(koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja (1) artikli 3 lõikele 6)

Kompromiss

Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses esitas kaebuse esitaja, kes oli kõrvale jäetud teatavatest EMEA korraldatud värbamismenetlustest, kokkuvõtlikult järgmised märkused.

Septembris 2004 esitas kaebuse esitaja taotluse ajutise teenistuja ametikohale töölevõtmise menetluste EMEA/A/190 ja EMEA/A/191 raames. Vajalikud kvalifikatsioonid olid kraad meditsiini, farmaatsia või muu asjakohase bioteaduste valdkonnas; vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus; hea inglise keele oskus; ühe või mitme täiendava ühenduse ametliku keele hea oskus; ning kogemus mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas. Kaebuse esitajal on veterinaaria- ja meditsiinikraad ning 15-kuuline töökogemus arstina ja 18-kuuline töökogemus veterinaararstina. EMEA veebisaidil oli selgelt märgitud, et seoses institutsiooni värbamispoliitikaga loetakse mis tahes asjakohast õpingute perioodi pärast esimest kraadi töökogemuseks, kui sellega kaasneb kraad. Teates ei täpsustatud, kuidas saab tõendada mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas omandatud töökogemust, kuid taotlusvormil oli väli, mis tuli täita seoses töökogemusega välismaal.

EMEA teatas 15. oktoobril 2004 kaebuse esitajale, et valikukomisjon kõrvaldas ta töölevõtmise menetlusest EMEA/A/190, kuna tema kandidatuur ei vastanud osalemistingimustele. Ühe EMEA ametnikuga peetud telefonivestluse käigus teatati talle, et tal puudub kolmeaastane töökogemus ning mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas töötamise kogemus. Seejärel pöördus kaebuse esitaja valikukomisjoni poole, kes vastas 15. novembril 2004, et ta kõrvaldati menetlusest, kuna tal puudus mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas töötamise kogemus. Komitee ei viidanud tema töökogemusele.

Valikukomisjon teatas talle 23. detsembri 2004. aasta kirjas ka seda, et pärast kõikide saadud avalduste võrdlemist kõrvaldati ta töölevõtmise menetlusest EMEA/A/191, mille nõuded olid samad kui töölevõtmise menetlusel EMEA/A/190.

Novembris 2004 kuulutas EMEA välja veel kolm töölevõtmise menetlust palgaastme A*5 ajutiste töötajate jaoks (teadlased, viited EMEA/A/194, EMEA/A/195 ja EMEA/A/196). Nõutav kvalifikatsioon oli pärast 1. aprilli 2001 omandatud asjakohane ülikoolikraad ning hea inglise keele ja ühe või mitme täiendava ühenduse ametliku keele oskus. EMEA teatas 17. jaanuari 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et pärast taotluste võrdlemist kõrvaldati ta töölevõtmise menetlusest EMEA/A/195.

Siinkohal helistas kaebuse esitaja EMEA-le, küsides, kuidas on võimalik, et tema töökogemust arsti ja veterinaararstina ei peeta ametikoha puhul asjakohaseks. 8. veebruari 2005. aasta kirjas, mis oli kirjutatud kreeka keeles, kaebas ta selle otsuse edasi ning palus selgitusi ja teavet. EMEA teatas 2. märtsi 2005. aasta kirjas, mis on koostatud inglise keeles, et ta on tema kaebuse rahuldamata jätnud. Kuid EMEA kiri ei vastanud tema küsimustele.

Töölevõtmismenetluste EMEA/A/194 ja EMEA/A/196 osas teatas EMEA talle 11. veebruaril ja 15. veebruaril 2005, et tema kandidatuur ei vasta tähtajaks kõigile vaba ametikoha teates loetletud tingimustele. Ta kaebas need otsused edasi 15. veebruaril 2005 ja 21. veebruaril 2005, kuid ei saanud kättesaamistõendit ega vastust, kuigi vabade ametikohtade teadetes oli sõnaselgelt märgitud, et EMEA vastab kaebusele 45 päeva jooksul.

Lisaks sai ta teada, et töölevõtmismenetluste EMEA/A/194 ja EMEA/A/196 puhul võeti kandidaat vestlusele, kuigi tal oli täpselt sama meditsiiniline kraad, mis tal oli.

Ombudsman algatas uurimise kaebuse esitaja järgmiste väidete kohta:

(1) EMEA oli ebaaus ja diskrimineeriv, lükates tagasi tema töölevõtmismenetluste EMEA/A/190, EMEA/A/191, EMEA/A/194, EMEA/A/195 ja EMEA/A/196 taotlused;

(2) EMEA jättis vastamata tema 15. ja 21. veebruari 2005. aasta kaebustele, mis puudutasid tema väljaarvamist värbamismenetlustest EMEA/A/194 ja EMEA/A/196; ja

(3) EMEA ei esitanud talle selgitusi tema taotluste tagasilükkamise kohta, mida ta oli EMEA-le saadetud kirjades nõudnud.

Kaebuse esitaja väitis ka, et kui ombudsman tuvastab haldusomavoli juhtumeid, tuleks vastutavate isikute suhtes võtta distsiplinaarmeetmeid. Sellega seoses teatas ombudsman kaebuse esitajale, et i) ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et ombudsman võib teavitada asjaomast ühenduse institutsiooni või asutust asjaoludest, mis seavad kahtluse alla tema töötaja käitumise distsiplinaarsest seisukohast, ning ii) kui ombudsman leiab kaebuse uurimisel, et selle sätte kohaldamine on asjakohane, teavitab ombudsman sellest Euroopa Ravimiametit.

Nõue

EMEA arvamus

EMEA esitas oma arvamuses kokkuvõtvalt järgmised märkused:

Mis puudutab töölevõtmise menetlust EMEA/A/190, siis teatas ta 15. oktoobril 2005 kaebuse esitajale, et tema kandidatuuri ei saa edasiseks läbivaatamiseks vastu võtta ja seetõttu teda vestlusele ei kutsutud. Tema väljajätmise põhjuseks oli asjaolu, et tal ei olnud tõendatud töökogemust mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas, mis oli vaba ametikoha teate kohaselt oluline nõue. novembril 2004 vastas ta kaebuse esitaja 30. oktoobri 2004. aasta kaebusele, viidates sellele, et tema taotluses puuduvad tõendid mitmekultuurilise ja mitmekeelse tausta kohta, ning märkides, et tema erialane töökogemus on omandatud ainult Kreekas.

Mis puudutab töölevõtmise menetlust EMEA/A/191, siis saatis ta 23. detsembril 2004 kaebuse esitajale kirja, milles teatas, et tema kandidatuuri ei saa edasiseks läbivaatamiseks vastu võtta ja seetõttu ei kutsutud teda vestlusele. Valikukomisjoni otsuse aluseks oli asjaolu, et kaebuse esitajal ei olnud ametikoha jaoks asjakohast töökogemust ning tal ei olnud mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas töötamise kogemust. Seejärel märkis ta, et vaba ametikoha teates oli ette nähtud, et mõlemad kriteeriumid on olulised. Kaebuse esitaja ei esitanud selle töölevõtmise menetluse kohta ühtegi kaebust.

Mis puudutab töölevõtmise menetlust EMEA/A/194, siis pidi kandidaatidel olema meditsiini-, farmaatsia- või teadusvaldkonna akadeemiline kraad, mis pidi olema omandatud pärast 1. aprilli 2001. Akadeemiline kraad pidi võimaldama juurdepääsu väljakuulutatud palgaastmele A*5. Kaebuse esitaja omandas veterinaariaalase kraadi 1997. aastal ning kuna see oli tema esimene kraad ja ta omandas selle enne 1. aprilli 2001, jäeti ta töölevõtmise menetlusest kõrvale. Kaebuse esitaja ei esitanud selle menetluse kohta ühtegi kaebust.

Mis puudutab töölevõtmise menetlust EMEA/A/195, siis teavitati kaebuse esitajat 17. jaanuaril 2005, et tema kandidatuuri ei saa edasiseks läbivaatamiseks vastu võtta ja seetõttu ei kutsutud teda vestlusele. Komisjoni otsuse aluseks oli asjaolu, et kaebuse esitajal ei olnud ametikoha jaoks asjakohast töökogemust. Kaebuse esitaja esitas 8. veebruaril 2005 selle otsuse peale kaebuse, millele EMEA vastas 2. märtsil 2005. Ta teatas kaebuse esitajale, et komitee vaatas tema taotluse läbi 21. veebruaril 2005 ja jõudis järeldusele, et tal ei ole ametikoha jaoks piisavat asjakohast kogemust. Samuti teatas ta talle, et isikuandmete kaitsega seotud põhjustel ei saa ta talle edastada teiste kandidaatide isikuandmetega seotud andmeid.

Mis puudutab töölevõtmise menetlust EMEA/A/196, siis selle menetluse taotlejatel pidi olema meditsiini, farmaatsia või muu asjakohase bioteaduste valdkonna akadeemiline kraad, mis pidi olema omandatud pärast 1. aprilli 2001. Akadeemiline kraad pidi võimaldama juurdepääsu väljakuulutatud palgaastmele A*5. Kaebuse esitaja omandas veterinaariaalase kraadi 1997. aastal ja kuna see oli tema esimene kraad, asjakohane bioteaduste kraad, mis omandati enne 1. aprilli 2001, jäeti ta töölevõtmise menetlusest kõrvale. Sellega seoses märgiti, et palgaaste A*5 on mõeldud kandidaatidele, kellel puudub töökogemus.

EMEA ei ole kunagi saanud kaebuse esitajalt ühtegi kirja, mis oleks selle otsuse edasi kaevanud. EMEA postiteenistus ei suutnud tuvastada kaebuse esitaja 15. ja 21. veebruari 2005. aasta kirjade kättesaamist. Isegi kui kirjad saadeti tähitud kirjaga, ei olnud EMEA-l ikka veel andmeid nende saabumise kohta. See on muidugi kõige kahetsusväärsem juhtum.

EMEA järeldas, et iga töölevõtmismenetluse valikukomisjon oli iga juhtumi puhul hinnanud kaebuse esitaja avaldusi vastavalt vaba ametikoha teates esitatud nõuetele. EMEA ei olnud kaebuse esitaja taotluste suhtes ebaõiglane ega diskrimineeriv ning EMEA andis kaebuse esitajale selgitusi tema taotluste tagasilükkamise kohta.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja esitas oma märkustes kokkuvõtlikult järgmised märkused:

Mis puudutab EMEA viidet „kõige kahetsusväärsemale juhtumile” seoses tema kassatsioonkaebusega töölevõtmise menetluse EMEA/A/196 kohta, siis EMEA jättis mainimata, et lisaks ühele kadumaläinud kirjale oli ka kaks kirja, millest üks puudutas menetlust EMEA/A/196 ja teine menetlust EMEA/A/194. Lisaks saadeti mõlemad kirjad tähitud kirjaga ühe nädala jooksul, st 15. ja 21. veebruaril 2005. Ta oli rääkinud Kreeka postiteenistusega, kes oli talle kinnitanud, et mõlemad kirjad olid saadetud Kreeka lennujaamast Ühendkuningriiki. Üle kümne varasema EMEA-le saadetud kirja (registreeritud või registreerimata) olid kõik jõudnud adressaatideni.

Pärast ombudsmanile kaebuse esitamist märkas ta, et tema kontaktandmed, mida kasutati EMEA-lt saadud hilisemates kirjades muude töölevõtmismenetluste kohta, olid valed. Enne kaebuse esitamist ei olnud sellist viga kunagi juhtunud. See jättis mulje, et tehti jõupingutusi, et õigustada a posteriori tema 15. ja 21. veebruari 2005. aasta kirjade „kaotamist” postivigade tõttu.

Ta lisas oma märkustele Kreeka postkontori kviitungid oma 15. ja 21. veebruari 2005. aasta tähtkirjade kohta ning koopiad EMEA viimasest neljast kirjast, milles tema kontaktandmed olid valed. Ta tegi ettepaneku, et ta teavitaks ombudsmani oma postkontorile esitatud kirjaliku taotluse tulemustest, paludes teada saada, mis tema kõnealuste kirjadega juhtus.

Menetluste EMEA/A/190 ja EMEA/A/191 kohta märkis ta, et ta oli vaidlustanud töökogemuse kriteeriumi/kvalifikatsiooni mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas ning et ei olnud täpsustatud, kuidas seda kogemust tõendada ja millest see võiks koosneda. Lisaks ei ilmnenud seda nõuet hilisemates EMEA värbamismenetlustes. Võttes arvesse EMEA värbamispoliitikat, mille kohaselt käsitatakse töökogemusena kõiki pärast kraadi omandamist läbitud õpinguid, mida tõendab tööga seotud kraad, oleks tulnud tema nelja ja poole aasta pikkust meditsiiniõpinguid tunnustada töökogemusena. Kõnealune värbamispoliitika kehtis kuni selle läbivaatamiseni 5. jaanuaril 2005.

Kaebuse esitaja väitis ka, et menetlusi EMEA/A/194 ja EMEA/A/196 käsitlevates töölevõtmise teadaannetes ei olnud kordagi nimetatud mõistet „esimene aste”, vaid üksnes mõistet „pärast 1. aprilli 2001 omandatud aste”. Töölevõtmise teated olid valikukomisjonile siduvad. Ombudsmani käsitletud juhtumid (428/98/JMA, 464/98/JMA, 2240/2003/(AJ)TN ja 1523/2002/GG) näitasid selgelt, et nõue, et A*5 ametikohtadele töölevõtmise menetluse algatamise kuupäeval peab kandidaadil olema kraad, mis ei ole vanem kui kolm aastat, oli põhjendatud argumendiga, et institutsioon soovis, et kandidaatidel oleksid „hiljutised” teadmised. Arstikraadi sai ta 19. juulil 2002. Töökogemus, millele ta tugines, koosnes tema 15 kuu pikkusest töökogemusest arstina pärast nimetatud kraadi omandamist, st 11. novembrist 2002 kuni 23. veebruarini 2004. Ta leidis, et kuna ta jäeti menetlustest EMEA/A/194 ja EMEA/A/196 kõrvale, karistati teda teise, nimelt meditsiinialase kraadi omandamise eest. Sellega rikkus EMEA Lissaboni strateegiat ning ELi poliitikat jätkuõppe ja -koolituse valdkonnas.

Mis puudutab töölevõtmise menetlust EMEA/A/195, millel olid samad nõuded kui menetlustel EMEA/A/194 ja EMEA/A/196, siis tunnustati tema meditsiinilist kraadi, kuid ta jäeti menetlusest kõrvale, sest võrreldes teiste kandidaatidega ei peetud tema 15-kuulist töökogemust arstina ametikohal asjakohaseks. Selle seisukohaga ei saanud siiski nõustuda. Kuna Kreeka arst kannab ainuvastutust mis tahes kahjuliku mõju eest, mida tema väljakirjutatud ravim võib patsiendile avaldada, teavitab arst Kreeka riiklikku ravimiorganisatsiooni ravimite kõrvaltoimetest. Lisaks peab Kreeka arstil juba määratluse kohaselt olema väga head teadmised ravimialastest õigusaktidest. Kaebuse esitaja märkis veel, et EMEA ei esitanud teavet ega vastanud tema 8. veebruari 2005. aasta kaebuses esitatud küsimustele.

Seetõttu jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde, väites, et lisaks ebaõiglusele, diskrimineerimisele, haldusrikkumistele, vastamata jätmisele ja teabe andmisest keeldumisele ei järginud EMEA ka Euroopa hea haldustava eeskirja.

Ombudsmani jõupingutused sõbraliku lahenduse saavutamiseks

Pärast arvamuse ja tähelepanekute hoolikat kaalumist ei olnud ombudsman veendunud, et EMEA oli kaebuse esitaja väidetele adekvaatselt vastanud. Asjakohaste küsimuste põhjendatud analüüsi põhjal tegi ta kooskõlas ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 5 EMEA-le ettepaneku leida sõbralik lahendus. Täpsemalt tegi ombudsman ettepaneku, et EMEA:

(1) võiks kaaluda kaebuse esitaja tõstatatud probleemi nõuetekohast käsitlemist seoses töölevõtmise teadaande nõudega, mille alusel tema töölevõtmismenetluse EMEA/A/190 taotlust ei rahuldatud;

(2) võiks uuesti läbi vaadata otsuse lükata tagasi kaebuse esitaja töölevõtmismenetluste EMEA/A/194 ja EMEA/A/196 taotlused. Kui EMEA pärast sellist läbivaatamist kinnitab oma eespool nimetatud otsust, palutakse EMEA-l esitada selle kohta mõjuvad ja piisavad põhjendused;

(3) võiks kaaluda kaebuse esitaja töölevõtmise menetlusest EMEA/A/195 kõrvalejätmise otsuse piisavat põhjendamist;

(4) võiks kaaluda kaebuse esitajale teabe andmist, mida ta taotles oma 8. veebruari, 15. veebruari ja 21. veebruari 2005. aasta kirjades ning mida ta ei ole veel saanud (või ei ole saanud seoses eespool punktides 2 ja 3 esitatud ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekute võimaliku vastuvõtmise ja rakendamisega EMEA poolt). Teise võimalusena, kui EMEA otsustab seda teavet kaebuse esitajale mitte esitada, võib ta kaaluda mõjuvate ja piisavate põhjenduste esitamist selle teabe esitamata jätmiseks.

Oma vastuses ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule märkis EMEA, et on kaebuse esitaja taotlused läbi vaadanud. Ta viitas läbivaatamise tulemustele, mille põhjal ta jäi oma seisukoha juurde, et ta ei tegutsenud kaebuse esitaja taotlusi tagasi lükates ebaõiglaselt. Oma märkustes EMEA vastuse kohta väljendas kaebuse esitaja rahulolematust selle üle, kuidas EMEA oli tema juhtumit käsitlenud, ja esitas teatavaid argumente, mille alusel ta jäi oma kaebuse juurde.

Otsus

1 Väide ebaõigluse ja diskrimineerimise kohta seoses sellega, et EMEA lükkas tagasi kaebuse esitaja kandideerimisavaldused värbamismenetlustes EMEA/A/190, EMEA/A/191, EMEA/A/194, EMEA/A/195 ja EMEA/A/196

1.1 Värbamisteade EMEA/A/190, mis käsitleb ametikohta "Administraator (teaduslik), inimtervishoius kasutatavate ravimite üksus, loa saamisele eelnev hindamine, ohutus ja tõhusus/teaduslik nõustamine ja harva kasutatavad ravimid (A*5)"(2), tingimusel et "täielikud tingimused, ametijuhendid ja vajalik kandideerimisvorm tuleks alla laadida EMEA veebisaidilt (...)". Vastavalt asjaomastele tingimustele (mis on esitatud kaebuse esitaja ja EMEA esitatud dokumentides) „peavad taotlejad (...) lisama oma taotlusele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad järgmist: (...) mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas töötamise kogemus.”

1.2 EMEA teatas 15. oktoobri 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale, et valikukomisjon ei olnud tema kandidatuuri edasiseks läbivaatamiseks vastu võtnud, sest see "ei vastanud tähtajaks kõigile vaba ametikoha teates loetletud tingimustele."30. oktoobri 2004. aasta kirjaga esitas kaebuse esitaja eespool nimetatud otsuse peale kaebuse ja palus tema kandidatuur uuesti läbi vaadata. Kaebuse esitaja märkis oma kaebuses, et „mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas töötamise kogemust peetakse kõigi ELi ametite konkursside puhul soovitavaks või täiendavaks eeliseks, mitte oluliseks nõudeks, eriti ajutiste töötajate palgaastmega AD5 – AD7 seotud konkursside puhul.” EMEA märkis oma 15. novembri 2004. aasta vastuses, et i) valikukomisjon oli kaebuse esitaja menetlusest kõrvale jätnud, kuna tema kogemus oli omandatud ainult Kreekas ning tal puudus igasugune mitmekultuuriline ja -keelne kokkupuude; ning ii) konkreetse töölevõtmise menetluse kuulutuses oli märgitud, et see element on oluline kriteerium.

1.3 Ombudsmanile esitatud kaebuses vaidlustas kaebuse esitaja tema väljajätmise kui ebaõiglase ja diskrimineeriva. Sellega seoses palus ta EMEA-l vastata järgmistele küsimustele: i) milline oli erinevus töölevõtmise teadaannetes EMEA/A/190 ja EMEA/A/191 nimetatud ametikohtade ja järgnevates töölevõtmise menetlustes välja kuulutatud sarnaste ametikohtade (3) vahel, mis muutis töökogemuse mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas vajalikuks kvalifikatsiooniks ainult endiste ametikohtade jaoks, ning ii) kas selliste ametikohtade puhul oli poliitiliselt ja õiguslikult korrektne nõuda töökogemust mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas? Oma arvamuses kaebuse kohta kordas EMEA, et töökogemus mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas on asjaomase vaba ametikoha teate kohaselt oluline nõue. Kaebuse esitaja tuletas oma märkustes meelde, et ta oli vaidlustanud töökogemuse kriteeriumi/kvalifikatsiooni mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas ning et EMEA ei olnud täpsustanud, kuidas seda kogemust saaks tõendada ja millest see võiks koosneda.

1.4 Oma analüüsi asjakohases osas, mis sisaldub sõbraliku lahenduse ettepanekus, märkis ombudsman esiteks, et kaebuse esitaja ei ole väitnud, et i) tal on "mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas töötamise kogemus"ja ii) ta on EMEA-le esitatud taotluses esitanud sellist kogemust tõendavad dokumentaalsed tõendid. Kaebuse esitaja on pigem otseselt vaidlustanud asjaomased töölevõtmismenetluse nõuded. Sellega seoses märkis ombudsman, et EMEA-l on ulatuslik kaalutlusõigus kõnealuse töölevõtmise menetlusega seotud ametikoha jaoks nõutava kvalifikatsiooni kindlaksmääramisel (4). Kaebuse esitaja tõstatatud küsimus seisneb sisuliselt selles, kas EMEA ületas selles kontekstis talle antud ulatusliku kaalutlusõiguse piire, nõudes kõnealusel ametikohal töötamise kogemust (dokumentaalseid tõendeid) mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas. Sellega seoses on kaebuse esitaja väitnud, et sellist töökogemust tuleks pidada eeliseks või eeliseks, mitte eeltingimuseks, juhtides tähelepanu sellele, et see oli nii varasemates EMEA värbamismenetlustes sarnastele ametikohtadele. Selle väite faktilist alust toetasid kaebusele lisatud dokumendid (vt joonealune märkus 3) ning EMEA ei olnud seda vaidlustanud (5). Lisaks ei käsitlenud EMEA ei oma vastuses kaebuse esitaja 30. oktoobri 2004. aasta kaebusele ega oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta tegelikult kaebuse esitaja tõstatatud küsimust (ja tema asjakohaseid argumente). Selle asemel tuletas ta lihtsalt meelde, et kõnealune nõue oli ette nähtud töölevõtmise teadaandes. Kuid nagu kaebuse esitaja märkis, oli vaidlusaluse nõude lisamine töölevõtmise teadaandesse võimalik haldusomavoli juhtum. Seejärel võib kaebuse esitaja väljajätmine kõnealusest töölevõtmise menetlusest selle nõude täitmata jätmise tõttu olla ka haldusomavoli juhtum. Seega võib see, kui EMEA lahendab kaebuse esitaja tõstatatud küsimuse lihtsalt viitega kõnealuse nõude lisamisele töölevõtmise teadaandesse, olla haldusomavoli juhtum. Neil asjaoludel osutas ombudsman oma eespool esitatud sõbraliku lahenduse ettepanekule (1).

1.5 EMEA märkis oma vastuses, et ta vaatab kaebuse esitaja taotluse uuesti läbi. Asjaomase konkursiteate kohaselt peab kandidaat tõendama vähemalt kolmeaastast erialast töökogemust konkursiteates kirjeldatud ametiülesannetega hõlmatud valdkonnas. Kaebuse esitaja ei vastanud sellele olulisele nõudele, sest vastavalt sellele, mida ta oli oma taotluses märkinud, oli tal üksnes töökogemus üldarstina ja Kreeka armee meditsiiniteenistuses. EMEA tööd reguleerivad ravimialased õigusaktid käsitlevad konkreetselt ravimi väljatöötamist ja järelevalvet. Arsti väljaõpe ja töökogemus patsientide kliinilise diagnoosi ja ravi kohta kohalikus või haiglas ei ole EMEAs töötamise seisukohast otseselt oluline, sest ravimite väljatöötamine ei ole arstide tavapärase kliinilise töö automaatne osa. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes oma väite juurde.

1.6 Ombudsman tuletab meelde, et töölevõtmise teadaandes EMEA/A/190 käsitleti „administraatori (teadustöötaja), inimtervishoius kasutatavate ravimite üksuse, loa andmisele eelneva hindamise, ohutuse ja tõhususe / teadusliku nõustamise ja harva kasutatavate ravimite (A*5)” ametikohta.

„Tsentraliseeritud menetluse toimikute ja nende muudatuste ja/või teadusnõustamise ja/või harva kasutatavate ravimite määramisega seotud tegevustega seotud menetluste haldamine, teadusliku, tehnilise ja haldustoe pakkumine projektidele, millesse on kaasatud ameti komiteed ja eksperdirühmad, koostöö raportööride/koordinaatoritega ning objektiivsete teaduslike arvamuste koostamiseks ja nende ametlikuks heakskiitmiseks vajalike tegevuste ajakavade kooskõlastamine.”

Lisaks on samas teates märgitud, et „nendele ametikohtadele kandideerijad peavad lisama kandideerimisavaldusele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad (...) vähemalt kolmeaastast erialast töökogemust (...) eespool nimetatud ametiülesannete kirjeldusega hõlmatud valdkonnas.” Sellega seoses märgitakse, et EMEA-l oli märkimisväärne kaalutlusõigus selle hindamisel, kas kandidaatide tõendatud erialane töökogemus oli asjaomas(t)e ametikohta(de) ametiülesannete seisukohast asjakohane (6). Võttes arvesse eespool öeldut, EMEA esitatud asjakohaseid argumente, kaebuse esitaja tähelepanekuid ja tema taotluses esitatud töökogemust, leiab ombudsman, et EMEA ei ole ilmselgelt ületanud oma eespool nimetatud kaalutlusõiguse piire, jõudes eespool punktis 1.5 nimetatud järeldusele. Seetõttu leiab ta, et kaebuse esitaja taotluse tagasilükkamine sellel alusel ei tundu olevat ebaõiglane. Kaebuse esitaja väidet ei ole seega asjakohases osas põhjendatud.

1.7 Siiski tuleb märkida, et Euroopa Ravimiamet põhjendas kaebuse esitaja kandidatuuri tagasilükkamist esialgu sellega, et tal ei olnud mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamise kogemust, kuigi selline kogemus oli nõutud vastavas töölevõtmise teadaandes. EMEA tuginemine töölevõtmisteate teisele nõudele (vähemalt kolmeaastase töökogemuse olemasolu asjaomase ametikoha ametiülesannete valdkonnas) on tema seisukohas uus element. See asjaolu võib siiski õigustada EMEA otsust kaebuse esitaja taotlus tagasi lükata, kuid ei näi kajastavat head haldustava selle kohta, kuidas nõuetekohaselt täita oma kohustust sellist otsust piisavalt põhjendada (7). Ombudsman teeb asjakohase märkuse oma otsuses käesoleva uurimise lõpetamise kohta.

1.8 Oma vastuse asjakohases osas ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule märkis EMEA samuti, et ta võttis teadmiseks tema märkused mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas töötamise kogemuse nõude kohta. Sellega seoses märkis ta, et tal on mitmekultuuriline töökeskkond nii oma töötajate kui ka poolte jaoks, kellega ta ametialaselt suhtleb. Ta märkis ka, et tema arvates on asjakohane, et taotlejal, kes soovib tema heaks töötada, on teatav mitmekultuuriline kokkupuude/kogemus. Võttes arvesse neid EMEA avaldusi, mis näivad olevat mõistlikud, ja asjaolu, et EMEA-l oli ulatuslik kaalutlusõigus, kui ta määras asjakohases töölevõtmise teadaandes kindlaks asjaomasele ametikohale, sealhulgas vaidlusalusele ametikohale nõutava kvalifikatsiooni, ei tuvasta ombudsman, et EMEA oleks selles kontekstis teinud ilmse hindamisvea (8). Võttes arvesse ka eespool punktis 1.6 esitatud järeldust, ei pea ombudsman selle küsimuse edasist uurimist õigustatuks.

Ombudsman märgib siiski ka, et hea halduse põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa hea halduse tava eeskirja artikli 10 lõikes 1, nõuavad, et EMEA näitaks oma töölevõtmismenetlustes sellise osalemistingimuse nõudmise üle otsustamisel üles asjakohast järjepidevust. Käesoleval juhul ei ole EMEA selgitanud, miks seda osalemistingimust ei olnud teistes samal ajal avaldatud töölevõtmise teadaannetes, mis käsitlesid näiliselt sarnaseid ametikohti, kuigi kaebuse esitaja palus tal seda teha ja ombudsman palus tal seda teha. Neil asjaoludel teeb ombudsman käesoleva uurimise lõpetamise otsuses asjakohase märkuse.

Värbamismenetlus EMEA/A/191

1.9 Värbamisteade EMEA/A/191, mis käsitleb ametikohta "Administraator (teaduslik), inimtervishoius kasutatavate ravimite üksus, loa saamisele eelnev hindamine, ravimikvaliteet (A*5)"(9), tingimusel et "täielikud tingimused, ametijuhendid ja vajalik kandideerimisvorm tuleks alla laadida EMEA veebisaidilt (...)". Vastavalt asjaomastele tingimustele, mis on esitatud kaebuse esitaja ja EMEA esitatud dokumentides, vastutab turgu valitsev ettevõtja järgmise eest:

„[...] tsentraliseeritud toimikuid ja nende muudatusi käsitlevate menetluste korraldamine, teadusliku, tehnilise ja haldustoe pakkumine projektidele, millesse on kaasatud ameti komiteed ja eksperdirühmad, koostöö raportööride/koordinaatoritega ning objektiivsete teaduslike arvamuste koostamiseks ja nende ametlikuks heakskiitmiseks vajalike tegevuste ajakavade kooskõlastamine. (...) Kandidaadid [...] peavad lisama oma avaldusele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad järgmist: (...) vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus eespool nimetatud ametiülesannete kirjeldusega hõlmatud valdkonnas pärast tähtpäevaks nõutava asjakohase kraadi omandamist; (...) mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas töötamise kogemus.”

1.10 EMEA teatas 23. detsembri 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale, et valikukomisjonil ei olnud võimalik tema kandidatuuri vastu võtta, sest "intervjuule valiti ainult need taotlejad, kelle teadmised ja töökogemus olid [EMEA] jaoks kõige asjakohasemad."EMEA selgitas oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta,(10) et selle otsuse aluseks oli asjaolu, et kaebuse esitajal ei olnud ametikoha jaoks vajalikku asjakohast töökogemust ning et tal ei olnud kogemusi töötamisel mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas. Seejärel märkis ta, et vaba ametikoha teates oli ette nähtud, et mõlemad kriteeriumid on olulised. EMEA arvamusele lisatud valikukomisjoni hindamislehest nähtub, et kaebuse esitaja ei vastanud kahele eespool nimetatud tingimusele, ning see sisaldab vastavalt märkusi „EI OLE OLULINE TÖÖVÕIMALUS” ja „EI OLE NING SELLE TÖÖVÕIMALUS”.

1.11 Nagu ombudsman on kõnealuse juhtumi sõbraliku lahenduse ettepanekus juba märkinud, põhines EMEA vaidlustatud otsus sõltumatul alusel, et kaebuse esitajal ei olnud töökogemust kõnealuse ametikoha ülesannete kirjeldusega hõlmatud valdkonnas. Lisaks ei vaidlustanud kaebuse esitaja ombudsmanile esitatud kaebuses ega oma märkustes konkreetselt selle arutluskäigu nõuetekohasust (11). Neil asjaoludel ei tuvastanud ombudsman juhtumi selle aspektiga seoses kaebuse esitaja väitele vastavat haldusomavoli juhtumit. Ombudsman kordab oma sõbraliku lahenduse ettepanekus tehtud järeldust.

Värbamismenetlused EMEA/A/194 ja EMEA/A/196

1.12 Kaebuse esitaja ja EMEA esitatud dokumentide kohaselt peavad kandidaadid käesoleva värbamismenetluse raames tõendama, et neil on "meditsiini, farmaatsia või [muu asjakohase eluteaduse] erialal omandatud kõrgharidus, mis peab olema omandatud pärast 1. aprilli 2001."(12)

1.13 Nagu on märgitud EMEA arvamuses käesoleva kaebuse kohta, sai kaebuse esitaja veterinaariaalase kraadi 1997. aastal ning kuna see oli tema esimene kraad ja omandati enne 1. aprilli 2001, jäeti ta kahest töölevõtmise menetlusest välja. Kaebuse esitaja ei nõustunud oma märkustes EMEA põhjendustega. Ta väitis, et i) asjaomased töölevõtmise teadaanded on valikukomisjonile siduvad; ii) nendes teatistes ei olnud kusagil mainitud mõistet "esimene aste", vaid ainult pärast 1. aprilli 2001 saadud mõistet "kraad"; iii) ta oli saanud arstikraadi 19. juulil 2002.

1.14 Oma analüüsi asjakohases osas, mis sisaldus tema sõbraliku lahenduse ettepanekus, märkis ombudsman järgmist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töölevõtmise teadaande peamine ülesanne anda konkursile kandideerimisest huvitatud isikutele võimalikult täpset teavet ametikohale kandideerimise tingimuste kohta, et nad saaksid otsustada, kas nad peaksid sellele ametikohale kandideerima. Konkursiteade moodustab töölevõtmise menetluse õigusliku raamistiku (13). Sellega seoses märkis Esimese Astme Kohus kohtuasjas T-158/89 (14):

„23 Kontrollikoda leiab, et arvesse tuleks võtta ka seda, et vaatamata oma kaalutlusõigusele on konkursikomisjon seotud avaldatud konkursiteate sõnastusega. Personalieeskirjade kohaselt on konkursiteate põhiülesanne just nimelt anda huvitatud isikutele võimalikult täpset teavet ametikohale kandideerimise tingimuste kohta, et nad saaksid esiteks otsustada, kas nad peaksid sellele ametikohale kandideerima (Euroopa Kohtu 10. juuli 1979. aasta otsus kohtuasjas 255/78: Anselme vs. komisjon, EKL 1979, lk 2323; eespool viidatud kohtuotsus Ruske, ja Euroopa Kohtu 8. juuli 1983. aasta otsus kohtuasjas 289/81: Mavridis vs. parlament, EKL 1983, lk 1731), ning teiseks otsustada, millised tõendavad dokumendid on konkursikomisjoni menetluse jaoks olulised ja tuleb seetõttu lisada kandideerimisavaldusele.

24 Personalieeskirjade III lisa artikli 5 esimeses lõigus ette nähtud süsteem kaotaks oma sisu, kui valikukomisjon võiks selle artikli neljanda lõigu alusel kohaldada nõudeid, mida konkursiteates ei ole, ja seega minna kaugemale kandidaatide võrdlevast hindamisest nõutava kvalifikatsiooni alusel. (...)

25 Sellest tuleneb, et valikukomisjonil ei ole õigust jätta kandidaati katsetelt kõrvale põhjusel, et ta ei vasta konkursiteates nimetamata nõudele."(15)

Sellest hoolimata näib, et EMEA valikukomisjon on käesoleval juhul nii toiminud. Lükates kaebuse esitaja taotlused tagasi arvamuses esitatud põhjustel, kohaldas EMEA sisuliselt abikõlblikkuse kriteeriumi, mille kohaselt juhul, kui kandidaat tõendab, et tal on rohkem kui üks akadeemiline kraad, mida võib pidada asjakohaseks meditsiini, farmaatsia või (muu asjakohase elu)teaduse valdkonnas, oleks esimene (kronoloogiliselt) omandatud kraad tulnud omandada pärast 1. aprilli 2001. Sellist reeglit ei saa siiski mõistlikult tuletada eespool nimetatud etteteatamise nõudest. Pealegi ei ole seda asjaomastes teatistes kusagil mujal mainitud. Neil asjaoludel jõudis ombudsman esialgsele järeldusele, et EMEA otsused jätta kaebuse esitaja välja värbamismenetlustest EMEA/A/194 ja EMEA/A/196 olid ebaõiglased, kuna need ei olnud põhjendatud. Need otsused võivad seega kujutada endast haldusomavoli juhtumeid. Selle esialgse järelduse põhjal sõnastas ombudsman oma sõbraliku lahenduse ettepaneku punkti 2. Ombudsman tegi ettepaneku, et EMEA võiks uuesti läbi vaadata otsuse lükata tagasi kaebuse esitaja taotlused valikumenetlustes EMEA/A/194 ja EMEA/A/196. Kui EMEA pärast sellist läbivaatamist oma eespool nimetatud otsust kinnitab, paluti EMEA-l esitada selle kohta mõjuvad ja piisavad põhjendused.

1.15 Oma vastuses ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule nõustus EMEA, et kaebuse esitaja vastab nendes värbamismenetlustes osalemise hariduskriteeriumile. Teda ei kutsutud siiski vestlusele, kuna tema töökogemus üldarstina ja Kreeka sõjaväe meditsiiniteenistuses ei olnud asjaomastel ametikohtadel asjakohane. Kaebuse esitaja vaidlustas oma märkustes selle järelduse ja jäi oma väite juurde. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et EMEA ei olnud vastanud tema argumendile, et tema kolleeg, kellel on sarnane kvalifikatsioon ja kogemus, oli kutsutud vestlusele.

1.16 Ombudsman tuletab meelde, et töölevõtmise teadaanne EMEA/A/194 puudutas "administraatori (teadustöötaja), EudraVigilance'i, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa saamise järgse hindamise üksuse (A*5)"ametikohta. Selles teates loetleti 12 ülesannet või tegevusvaldkonda, mille eest vastutab turgu valitsev ettevõtja (16). Teatises EMEA/A/194 ei nõutud konkreetset töökogemust nendes valdkondades. Ta märkis lihtsalt, et:

„Edukatel kandidaatidel on tõenäoliselt taust järgmistes valdkondades: ravimiohutuse järelevalve ja/või farmaatsiatooted regulatiivses keskkonnas või farmaatsiatööstuses; IT-alane pädevus, eelkõige ravimiohutuse järelevalve andmebaasi kasutamisel; meeskonnatöö kogemus; Hea suuline ja kirjalik suhtlemisoskus.

Oma vastuses sõbraliku lahenduse ettepanekule jõudis EMEA eespool nimetatud järeldusele, olles võtnud arvesse „ravimijärelevalve valdkonna ametikohale esitatavaid nõudeid”. Sellega seoses ei viidanud ta siiski konkreetselt töölevõtmisteatele, mis, nagu eespool märgitud, ei sisalda ühtegi sätet, mis nõuaks töökogemust ravimijärelevalve valdkonnas. Lisaks ei käsitlenud EMEA üldse kaebuse esitaja väidet, et tema kolleeg, kellel on sarnane taust Kreekas, kutsuti vestlusele. Eespool toodut arvesse võttes leiab ombudsman, et EMEA ei ole ikka veel esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi oma otsusele lükata tagasi kaebuse esitaja kandidatuur töölevõtmise teadaandes EMEA/A/194 väljakuulutatud ametikohale. Seega on tegemist haldusomavoli juhtumiga.

1.17 Lisaks tuletab ombudsman meelde, et töölevõtmise teadaanne EMEA/A/196 puudutas "administraator (teaduslik), ravimiohutuse järelevalve, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa saamise järgse hindamise üksus (A*5)"ametikohta. Selles teates loetleti seitse ülesannet või tegevusvaldkonda, mille eest vastutab turgu valitsev ettevõtja (17). Töölevõtmisteates ei nõutud nende valdkondadega seotud konkreetset töökogemust. Ta märkis lihtsalt, et:

Edukatel kandidaatidel on tõenäoliselt kogemusi ja oskusi järgmistes valdkondades: ravimiohutuse järelevalve ja/või farmaatsiatooted regulatiivses keskkonnas või farmaatsiatööstuses; IT-alane pädevus, eelkõige ravimiohutuse järelevalve andmebaasi kasutamisel; Epidemioloogia põhiteadmised; meeskonnatöö keskkonnas töötamine; Hea suuline ja kirjalik suhtlemisoskus.

Oma vastuses sõbraliku lahenduse ettepanekule märkis EMEA, et kaebuse esitajat ei kutsuta vestlusele, kuna tema töökogemus „ei vasta asjaomase ametikoha töö laadile“. Siiski ei viidanud ta selles osas konkreetselt töölevõtmisteatele, mis, nagu eespool märgitud, ei sisalda ühtegi sätet, mis nõuaks töökogemust, mis vastaks selles teates loetletud ülesannete laadile. Lisaks ei käsitlenud EMEA üldse kaebuse esitaja väidet, et tema kolleeg, kellel on sarnane ametialane taust Kreekas, kutsuti vestlusele. Eespool toodut arvesse võttes leiab ombudsman, et EMEA ei ole ikka veel esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi oma otsusele lükata tagasi kaebuse esitaja kandidatuur töölevõtmise teadaandes EMEA/A/196 väljakuulutatud ametikohale. Seega on tegemist haldusomavoli juhtumiga.

Värbamismenetlus EMEA/A/195

1.18 Asjaomases teates on märgitud, et käesoleva töölevõtmise menetluse edukad kandidaadid:

„Meil on tõenäoliselt kogemusi ja oskusi järgmistes valdkondades:

• Teadusalane koolitus tervishoiu valdkonnas (meditsiin, apteek) või muudes bioteadustes
• Inimravimite kogemus reguleerivas ametis või tööstuses
• Põhiteadmised ühenduse farmaatsiaalastest õigusaktidest
• Projektijuhtimise tugi
• Töötamine meeskonnakeskkonnas
• Hea suuline ja kirjalik suhtlemisoskus.

Teatises ei olnud ühtegi sätet, mis nõuaks selles loetletud ülesannete laadile vastavat töökogemust.

1.19 EMEA teatas 17. jaanuari 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et valikukomisjon ei saanud tema kandidatuuri vastu võtta, sest "ainult taotlejad leidsid pärast taotlejate üksikasjalikku võrdlemist, et neil on [EMEA] jaoks kõige asjakohasemad teadmised ja töökogemus, ning nad valiti vestlusele."8. veebruari 2005. aasta kirjas palus kaebuse esitaja oma kandidatuuri uuesti läbi vaadata. Ta märkis, et pärast suulist suhtlust EMEA personaliosakonnaga leidis ta, et: i) tema õpinguid ei olnud õigesti hinnatud ja hinnatud; ii) tema kraadid olid võrdsustatud teiste tunnustatud madalama astme koolide kolmeaastaste kraadidega; iii) tema tööd veterinaarravimite väljakirjutamise õigusega veterinaararstina on alahinnatud; iv) kahtluse alla seati tema teadmised ravimeid käsitlevatest õigusaktidest ja ravimite valdkonnast, mis ei olnud kooskõlas tema töö eesmärgiga; v) tema kandidatuuri ei olnud nõuetekohaselt hinnatud seoses väljakuulutatud ametikoha kohustuste ja EMEA rolliga. Lisaks palus kaebuse esitaja, et teda teavitataks kohaldatud valikukriteeriumidest, nende kaalust, tema hindamisest ja palgaastme määramisest, vestlusele kutsutud kandidaatide täpsest profiilist ja kvalifikatsioonist ning konkursil osalenud kandidaatide arvust.

1.20 EMEA teatas 2. märtsi 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et i) 21. veebruaril 2005 esitati tema kandidatuur valikukomisjonile teist korda; ii) komitee hindas tema taotlust üksikasjalikult ja võrdles kõiki elemente teiste kandidaatidega, kes olid esitanud taotluse ja kutsutud vestlusele; iii) komitee kinnitas, et võrreldes kõigi teiste kandidaatidega ei ole tal avaldatud ametikoha jaoks piisavat asjakohast kogemust; iv) isikuandmete kaitsega seotud põhjustel ei olnud lubatud väljastada kandidaatide isikuandmetega seotud andmeid. Oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta viitas EMEA kaebuse esitajale saadetud eespool nimetatud 17. jaanuari 2005. aasta ja 2. märtsi 2005. aasta kirjadele. Ta lisas ka kaebuse esitajat käsitleva hindamislehe (mille allkirjastas valikukomisjoni esimees). Hindamisleht sisaldab jaotist, mis, välja arvatud selle viimane lause („Hea suuline ja kirjalik suhtlemisoskus”), kordab eespool punktis 1.12 tsiteeritud teksti. Väljendit „Teadusalane koolitus tervishoiu valdkonnas (meditsiin, apteek) või muudes bioteadustes” sisaldava kasti kõrval on märgitud „X”, millele on lisatud märkus „Puuduvad asjakohased kogemused”. Ülejäänud neljale valdkonnale viitavate lahtrite kõrval ei ole märke ega märkusi.

1.21 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et ta jäeti menetlusest kõrvale, sest võrreldes teiste kandidaatidega ei peetud tema 15-kuulist töökogemust arstina ametikoha jaoks asjakohaseks. Selle seisukohaga ei saa siiski nõustuda. Kuna Kreeka arst kannab ainuvastutust mis tahes kahjulike mõjude eest, mida tema väljakirjutatud ravim võib patsiendile avaldada, teavitab arst Kreeka riiklikku ravimiorganisatsiooni ravimite kõrvaltoimetest. Lisaks peab Kreeka arstil juba määratluse kohaselt olema väga head teadmised ravimialastest õigusaktidest. Kaebuse esitaja märkis veel, et EMEA ei esitanud teavet ega vastanud tema 8. veebruari 2005. aasta kaebuses esitatud küsimustele.

1.22 Oma analüüsi asjakohases osas, mis sisaldus tema sõbraliku lahenduse ettepanekus, märkis ombudsman järgmist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab EÜ asutamislepingu artikliga 190 nõutav põhjendus vastama asjaomase akti olemusele ning sellest peab selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema akti andnud institutsiooni arutluskäik. Seda tuleks teha nii, et asjaomastel isikutel oleks võimalik teada saada meetme põhjused ja hõlbustada selle läbivaatamist. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata vastavalt juhtumi asjaoludele, eelkõige akti sisule, põhjenduste laadile ning huvile, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, selgituste saamiseks (18). Täpsemalt on töölevõtmise menetluse raames põhjendamiskohustuse eesmärk eelkõige tagada kandidaatidele, et menetlus viidi läbi õiglaselt ja eelistamiseta,(19) järgides nõuetekohaselt kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte(20).

Käesoleva juhtumi puhul ei täitnud EMEA kaebuse esitaja 8. veebruari 2005. aasta kirjale vastates eespool nimetatud nõuet. EMEA üksnes kinnitas, et võrreldes vestlusele kutsutud kandidaatidega ei olnud kaebuse esitajal kõnealuse ametikoha jaoks piisavat asjakohast kogemust. See avaldus on sõnastatud ainult üldiselt, viitamata konkreetselt kaebuse esitaja kogemusele võrreldes vestlusele kutsutud kandidaatide kogemusega. Võttes arvesse töölevõtmise teadaande asjakohaseid sätteid, ei selgitata avalduses piisavalt vaidlustatud kõrvalejätmise otsust ega võimaldata kontrollida, kas see otsus oli õiglane ja mittediskrimineeriv. EMEA väide, et isikuandmete kaitse kaalutlustel ei olnud tal lubatud edastada kaebuse esitajale mingeid andmeid (teiste) kandidaatide isikuandmete kohta, ei selgita rahuldavalt eespool nimetatud ebaõnnestumist. Seda seetõttu, et esiteks ei näi EMEA olevat ette näinud võimalust esitada see teave viisil, mis ei avalikustaks andmesubjekti isikut. Teiseks, isegi kui kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (21) (edaspidi "määrus 45/2001"), ei sisalda käesolev määrus üldist keeldu edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele, vaid võimaldab sellist edastamist teatavatel tingimustel. Sellega seoses on eriti asjakohased määruse artiklid 8 ja 9. EMEA ei ole selgitanud, kuidas ta konkreetsel juhul määruse asjakohaseid sätteid kohaldas, pidades eelkõige silmas eespool nimetatud kohustust põhjendada oma vaidlustatud otsust. EMEA suutmatust esitada selle otsuse kohta piisavaid selgitusi ei parandatud käesoleva uurimise käigus EMEA arvamuse ega sellele lisatud dokumentide abil. Nendel asjaoludel järeldas ombudsman, et EMEA vaidlustatud otsust võib pidada haldusomavoli juhtumiks, kui a) see ei ole piisavalt põhjendatud ja b) see ei võimalda kontrollida selle õiglast ja mittediskrimineerivat iseloomu. Seega soovitas ombudsman oma sõbraliku lahenduse ettepanekus, et EMEA võiks kaaluda piisavate põhjenduste esitamist kaebuse esitaja töölevõtmise menetlusest EMEA/A/195 kõrvalejätmise otsuse kohta.

1.23 EMEA märkis oma vastuses, et ta vaatab kaebuse esitaja taotluse läbi ja teda ei kutsuta vestlusele, sest tema töökogemus „ei ole piisav üksnes asjaomase ametikoha jaoks“. Võttes arvesse eespool punktides 1.18 ja 1.22 esitatud märkusi, ei vasta see viimane väide ilmselgelt EMEA kohustusele oma vaidlustatud otsust piisavalt põhjendada, nagu kaebuse esitaja oma märkustes märkis. Ombudsman leiab seega, et EMEA ei ole ikka veel esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi oma otsusele lükata tagasi kaebuse esitaja kandidatuur töölevõtmise teadaandes EMEA/A/195 väljakuulutatud ametikohale. Seega on tegemist haldusomavoli juhtumiga.

2 Väide, et EMEA ei esitanud kaebuse esitajale selgitusi, mida ta palus seoses tema teatavatele ametikohtadele kandideerimise taotluste tagasilükkamisega

2.1 15. veebruari 2005. aasta kirjas ja 21. veebruari 2005. aasta kirjas taotles kaebuse esitaja, et tema töölevõtmise menetluse EMEA/A/194 ja töölevõtmise menetluse EMEA/A/196 taotlus vaadataks uuesti läbi. Samuti palus ta, et teda teavitataks i) töölevõtmise teadaande tingimustest, mida ta ei täitnud; ii) valikukriteeriumid ja nende osakaal; iii) vestlusele kutsutud kandidaatide profiil ja kvalifikatsioon; ning iv) kandidaatide koguarv. EMEA ei vastanud nendele kirjadele, sest nagu ta oma arvamuses märkis, ei saanud ta neid kunagi. EMEA sai käesoleva uurimise raames nende kirjade koopiad, kuna need dokumendid olid lisatud EMEA-le edastatud ombudsmanile esitatud kaebusele. Oma arvamuses kaebuse kohta esitas EMEA kaebuse esitaja poolt eespool punktis i nõutud teabe. See teave ei näi olevat vaidlustatud otsuste mõjuv põhjus (vt eespool punkt 1.14). Lisaks ei käsitletud EMEA arvamuses kaebuse kohta kaebuse esitaja teabenõuete ülejäänud osi.

2.2 Kaebuse esitaja taotles 8. veebruari 2005. aasta kirjas, et tema töölevõtmise menetluse EMEA/A/195 taotlus vaadataks uuesti läbi. Lisaks palus ta, et teda teavitataks kohaldatud valikukriteeriumidest, nende osakaalust, tema kvalifikatsiooni hindamisest ja hindamisest, vestlusele kutsutud kandidaatide täpsest profiilist ja kvalifikatsioonist ning konkursil osalenud kandidaatide arvust. EMEA kinnitas oma 2. märtsi 2005. aasta vastuses oma otsust mitte säilitada kaebuse esitaja kandidatuuri, sest võrreldes teiste kandidaatidega ei olnud tal avaldatud ametikoha jaoks piisavalt asjakohast kogemust. Lisaks märkis ta, et isikuandmete kaitsega seotud põhjustel ei ole tal lubatud väljastada andmeid kandidaatide isikuandmete kohta.

2.3 Oma analüüsi asjakohases osas, mis sisaldub sõbraliku lahenduse ettepanekus, märkis ombudsman järgmist. Hea halduse põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa hea halduse tava eeskirja artiklis 22, nõuavad, et ühenduse administratsioon annaks kodanikele teavet, mida nad on taotlenud, välja arvatud juhul, kui ta esitab mõjuvad ja piisavad põhjused seda mitte teha. Selle nõude asjakohane täitmine on seda olulisem, kui administratsiooni kohustus oma otsuseid piisavalt põhjendada (vt punkt 1.22 eespool) on selles kontekstis oluline. Ombudsman jõudis (esialgsele) järeldusele, et EMEA otsused jätta kaebuse esitaja välja värbamismenetlustest EMEA/A/194 ja EMEA/A/196 olid ebaõiglased, kuna need ei olnud põhjendatud (vt eespool punkt 1.14). Samuti tuletas ta meelde oma esialgset järeldust, et EMEA otsust jätta kaebuse esitaja töölevõtmise menetlusest EMEA/A/195 kõrvale võib pidada haldusomavoli juhtumiks, kuna see ei olnud piisavalt põhjendatud. Lisaks märkis ta, et kaebuse esitaja nõutud eespool nimetatud teave (vt eespool punktid 2.1 ja 2.2) on vähemalt osaliselt seotud EMEA otsustega arvata ta välja värbamismenetlustest EMEA/A/194, EMEA/A/195 ja EMEA/A/196. Sellega seoses hõlmas sõbraliku lahenduse ettepanek, mille ombudsman tegi eespool punktides 1.14 ja 1.22 esitatud järeldusi arvesse võttes, ka seda, et EMEA ei esitanud kaebuse esitajale nõutud asjakohast teavet. Mis puutub teabetaotluste muudesse osadesse, siis kuna EMEA ei olnud esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi nõutud teabe esitamata jätmiseks, oli ombudsmani esialgne hinnang, et EMEA vaidlustatud tegevusetus võib kujutada endast haldusomavoli juhtumit. Sellest tulenevalt tegi ombudsman oma sõbraliku lahenduse ettepanekus ettepaneku, et EMEA võiks kaaluda kaebuse esitajale teabe andmist, mida ta taotles oma 8. veebruari, 15. veebruari ja 21. veebruari 2005. aasta kirjades ning mida ta ei ole veel saanud (või ei saa seoses ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepaneku punktide 2 ja 3 võimaliku vastuvõtmise ja rakendamisega EMEA poolt). Teise võimalusena võib EMEA juhul, kui ta otsustab seda teavet kaebuse esitajale mitte esitada, kaaluda mõjuvate ja piisavate põhjenduste esitamist selle teabe esitamata jätmiseks.

2.4 Oma vastuses ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule kordas EMEA vaid, et on kahetsusväärne, et ta ei ole saanud kaebuse esitaja kirju. Sellega seoses tuletab ombudsman esiteks meelde, et EMEA pidi saama enne käesoleva kaebuse esitamist kaebuse esitaja 8. veebruari 2005. aasta kirja, kuna ta vastas sellele 2. märtsil 2005. Lisaks pidi EMEA saama käesoleva uurimise raames koopia kaebuse esitaja 15. veebruari ja 21. veebruari 2005. aasta kirjadest. Võttes arvesse neid asjaolusid ja eespool punktides 2.1–2.3 esitatud märkusi, leiab ombudsman, et EMEA ei ole esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi selle kohta, miks ta ei esitanud kaebuse esitajale nendes kirjades nõutud teavet, mis puudutab vähemalt osaliselt EMEA otsuseid jätta ta värbamismenetlustest EMEA/A/194, EMEA/A/195 ja EMEA/A/196 kõrvale. Seega hõlmab see väljajätmine haldusomavoli juhtumit.

3 Väide, et EMEA ei vastanud kaebuse esitaja 15. ja 21. veebruari 2005. aasta kaebustele, mis puudutasid tema väljaarvamist töölevõtmise menetlustest EMEA/A/194 ja EMEA/A/196

3.1 Sellega seoses tuletab ombudsman esiteks meelde EMEA väidet, et ta ei saanud neid kaebusi. Kaebuse esitaja on selle väite tõesuse kahtluse alla seadnud. Käesoleva uurimise raames vaatas EMEA läbi kaebuse esitaja taotlused eespool nimetatud värbamismenetlustes osalemiseks ja andis mitterahuldavaid selgitusi nende tagasilükkamise kohta. Võttes arvesse neid asjaolusid, tema märkusi eespool punktis 2.4 ja aluseks oleva vaidluse faktilist laadi (mis puudutab sisuliselt küsimust, kas EMEA sai kaebused kätte või mitte), ei pea ombudsman selle küsimuse edasist uurimist põhjendatuks.

Soovituse eelnõu

Ombudsman tuletab meelde eespool punktides 1.16, 1.17, 1.23 ja 2.4 tuvastatud haldusomavoli juhtumeid ning seda, et EMEA ei ole neid puudusi käesoleva uurimise raames kõrvaldanud, hoolimata tema põhjendatud sõbraliku lahenduse ettepanekust. Eelkõige märgib ta, et EMEA ei ole suutnud esitada mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi, et lükata tagasi kaebuse esitaja kandideerimisavaldused töölevõtmise teadaannetes EMEA/A/194, EMEA/A/195 ja EMEA/A/196 välja kuulutatud ametikohtadele, ning et ei tundu olevat põhjendatud jätkata selle küsimusega, esitades soovituse projekti, mis on kooskõlas tema sõbraliku lahenduse ettepanekuga, mida EMEA ei ole rahuldavalt rakendanud. Võttes arvesse ka kaebuse esitaja põhjendatud rahulolematust selle üle, kuidas EMEA on tema juhtumit seni käsitlenud, soovitab ombudsman EMEA-l pakkuda kaebuse esitajale vabandusi ja mõistlikku hüvitist mittevaralise kahju eest, mida ta on kandnud eespool nimetatud haldusomavoli juhtumite tõttu. See hüvitis ei tohiks olla väiksem kui 1 000 eurot.

Soovituse eelnõust teavitatakse ka kaebuse esitajat. Vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab EMEA üksikasjaliku arvamuse 30. septembriks 2008. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani otsuse heakskiitmisest ja soovituse projekti rakendamiseks võetud meetmete kirjeldusest.

Strasbourg, 11. juuni 2008

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113, lk 15).

(2) ELT 2004, C 193A, lk 1.

(3) Kaebusele lisatud dokumentide põhjal näib kaebuse esitaja olevat viidanud järgmistele töölevõtmismenetlustele: i) EMEA/A/194 administraator, Eudra Vigilance, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa saamise järgse hindamise üksus (A*5), mille kohaselt oleks eelis mitmekeelses/mitmekultuurilises keskkonnas töötamise kogemus; ii) EMEA/A/195 administraator, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa saamise järgse hindamise üksus (A*5), mille kohaselt oleks eelis mitmekeelne/mitmekultuuriline keskkond; iii) EMEA/A/196 administraator, ravimiohutuse järelevalve, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa saamise järgse hindamise üksus (A*5), mille kohaselt oleks eelis mitmekeelses/mitmekultuurilises keskkonnas töötamise kogemus; iv) EMEA/A/196 administraator, ravimiohutuse järelevalve, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa saamise järgse hindamise üksus (A*6), mille kohaselt oleks eelis mitmekeelses/mitmekultuurilises keskkonnas töötamise kogemus; v) EMEA/A/200 ohutuse ja tõhususe sektori juhataja (A*9), kelle alluvuses edukatel kandidaatidel on tõenäoliselt muu hulgas mitmekultuurilises keskkonnas töötamise kogemus; ning vi) EMEA/A/202 administraator, Eudra Vigilance, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa saamise järgse hindamise üksus (A*6), mille puhul oleks eelis multikultuurses keskkonnas töötamise kogemus.

(4) Vt näiteks kohtuasi 39/83: Fabius vs. komisjon, EKL 1984, lk 627, punkt 7; ja kohtuasi T-207/95: Ibarra Gil vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I-A-13 ja II-31, punkt 66.

(5) Lisaks ei ole EMEA vaidlustanud kaebuse esitaja 30. oktoobri 2004. aasta kaebuses tehtud tähelepaneku õigsust, et ELi asutuste korraldatud konkursside kontekstis on see kogemus lisaväärtus, mitte oluline nõue.

(6) Vt näiteks kohtuasi T-101/96: Wolf vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I-A-351 ja II-949, punktid 64 ja 68.

(7) Vt sellega seoses näiteks otsus kaebuse 2539/2005/ID kohta, punktid 3.3–3.7 ja kriitiline märkus.

(8) Vt näiteks 11. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T-93/03: Konidaris vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 72 jj).

(9) ELT 2004, C 193A, lk 1.

(10) Ombudsman teeb kaebuse kohta tehtud lõppotsuses märkuse EMEA 23. detsembri 2004. aasta kirjas esitatud põhjenduste täpsuse ja selguse kohta.

(11) Sellega seoses tuletatakse meelde, et kaebuse esitaja ei näi olevat vaidlustanud valikukomisjoni vaidlustatud otsust ega küsinud üksikasjalikumaid selgitusi. Samuti tuleb märkida, et kaebuse esitaja viidatud (teatava kestusega) töökogemuse omamise küsimus erineb küsimusest, kas see töökogemus on täidetava ametikoha ülesannete seisukohast asjakohane.

(12) Sulgudes olev fraas esineb üksnes menetlust EMEA/A/196 käsitleva teatise tekstis.

(13) Vt näiteks kohtuasi T-169/89: Frederiksen vs. parlament (EKL 1991, lk II-1403, punkt 67); ja kohtuasi T-80/96: Leite Mateus vs. nõukogu, EKL AT 1997, lk I-A-87 ja II-259 ,, punkt 27.

(14) Kohtuasi T-158/89: Van Hecken vs.

(15) Vt eespool viidatud otsus kohtuasjas T-158/89: Van Hecken Economic and Social Committee. Selles kohtuasjas hindas kontrollikoda, kas teatavad „täiendavad kriteeriumid”, mille valikukomisjon kandidaatide konkursile lubamisel kehtestas ja mida ta kohaldas, täiendavad konkursiteates nõutud kriteeriume või piirduvad need oma ulatuse määratlemisega. Üldkohus leidis, et need kriteeriumid olid tegelikult täiendavad, ja tühistas seetõttu otsuse mitte lubada hagejat konkursile.

(16) Nimelt: „kogu sellise tegevuse toetamine, mis on seotud üksikjuhtumite ohutusaruannete elektroonilise edastamise ja haldamisega EudraVigilance’i andmebaasi projekti raames; EMEA projektiametniku toetamine EudraVigilance’i projekti juhtimisel; toetada ravimiohutuse järelevalve andmete elektroonilist vahetamist loodud andmetöötlusvõrgu kaudu koostöös haldusassistentidega; ravimite kõrvaltoimete kiirteadete igapäevane haldamine koostöös haldusassistentidega; andmebaasi EudraVigilance haldamine ja hooldamine; duplikaatne avastamine ja haldamine koostöös haldusassistentidega; konkreetsete teadus- ja haldusandmebaaside päringute ja statistika tegemine ning tulemuste edastamine EMEA teaduskomiteedele ja asjaomastele töörühmadele; regulatiivse tegevuse meditsiinisõnastiku (MedDRA) rakendamise ja kasutamise toetamine Euroopa ravimiohutuse järelevalve toimingute raames; korraldada kohtumisi, mis on seotud riigipõhiste soovituste elektroonilise edastamise rakendamisega, sealhulgas päevakordade ja protokollide koostamisega; reguleerivatele asutustele ja ravimitööstusele mõeldud koolituskursuste ettevalmistamine ja toetamine; tehnilise dokumentatsiooni, standardse töökorra ja juhenddokumentide koostamine ja toetamine; teha ravimitööstuse ja pädevate asutustega koostööd ravimiohutuse järelevalve andmete elektroonilise edastamise kõigis aspektides.”

(17) Nimelt: „tsentraliseeritud loaga toodete ohutussignaalide tuvastamine, vaadates läbi kogu asjakohase teabe, mille on esitanud äriühingud ja liikmesriikide ametiasutused, tehes asjakohast koostööd EMEA teaduskomiteede määratud ettekandjatega; ravimiohutuse järelevalve sektoriga seotud IT-süsteemide, sealhulgas andmebaasi EudraVigilance kasutamine; teiste EMEA töötajate ja raportööride nõustamine seoses regulatiivmenetlustega, mida kohaldatakse ravimiohutuse järelevalve teostamise suhtes ühenduse tasandil; regulatiivse tegevuse meditsiinisõnastiku (MedDRA) kasutamise toetamine Euroopa ravimiohutuse järelevalve meetmete raames; ravimiohutuse järelevalvega seotud koosolekute korraldamise jagamine, eelkõige ohusignaalide avastamise valdkonnas; tehnilise dokumentatsiooni, standardse töökorra ja juhenddokumentide koostamine; koostöö ravimitööstuse ja pädevate asutustega kõigis ravimiohutuse järelevalve aspektides.”

(18) Vt nt 1. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-266/05 P: Sison v. nõukogu (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 80), milles viidatakse kohtuasjale C-367/95 P: komisjon v. Sytraval ja Brink's France (EKL 1998, lk I-1719, punkt 63).

(19) Vt kohtuasi T-110/96: Bareth vs. Regioonide Komitee (EKL AT 1997, lk I-A-435 ja II-1163, punkt 46).

(20) Vt näiteks otsus kohtuasjas T-173/99: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I-A-101 ja II-433, punkt 87).

(21) EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98.