagatised võiks anda nõudega, et varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse teinud talitus põhjendaks sõnaselgelt, miks on vaja asjaomast isikut hoiatuse olemasolust mitte teavitada. Need põhjendused tuleks esitada väga kõrgele ametnikule,[47] kes peaks enne varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse tegemist tegema põhjendatud otsuse selle kohta, kas esineb tõepoolest erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid asjaomase isiku varajase hoiatamise süsteemi hoiatusest eelnevalt teavitamata jätmist. Kui hoiatust W1 või W2 esitav talitus soovib hoiatust kuue kuu pärast uuendada, peaks ta uuesti põhjendama, miks ta peab endiselt vajalikuks asjaomast isikut hoiatusest mitte teavitada [48].

141. Nagu eespool juba märgitud (vt punkt 109), on ombudsman seoses hoiatustega W3b asunud seisukohale, et hoiatusi W3b tuleks kohaldada üksnes juhul, kui õigusasutused on otsustanud juhtumi kohtusse anda. Hoiatusi W3b ei tohiks kohaldada juhtumite suhtes, mis on üksnes kohtuliku uurimise objektiks (selliste juhtumite puhul võib siiski teha hoiatusi W1 või W2). Kui komisjon soovib anda hoiatuse W1 või W2 seoses juhtumiga, mille suhtes on käimas kohtulik uurimine, tuleks konsulteerida asjaomaste õigusasutustega, et teha kindlaks, kas hoiatuse W1 või W2 olemasoluga seotud teabe avaldamine kahjustaks kohtumenetlust. Asjaolu, et õigusasutused kontrollivad otsust asjaomast isikut mitte teavitada, kujutab endast iseenesest olulist menetluslikku tagatist.

142. Kui hoiatusi W3b kohaldataks ainult olukorras, kus õigusasutused on asja kohtusse andnud, ei oleks problemaatiline teavitada asjaomast isikut hoiatusest W3b. Kokkuvõttes ei kahjustaks asjaomase isiku teavitamine hoiatusest W3b ilmselgelt kohtumenetlust, kuna asjaomane isik oleks alati juba teadlik otsusest anda asi kohtusse.

143. Kokkuvõttes, mis puudutab eespool punkte 112–142, siis asjaolu, et varajase hoiatamise süsteemi lisatavate isikute puhul ei ole tagatud õigus olla ära kuulatud, kujutab endast haldusomavoli juhtumit, mille kohta ombudsman esitab allpool soovituse projekti.

Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva teabe täpsus

144. Lisaks asjaolule, et varajase hoiatamise süsteemi hoiatusel on süsteemi kaasatud isikule negatiivne mõju, on varajase hoiatamise süsteemi andmete täpsus komisjoni tõhusa finantsjuhtimise jaoks väga oluline. Kui varajase hoiatamise süsteem ei sisalda kõiki asjakohaseid ja täpseid andmeid kõigi isikute kohta, kes kujutavad endast ohtu ELi finantshuvidele, või kui see sisaldab andmeid isikute kohta, kes ei kujuta endast ohtu või ei kujuta enam ohtu ELi finantshuvidele, ei ole varajase hoiatamise süsteem tõhus. Seega tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed, et tagada ebaõigete või mittetäielike andmete õigeaegne kustutamine või parandamine.

145. Seega on komisjoni enda huvides võtta vajalikud meetmed hoiatuste viivitamatuks desaktiveerimiseks, kui hoiatused ei ole enam täpsed. Hoiatused tuleks deaktiveerida mitte ainult pärast kindlaksmääratud ajavahemiku möödumist, vaid kohe, kui hoiatuse vajadus on ära langenud.

146. Töötajad, kes taotlevad hoiatust või hoiatuse uuendamist, peaksid sellist meedet või selliseid meetmeid nõuetekohaselt põhjendama, viidates konkreetsetele kontrollitud faktidele. Samuti, kui aluseks olevad faktid muutuvad määral, mis õigustaks hoiatuse muutmist, tuleks muudatus teha niipea, kui aluseks olevad faktid muutuvad.

147. Ombudsman märgib, et hoiatused W1 ja W2 jäävad aktiivseks maksimaalselt kuueks kuuks. Pärast seda on hoiatus automaatselt deaktiveeritud. Selliseid hoiatusi võib siiski pikendada veel kuni kuue kuu võrra. Hoiatuste W1 ja W2 automaatne deaktiveerimine kuue kuu pärast on oluline menetlustagatis tagamaks, et hoiatused W1 ja W2 ei jääks määramata ajaks aktiivseks, ilma et nõuetekohaselt kaalutaks nende jätkuvat põhjendatust. Hoiatuse taotlemise eest vastutav isik peaks siiski tähelepanelikult ja pidevalt jälgima hoiatuse aluseks olnud faktilist olukorda, tagamaks, et selle faktilise olukorra mis tahes muutusi võetakse viivitamata arvesse. Hoiatus ei peaks automaatselt deaktiveeruma mitte ainult siis, kui on möödunud kuus kuud; see tuleks eemaldada kohe, kui hoiatuse aluseks olev põhjus enam ei kehti.

148. Hoiatusi W3, W4 ja W5 kohaldatakse seoses konkreetsete faktiliste olukordadega: i) arestimismääruse olemasolu korral; ii) käimasoleva kohtumenetluse korral; iii) kui on väljastatud sissenõudekorraldus; iv) seoses otsusega, millega tuvastatakse, et isik on mõnes finantsmääruse artiklis 93 või 94 loetletud olukorras; või v) kui isik on kantud loetellu vastavalt nõukogu määrusele, millega kehtestatakse ÜVJPga seotud finantspiirangud. Sellise hoiatuse taotlemise eest vastutav isik peaks samuti pidevalt jälgima aluseks olevat faktilist olukorda, tagamaks, et selle faktilise olukorra mis tahes muutusi võetakse viivitamata arvesse.

149. Kindlasti peaks varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse taotlemise eest vastutav isik pidevalt jälgima aluseks olevat faktilist olukorda, tagamaks, et selle faktilise olukorra mis tahes muutusi võetakse viivitamata arvesse. Teisisõnu peaks isik kokkuvõttes tagama, et hoiatuse kustutamist või muutmist ei lükata põhjendamatult edasi. Seda arvestades ei piisa ka sellest, kui tugineda üksnes sellise jälgimise eest vastutavate töötajate hoolsusele. On ilmne, et komisjoni vastutava isiku poolne jälgimine oleks oluliselt lihtsam, kui varajase hoiatamise süsteemis osalevaid isikuid teavitataks hoiatusest ja nad saaksid seega anda komisjoni vastutavale isikule asjakohast ajakohastatud teavet. Lühidalt öeldes ei ole õigus olla ära kuulatud kasulik mitte ainult asjaomasele isikule; see on kasulik ka komisjonile, kuna sellega tagatakse varajase hoiatamise süsteemi täpsem töövahend. Isikul, kelle suhtes kohaldatakse varajase hoiatamise süsteemi hoiatust, on head võimalused esitada institutsioonidele ajakohastatud teavet aluseks oleva faktilise olukorra võimalike muudatuste kohta. Nii on see eelkõige hoiatuste W3 puhul, st seoses arestimismääruse ja poolelioleva kohtumenetluse olemasoluga. Tavaliselt saab asjaomane isik arestimismääruse tühistamisest teada kohe pärast selle tühistamist, samas kui ei ole kindel, et hoiatuse W3a haldamise eest vastutav ametnik saab arestimismääruse tühistamisest kohe teada. Samuti on tavaliselt nii, et asjaomane isik saab kohe teada kohtumenetluse lõpetamisest, samas kui ei ole kindel, et ametnik, kellele on tehtud ülesandeks hoiatuse W3b haldamine, saab sellest kohe teada.

150. Varajase hoiatamise süsteem on keeruline süsteem. Varajase hoiatamise süsteemi käitamise eest vastutavatele töötajatele tuleks anda erikoolitus selle nõuetekohase kasutamise kohta. Koolitus peaks hõlmama teavet varajase hoiatamise süsteemis osalevate isikute õiguste kaitse kohta.

151. Enne soovituse projekti koostamist soovib ombudsman rõhutada varajase hoiatamise süsteemi tähtsust. See on kindlasti vajalik vahend; varajase hoiatamise süsteemi puudumisel oleks komisjonil raske tagada usaldusväärset finantsjuhtimist [49]. Varajase hoiatamise süsteemi usaldusväärsus ja legitiimsus ning seega selle pikaajaline tõhusus sõltub siiski selle tagamisest, et süsteemis osalevate isikute õigusi, eelkõige nende põhiõigusi austatakse. Arvestades Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta määrust kohtuasjas T-320/09: Planet vs. komisjon (vt eespool punktid 121–125), ei saa nüüd vaielda vastu sellele, et otsus kanda isik varajase hoiatamise süsteemi kahjustab selle isiku õiguslikku olukorda. Sellest tõdemusest tuleneb automaatselt, et asjaomasel isikul on õigus olla enne otsuse tegemist ära kuulatud ja õigus see otsus vaidlustada. Need õigused on põhiõigused. Komisjoni huvides on kasutada käesoleva soovituse eelnõuga antud võimalust kõrvaldada varajase hoiatamise süsteemis esinevad puudused, tagamaks, et varajase hoiatamise süsteemis austatakse põhiõigusi.

C. Soovituse projekt

Kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse projekti:

Komisjon peaks oma varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse läbi vaatama, veendumaks, et selle kohaldamisala ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik usaldusväärse finantsjuhtimise praktilise mõju tagamiseks. Samuti peaks komisjon tagama, et sellega ei rikuta varajase hoiatamise süsteemis osalevate isikute põhiõigusi, eelkõige õigust olla ära kuulatud enne varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse väljastamist. Selleks võiks komisjon:

1. määratlema selgelt varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse kohaldamisala kooskõlas käesoleva soovituse eelnõu punktides 92–111 esitatud suunistega;

2. Tagada kooskõlas järgmiste nõuetega õigus olla ära kuulatud enne, kui tehakse otsus isikute varajase hoiatamise süsteemi lisamise kohta:

a. Õigust olla ära kuulatud võib piirata ainult väga erandlikel juhtudel. Need väga erandlikud juhud peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja nende suhtes tuleb kohaldada rangeid menetluslikke tagatisi;

b. õigus olla ära kuulatud nõuab sisemise läbivaatamismehhanismi loomist, mis on eraldiseisev varajase hoiatamise süsteemi hoiatust taotlevatest talitustest;

c. õigus tutvuda toimikuga on vajalik selleks, et tagada õigus olla ära kuulatud;

d. Kui vaidemehhanism kinnitab varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse esitamise ettepanekut, peaks see teavitama isikuid, kelle suhtes varajase hoiatamise süsteemi hoiatust kohaldatakse, et neil on õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile või taotleda kohtulikku läbivaatamist ELi kohtute kaudu;

e. Vaiete esitamise kord ja õigus esitada kaebus ombudsmanile või taotleda kohtulikku läbivaatamist tuleks selgesõnaliselt sätestada varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas muudetud otsuses;

3. Komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada varajase hoiatamise süsteemis sisalduvate andmete täpsus ja ajakohasus. Ta peaks tunnistama, et asjaomaste isikute koostöö ja teavitamine on oluline varajase hoiatamise süsteemis sisalduva teabe täpsuse ja õigeaegsuse tagamiseks.

4. Komisjon peaks tagama, et varajase hoiatamise süsteemi käitamise eest vastutavad töötajad saavad erikoolitust selle kohta, kuidas varajase hoiatamise süsteemi nõuetekohaselt kasutada, sealhulgas selle kohta, kuidas kaitsta varajase hoiatamise süsteemis osalevate isikute õigusi.

Komisjoni teavitatakse kõnealusest soovituse eelnõust. Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 31. märtsiks 2012. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 16. detsember 2011

---

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] Vt ka uus komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmebaasi kohta, mis sisaldab toetuste ja hankemenetlustega seotud asjakohaseid üksikasju menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras olevate kolmandate isikute kohta (vt ELT L 344, 20.12.2008, lk 12). Erinevalt varajase hoiatamise süsteemist, millele on juurdepääs ainult ELi institutsioonidel ja rakendusametitel, on ühine sisenemisdokument kättesaadav rakendusametitele, ELi asutustele ning ELi vahendite rakendamises osalevate liikmesriikide ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Käesolev uurimine puudutab ainult varajase hoiatamise süsteemi.

[3] Otsus varajase hoiatamise süsteemi kohta K(2004) 193/3, viimati muudetud 2007. aasta sise-eeskirjadega (otsust ei avaldatud Euroopa Liidu Teatajas).

[4] Vt ELT L 344, 20. detsember 2008, lk 125.

[5] Finantsmääruse artikkel 94 on sõnastatud järgmiselt:

„Lepinguid ei või sõlmida taotlejate või pakkujatega, kes hankemenetluse ajal:

a) neil on huvide konflikt;

b) on hankemenetluses osalemiseks vajalike, tellija nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.”

[6] Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva eelmise otsusega anti isikutele, kes jäeti finantsmääruse artikli 94 kohaselt teatava menetluse raames lepingu sõlmimise või toetuse andmise menetlusest kõrvale, hoiatus W5a teavitamise eesmärgil, kuid ilma hoiatuse aktiveerimiseta.

[7] Arestimismäärus (prantsuse keeles saisie-arrêt) on kohtumäärus, millega nõutakse, et tuvastatud isiku võlgnikud peavad kõnealusele tuvastatud isikule võlgnetavast summast kinni teatava summa, et maksta välja tuvastatud isiku konkreetne võlausaldaja.

[8] Kehtestatakse sisesuunised künniste kohta, millega määratakse kindlaks asjaomased summad ja asjakohane tähtaeg W4 hoiatuste alusel registreerimiseks.

[9] Finantsmääruse artiklis 96 osutatakse õigusele määrata taotlejatele või pakkujatele artikli 94 punktis b osutatud juhtudel halduskaristusi (ELi lepingutest ja pakkumustest kõrvalejätmine kuni kümneks aastaks) või rahalisi karistusi. Artiklis 96 on sätestatud ka õigus määrata haldus- või rahalisi karistusi töövõtjatele, kelle puhul on leitud, et nad on oluliselt rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad eelarvest rahastatavatest lepingutest. Igal juhul peab hankija siiski kõigepealt andma asjaomasele isikule võimaluse esitada oma märkused.

[10] Vt varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikkel 16.

[11] "Saisie-arrêt"prantsuse keeles.

[12] See tähendab rohkem kui 30 000 eurot.

[13] Makse loetakse"oluliselt hilinenud", kui võlg jääb tasumata rohkem kui üks kuu pärast ametliku nõude saatmist.

[14] Komisjon ei esitanud teavet 2004. aasta kohta.

[15] Euroopa hea halduse tava eeskirja artiklis 16 on sätestatud:

"1. Juhtudel, kui tegemist on üksikisikute õiguste või huvidega, tagab ametnik, et otsustamismenetluse igas etapis austatakse kaitseõigust.

2. Igal üldsuse liikmel on õigus juhul, kui tuleb teha tema õigusi või huve mõjutav otsus, esitada kirjalikke märkusi ja vajaduse korral suulisi märkusi enne otsuse tegemist.”

[16] Vt joonealune märkus 1.

[17] Vt Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta määrus kohtuasjas T-320/09: Planet vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ja kättesaadav ainult prantsuse keeles), punktid 40 ja 41.

[18] ELi toimimise lepingu artiklis 317 on sätestatud:

„Komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ja määratud assigneeringute piires kooskõlas artikli 322 alusel kehtestatud määruste sätetega ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. (...).”

[19] ELTL artiklis 325 on sätestatud:

"1. Liit ja liikmesriigid võitlevad pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu käesoleva artikli kohaselt võetavate meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad liikmesriikides ning kõigis liidu institutsioonides, organites ja asutustes tõhusa kaitse.

(...).”

[20] Kohtupraktikast tuleneb, et tuletatud pädevuse olemasolu, mis kujutab endast erandit pädevuse jaotuse põhimõttest, tuleb hinnata kitsalt. Kohtupraktikas tunnustatakse selliseid kaudseid volitusi vaid erandjuhtudel ning selleks, et neid tunnustataks, peavad need olema vajalikud asutamislepingu või asjaomase algmääruse sätete kasuliku mõju tagamiseks (vt selle kohta Euroopa Kohtu 8. juuli 1987. aasta otsus liidetud kohtuasjades 281/85, 283/85–285/85 ja 287/85: Saksamaa jt vs. komisjon, EKL 1987, lk 3203, punkt 28; Kohtuasi T-240/04: Prantsusmaa vs. komisjon (EKL 2007, lk II-4035, punkt 37) ja kohtuasi T-143/06: MTZ Polyfilms Ltd. vs. nõukogu (EKL 2009, lk II-4133, punkt 47).

[21] Samuti tuleb märkida, et kaitseõiguste teostamisel (vt allpool) peab varajase hoiatamise süsteemis osalevatel isikutel olema õigus esitada põhjendusi selle kohta, miks nende varajase hoiatamise süsteemi lisamine ei aita tagada usaldusväärset finantsjuhtimist ja võidelda pettuste vastu.

[22] Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse eelmises versioonis viidati seoses hoiatustega W1 "muudele eeskirjade eiramistele". Selle mõiste kasutamine oli veelgi ebaselgem.

[23] Üks võimalik viis hoiatuste W1 ulatuse selgitamiseks oleks ristviide finantsmääruse artiklitele 93 ja 94, nii et "tõsised haldusrikkumised", mille puhul on "piisavad põhjused"arvata, et isik on selliseid eeskirjade eiramisi toime pannud, ei saa olla laiemad kui finantsmääruse artiklites 93 ja 94 osutatud haldusrikkumiste ulatus.

[24] ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 4 viidatakse „aastaaruannetele”,„eriaruannetele” või „arvamustele”. Euroopa Liidu Kontrollikoja kodukorras (ELT L 103, 23.4.2010, lk 1) viidatakse samuti „otsustele”,„märkustele” ja „kinnitavatele avaldustele”.

[25] Hiljutise näite kohta vt eriaruande nr 10/2011 punktid 30, 44, 50, 73 ja 86.

[26] Sellega seoses asutas Euroopa Komisjon oma 11. aprilli 2000. aasta otsusega siseauditi talituse (vt SEK(2000) 560). Komisjoni siseauditi talitus auditeerib ka ELi asutusi. Teistel ELi institutsioonidel on oma siseaudiitor.

[27] Kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/dgs/internal_audit/docs/ias_charter_en.pdf

[28] Vt selle 4. jagu.

[29] Ombudsman märgib, et arestimismääruste kohta on komisjon ise märkinud (vt roheline raamat kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine {SEK(2006) 1341} KOM/2006/0618 lõplik), mis aitaks ära hoida kuritarvitusi ja oleks proportsionaalne, piirates arestimist konkreetse summaga, selle asemel et lubada blokeerida kogu võlgniku krediidi jääk arestitud konto(de)l. (Vt analoogia põhjal ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismäärus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) ettepaneku artiklid 26–28. {SEC(2011) 937}{SEC(2011) 938} KOM(2011) 445).

[30] Liidetud kohtuasjad T-22/02 ja T-23/02: Sumitomo Chemical Co. Ltd ja Sumika Fine Chemicals Co. Ltd. vs. komisjon, EKL 2005, lk II-4065, punkt 100.

[31] Sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest võib olla asjakohane teha hoiatus W1, kui kohtumenetluse juhendamisetapis on juba kindlaks tehtud teatavad asjaomase isikuga seotud asjaolud, mis andsid "piisavad põhjused"uskuda, et näiteks asjaomase füüsilise või juriidilise isiku suhtes tuvastatakse pettus. Loomulikult, nagu kõigi hoiatuste W1 puhul, aeguks selline hoiatus W1 kuue kuu pärast, kui seda ei pikendata.

[32] Hoiatused W1 tehakse siis, kui on piisavalt alust arvata, et tulevikus registreeritakse isikuga seotud pettused, tõsised haldusvead või muud eeskirjade eiramised.

[33] Hoiatused W2 tehakse juhul, kui seoses isikuga registreeritakse pettuse või tõsise haldusvea või muu eeskirjade eiramise leiud.

[34] Nagu on märgitud joonealuses märkuses 8, on kehtestatud "sisesuunised" künniste kohta, millega määratakse kindlaks asjaomased summad ja asjakohane tähtaeg W4 hoiatuste alusel registreerimiseks. Ombudsman on seisukohal, et need suunised tuleks avalikustada. Ombudsman märgib siiski ka, et käesolevas uurimises on komisjon märkinud, et asjaomane summa on 30 000 eurot ja et makset peetakse „oluliselt tähtajaks tasumata” olevaks, kui võlg jääb tasumata rohkem kui üks kuu pärast ametliku nõude saatmist (vt joonealused märkused 12 ja 13 eespool). Ombudsmani arvates tuleks need üksikasjad läbipaistvuse huvides lisada varajase hoiatamise süsteemi käsitlevasse otsusesse.

[35] Vt muu hulgas kohtuasi 222/86: Heylens jt (EKL 1987, lk 4097, punkt 15) ja liidetud kohtuasjad C-189/02 P, C-202/02 P, C-205/02 P–C-208/02 P ja C-213/02 P: Dansk Rørindustri jt vs. komisjon (EKL 2005, lk I-5425, punktid 462 ja 463).

[36] Vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Heylens jt, punkt 15.

[37] Vt Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta määrus kohtuasjas T-320/09: Planet vs. komisjon (kohtu veebisaidil seni avaldamata ja kättesaadav ainult prantsuse keeles).

[38] Üldkohus märkis, et vaidlustatud aktid mõjutasid hageja läbirääkimisruumi, organisatsiooni tema konsortsiumis ja seega tema võimalust projektile tegelikult alla kirjutada.

[39] Vt ka otsus kohtuasjas 81/72: komisjon vs. nõukogu (EKL 1973, lk 73). 587, punkt 594 jj ning sellele järgnenud arvukas kohtupraktika.

[40] Vt näiteks kohtuasi T-48/05: Franchet ja Byk vs. komisjon (EKL 2008, lk II-1585, punktid 126-156). Vt ka liidetud kohtuasjad T-25/95, T-26/95, T-30/95–T-32/95, T-34/95–T-39/95, T-42/95–T-46/95, T-48/95, T-50/95–T-65/95, T-68/95–T-71/95, T-87/95, T-88/95, T-103/95 ja T-104/95: Cimenteries CBR jt vs. komisjon (EKL 2000, lk II-491, punktid 478–487).

Vt ka liidetud kohtuasjad T-186/97, T-187/97, T-190/97–T-192/97, T-210/97, T-211/97, T-216/97–T-218/97, T-279/97, T-280/97, T-293/97 ja T-147/99: Kaufring jt vs. komisjon (EKL 2001, lk II1337, punkt 134).

[41] Ombudsman märgib murega, et see õigus ei ole absoluutne. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses on sätestatud, et liidu finantshuvide kaitsmiseks võib kõrvalejätmishoiatuse W5a alusel ajutiselt registreerida enne, kui asjaomasele isikule on antud võimalus oma arvamust avaldada (teise võimalusena võib teha hoiatuse W2).

[42] Vt kohtuasi T-48/05: Franchet ja Byk vs. komisjon (EKL 2008, lk II-1585, punkt 146), kus kohus viitas erandile kohtuasjades, mis nõuavad uurimise eesmärgil absoluutse saladuse hoidmist. Sellistel juhtudel on kohustus kutsuda asjaomane isik oma arvamust avaldama allutatud rangetele menetluslikele tagatistele (sellisel juhul oli õiguse olla ära kuulatud edasilükkamiseks vaja komisjoni kõige kõrgema ametniku, st komisjoni peasekretäri nõusolekut).

[43] Isik taotleb teavet võimaliku varajase hoiatamise süsteemi lisamise kohta üksnes juhul, kui tal on põhjust kahtlustada, et ta on varajase hoiatamise süsteemis. On mõistlik eeldada, et mitte kõik varajase hoiatamise süsteemi kantud isikud ei kahtlusta tegelikult, et nad on süsteemi kantud. See kehtib eriti nende isikute kohta, kes leiavad, et nende lisamine varajase hoiatamise süsteemi ei ole põhjendatud. Ombudsman võtab siiski hoolikalt teadmiseks FEOCA soovituse (punkt 67 eespool), et isikutel peaks olema ka õigus taotleda komisjonilt konkreetset kinnitust selle kohta, et neid ei ole varajase hoiatamise süsteemis. Ombudsman ei näe põhjust, miks komisjon ei võiks selliste taotlustega nõustuda.

[44] See hõlmaks õigust tutvuda toimikuga (tingimusel, et kaitstakse seaduslikult konfidentsiaalseks liigitatud teavet).

[45] Varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste algatamise eest vastutavad eelarvevahendite käsutajad, OLAF ja siseauditi talitus.

[46] Põhimõtteliselt võiks selleks olla komisjoni peaarvepidaja, kes vastutab varajase hoiatamise süsteemi hoiatuste sisestamise, muutmise või eemaldamise eest vastavalt eelarvevahendite käsutajate, OLAFi ja siseauditi talituse taotlustele.

[47] See kõrgem ametnik võib olla eelarve peadirektoraadi peadirektor või komisjoni peaarvepidaja (kes on eelarve peadirektoraadi asepeadirektor).

[48] Tuleb rõhutada, et W3a hoiatuste, W4 hoiatuste ja W5 hoiatuste puhul ei saa selliseid probleeme tekkida. Sellised hoiatused ei ole seotud asjaomase isiku käimasoleva uurimisega. Seega asjaolu, et puudutatud isikule on hoiatusest teada antud sellega, et talle on antud õigus olla ära kuulatud, ei kahjusta kuidagi puudutatud isiku suhtes läbiviidavat uurimist.

[49] Samuti tuleks meeles pidada, et ilma ametliku varajase hoiatamise süsteemita võib tekkida oht, et tekib mitteametlik musta nimekirja kandmise süsteem. Selline võimalus oleks ebasoovitav.