Juhtum puudutas Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) tava mitte lubada kandidaatidel kandideerida rohkem kui ühele ELi ametnike töölevõtmise konkursile, isegi kui nad vastavad kriteeriumidele. EPSO keeldus lubamast kaebuse esitajal kandideerida kahel samaaegsel konkursil ELi institutsioonide tõlkijate töölevõtmiseks ega selgitanud veenvalt selle tava kohaldamise põhjuseid.

Ombudsman leidis, et selle tava tagajärjeks võib olla kõige kvalifitseeritumate isikute värbamise takistamine ning et seetõttu peaks EPSO suutma veenvalt põhjendada, miks ta seda tava kasutab. Ombudsman leidis, et EPSO´s ei esitanud kaebuse esitajale sellist põhjendust, mis kujutas endast haldusomavoli. Ta leidis ka, et praktika jätkamine ilma kindla põhjenduseta kujutaks endast tingimata ka haldusomavoli. Seetõttu soovitas ombudsman EPSO-l oma poliitika seoses selle tavaga viivitamata läbi vaadata.

Kaebuse esitaja kõrvaldati 2013. aastal Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud auditivaldkonna administraatorite töölevõtmise konkursilt. Ta jäeti menetlusest kõrvale põhjusel, et tema akadeemiline kvalifikatsioon ei olnud väljakuulutatud ametikoha jaoks piisavalt asjakohane. Kaebuse esitaja juhtis Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et mitmel kandidaadil, kes võeti 2010. aastal vastu samale konkursile, olid diplomid, mis olid samad või vähem asjakohased kui tema diplom. Ta väitis, et kui teiste kandidaatide kvalifikatsioon on 2010. aastal piisav, peaks tema diplom olema piisav ka 2013. aastal.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et 2013. aasta konkurss oli sama, mis 2010. aastal, ning et 2013. aastal tuleks kvalifikatsioonide suhtes kohaldada samu kriteeriume nagu 2010. aastal. Ombudsman tuvastas EPSO haldusomavoli ja soovitas EPSO-l paluda valikukomisjonil oma otsus kaebuse esitaja kvalifikatsiooni kohta läbi vaadata.

EPSO keeldus ombudsmani soovitusega nõustumast, esitamata

veenvad põhjendused oma seisukoha kohta. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamisega.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) menetles kaebust ELi ametnike valikukonkursi katsekeskuse tingimuste kohta. Kaebuse esitajale oli määratud välisukse kõrvale arvuti ning ta väitis, et ruumi sisenevate ja sealt lahkuvate inimeste põhjustatud häired mõjutasid negatiivselt tema sooritust. Tema katsed lasta oma muredega testimiskeskuse töötajatel tegeleda ebaõnnestusid ja ta esitas seejärel EPSO-le kaebuse. Kuna ta ei olnud rahul sellega, kuidas EPSO tema kaebust käsitles, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsman uuris küsimust ja palus EPSO-l kaebust põhjalikumalt uurida. Ombudsmani uurimisrühm kohtus ka EPSO ja testide haldamise eest vastutava töövõtja esindajatega ning külastas EPSO peakorteris asuvat testimiskeskust. Ombudsman jõudis järeldusele, et üldiselt ei ole edasised uurimised selle juhtumi puhul õigustatud, kuid tegi EPSO-le mitu parandusettepanekut.

Juhtum puudutas valikumenetlust ametikohale ELi delegatsioonis Albaanias. Kaebuse esitaja ei olnud rahul, et teda sellele ametikohale välja ei valitud, sest ta uskus, et ta vastab kõigile nõutavatele kriteeriumidele. Ta palus teavet oma taotluse ja põhjuste kohta, miks ta ei osutunud väljavalituks. Delegatsioon ei vastanud tema taotlusele õigeaegselt.

Ombudsman uuris küsimust. Uurimise käigus vastas delegatsioon kaebusele, lahendades sellega kaebuse selle aspekti. Kaebuse esitaja nimekirja kandmata jätmise otsuse osas leidis ombudsman, et delegatsiooni selgitus tema otsuse kohta on mõistlik, ning lõpetas uurimise haldusomavoli puudumise tuvastamisega. Ombudsman tegi ettepaneku, et Euroopa välisteenistus peaks andma delegatsioonidele suuniseid vajaduse kohta teavitada kandidaate valikukonkursside edasilükkamisest. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et Euroopa välisteenistus peaks lisama kohalikele töötajatele mõeldud ELi delegatsioonide juhendisse üksikasjalikumad nõuded teabe liigi kohta, mis tuleb lisada valikukomisjonide koostatud nimekirja/Exceli tabelisse.

Juhtum puudutas Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) väidetavat suutmatust teavitada kandidaate piisavalt ette konkursi arvutipõhiste testide ja katsete hindamisperioodist. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et EPSO haldusomavoli ei esinenud. Konkreetsel juhul teavitati kandidaati läbivaatamisperioodist kolm nädalat enne selle algust. EPSO võtab pärast ombudsmani varasemat otsust kandidaatidega alati ühendust vähemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.

Uurimise käigus teatas EPSO ombudsmanile, et tal on uus tava avaldada enda korraldatavate konkursside esialgne orienteeruv ajakava. See on areng, mida ombudsman tervitab.

Juhtum puudutas valikumenetlust Euroopa GNSSi Agentuuri IKT osakonna juhataja ametikohale. Kaebuse esitaja väitis, et amet ei olnud tema taotlust õiglaselt hinnanud, ning nõudis, et amet vaataks läbi oma otsuse tema taotlus tagasi lükata.

Ombudsman uuris seda küsimust ja palus ametil selgitada mitmeid menetlusküsimusi. Ameti vastuse ja enda analüüsi põhjal ei tuvastanud ombudsman valikumenetluses ühtegi ilmset viga. Seetõttu lõpetati juhtum haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum puudutas seda, et Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukrainas (EUAM) lükkas tagasi kaebuse esitaja valikumenetluses esitatud taotluse. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et taotluse tagasilükkamisel ei esinenud haldusomavoli. Lisaks leidis ombudsman, et ühetasandiline haldusliku läbivaatamise mehhanism on piisav. Ombudsmanil oli hea meel teatada, et Euroopa välisteenistus on nüüd otsustanud muuta sõnumit, mille ta saadab tagasilükatud kandidaatidele, et lisada teave kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta.

Juhtum puudutas Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) suutmatust vastata kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusele pärast lepingulise töötaja töölevõtmise menetlust.

Ombudsman uuris küsimust ja palus EASME-l vastata kaebuse esitajale ja käsitleda tema muret seoses tema väljajätmisega edukate kandidaatide reservnimekirjast. Oma vastuses vabandas EASME selle eest, mida ta kirjeldas kui „ebaõnnestunud sündmust“, mida ei oleks tohtinud juhtuda, ning selgitas, miks kaebuse esitajat ei olnud reservnimekirja kantud.

Ombudsman leidis, et EASME selgitused kaebuse esitaja kõrvalejätmise kohta on veenvad. Ta avaldas siiski kahetsust asjaolu üle, et kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusele vastamiseks kulus EASME-l üks aasta ja et ta tegi seda alles pärast ombudsmani sekkumist. Ombudsman julgustas EASMEt võtma meetmeid tagamaks, et sarnaseid intsidente tulevikus ei esineks.

Juhtum puudutas seda, kas EPSO vastused kaebuse esitaja murele, et ta võis oma EPSO kasutajakontoga seotud tehnilise probleemi tõttu värbamisvõimalustest ilma jääda, olid piisavad. Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et EPSO poolt uurimise käigus antud vastuses käsitleti kaebuse esitaja muresid asjakohaselt. EPSO käsitles tehnilist küsimust ja kinnitas, et kaebuse esitaja ei jäänud ühestki võimalusest ilma.

Juhtum käsitles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsust mitte lubada kaebuse esitajal esitada teist taotlust osalemiskutse raames, mis ei sisaldanud konkreetset taotluste esitamise tähtaega. Kaebuse esitaja soovis esitada teise taotluse pärast seda, kui ta ei olnud sama valikumenetluse raames sooritanud oma esialgse taotlusega seotud testi. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei vastanud piisavalt tema kirjadele, mis käsitlesid i) õiguslikku alust, mille alusel ei lubatud kandidaatidel valikumenetlustes uuesti kandideerida ilma konkreetsete lõpptähtaegadeta, ning ii) Hispaania testimiskeskuse tingimusi, sealhulgas töötajate käitumist.

EPSO viitas oma vastuses osalemiskutses esitatud tingimustele kui oma tegevuse õiguslikule alusele. Ta selgitas ka, et ta oli uurinud küsimust, mis puudutas töötajate käitumist testimiskeskuses.

Ombudsman leidis, et EPSO selgitus oli mõistlik ja piisav, mistõttu juhtum lõpetati.

Juhtum käsitles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) väidetavat mittevastavust valikumenetluse eeskirjadele.

Ombudsman palus EPSO-l oma uurimise esimese sammuna käsitleda kaebuse esitaja muresid. Need probleemid olid seotud väidetava valeteabe esitamisega valikumenetluse testide kohta ja olulise veaga kirjades, milles teavitati kaebuse esitajat tema testide tulemustest. Ombudsman leidis, et EPSO hilisemas vastuses on esitatud põhjalikud ja mõistlikud selgitused kaebuse esitaja tõstatatud küsimuste kohta ning et miski ei viita sellele, et EPSO ei järginud asjaomast valikumenetlust reguleerivaid eeskirju. Seetõttu lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Kaebuse esitaja kirjutas EPSO-le mitu korda, paludes tal oma EPSO kasutajakonto kustutada. EPSO vastas, et ta ei saa tema kontot kustutada, sest kaks valikumenetlust, milles ta osales, on veel pooleli. Pärast seda, kui kaebuse esitaja oli EPSOga veel kaks korda ühendust võtnud, ilma et ta oleks vastust saanud, pöördus ta ombudsmani poole, väites, et EPSO ei ole vastanud, ja väites, et EPSO peaks tema konto kustutama.

Pärast ombudsmani uurimist vastas EPSO kaebuse esitajale. Ombudsman järeldas seega, et EPSO oli kaebuse esitaja väite lahendanud. EPSO teatas oma repliigis kaebuse esitajale ka seda, et nende kahe valikumenetluse andmete säilitamise tähtaeg, milles ta osales, ei ole veel möödunud ja seetõttu ei saa ta tema EPSO kasutajakontot veel kustutada. Ombudsman ei tuvastanud sellega seoses haldusomavoli ja lõpetas seega juhtumi menetlemise.  

Juhtum puudutas lepinguliste töötajate valikumenetlust, mille Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldas 2013. aastal. Sellistes valikumenetlustes osalevad kandidaadid peavad kõigepealt vastama teatavatele sobivuskriteeriumidele. Kandidaate, kes vastavad nendele sobivuskriteeriumidele, hinnatakse seejärel valikukriteeriumide alusel. Seejärel kantakse parimad kandidaadid reservnimekirja.

Kaebuse esitaja vastas osalemistingimustele, mille kohaselt pidi tal olema kas doktoridiplom või vähemalt viieaastane erialane töökogemus teadlasena. Siiski kõrvaldati ta konkursilt pärast seda, kui tema kandidatuuri võrreldi valikukriteeriumide alusel teiste kandidaatidega. Seejärel kaebas ta, et valikukriteeriumidega eelistati doktoridiplomiga kandidaate, samas kui osalemiskutses oli ette nähtud, et doktoridiplomit käsitatakse samaväärsena viieaastase töökogemusega.

Ombudsman uuris küsimust ja jõudis järeldusele, et haldusomavoli ei esinenud. Sobivuskriteeriumidega kehtestatakse miinimumkünnis, millele kõik kandidaadid peavad vastama. Valikukriteeriumid võimaldavad valikukomisjonil teha kõlblike kandidaatide hulgast kindlaks parimad kandidaadid. On selge, et institutsioonil on kaalutlusõigus otsustada, milliseid valikukriteeriume kasutada, kui need ei ole ilmselgelt sobimatud. Ombudsman järeldas, et valikukriteeriumide valik oli antud juhul täiesti mõistlik. Seoses kaebuse esitaja väitega, et valik ei olnud läbipaistev, märkis ombudsman, et valikukriteeriumid olid konkursikutses selgelt sätestatud.