Kaebuse taust

1. Kaebus käsitleb Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise süsteemi [1] toimimist. Tegemist on elektroonilise infosüsteemiga, mille eesmärk on tuvastada ELi finantshuve ja mainet ähvardavad ohud. Varajase hoiatamise süsteemil on viis peamist hoiatuskategooriat, mis ulatuvad W1-st kuni W5-ni. Teatavad hoiatuste kategooriad sisaldavad alamkategooriaid (W1a, b, c ja d, W3a ja b jne). Käesolev kohtuasi puudutab hoiatust W3b. Hoiatus W3b antakse isikute kohta, kelle suhtes on algatatud kohtumenetlus seoses tõsiste haldusvigade või pettusega [2].

2. Kaebuse esitaja on äriühing, kelle Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) registreeris varajase hoiatamise süsteemis 17. novembril 2008.

3. Kaebuse esitaja sõnul oli hoiatus õigusvastane, sest tema suhtes ei olnud käimas kohtumenetlust. Ta palus OLAFil hoiatus tühistada. OLAF keeldus seda tegemast. Seejärel pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Uurimise ese

4. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite ja nõude kohta.

Väide:

OLAFi taotlus registreerida varajase hoiatamise süsteemis hoiatus kaebuse esitaja kohta on õigusvastane, nagu ka tema keeldumine hoiatuse tühistamisest, kuna kaebuse esitaja suhtes ei ole algatatud kohtumenetlust.

Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et:

varajase hoiatamise süsteem ei ole pelgalt infosüsteem, sest varajase hoiatamise süsteemis sisalduv hoiatus võib viia tugevdatud järelevalvemeetmete kehtestamiseni;

varajase hoiatamise süsteemis esitatud hoiatusel olid kaebuse esitajale kahjulikud tagajärjed, nagu viivitused talle maksete tegemisel ja temaga lepingute sõlmimata jätmine;

kaebuse esitaja hoiatus varajase hoiatamise süsteemis muutus avalikuks ja kahjustas tema mainet.

Nõue:

OLAF peaks hoiatuse varajase hoiatamise süsteemis tühistama, võimaluse korral tagasiulatuvalt.

Uurimine

5. märtsil 2009 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole. aprillil 2009 algatas ombudsman uurimise ja edastas kaebuse OLAFile, kes saatis seejärel oma arvamuse ombudsmanile. Arvamus edastati kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 30. novembril 2009.

6. Ombudsman palus 7. aprillil 2010 OLAFil lubada oma talitustel tutvuda dokumentidega, mis ajendasid OLAFit taotlema kaebuse esitaja kohta hoiatuse registreerimist varajase hoiatamise süsteemis, ja dokumentidega, mis ajendasid OLAFit seda hoiatust säilitama. Kontroll toimus 14. juunil 2010. 13. juulil 2010 teavitati kaebuse esitajat kõnealusest kontrollist ja talle edastati kontrolliaruande koopia. Ombudsman tegi 2. jaanuaril 2012 OLAFile sõbraliku lahenduse ettepaneku, millele OLAF vastas 29. märtsil 2012 inglise keeles. Komisjon edastas 27. juunil 2012 ombudsmanile prantsuskeelse versiooni. Vastus edastati kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi. Ombudsman sai kaebuse esitaja märkused kätte 29. augustil 2012 ja 3. septembril 2012.

Ombudsmani analüüs ja esialgsed järeldused

Sissejuhatavad märkused

7. Kaebuse esitajat puudutav hoiatus W3b varajase hoiatamise süsteemis võeti vastu ajal, mil varajase hoiatamise süsteemi reguleeris otsus K(2004)193/3. Otsus K(2004)193/3 asendati varsti pärast seda komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/969/EÜ, Euratom varajase hoiatamise süsteemi kohta komisjoni ja rakendusametite eelarvevahendite käsutajatele. Uues varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses sisalduvad hoiatusi W3b käsitlevad eeskirjad ei erine varasemas varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses [3] sisalduvatest hoiatusi W3b käsitlevatest eeskirjadest. Ombudsman kasutab siin varasema varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse numeratsiooni (kuna kaebuse esitaja viitas sellele oma kaebuses).

8. OLAF tegi 8. juunil 2009 ettepaneku, et arvestades kaebuse ja väite keerukust, tuleks see saata komisjonile, et võimaldada komisjonil esitada oma seisukohad tema pädevusse kuuluvates küsimustes ja tagada seeläbi läbipaistvus. Kuna kaebus oli esitatud OLAFi vastu, asus ombudsman seisukohale, et OLAF võib soovi korral konsulteerida komisjoni asjaomaste talitustega ja lisada nende seisukohad ombudsmanile saadetavasse arvamusse.

9. Kaebuse esitaja tegi 1. septembri 2009. aasta kirjas ettepaneku, et ombudsman võiks võtta tunnistusi hindamiskomisjoni liikmetelt, kes hindasid EuropeAidi peadirektoraadi algatatud hankemenetluse raames esitatud pakkumusi. Arvestades ombudsmani käsutuses olevat teavet ja allpool esitatud järeldusi, ei pidanud ombudsman vajalikuks käesoleva uurimise käigus selliseid tunnistusi anda.

A. Väide varajase hoiatamise süsteemis esineva eeskirjadevastase hoiatuse kohta ja sellega seotud väide

Ombudsmanile esitatud argumendid

10. Kaebuse esitaja leidis, et tema lisamine varajase hoiatamise süsteemi on ebaseaduslik, kuna tema suhtes ei ole algatatud kohtumenetlust tõsiste haldusvigade või pettuse tõttu. Ta märkis, et Belgia õigusasutused küsitlesid äriühingu kaasjuhatajat. Sellele ülekuulamisele ei järgnenud aga mingeid järelmeetmeid. Kaebuse esitaja selgitas, et kohtumenetlus on Belgias olemas ainult siis, kui juhtum on algatatud eeluurimiskohtuniku juures või pooleli magistraadikohtus.

11. Kaebuse esitaja märkis, et ta võttis ühendust Belgia eeluurimiskohtunikuga, kes vastutab Belgia toimiku eest. Kaebuse esitaja sõnul kinnitas eeluurimiskohtunik, et teda ei ole seoses kaebuse esitajaga kinni peetud ja et tal ei ole tõsiseid tõendeid, mis oleksid viinud süüdistuse esitamiseni. Kaebuse esitaja väitis, et OLAFi kaebus prokurörile ei ole kohtumenetlus.

12. Kaebuse esitaja väitis, et varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses ei määratleta „kohtumenetlust” ja et puudub „kohtumenetluse” ELi määratlus. Seetõttu väitis kaebuse esitaja, et selle mõiste määratlemiseks tuleks kasutada Belgia õigust. Kaebuse esitaja väitis, et kuna Belgia õiguse kohaselt ei ole kaebuse esitaja suhtes kohtumenetlust, ei ole alust lisada varajase hoiatamise süsteemi hoiatust kaebuse esitaja kohta.

13. Kaebuse esitaja lisas, et eespool kirjeldatud olukord on seda vastuvõetamatum, et keegi ei vaata läbi varajase hoiatamise süsteemis registreerimise taotlusi. Selles märgiti, et komisjoni peaarvepidaja näib olevat üksnes tehnik, kes võtab ilma kontrollimata vastu kõik varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse taotlused.

14. Kaebuse esitaja väitis, et kuna ta oli varajase hoiatamise süsteemis registreeritud, ei allkirjastatud ühte lepingut, mille ta pidi sõlmima. Muude lepingute puhul tekkisid maksete laekumisel viivitused. Ühe teise lepingu puhul peatati maksed sellele. Kaebuse esitaja järeldas, et kuna varajase hoiatamise süsteemis tehtud hoiatuse järel võib võtta tugevdatud järelevalvemeetmeid, ei saa varajase hoiatamise süsteem olla üksnes sisemine infosüsteem.

15. Kaebuse esitaja sõnul ei järgitud hoiatuse konfidentsiaalsuse nõuet. Komisjon teavitas hoiatusest nii kaebuse esitaja konkurente kui ka partnereid. See on nüüd avalik teave ja toob kaebuse esitajale kaasa kahju seoses tema maine ja eduga tulevastes hankemenetlustes.

16. Oma arvamuses ombudsmanile selgitas OLAF, et 2008. aastal algatas ta uurimise seoses väidetega võimaliku korruptsiooni kohta kaebuse esitajaga projekti sõlmimisel. Neid väiteid kinnitas teave, mille OLAF oli saanud Prantsusmaa kohtupolitseilt. Kogutud tõendite põhjal edastas OLAF teabe Belgia föderaalprokurörile. Seejärel teavitati OLAFit, et tema edastatud teabe põhjal algatati kaebuse esitaja ja tema juhi suhtes kohtulik uurimine („instruction judiciaire”). Belgia föderaalpolitsei viis eeluurimiskohtuniku korraldusel läbi läbiotsimised kaebuse esitaja ja tema juhi ruumides. Seejärel palus OLAF komisjoni peaarvepidajal märgistada kaebuse esitaja varajase hoiatamise süsteemis tasemel W3b.

17. OLAF märkis, et talle esitatud teave räägib vastu väitele, et kaebuse esitaja suhtes ei ole algatatud kohtumenetlust. Ta märkis, et kaebuse esitaja ise tunnistas 16. detsembril 2008 komisjonile saadetud kirjas [4] kohtuliku uurimise olemasolu. OLAF viitas ka Belgia kohtuniku kirjale, milles märgiti, et „uurimise praeguses etapis ei ole kriminaalmenetluse seadustiku artiklit 61a kasutatud”[5]. OLAF väitis, et see kiri kinnitab, et kohtulik uurimine on tõepoolest käimas.

18. OLAF märkis, et Belgia õiguse kohaselt algatatakse kohtulik uurimine prokuröri taotlusel. Ta lisas, et käesolevas asjas on selline taotlus esitatud. Seega oli algatatud varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikli 2 lõikes 4 [6] ja artikli 5 lõikes 2 [7] osutatud kohtumenetlus.

19. Lisaks ei saa erinevalt kaebuse esitaja väidetust varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses kasutatud mõistet „kohtumenetlus” tõlgendada üksnes ühe liikmesriigi õiguse alusel (käesoleval juhul Belgia õiguse alusel). Pigem tuleb arvesse võtta liikmesriikide ühiseid õiguspõhimõtteid, et vältida liikmesriigiti erinevaid tõlgendusi. Mõiste „kohtumenetlus” on seega laiem kui kaebuse esitaja väide. See ei eelda, et kohtunik on äriühingut väärtegude eest „süüdistanud“ või et prokurör on kaebuse esitajale süüdistuse esitamiseks koostanud süüdistusakti.

20. Lisaks kinnitas OLAF, et kohtulik uurimine puudutab kaebuse esitajat ja tema kaasjuhatajat. Eespool nimetatud põhjustel leidis OLAF, et tema taotlus registreerida hoiatus kaebuse esitaja kohta varajase hoiatamise süsteemis oli seaduslik, nagu ka tema keeldumine hoiatuse tühistamisest.

21. Komisjon [8] väitis, et varajase hoiatamise süsteem on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infosüsteem. Üldjuhul ei too varajase hoiatamise süsteemi hoiatus lipu all sõitvale üksusele kaasa otseseid tagajärgi. Võetavate meetmete üle otsustab iga eelarvevahendite käsutaja ise. Komisjon otsustas pärast asjakohast riskihindamist, et kaebuse esitaja märge W3b ei anna põhjust jätta kõnealune äriühing hankemenetlusest kõrvale; samuti ei kahjustanud tema märgistamine tema majanduslikku, finants-, kutsealast ja tehnilist suutlikkust. Käimasolevate lepingute puhul otsustas komisjon jätkata nende täitmist. Komisjon jätkas maksete tegemist ka pärast varajase hoiatamise süsteemi märgistamist. Komisjon rõhutas, et mis tahes hilinenud maksed tõid kaasa kaebuse esitajale viivise maksmise.

22. Austades kaebuse esitaja õigusi ja tema süütuse presumptsiooni, pidi komisjon tagama ELi õigustatud finantshuvide kaitse. Selleks kohaldati alates varajase hoiatamise süsteemi tähistamise kuupäevast kõigi kaebuse esitaja lepingute suhtes tugevdatud järelevalvemeetmeid, mis on oma olemuselt sisemised korralduslikud.

23. Ühe lepingu kohta teatas komisjon, et ta otsustas peatada selle täitmise ja sellega seotud maksed kuni OLAFi või õigusasutuste juurdluse lõpetamiseni ja olukorra selgitamiseni.

24. aasta detsembri alguses, kui komisjon hindas kaebuse esitaja varajase hoiatamise süsteemi märgistamisega seotud võimalikke riske, leidis üks tema delegatsioonidest, et vajalikke tugevdatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik rakendada. Seetõttu ei sõlminud ta kaebuse esitajaga erilepingut, vaid tegi seda teise töövõtjaga [9].

25. Komisjon järeldas, et ta kasutas kaebuse esitaja suhtes tasakaalustatud lähenemisviisi, kohaldades ühelt poolt tugevdatud järelevalvemeetmeid kõigi lepingute suhtes ja teiselt poolt peatades ühe lepingu. Ta märkis, et nii toimides võttis ta arvesse proportsionaalsuse ja liidu finantshuvide kaitse põhimõtteid.

26. Varajase hoiatamise süsteemile on juurdepääs ainult kindlaksmääratud kategooria volitatud kasutajatel, kes peavad hoidma teavet konfidentsiaalsena. Komisjon ei olnud teadlik sellest, et tema töötajad oleksid rikkunud varajase hoiatamise süsteemi reguleerivaid konfidentsiaalsuseeskirju.

27. Oma märkustes märkis kaebuse esitaja kõigepealt, et OLAF esitas oma arvamuses järgmise teabe, millest kaebuse esitaja ei olnud teadlik:

OLAF algatas 28. mail 2008 välisjuurdluse seoses korruptsioonisüüdistustega projekti kohta lepingu sõlmimisel;

OLAF edastas teabe Belgia föderaalprokurörile 27. juunil 2008;

aasta mais saatis OLAF komisjonile pakkumismenetluse kohta üksikasjalikku teavet. See tõi kaasa lepingu ja maksete peatamise;

OLAF märkis, et kohtumenetlus puudutab kaebuse esitajat ja tema kaasjuhatajat;

kaebuse esitaja ei saanud koopiat OLAFi 27. oktoobri 2008. aasta taotlusest, milles paluti komisjoni raamatupidajal registreerida kaebuse esitaja suhtes hoiatus W3b, ning teda ei teavitatud taotluse põhjustest.

28. Kaebuse esitaja märkis, et OLAF tunnistas, et Belgia kohtuniku sõnul ei olnud kaebuse esitajale süüdistust esitatud. Kaebuse esitaja sõnul on vale OLAFi väide, et kohtulik uurimine algatatakse prokuröri taotlusel. Kuna eeluurimiskohtunik ei ole kaebuse esitajat ega tema kaasjuhatajaid ära kuulanud ega neile süüdistust esitanud ning kuna nad ei ole saanud ühtegi teadet oma süüdistuse kohta, ei ole algatatud ühtegi avalikku meedet. Kaebuse esitaja tunnistas, et uurimine on pooleli, kuid märkis, et see ei ole tema enda ega tema kaasjuhi vastu. Vastasel juhul oleks kohtunik leidnud, et neile isikutele esitati süüdistus, mis oleks võimaldanud neil toimikuga tutvuda ja andnud neile õigused. Sellest tulenevalt toimub uurimine tundmatute isikute või muude isikute suhtes, kuid mitte kaebuse esitaja suhtes.

29. Kaebuse esitaja sõnul ei tohiks kohtumenetluse mõistet määratleda ELi õigusraamistiku kontekstis, kuna kriminaalõigus ei ole Euroopa tasandil ühtlustatud. Lisaks ei määratleta komisjoni otsuses kohtumenetlust tõsiste haldusvigade või pettuste korral. Seetõttu tuleb seda mõistet tõlgendada Belgia õigusraamistiku kontekstis. Kui OLAF taotles kaebuse esitaja suhtes hoiatust W3b, ei toimunud Belgia õiguse kohaselt kohtumenetlust tõsiste haldusvigade või pettuse tõttu.

30. Kaebuse esitaja ei pidanud vastuvõetavaks, et komisjoni delegatsiooni suure töökoormuse tõttu kaotas kaebuse esitaja võimaluse sõlmida erileping.

31. Seoses lepingu peatamisega leidis kaebuse esitaja, et ka see peatamine oli eeskirjadevastane. See põhines teabel, mille OLAF edastas 2009. aasta mai lõpus ja millele kaebuse esitajal juurdepääsu ei olnud. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et ta täitis kõik oma käesolevast lepingust tulenevad ülesanded hankijat ja toetusesaajat rahuldaval viisil. Seepärast peaks komisjon maksma kaebuse esitajale tasumata summa. Ta oli üllatunud, et peatamine toimus pärast seda, kui kõik tema lepingulised kohustused olid juba täidetud. See näitab, et lepingu täitmisega probleeme ei olnud. Ainus probleem oli see, et lõpparuannet ei ole lepingu peatamise tõttu veel heaks kiidetud. Kaebuse esitaja kordas, et ta ei ole teadlik tema vastu esitatud süüdistustest ja et ta soovib, et teda neist teavitataks, et anda asjakohast teavet.

Ombudsmani hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

32. Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et „[volitatud eelarvevahendite käsutaja] taotleb hoiatuse W3b aktiveerimist [...], kui on teada, et kolmandate isikute, eelkõige kolmandate isikute suhtes, kes saavad või on saanud kasu tema vastutusel olevatest ühenduse vahenditest, on algatatud kohtumenetlus seoses tõsiste haldusvigade või pettusega. Kui OLAFi juurdlused viivad kohtumenetluseni või OLAF pakub abi või võtab järelmeetmeid, taotleb OLAF [...] vastava hoiatuse W3b aktiveerimist” (rõhuasetus lisatud). Hoiatus W3b kehtib kuni res judicata jõudu omava kohtuotsuse tegemiseni või kuni kohtuasi on muul viisil lahendatud.

33. Varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses ei ole mõistet „kohtumenetlus“määratletud. Ombudsman märkis, et kohtusüsteemid on liikmesriigiti väga erinevad ja seetõttu ei tõlgendata mõistet „kohtumenetlus” ühtselt.

34. Näiteks võib teatavates jurisdiktsioonides, kus kohaldatakse inkvisitsioonisüsteemi, kasutada eeluurimiskohtuniku läbiviidavale uurimisele viitamiseks kohtumenetlust. Teistes jurisdiktsioonides ei ole selliseid kohtulikke uurimisi, vaid uurimiste läbiviimisel toetuvad nad üksnes õiguskaitseasutustele ja prokuröridele.

35. Ombudsman märkis, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt „tuleb ühenduse õiguse sätteid, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tavaliselt kogu ühenduses tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning et tõlgendamisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomaste määruste eesmärki.”[10] Seega ei tohiks varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses kasutatud mõiste „kohtumenetlus” määratlus põhineda ühe liikmesriigi õigusel.

36. Selleks et teha kindlaks, milline peaks olema varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses kasutatud mõiste „kohtumenetlus“õige tõlgendus, märkis ombudsman kõigepealt, et mõiste „kohtumenetlus“tõlgendamisel tuleks lähtuda varajase hoiatamise süsteemi eesmärgist ja kontekstist ning eelkõige varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses sisalduva hoiatuse W3b eesmärgist ja kontekstist.

37. Ombudsman rõhutas, et varajase hoiatamise süsteemi eesmärk on teavitada komisjoni talitusi, kui on vähemalt piisavalt põhjust arvata, et füüsilise või juriidilise isiku suhtes tehakse asjakohane järeldus (näiteks pettuse kohta). Ombudsman märkis, et isiku varajase hoiatamise süsteemi kandmiseks peab olema vähemalt teatav faktiline alus. Lisaks märkis ombudsman, et „kohtumenetluse” uurimisetapi olemasolu ei tähenda tingimata, et isikuga seoses on tuvastatud mis tahes asjaolud (uurimisetapi võib algatada üksnes kolmanda isiku süüdistuse alusel). Seega ei tundu olevat loogiline kanda isik automaatselt varajase hoiatamise süsteemi, sest selle isiku suhtes kohaldatakse „kohtumenetluse” uurimisetappi.

38. Ombudsman märkis ka, et hoiatus W3b kehtib kuni res judicata jõudu omava kohtuotsuse tegemiseni või kuni juhtum on muul viisil lahendatud. Sellise reegli olemasolu oleks kindlasti loogiline, kui mõiste „kohtumenetlus” tõlgendus piirduks nende „kohtumenetlustega”, mille võib lõpetada res judicata jõudu omava kohtuotsusega või mida saab muul viisil lahendada”. Sellise reegli olemasolu ei oleks siiski loogiline, kui mõistet „kohtumenetlus” tõlgendataks laialt, nii et see hõlmaks ka kohtumenetluse uurimisetappi inkvisitsioonikohtusüsteemis. Uurimisetappi inkvisitsioonikohtusüsteemis ei saa lõpetada res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja seda ei saa muul viisil lahendada. Menetluse saab lõpetada üksnes siis, kui leitakse, et menetluse jätkamiseks puudub alus (prantsuse keeles „non lieu”) või kui kohtuasi on suunatud võistlevale kohtumenetlusele.

39. Kui aga uurimisetapi tulemusena peaksid õigusasutused asuma seisukohale, et isik tuleks pettuse või muude tõsiste haldusrikkumiste [11] tõttu võistlevale kohtumenetlusele saata, õigustaks see kindlasti hoiatuse W3b tegemist.

40. Nagu on märgitud ombudsmani soovituse eelnõus varajase hoiatamise süsteemi omaalgatusliku uurimise kohta (vt dokumendi OI/3/2008/FOR punkt 109), ei tähenda asjaolu, et hoiatust W3b ei tohiks kohaldada, välja arvatud juhul, kui juhtum on seotud võistleva kohtumenetlusega, et varajase hoiatamise süsteemi hoiatust ei saa teha isiku suhtes, kelle suhtes on algatatud kohtulik uurimine. On selge, et sellise isiku suhtes võib teha hoiatuse W1 [12] või W2 [13]. Juhul kui liikmesriigi õigusasutus on OLAFilt saadud teabe põhjal alustanud juurdlusetappi, oleks asjakohane väljastada näiteks hoiatus W2, mis põhineb OLAFi tähelepanekul, mille tõttu ta võttis ühendust liikmesriikide õigusasutustega. Teise võimalusena võib sõltuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest väljastada hoiatuse W1. Oluline on märkida, et erinevalt hoiatusest W3b aeguvad hoiatused W1 ja W2 automaatselt iga kuue kuu järel, mistõttu peab hoiatuse eest vastutav komisjoni ametnik enne hoiatuse uuendamise taotlemist kontrollima, kas hoiatus on endiselt põhjendatud. Sellel alternatiivsel liigitusel on oluline mõju ka õigusele olla ära kuulatud (vt allpool punkt 42).

41. Käesoleval juhul algatas OLAF 28. mail 2008 uurimise seoses väidetega võimaliku korruptsiooni kohta kaebuse esitajaga projekti sõlmimisel. OLAFi sõnul kinnitas neid väiteid Prantsusmaa kohtupolitseilt saadud teave. Ombudsmani arvates võib see teave õigustada hoiatuse W1 või W2 esitamist. Kogutud tõendite põhjal edastas OLAF teabe 27. juunil 2008 Belgia föderaalprokurörile. aasta septembris teatati OLAFile, et OLAFi edastatud teabe alusel algatati kaebuse esitaja ja tema juhi suhtes kohtulik uurimine („instruction judiciaire”). Belgia föderaalpolitsei korraldas 2008. aasta oktoobris eeluurimiskohtuniku korraldusel läbiotsimised kaebuse esitaja ja tema juhi ruumides. Ombudsman rõhutas, et see teave ei tähenda siiski, et Belgia õigusasutused oleksid jõudnud oma uurimiste suhtes mis tahes järeldusele, näiteks järeldusele, et juhtum tuleks suunata võistlevale kohtumenetlusele. Seega ei olnud põhjendatud, et OLAF pakkus välja hoiatuse W3b. Eespool öeldut silmas pidades tegi ombudsman ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta, mis on esitatud allpool.

42. Nagu ombudsman oma soovituse projektis juhtumi OI/3/2008/FOR kohta järeldas, on isikul õigus olla ära kuulatud enne teda kahjustava meetme vastuvõtmist [14]. See tähendab, et kui OLAF peab endiselt põhjendatuks anda kaebuse esitajale hoiatus W1 või W2, peaks ta andma kaebuse esitajale õiguse olla enne hoiatuse aktiveerimist ära kuulatud. Ombudsman võttis seda järeldust arvesse sõbraliku lahenduse ettepaneku tegemisel.

43. Oma sõbraliku lahenduse ettepaneku tegemiseks märkis ombudsman, et erilepingu sõlmimine teise äriühinguga kaebuse esitajale tehtud varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse tulemusena tõendab, et varajase hoiatamise süsteemi hoiatus on kaebuse esitajat kahjustav meede, ning et see tähendab, et kaebuse esitajale oleks tulnud anda õigus olla ära kuulatud enne seda, kui võeti vastu teda kahjustav meede. Ombudsman ei uuri käesoleva uurimise raames siiski põhjalikumalt küsimust, kas erileping on sõlmitud teise äriühinguga. Arvestades, et kaebuse esitaja väide ja seega käesoleva uurimise ulatus puudutab ainult varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse väidetavat õigusvastast väljastamist ja selle hoiatuse tühistamisest keeldumist.

Sõbraliku lahenduse ettepanek

44. Kaebuse uurimise põhjal tegi ombudsman järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

"OLAF peaks nõudma kaebuse esitajale antud hoiatuse W3b tühistamist./em>

OLAF peaks analüüsima tema käsutuses olevat teavet kaebuse esitaja kohta, et teha kindlaks, kas on asjakohane teha kaebuse esitajale hoiatus W1 või W2. Enne sellise hoiatuse aktiveerimist tuleks austada kaebuse esitaja õigust olla ära kuulatud.”

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut

45. OLAF märkis kõigepealt, et ta on põhimõtteliselt valmis leidma probleemile sõbraliku lahenduse. Ta väitis siiski, et asjakohased õiguspõhimõtted ei võimalda tal nõustuda ombudsmani ettepanekuga käesolevas asjas. Ta keskendus oma vastuses kolmele põhiargumendile. Esiteks ei saa OLAF sekkuda hoiatusseisundisse, kui riiklikud ametiasutused on juurdluse üle võtnud. Teiseks on ebaseaduslik tõlgendada hoiatuse W3 olemasolu määratlust tähtajaga seotud sätte valguses ning isegi kui see ei ole ebaseaduslik, on võimalikud olukorrad, kus hoiatuse W3 võib lõpetada, kooskõlas „kohtumenetluse” laiema tõlgendusega. Lõpuks on mõiste „kohtumenetlus” laiem tõlgendus kooskõlas selle mõiste tõlgendusega mujal ELi õiguses.

46. Esiteks väitis OLAF, et vastavalt asjakohasele õigusraamistikule, milles OLAF tegutseb, ei saa OLAF pärast seda, kui liikmesriigi ametiasutus on nõustunud küsimusega, mille OLAF on talle edastanud, võtta edasisi meetmeid, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi ametiasutused seda taotlevad. See hõlmab asjaomaste üksuste küsitlemist, juurdepääsu andmist toimikudokumentidele, mida riiklikud ametiasutused kasutavad või hakkavad kasutama, või varajase hoiatamise süsteemi märgete läbivaatamist. Käesoleval juhul algatati kaebuse esitaja suhtes kohtulik uurimine teabe põhjal, mille OLAF oli edastanud Belgia föderaalprokurörile. OLAF väitis, et alates sellest hetkest ei saa ta sekkuda ja isiku kaitseõigused on kaitstud siseriikliku õigusega.

47. Teiseks nõustus OLAF ombudsmaniga, et varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses ei määratleta mõistet „kohtumenetlus” ning et mõiste „kohtumenetlus” määratlus ei tohiks põhineda ühe liikmesriigi õigusel. OLAF leidis siiski, et ombudsmani pakutud tõlgendus on liiga piirav. Ta väitis, et kohtumenetlus peaks hõlmama kohtulikku uurimist. OLAF tugines oma seisukohas argumendile, et ombudsman tõlgendas varajase hoiatamise süsteemi otsuse asjakohaseid sätteid valesti. Artikli 9 eesmärk on tagada piiratud juurdepääsuga teabe ringlus, samas kui artikli 12 lõikes 3 on sätestatud hoiatuse W3 aegumine. OLAF väitis, et on õigusvastane tõlgendada mõistet „kohtumenetlus” nii, et see viitab ainult nendele menetlustele, mille võib lõpule viia res judicata jõudu omava kohtuotsusega või mille võib muul viisil lahendada, kuna selles tõlgenduses kasutatakse ühe eesmärgiga sätet teise eesmärgiga sätte tõlgendamiseks.

48. OLAF juhtis ombudsmani tähelepanu ka fraasi „muul viisil lahendatud” kasutamisele artikli 12 lõikes 3. Ta väitis, et sellele fraasile võib anda laia tähenduse. Seega, isegi kui „kohtumenetluse” tõlgendamine artikli 12 lõike 3 valguses oleks õiguspärane, ei välistaks see „kohtumenetlust” uurimisetapis. Mõistel „muul viisil lahendatud” on lai kohaldamisala ja see hõlmab otsust, mille kohaselt ei ole piisavalt tõendeid asja arutamiseks, kui prokurör lõpetab asja ilma edasisi meetmeid võtmata [15] või isegi kui prokurör lahendab asja ilma kriminaalmenetlust alustamata.

49. Lisaks väitis OLAF, et kui ta nõustub ombudsmani tõlgendusega, ei aktiveerita hoiatust W3 enne kohtumenetluse algust. Selle tagajärjel jääks hoiatus W3 selle tõhususest ilma. OLAF väitis, et see oleks vastuolus ka hoiatuste loogilise liigitamisega: hoiatust W2 tuleks kasutada juhul, kui OLAF on avastanud pettuse või tõsise haldusvea, ning hoiatust W3, kui liikmesriigi õigusasutus algatab juhtumi.

50. Lõpuks väitis OLAF, et kohtueelse menetluse laiem määratlus, mis hõlmab juurdlusetappi, on kooskõlas seda küsimust käsitlevate ELi õigusaktidega. Ta tõi näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses,[16] millega rakendatakse nõukogu 24. novembri 2009. aasta resolutsiooni teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses. Preambuli esimeses põhjenduses on märgitud, et „Euroopa Liidus on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon [...] kahtlustatavate või süüdistatavate isikute õiguste kaitse ühine alus kriminaalmenetluses, mis käesoleva resolutsiooni kohaldamisel hõlmab kohtueelset ja kohtumenetluse etappi.” OLAFi sõnul kinnitab see, et kogu ELi õiguses kasutatakse laiemat tõlgendust.

51. OLAF võttis teadmiseks ka ombudsmani soovituse projekti juhtumi OI/3/2008/FOR kohta, milles ombudsman nõudis tungivalt, et komisjon tagaks õiguse olla ära kuulatud enne, kui tehakse otsused isikute varajase hoiatamise süsteemi lisamise kohta. Läbivaatamisel võetakse arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-314/11P: komisjon vs. Planet.

52. Oma märkustes nõustus kaebuse esitaja ombudsmani ettepanekuga leida sõbralik lahendus. Nõukogu avaldas kahetsust OLAFi otsuse üle mitte teha sama.

53. Kaebuse esitaja nõustus ombudsmani hinnanguga menetluse liigi kohta, mis tuleks liigitada W3b tasandile. Sellest tulenevalt nõustus kohus ombudsmani hinnanguga,[17] et mõiste "kohtumenetlus"hõlmab menetlusi, mida saab lahendada res judicata jõudu omava kohtuotsusega või mida saab muul viisil lahendada. Ta väitis, et selliseid olukordi ei saa uurimisetapis esineda.

54. Kaebuse esitaja vaidlustas OLAFi väited tema ülesannete ja vastutuse tõlgendamise kohta. Ta märkis, et hoiatust ei saa säilitada, kui sellise hoiatuse tingimused ei ole enam täidetud. Kaebuse esitaja väitis, et eelarvevahendite käsutaja on kohustatud teatama kõigist varajase hoiatamise süsteemis loetletud isiku olukorra muutustest ja on seetõttu kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, kui kohtumenetlus on lõpule viidud.

55. Kaebuse esitaja vaidlustas OLAFi väite, et tema „kohtumenetluse” tõlgendus on kooskõlas kogu ELi õiguses antud tõlgendusega.

56. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et OLAFi esitatud näite eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses. Ka direktiivis endas eristatakse kahtlustatavaid ja süüdistatavaid. Kahtlustatava isiku suhtes ei saa algatada kohtumenetlust ja selle alustamisel lakkab isik olemast kahtlustatav.

57. Kaebuse esitaja nõustus, et uurimisetapp kuulub kriminaalmenetluse laia valdkonda. Ta juhtis siiski tähelepanu sellele, et kõiki kriminaalmenetluse aspekte ei saa pidada „kohtumenetluseks”.

58. Kaebuse esitaja rõhutas, et varajase hoiatamise süsteemis nimekirja kandmise tagajärjed on äärmiselt negatiivsed. Mõnes riigis on raske, kui mitte võimatu, sõlmida lepinguid ELiga ja ettevõtjad keelduvad kaebuse esitajaga koostööd tegemast, kuna ta on kantud varajase hoiatamise süsteemi. Sellega seoses juhtis kaebuse esitaja ombudsmani tähelepanu uuele näitele varajase hoiatamise süsteemi lisamise kahjulikust mõjust [18].

59. Kaebuse esitaja väitis, et tema kaasamine varajase hoiatamise süsteemi mõjutab nüüd teist äriühingut, kellel on kaebuse esitajas 40 % osalus (edaspidi "aktsionärist äriühing"). Hindamiskomisjon paigutas aktsionärist äriühingu hiljutises komisjoni hankemenetluses nimekirja eesotsas. Varsti pärast seda teatas hindamiskomisjon talle, et „vastavalt komisjoni otsusele 2008/969/EÜ, „võttes nõuetekohaselt arvesse kohustust kaitsta ühenduse finantshuve ja mainet ning hoiatuse põhjenduse laadi ja tõsidust”, on hankija otsustanud menetluse lõpetada ilma eespool nimetatud lepingut sõlmimata eespool nimetatud komisjoni otsuse artikli 17 lõike 2 punktis c sätestatud tingimustel. Kaebuse esitaja rõhutas, et aktsionärist äriühing ei olnud eelnevalt teadlik oma kuulumisest varajase hoiatamise süsteemi ja seega ei olnud talle antud võimalust kasutada oma õigust olla ära kuulatud.

60. Kirjavahetuses komisjoni ja hindamiskomiteega püüdis aktsionärist äriühing kasutada oma õigust olla ära kuulatud ja palus, et tal võimaldataks mõista põhjuseid, miks ta oli varajase hoiatamise süsteemis loetletud, ja tema kohta tehtud hoiatuse liiki. Ta juhtis tähelepanu ombudsmani soovituse eelnõule juhtumi OI/3/2008/FOR kohta ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigusele heale haldusele. Samuti nõudis aktsionärist äriühing koopiat kõigist dokumentidest, mis hindamiskomitee ja komisjoni vahel tema pakkumuse kohta edastati. Ta kirjutas enne vastuse saamist mitu korda komisjonile ja hindamiskomiteele.

61. Lõpuks kinnitas komisjon ametlikult, et aktsionärist äriühing on varajase hoiatamise süsteemiga hõlmatud.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

62. Ombudsman rõhutab veel kord, et ta tunnistab täielikult, et varajase hoiatamise süsteem on oluline ja vajalik vahend usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks ja liidu finantshuvide kaitsmiseks. Varajase hoiatamise süsteemi tõhusaks toimimiseks peab selles sisalduv teave olema siiski täpne ja selge.

Mõiste „kohtumenetlus” tõlgendamine

63. Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse preambuli kohaselt on varajase hoiatamise süsteemi eesmärk tagada, et levitatakse teavet kolmandate isikute kohta, kes võivad ohustada ELi finantshuve ja mainet. Süsteemi tõhusaks toimimiseks peab varajase hoiatamise süsteemile juurdepääsu omaval eelarvevahendite käsutajal olema võimalik hinnata iga registreeritud isiku ohtu, et kasutada teavet proportsionaalselt ja nõuetekohaselt. See on ainus viis, kuidas varajase hoiatamise süsteem saab hõlbustada eelarvevahendite käsutaja kohustust võtta varajase hoiatamise süsteemi raames otsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse hoiatuse põhjenduse olemust ja tõsidust [19].

64. Kuna eelarvevahendite käsutaja on kohustatud hindama iga varajase hoiatamise süsteemis loetletud isiku põhjustatud ohu taset, on iga hoiatuse tähendus oluline. Hoiatuse kategooria muutmine peab andma märku tuvastatavast muutusest selle riski staatuses, mida isik varajase hoiatamise süsteemiga kaitstud huvidele kujutab. Kokkuvõttes nõustub ombudsman OLAFiga, kui ta väidab, et on oluline mitte kahjustada varajase hoiatamise süsteemis kehtestatud hoiatuste astmestamist.

65. Varajase hoiatamise süsteem sisaldab viit peamist hoiatuse kategooriat, mis omakorda on jagatud mitmeks alamkategooriaks. Hoiatus W1 annab märku, et on piisavalt põhjust arvata, et pettuse või tõsiste haldusvigade leiud registreeritakse tulevikus seoses isikuga. Hoiatus W2 annab märku, et OLAF, siseauditi talitus või Euroopa Kontrollikoda on tuvastanud isiku suhtes pettuse või tõsise haldusvea. Hoiatus W3a antakse siis, kui asutus saab teate isikuga seotud arestimiskorralduse kohta, hoiatus W3b aga siis, kui isiku suhtes on algatatud kohtumenetlus tõsiste haldusvigade või pettuse tõttu. W4 korraldus annab märku, et isiku suhtes kehtib ELi institutsiooni väljastatud sissenõudekorraldus. Hoiatus W5a tähendab ühte paljudest asjadest, sealhulgas pankrotti või süüdimõistmist pettuses või ametialaste käitumisreeglite raskes rikkumises.

66. Varajase hoiatamise süsteemi sidususe säilitamiseks peab hoiatuste kategooria andma märku tuvastatavast aspektist asjaomase isiku poolt kujutatava ohu staatuse kohta. Igasugune liigituse muutmine peab andma märku kõnealuse riski staatuse muutumisest.

67. OLAFi praegune poliitika tähendab, et kui eeluurimiskohtunik alustab menetlust, muutub varajase hoiatamise süsteemis hoiatuse kategooria W2-lt W3b-le.

68. Ombudsman on seisukohal, et kohtuprotsessi alustamisel inkvisitsiooni- või võistlevas kohtusüsteemis ning kohtuliku uurimise etapi alustamisel inkvisitsioonisüsteemis on selge erinevus. Uurimisetapi alustamine inkvisitsioonisüsteemis ei tähenda tingimata, et isiku kohta on tuvastatud mis tahes asjaolud: see tähendab üksnes seda, et on olemas piisav alus kohtuliku uurimise algatamiseks. Kohtuliku arutelu alustamine näitab seevastu, et isiku vastu esitatud süüdistus koos esmapilgul usutavate tõenditega on piisavalt tõsine ja veenev, et kohtulik arutelu oleks õigustatud.

69. Ei ole märgatavat erinevust sellise isiku olukorra vahel, kelle suhtes OLAF on tuvastanud juurdluse, ja sellise isiku olukorra vahel, kelle suhtes on algatatud juurdluse etapp inkvisitsioonisüsteemis. Inkvisitsioonisüsteemi uurimisetapis seda „järeldust” lihtsalt katsetatakse, et näha, kas edasised meetmed on õigustatud.

70. Varajase hoiatamise süsteemi ühtse toimimise tagamiseks peab olema faktiline alus isiku paigutamiseks varajase hoiatamise süsteemi muusse kategooriasse. Kui see nii ei ole, puudub varajase hoiatamise süsteemis isikute liigitamisel igasugune tähendus. Kui isiku kategoriseerimine muutub varajase hoiatamise süsteemi alusel kategooriast W2 kategooriaks W3b, peaks see tähendama, et asjaolude tõsiduse suhtes on võetud seisukoht, mis õigustab kohtulikku arutamist. Selline otsus peaks tähendama isikuga seotud riskitaseme selget muutust, mis õigustab varajase hoiatamise süsteemi liigituse muutmist.

71. Mitte kõik jurisdiktsioonid ei kasuta eeluurimiskohtunike süsteemi. Mitteinkvisitsioonilised jurisdiktsioonid (nagu Ühendkuningriik ja Iirimaa) tuginevad kohtueelse uurimise läbiviimisel hoopis õiguskaitseasutustele ja prokuröridele [20]. Mitteinkvisitsioonilises jurisdiktsioonis võivad riigi ametiasutused isikut uurida, kuid tema staatus ei muutu hoiatuseks W3b. Seega võib OLAFi tõlgendus hoiatuse W3b kohta võimaldada sarnases olukorras olevaid isikuid (uurimise ajal, kuid enne kohtumenetluse alustamise otsuse tegemist) erinevalt liigitada. Näiteks Ühendkuningriigi õigussüsteemi jurisdiktsiooni alla kuuluv isik liigitataks jätkuvalt W2 alla, kui OLAF teavitaks oma järeldustest Ühendkuningriigi kroonikaitseteenistust, samas kui näiteks Belgia õigussüsteemi jurisdiktsiooni alla kuuluv isik liigitataks uurimise korral W3b alla. Sellist erinevat kohtlemist ei saa objektiivselt põhjendada.

72. Ombudsman leiab, et selle asemel oleks asjakohane, kui isik jätaks alles hoiatuse W2, kui algatatakse kohtulik uurimismenetlus. Hoiatusi W3b ei tohiks kohaldada, välja arvatud juhul, kui juhtum on seotud võistleva kohtumenetlusega. See ei tähenda, et varajase hoiatamise süsteemi hoiatust ei saa teha isiku suhtes, kelle suhtes on algatatud kohtulik uurimine. Hoiatuse W2 võib väljastada OLAFi avastatud pettuse või tõsise haldusvea alusel. Ombudsman ei näe põhjust, miks OLAFi „järeldus”, mis ajendas teda võtma ühendust riiklike õigusasutustega ja mis omakorda ajendas neid juurdlust alustama, ei ole selleks piisav.

73. Ombudsman ei nõustu seisukohaga, et selline tõlgendus oleks vastuolus ELi praeguse arusaamaga mõistest „kohtumenetlus”. Ombudsman märgib, et OLAF viitab direktiivile 2010/64/EL, väites, et mõistele „kohtumenetlus” tuleks ELi õiguses anda lai tähendus. Ombudsman märgib, et direktiivis on sätestatud, et kahtlustataval või süüdistataval isikul on teatavad õigused suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluse ajal uurimis- ja õigusasutustes, sealhulgas politseipoolse küsitlemise, kõigi kohtuistungite ja mis tahes vajalike vaheistungite ajal. On selge, et direktiivis ei tõlgendata mõistet „kohtumenetlus” laialt. Pigem kehtestatakse sellega laialt kohaldatav õigus, mis hõlmab kõiki menetlusi, nii uurimis- kui ka kohtumenetlusi. Õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses on direktiivis määratletud nii laialt ja kõikehõlmavalt just seetõttu, et kohtumenetluse ulatus võib olla teatavates riiklikes jurisdiktsioonides (näiteks Ühendkuningriigis ja Iirimaal) kitsas.

74. Ombudsman võtab samuti teadmiseks OLAFi seisukoha, et ta ei saa nõustuda ombudsmani ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta seoses hoiatuse liigiga, mis antakse isikule uurimisetapi alustamisel inkvisitsioonisüsteemis. OLAF põhjendab seda seisukohta oma seisukohaga, et tal ei ole võimalik võtta edasisi meetmeid, kui liikmesriigi ametiasutus nõustub küsimusega, mille OLAF on talle edastanud. Ta väidab, et see takistab tal muuta asjaomase isiku suhtes kohaldatavat varajase hoiatamise süsteemi lippu. Ombudsman on seisukohal, et OLAFi seisukoht ei ole vastuvõetav. Ta märgib, et OLAFi positsiooni riiklike ametiasutuste suhtes ei saa kahjustada, kui ta liigitab isikud, kelle suhtes on algatatud kohtulik uurimine, W2 lipu alla ja seejärel lihtsalt kinnitab või vajaduse korral kohandab iga kuue kuu järel [21] oma seisukohta varajase hoiatamise süsteemis hoiatuse kohta riiklike ametiasutuste tegevuse põhjal. Kui kohtulik uurimine riiklikul tasandil jätkub, tuleks hoiatus W2 pärast iga kuue kuu järel toimuvat läbivaatamist taastada. Kui juhtum antakse üle kohtumenetlusele, tuleks hoiatus W2 asendada hoiatusega W3b. Kui riiklik uurimine lõpetatakse järeldusega, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, võib varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse eemaldada. Ombudsmani soovitatud täiustatud süsteem ei kahjustaks OLAFi ja riiklike ametiasutuste vahelisi suhteid, vaid näitaks, et OLAF võtab riiklike ametiasutuste seisukohta asjakohasemalt arvesse. Seetõttu ei näe ombudsman põhjust, miks OLAFil ei ole võimalik kontrollida riiklikelt ametiasutustelt, kas uurimine on veel pooleli, ega võtta saadud teavet nõuetekohaselt arvesse.

75. Eeltoodust tulenevalt jääb ombudsman oma sõbraliku lahenduse ettepanekus tehtud järelduse juurde, et OLAF peaks nõudma kaebuse esitajale tehtud hoiatuse W3b tühistamist ja et OLAF peaks seejärel analüüsima tema käsutuses olevat teavet kaebuse esitaja kohta, et teha kindlaks, kas uus hoiatus on asjakohane [22]. Kuna OLAF ei ole isegi järginud ombudsmani ettepanekut hoiatus W3b tühistada ega ole oma otsust piisavalt põhjendanud, leiab ombudsman, et on asjakohane lõpetada uurimine järeldusega, et hoiatuse W3b tühistamata jätmisega pani OLAF toime haldusomavoli juhtumi. Seega teeb ta allpool kriitilise märkuse.

Varajase hoiatamise süsteemis osalevate isikute põhiõiguste kaitse

76. Ombudsman märkis oma sõbraliku lahenduse ettepanekus ka seda, et kui OLAF peab asjakohaseks anda kaebuse esitajale veel üks hoiatus, peaks ta austama kaebuse esitaja õigust olla ära kuulatud enne sellise uue hoiatuse aktiveerimist.

77. Ombudsman on seisukohal, et isiku registreerimine varajase hoiatamise süsteemis võib kaasa tuua asjaomase isiku õigusliku olukorra selge muutumise [23]. Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse kohaselt peavad asjaomased eelarvevahendite käsutajad võtma asjaomase üksuse või projekti suhtes erimeetmeid. Hoiatuse mõju ei saa üheski kategoorias piirduda liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning selline hoiatus mõjutab tingimata asjaomaste eelarvevahendite käsutajate ja selle üksuse vahelisi suhteid. Asjaomasele hindamiskomisjonile tuleb teha teatavaks hoiatus W2, kui see kujutab endast uut elementi, mida tuleb kontrollida taotleja majandusliku, finants-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse seisukohast. Lisaks leiab Euroopa Liidu Kohus, et seda järeldust ei mõjuta ükski varajase hoiatamise süsteemi käsitlevas otsuses sisalduv väide, et hoiatus W1 registreeritakse üksnes teavitamise eesmärgil või et hoiatusel ei saa olla muid tagajärgi peale tugevdatud järelevalvemeetmete. Seda seetõttu, et asjaomasel eelarvevahendite käsutajal on alati kohustus võtta asjaomase institutsiooni talituste tasandil tugevdatud järelevalvemeetmeid, mis sisaldavad teatavat piirangut. Kui see nii ei oleks, oleks hoiatus kasutu. Euroopa Kohus on selgitanud, et kuigi hoiatus varajase hoiatamise süsteemis oleva üksuse kohta mõjutab tingimata asjaomase eelarvevahendite käsutaja ja asjaomase üksuse vahelisi suhteid, ei tähenda see, et välismõjud on automaatselt sellised, et toovad kaasa selge muutuse asjaomase üksuse õiguslikus olukorras. Euroopa Kohus on selgitanud, et pigem tuleb iga juhtumi puhul eraldi kindlaks teha, kas tegemist on sellise selge muutusega.

78. Ombudsman märgib, et hea halduse põhimõte ei tähenda tingimata, et OLAF peaks enne ärakuulamisõiguse andmist ootama, kuni asjaomase isiku olukord on selgelt muutunud. Käesoleval juhul on W3b loetellu kandmine toonud kaasa selge muutuse kaebuse esitaja õiguslikus seisundis. Kaebuse esitajale ei antud siiski võimalust vaidlustada tema nime kandmist varajase hoiatamise süsteemi. Komisjon kohaldas tugevdatud järelevalvemeetmeid kõigi kaebuse esitaja olemasolevate lepingute suhtes ja peatas ühe lepingu, sealhulgas sellega seotud maksed. Kaebuse esitaja osales edukalt ühes hankemenetluses pärast seda, kui ta oli kantud varajase hoiatamise süsteemi. Hoolimata asjaolust, et ta kavatses kaebuse esitajaga lepingu allkirjastada, otsustas komisjon lõpuks sõlmida lepingu teise poolega. Ombudsman on saanud teada ka sellest, et kaebuse esitaja aktsionärist äriühingul olid sarnased raskused seoses lepinguga, millele ta oli alla kirjutamas.

79. Kuna OLAF ei ole võtnud vastu ombudsmani soovitusi hoiatuse W3b eemaldamise kohta, ei pea ombudsman vajalikuks käsitleda käesolevas uurimises OLAFi kohustust austada kaebuse esitaja õigust olla ära kuulatud. Ombudsman jätab õiguse olla enne varajase hoiatamise süsteemis noteerimist ära kuulatud üksikasjaliku kaalumise kaebuse esitaja aktsiaid omava äriühingu väidete uurimisele [24].

B. Järeldused

Ombudsman lõpetab kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:

OLAF jättis ekslikult nõudmata kaebuse esitajale tehtud hoiatuse W3b tühistamise.

Kaebuse esitajat ja OLAFit teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 8. mai 2013

---

[1] Komisjoni otsus K(2004)/193/3 varajase hoiatamise süsteemi kohta, mis asendati komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/969/EÜ, Euratom varajase hoiatamise süsteemi kohta komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele (edaspidi „varajase hoiatamise süsteemi otsus“) (ELT 2008, L 344, lk 125).

[2] Euroopa Ombudsmani soovituse eelnõu juhtumi OI/3/2008/FOR kohta sisaldab varajase hoiatamise süsteemi üksikasjalikku kirjeldust. See on kättesaadav ombudsmani veebisaidil: www.ombudsman.europa.eu

[3] Komisjoni otsus K(2004)/193/3 varajase hoiatamise süsteemi kohta, mis asendati eespool nimetatud komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/969/EÜ, Euratom varajase hoiatamise süsteemi kohta komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele. Kaebuse esitaja märgiti 2008. aasta oktoobris ajal, mil otsust K(2004)193/3 veel kohaldati. Praegune varajase hoiatamise süsteemi käsitlev otsus jõustus 1. jaanuaril 2009. See sisaldab artiklit 12, mis on sarnane eelmise otsuse artikli 5 lõikega 2. Artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:

„Vastutav [volitatud eelarvevahendite käsutaja] taotleb hoiatuse W3b aktiveerimist, kui on teada, et kolmandate isikute, eelkõige nende suhtes, kes saavad või on saanud kasu tema vastutusel olevatest ühenduse vahenditest, on algatatud kohtumenetlus seoses tõsiste haldusvigade või pettusega.

Kui aga OLAFi juurdlused viivad selliste kohtumenetlusteni või kui OLAF pakub abi või võtab nende menetluste suhtes järelmeetmeid, taotleb OLAF vastava hoiatuse W3b aktiveerimist.“

[4] 16. detsembri 2008. aasta kirjas märgib kaebuse esitaja prantsuse keeles järgmist: „Depuis sa création (…), [le plaignant] n'a jamais fait défaut et est en bonne santé financière, et dans le cas présent d'une instruction judiciaire d'un de nos cadres (sans inculpation), elle ne peut représenter «une menace pour les intérêts financiers et la réputation de la Commission» objet même du SAP. La sanction est d'ailleurs démesurée par rapport à une faute présumée.”

[5] Originaali prantsuse keeles on kirjas, et "s'agissant [du plaignant], à ce stade de l'enquête, il n'a pas été fait application des dispositions visées par l'art. 61 bis du Code d'instruction criminelle".

[6] Artikli 2 lõikes 4 on sätestatud: „W3 kui kolmanda isiku suhtes on käimas kohtumenetlus, teatab peaarvepidaja sellest arestimismääruste kohta teate saamisel või eelarvevahendite käsutaja teabe saamisel selle kohta, et kolmanda isiku suhtes on algatatud kohtumenetlus tõsiste haldusvigade või pettuse tõttu.”

[7] Artikli 5 lõikes 2 on sätestatud: „[volitatud eelarvevahendite käsutaja] taotleb hoiatuse W3b aktiveerimist [...], kui on teada, et kolmandate isikute, eelkõige kolmandate isikute suhtes, kes saavad või on saanud kasu tema vastutusel olevatest ühenduse vahenditest, on algatatud kohtumenetlus seoses tõsiste haldusvigade või pettusega. Kui OLAFi juurdlused viivad kohtumenetluseni või kui OLAF pakub abi või järelmeetmeid, taotleb OLAF [...] vastava hoiatuse W3b aktiveerimist.”

[8] OLAF otsustas konsulteerida komisjoniga, kes omakorda aitas kaasa OLAFi arvamuse koostamisele.

[9] Delegatsioon saatis teenusetaotluse, mille alusel sõlmiti erileping, kolmele väljavalitud äriühingule, sealhulgas kaebuse esitajale. Hoolimata oma esialgsest otsusest allkirjastada kaebuse esitajaga erileping, allkirjastas delegatsioon selle teise äriühinguga, kes esitas sarnase kvaliteediga pakkumise.

[10] Liidetud kohtuasjad T-22/02 ja T-23/02: Sumitomo Chemical Co. Ltd ja Sumika Fine Chemicals Co. Ltd

Euroopa Kohus: 13. juuli 2005, kohtuasi II-4065: komisjon vs. komisjon (EKL 2005, lk II-4065, punkt 100).

[11] Teatavates jurisdiktsioonides teeb otsuse asja kohtu alla andmise kohta riigiprokuratuur.

[12] Hoiatused W1 tehakse siis, kui on "piisav põhjus" uskuda, et pettuse või tõsise haldusvea või muu eeskirjade eiramise leiud registreeritakse tulevikus seoses isikuga.

[13] Hoiatused W2 tehakse juhul, kui seoses isikuga registreeritakse pettuse või tõsise haldusvea või muu eeskirjade eiramise "leiud".

[14] Ombudsman märgib, et pärast kaebuse esitaja suhtes varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse tegemist teostas Euroopa Komisjon kaebuse esitaja üle tugevdatud järelevalvet ja isegi viivitas talle maksete tegemisega. Lisaks sõlmis komisjoni delegatsioon varajase hoiatamise süsteemi hoiatuse tulemusena erilepingu kaebuse esitaja asemel mõne teise äriühinguga. Ombudsman juhib tähelepanu oma soovituse projektis OI/3/2008/FOR esitatud järeldustele, et varajase hoiatamise süsteemis tehtud hoiatused on meetmed, mis kahjustavad varajase hoiatamise süsteemis osalevaid isikuid. Arvestades tagajärgi, mis tulenevad käesoleval juhul otseselt varajase hoiatamise süsteemi hoiatusest, märgib ombudsman, et käesolev juhtum on näide sellest, kuidas varajase hoiatamise süsteemis olev hoiatus on toiming, mis kahjustab varajase hoiatamise süsteemi kantud isiku huve.

[15] OLAF kasutab oma arvamuses prantsuskeelset terminit "classement sans suite".

[16] ELT 2010, L 280, lk 1.

[17] Vt eespool punkt 38.

[18] Ombudsman on nüüd registreerinud selle küsimuse eraldi kaebusena (kaebus 604/2013/FOR).

[19] Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikli 17 lõige 2.

[20] Ühendkuningriigis ja Iirimaal on uurimise ja süüdistuse esitamise vahel selge funktsionaalne lõhe, mis põhineb veendumusel, et kui prokurör osaleb juhtumi uurimises, võib ta pühenduda konkreetsele uurimisliinile ja kaotada selle juhtumi hindamisel objektiivsuse. Ühendkuningriigis viivad uurimist läbi politsei, riigiprokuratuur ja raskete pettuste amet. Iirimaal viib seda läbi riigiprokuratuuri direktor.

[21] Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikli 11 lõike 3 kohaselt aegub hoiatus W2 kuue kuu pärast. Sel hetkel eemaldatakse isik varajase hoiatamise süsteemist või palutakse hoiatus uuesti aktiveerida.

[22] Kuna OLAF tuvastas kaebuse esitaja suhtes tõsise haldusvea või pettuse, märgib ombudsman, et nende sammude kõige tõenäolisem tulemus oleks hoiatus W2.

[23] Vt selle kohta 19. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C-314/11 P: komisjon vs. Planet AE (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 38–44).

[24] Seda küsimust uuritakse ombudsmani uurimises kaebuse 604/2013/FOR kohta.