Juhtumi pealkiri: Euroopa Andmekaitsenõukogu keeldumine anda üldsusele juurdepääs rahvusvahelist andmeedastust käsitlevatele dokumentidele

Kuupäev: Neljapäev, 5. mai 2022

Kaugkoosolek Webexi kaudu

Euroopa Ombudsman

· Fergal O’Regan, peaõigusekspert

· Jennifer King, õigusekspert

· Tanja Ehnert, päringute koordinaator

· Angela Marcos Figueruelo, uurimisametnik

· Federico Narducci, uuringute praktikant

Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaat (EDPB SEC)

· Üksuse juhataja

· Sisemise vastavuse juht

· Läbipaistvusametnik

· 1 õigusametnik, kes tegeleb praegu üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlustega

Sissejuhatus ja menetlusteave

Pärast sissejuhatust kirjeldas ombudsmani uurimisrühm ombudsmani korraldatavate koosolekute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku. Uurimisrühm selgitas eelkõige, et koosoleku aruande kavandit jagatakse Euroopa Andmekaitsenõukogu väärtpaberi- ja börsikomisjoniga, et tagada selle faktiline täpsus ja täielikkus. Seejärel vormistatakse koosoleku aruanne lõplikult, lisatakse toimikusse ja jagatakse kaebuse esitajaga.

Uurimisrühm selgitas, et ombudsman ei saa avaldada teavet, mille Euroopa Andmekaitsenõukogu on tunnistanud konfidentsiaalseks, ei kaebuse esitajale ega ühelegi teisele isikule väljaspool ombudsmani bürood ilma Euroopa Andmekaitsenõukogu järelevalvekomitee eelneva nõusolekuta ^[1].

Koosoleku eesmärk

Uurimine käsitleb Euroopa Andmekaitsenõukogu keeldumist anda üldsusele täielik juurdepääs rahvusvahelist andmeedastust käsitlevatele dokumentidele. Kõnealuse juhtumi puhul oli kaebuse esitaja taotlenud juurdepääsu:

„ettevalmistavad dokumendid, mis sisaldavad andmekaitseasutuse avaldusi, küsimusi, arvamusi ja muresid, mille alusel võetakse vastu Euroopa Andmekaitsenõukogu dokumendid, mis on järgmised:

*Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus 04/2021 „Rahvusvahelised lepingud, sealhulgas ülekanded“^[2].

* Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 02/2020 määruse 2016/679 artikli 46 lõike 2 punkti a ja artikli 46 lõike 3 punkti b kohta seoses isikuandmete edastamisega EMP ja EMP-väliste avaliku sektori asutuste ja organite vahel ^[3]

* Andmekaitsenõukogu avaldus 01/2019 USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA)^{[4] kohta}

* Euroopa Andmekaitsenõukogu 7. juuli 2021. aasta vastus Madalmaadest pärit Euroopa Parlamendi liikmele Sophie in't Veldile viitenumbriga OUT2021-0119 ^[5]

(ettevalmistavad dokumendid – i) dokumentide esialgsed versioonid ning ii) nende koosolekute protokollid, kus dokumente arutati)“.

Enne koosolekut edastas Euroopa Andmekaitsenõukogu ombudsmanile asjaomaste dokumentide koopiad ja oma kirjalikud märkused.

Kohtumise eesmärk oli paremini mõista Euroopa Andmekaitsenõukogu hinnangut ja taotletud dokumentide (osade) avalikustamisest keeldumise põhjuseid. 

Vahetatud teave

Taotlusega hõlmatud dokumendid

Dokumentide kontrollimisel ombudsmani uurimisrühma poolt selgus, et Euroopa Andmekaitsenõukogu ei olnud oma esialgsetes ja kinnitavates otsustes tuvastanud ühtegi asjakohast „ettevalmistavat dokumenti, mis sisaldaks andmekaitseasutuse avaldusi, küsimusi, arvamusi ja muresid, mille tulemusel võeti vastu Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus 01/2019 USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) kohta“, mis kuuluks kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse.

Taotluse korral kinnitas Euroopa Andmekaitsenõukogu, et mitu dokumenti ei kuulunud kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse, ning palus ombudsmani uurimisrühmalt suuniseid selle kohta, kuidas probleemi lahendada. Pärast kohtumist soovitas Euroopa Ombudsmani büroo 15. mail 2022 Euroopa Andmekaitsenõukogul registreerida uus eraldi taotlus üldsuse juurdepääsuks asjaomastele dokumentidele ja käsitleda seda uut taotlust määruse 1049/2001 sätete alusel. Seetõttu ei kuulu nende dokumentide analüüsimine Euroopa Andmekaitsenõukogu poolt ombudsmani käimasoleva uurimise alla. Andmekaitsenõukogu järelevalvekomitee selgitas, et see järelevalve oli tingitud inimlikust eksimusest andmekaitsenõukogu järelevalvekomitees. See tuleneb Euroopa Andmekaitsenõukogu saadud dokumentidele juurdepääsu taotluste suurenevast mahust ja keerukusest, mis toob tema sekretariaadile kaasa märkimisväärse töökoormuse ja nõuab täiendavaid inimressursse.

Euroopa Andmekaitsenõukogu keeldumine anda üldsusele (täielik) juurdepääs mõnele tuvastatud dokumendile

Ombudsmani uurimisrühm viitas ombudsmani lahenduse ettepanekule juhtumis 386/2021/AMF seoses Euroopa Andmekaitsenõukogu otsusega mitte anda üldsusele juurdepääsu ettevalmistavatele dokumentidele, mis on seotud tema suunistega isikuandmete töötlemise kohta andmesubjektidele internetipõhiste teenuste osutamise kontekstis [6]. Ombudsman leidis selle eelmise uurimise raames, et Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes on esitatud isikuandmete kaitse üldmääruse sätete „usaldusväärne tõlgendus“ja need mõjutavad oluliselt selle kohaldamist. Võttes arvesse isikuandmete kaitse üldmääruse tähtsust, asus ombudsman selles varasemas uurimises seisukohale, et üldsusel on huvi teada, kuidas otsustati selle sätteid usaldusväärselt tõlgendada, ning palus seetõttu andmekaitsenõukogul anda taotletud dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs. Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad tuletasid meelde, et ombudsman tunnistas ka seda, et kõnealusel juhul olid riiklikud järelevalveasutused Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniste 2/2019 vastuvõtmise protsessis juba avalikult eriarvamusel selles, kuidas tõlgendada isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti b kohast vajalikkuse mõistet. See oli Euroopa Andmekaitsenõukogu jaoks oluline element, kui ta nõustus ombudsmani lahenduse ettepanekuga anda üldsusele laiem juurdepääs riiklike järelevalveasutuste anonüümseks muudetud seisukohtadele. Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad rõhutasid vajadust hinnata iga üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlust eraldi ja rõhutasid, et juhtumi 201/2022/AMF asjaolud erinevad juhtumi 386/2021/AMF asjaoludest, eelkõige seoses sellega, et viimati nimetatud juhtumi puhul on teave juba avalikult kättesaadav.

Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad juhtisid tähelepanu ka sellele, et juhtumi 386/2021/AMF puhul oli kaebuse esitaja taotlenud üldsuse juurdepääsu Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniste 2/2019 ettevalmistavatele dokumentidele, kuid et käesolev juhtum ei hõlmanud mitte ainult Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniste 2/2020 ettevalmistavaid dokumente, vaid ka Euroopa Andmekaitsenõukogu avalduse ettevalmistavaid dokumente ja vastust Euroopa Parlamendi liikmele.

Ombudsmani uurimisrühm märkis, et üldise märkusena on üldsusel kasulik mõista ELi institutsiooni otsustusprotsessi toimimist, teades selles otsustusprotsessis osalema volitatud isikute arvamusi. Küsimus on selles, kas on põhjust eeldada, et nende arvamuste avalikustamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi. Isegi kui oleks kindlaks tehtud, et selliste dokumentide avalikustamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi, võib avaldamine siiski olla ülekaalukas üldine huvi ^[7]. Sellega seoses märkis ombudsmani uurimisrühm, et on oluline mõista Euroopa Andmekaitsenõukogu juhenddokumentide vastuvõtmiseni viiva protsessi olemust.

Andmekaitsenõukogu järelevalvekomitee esindajad märkisid, et andmekaitsenõukogu suuniste eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse tõlgendamisel järjepidevus ja õiguskindlus. Euroopa Andmekaitsenõukogu leiab, et ettevalmistavates dokumentides sisalduvate eri arvamuste avalikustamine ei võimaldaks tal seda rolli täita ja tekitaks üldsuses segadust.

Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad leidsid, et Euroopa Andmekaitsenõukogu otsustusprotsessi ei saa võrrelda ELi institutsioonide aruteludega seadusandlike menetluste kontekstis. Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad rõhutasid, et Euroopa Andmekaitsenõukogu on ELi asutus, mille ülesanne on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse järjepidev kohaldamine ja mis koosneb riiklikest andmekaitset reguleerivatest asutustest. Samuti rõhutasid nad, et seadusandja andis isikuandmete kaitse üldmääruse vastuvõtmisel andmekaitsenõukogule võimaluse pidada konfidentsiaalset teabevahetust, kui andmekaitsenõukogu peab seda vajalikuks. Andmekaitsenõukogu SECi esindajad lisasid, et kui kõigile ettevalmistavatele dokumentidele antaks tingimusteta üldsuse juurdepääs, ei sooviks riiklikud järelevalveasutused esitada oma seisukohti ja märkusi, mis kahjustaks tõsiselt andmekaitsenõukogu suutlikkust täita isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud ülesandeid. Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad märkisid ka, et Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised töötatakse välja tehnilisel tasandil ning koostamise etapis (sageli töötajate tasandil) vahetatud seisukohad ei pruugi kajastada andmekaitsenõukogus esindatud riiklike järelevalveasutuste ametlikku seisukohta, võttes arvesse, et need sõnastusettepanekud tehakse koosolekutel kohapeal. Need seisukohad tuleb seejärel kinnitada, kui eelnõu on küpsemas etapis, et saada üksikute riiklike julgeolekuasutuste ametlikud seisukohad.

Ombudsmani uurimisrühm märkis, et käimasolevas uurimises esitatud taotlus puudutas Euroopa Andmekaitsenõukogu poolt juba vastu võetud dokumentide esialgseid versioone. Lisaks oli kaebuse esitaja teatanud, et ta nõustub juurdepääsuga Euroopa Andmekaitsenõukogu liikmete vastuste anonüümseks muudetud versioonidele. Ombudsmani uurimisrühm palus seetõttu Euroopa Andmekaitsenõukogu esindajatel esitada konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas tema otsustusprotsessi tõsiselt kahjustataks, andes üldsusele laiema juurdepääsu taotletud dokumentidele, kui need on nii anonüümseks muudetud.

Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad vastasid, et varem oli üldsusel võimalik ettevalmistavates dokumentides kindlaks teha vastuste autorid, isegi kui need avalikustati anonüümsel kujul. Seejärel võivad ettevõtted ja huvirühmad avaldada nende postituste autoritele välist survet. Andmekaitsenõukogu SECi esindajad rõhutasid, et selline avalikustamine tooks kaasa selle, et andmekaitsenõukogu liikmed ei soovi oma seisukohti jagada, ning takistaks seega avatud ja vaba arutelu. Andmekaitsenõukogu SECi esindajad lisasid, et isegi kui ettevalmistavad dokumendid täielikult avalikustataks, tekitaks see üldsuses segadust, kuna eelnõudes ei selgitata tingimata, miks konkreetne muudatus tehti või miks midagi teataval viisil koostati. Samuti juhtisid nad tähelepanu ohule, et individuaalsete ja esialgsete seisukohtade avalikustamine võib mõjutada Euroopa Andmekaitsenõukogu kui terviku volitusi, samas kui tema ülesanne on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse järjepidev kohaldamine.

Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad rõhutasid vajadust tasakaalustada ja kaitsta õigust läbipaistvusele ja õigust andmekaitsele. Sellega seoses nõrgendaks taotletud dokumentidele üldsuse juurdepääsu võimaldamine õiguskindlust ja järjepidevust isikuandmete kaitse üldmääruse tõlgendamisel ning kahjustaks seega õigust andmekaitsele.

Suuniste vastuvõtmise kord

Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad selgitasid taotluse korral Euroopa Andmekaitsenõukogu sisetava suuniste vastuvõtmiseks. Selle tava kohaselt vahetavad konkreetse suuniste kogumi eest vastutava Euroopa Andmekaitsenõukogu alarühma liikmed märkusi redaktsioonirühma koostatud eelnõu ja otse koosolekutel tehtud ettepanekute kohta. Tavapäraselt kuvatakse koosolekul arutatava eelnõu versioon ekraanil. Sageli registreerib selle suulise teabevahetuse eelnõus reaalajas Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaat. Kuna need arutelud on seotud koosolekutel tehtud konkreetsete ettepanekutega, kajastavad need Euroopa Andmekaitsenõukogu liikmete töötajate tehnilise tasandi seisukohta, mis ei pruugi kajastada nende juhtkonna ametlikku seisukohta, mis tuleb hiljem kinnitada. Lisaks olid Euroopa Andmekaitsenõukogu väärtpaberi- ja börsikomitee esindajad seisukohal, et need eelnõud ei anna kogu arutelust täpset pilti, sest need on lihtsalt protsessi „ülevaated“ ja mõningaid muudatusi ei pruugita alati täielikult sõnastada, kui need tehakse koosolekutel kohapeal. Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad leiavad seetõttu, et isikul, kes ei ole sellel koosolekul osalenud või vähemalt jälginud Euroopa Andmekaitsenõukogus selleteemalisi arutelusid, oleks raske mõista märkuste ja soovitatud muudatuste konteksti. Euroopa Andmekaitsenõukogu SECi esindajad kordasid, et kui ettevalmistavatele dokumentidele antakse üldsuse juurdepääs, on oht, et see mõjutab tulevasi arutelusid, kuna riiklikud järelevalveasutused ei väljenda oma seisukohti vabalt ja see mõjutaks tõsiselt Euroopa Andmekaitsenõukogu suutlikkust oma ülesandeid täita.

Lõpuks märkisid andmekaitsenõukogu SECi esindajad, et kõik need dokumendid on ühel või teisel viisil seotud andmekaitsenõukogu käimasoleva tööga FATCA valdkonnas,^[8] mida võib mõjutada ka nende avalikustamine.

Koosoleku kokkuvõte

Ombudsmani uurimisrühm tänas Euroopa Andmekaitsenõukogu väärtpaberi- ja börsikomisjoni esindajaid esitatud selgituste eest. Seejärel koosolek lõppes.

 

Brüssel, 31. mai 2022

 

Angela Marcos Figueruelo Jennifer Kuningas

Uurimisametnik, õigusekspert

Uurimiste direktoraat Uurimiste direktoraat

 

[1] Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 8.

[2] Kättesaadav aadressil: https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/other-guidance/statement-042021-international-agreements-including_en

[3] Kättesaadav aadressil: https://edpb.europa.eu/our-work-tools/documents/public-consultations/2020/guidelines-22020-articles-46-2-and-46-3-b_en

[4] Kättesaadav aadressil: https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/statements/edpb-statement-012019-us-foreign-account-tax-compliance-act_en

[5] Kättesaadav aadressil: https://edpb.europa.eu/system/files/2021-07/edpb_letter_out2021-0119_intveld_igas.pdf

[6] Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 2/2019, kättesaadav aadressil: https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/guidelines/guidelines-22019-processing-personal-data-under-article-61b_en

[7] Kooskõlas määruse 1049/2001 artikli 4 lõikega 3.

[8] USA väliskontode maksukuulekuse seadus.