Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikele 1 ^[1]

Kaebuse taust

1. 2021. aasta oktoobris palus kaebuse esitaja andmekaitsenõukogul anda talle üldsuse juurdepääs oma ettevalmistavatele dokumentidele, mille tulemusel võeti vastu tema avaldus, suunised ja vastus Euroopa Parlamendi liikmele isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud rahvusvahelise edastamise kohta. See hõlmas dokumentide esialgseid versioone, teatisi ja koosolekute protokolle, kus dokumente arutati.

2. Andmekaitsenõukogu tegi kindlaks 103 dokumenti, mis kuuluvad kaebuse esitaja ´si taotluse ^{[2] kohaldamisalasse.} Ta andis täieliku juurdepääsu 17 dokumendile, osalise juurdepääsu 16 dokumendile ja keelas juurdepääsu ülejäänud dokumentidele. Dokumentidele juurdepääsu keelamisel tugines Euroopa Andmekaitsenõukogu vajadusele kaitsta oma otsustusprotsessi ja isikuandmeid. Andmekaitsenõukogu leidis, et dokumentide avalikustamiseks puudub ülekaalukas avalik huvi.

3. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole. Ta kaebas, et Euroopa Andmekaitsenõukogu tugines otsuste tegemise erandile liiga laialt ja et dokumentide avalikustamist õigustab ülekaalukas üldine huvi. Ta märkis ka, et ta taotleb juurdepääsu dokumentidele anonüümsel kujul.

4. Ombudsman algatas uurimise ja tema meeskond kontrollis dokumente, mida ei olnud kaebuse esitajale osaliselt või täielikult avaldatud. Samuti kohtusid nad Euroopa Andmekaitsenõukogu esindajatega [3].

5. Uurimise käigus hindas andmekaitsenõukogu dokumente uuesti ja andis laiema osalise juurdepääsu kahele kaebuse esitajale esitatud dokumendile.

6. Andmekaitsenõukogu väitis, et dokumentide edasine avalikustamine põhjustaks tema nõukogu liikmetele põhjendamatut välist survet, kui nende seisukohad avalikustataks, ning et see põhjustaks üldsuse jaoks ebakindlust või segadust. Lisaks märkis Euroopa Andmekaitsenõukogu, et avalikustamine takistaks tal andmekaitse-eeskirju ühetaoliselt tõlgendada, kahjustaks tema ülesannet rääkida ühel häälel ja sekkuks tema sõltumatusse rolli. Lisaks väitis andmekaitsenõukogu, et avalikustamine vähendaks avaldatud versiooni tähelepanu ja julgustaks sidusrühmi seda lõplikku seisukohta mitte järgima. Lõpuks väitis andmekaitsenõukogu, et taotletud dokumentide avalikustamine kahjustaks tema tulevast seisukohta USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) üle peetavate läbirääkimiste suhtes.

Ombudsmani lahendusettepanek

7. Pärast kõnealuste dokumentide läbivaatamist leidis ombudsman, et Euroopa Andmekaitsenõukogu poolt osaliselt avalikustatud dokumendid kas ei kuulunud taotluse kohaldamisalasse, andmekaitsenõukogu avaldas need hiljem või säilitasid üksnes kommentaari autori isiku, mida kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud.

8. Seoses dokumentidega, mida ei avalikustatud tervikuna, leidis ombudsman, et Euroopa Andmekaitsenõukogu ei olnud andnud kaebuse esitajale piisavalt laialdast juurdepääsu.

9. Ombudsman tunnistas, et kaebuse esitaja taotlus hõlmas eri liiki ettevalmistavaid dokumente, nimelt ühelt poolt Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniste koostamisega seotud dokumente [4] ning teiselt poolt Euroopa Andmekaitsenõukogu avalduse [5] ja Euroopa Parlamendi liikmele antud vastuse [6] koostamisega seotud dokumente. Ombudsman leidis, et ei olnud selge, kuidas nende ettevalmistavate dokumentide avalikustamine võiks nende laadi ja sisu arvestades Euroopa Andmekaitsenõukogu otsustusprotsessi tõsiselt kahjustada, ning et Euroopa Andmekaitsenõukogu ei olnud suutnud tegelikult ja konkreetselt tõendada riske, mis tuleneksid laiema juurdepääsu andmisest nendele dokumentidele.

10. Tuginedes oma hinnangule vaidlusalustele dokumentidele ja oma järeldustele, tegi ombudsman ettepaneku, et Euroopa Andmekaitsenõukogu hindaks uuesti kaebuse esitaja juurdepääsutaotlust ja võimaldaks võimalikult laialdast juurdepääsu dokumentidele, mida ei ole täielikult avalikustatud ^[7].

11. Vastuseks ombudsmani lahendusettepanekule jäi Euroopa Andmekaitsenõukogu oma seisukoha juurde ja keeldus edasisest avalikustamisest. Ta kordas eespool nimetatud argumente ja väitis lisaks, et dokumentide esialgsete versioonide avalikustamine kahjustaks isikuandmete tõhusat kaitset. Euroopa Andmekaitsenõukogu põhjendas vaidlusaluste dokumentide avalikustamata jätmist ka vajadusega kaitsta rahvusvahelisi suhteid.^[8] Täpsemalt selgitas Euroopa Andmekaitsenõukogu, et kõnealune rahvusvaheline avaldus võeti vastu selleks, et kutsuda liikmesriike üles hindama ja läbi vaatama oma rahvusvahelisi lepinguid, mis hõlmavad isikuandmete edastamist, sealhulgas maksustamist käsitlevaid lepinguid. Andmekaitsenõukogu märkis, et tema varasema kogemuse põhjal ei takistaks dokumentide anonüümseks muudetud versioonide avalikustamine seisukohtade jagamist konkreetsetele isikutele ja seega kahjustaks avalikustamine tõsiselt tema otsustusprotsessi. 

12. Lahendusettepanek ja Euroopa Andmekaitsenõukogu vastus ettepanekule esitati kaebuse esitajale ning ta lükkas taas tagasi Euroopa Andmekaitsenõukogu põhjendused juurdepääsu andmisest keeldumise otsuse jätkamise kohta.

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

13. Euroopa Andmekaitsenõukogu on sõltumatu ELi asutus, mis koosneb ELi riiklike andmekaitseasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori esindajatest ning EFTA EMP riikide järelevalveasutustest isikuandmete kaitse üldmäärusega seotud küsimustes. Euroopa Komisjonil ja isikuandmete kaitse üldmäärusega seotud küsimustes EFTA järelevalveametil on õigus osaleda andmekaitsenõukogu tegevuses ja koosolekutel ilma hääleõiguseta.

14. Euroopa Andmekaitsenõukogu ülesanne on aidata kaasa andmekaitse-eeskirjade järjepidevale kohaldamisele kogu ELis ja edendada koostööd ELi andmekaitseasutuste vahel. Selleks annab Euroopa Andmekaitsenõukogu üldisi suuniseid (sealhulgas suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid), et selgitada õigusakte ja edendada ühist arusaamist ELi andmekaitsealastest õigusaktidest. Euroopa Andmekaitsenõukogu võtab vastu ka komisjonile või riiklikele järelevalveasutustele adresseeritud arvamusi. Lisaks võib Euroopa Andmekaitsenõukogu võtta vastu riiklikele järelevalveasutustele adresseeritud siduvaid otsuseid, mille eesmärk on lahendada nendevahelisi vaidlusi, kui nad teevad koostööd isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise tagamiseks. Seega on Euroopa Andmekaitsenõukogul keskne roll ELi andmekaitse-eeskirjade järjepideval kohaldamisel ja tõlgendamisel kogu ELis, mis on põhiõigust mõjutav suure avaliku tähtsusega valdkond.

15. Käesolevas uurimises käsitletavad dokumendid võib jagada kolme kategooriasse, nimelt i) Euroopa Andmekaitsenõukogu avalduse 4/2021 esialgsed versioonid rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas edastamiste kohta, ii) Euroopa Parlamendi liikmele saadetava vastuse esialgsed versioonid ja iii) Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniste 2/2020 esialgsed versioonid.^[9] Oma vastuses ombudsmanile selgitas Euroopa Andmekaitsenõukogu, et mõned ettevalmistavad dokumendid on puhtad esialgsed versioonid, mis tähendab, et need ei sisalda muudatusi ega märkusi, mõned on esialgsed versioonid, mis sisaldavad muudatusi ilma kommentaarideta, ning teised sisaldavad kas Euroopa Andmekaitsenõukogu liikmete, Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaadi või mõnel juhul komisjoni märkusi.

16. Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus selle lõplikul kujul sisaldab üleskutset ja soovitust liikmesriikidele vaadata läbi oma kehtivad rahvusvahelised lepingud, et tagada nende vastavus andmekaitset käsitlevatele liidu õigusaktidele ja kohtupraktikale. Avaldus koostati vastusena Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioonile FATCA kahjuliku mõju kohta ELi kodanikele ^[10] ja kaebuste esitajate poolt artikli 29 töörühmale ^[11] sellega seoses esitatud taotlustele.

17. Euroopa Andmekaitsenõukogu vastus Euroopa Parlamendi liikmele tulenes Euroopa Parlamendi liikme 28. mai 2021. aasta kirjast. Kirja lõplikus vormis selgitab Euroopa Andmekaitsenõukogu riiklike järelevalveasutuste rolli isikuandmete kaitse üldmääruse järelevalves ja täitmise tagamises ning Euroopa Andmekaitsenõukogu jõupingutusi selgitada oma avalduse ja suuniste vastuvõtmise kaudu ELi eeskirju isikuandmete rahvusvahelise edastamise kohta.

18. Oluline on selgitada, et Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus ja vastus ei kujuta endast isikuandmete kaitse üldmääruse sätete tõlgendamist. Need on andmekaitsenõukogu ametlikud vastused saadud küsimustele, milles ta kordab isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsedirektiivi nõudeid, võttes arvesse hiljutist kohtupraktikat. Seega ei ole nende vastuste vastuvõtmiseni viinud ettevalmistavad dokumendid ja ombudsmani varasema juhtumi 386/2021/AMF dokumendid, mis puudutasid Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniseid, mis sisaldasid isikuandmete kaitse üldmääruse usaldusväärset tõlgendust, sama laadi.

19. Suuniste eesmärk on seevastu anda EMP avalik-õiguslikele asutustele suuniseid isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise kohta seoses isikuandmete edastamisega mitmesugustel halduskoostöö eesmärkidel kolmandate riikide avalik-õiguslikele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, keda kaitse piisavuse otsus ei hõlma. Suunised sisaldavad seega isikuandmete kaitse üldmääruse autoriteetset tõlgendust.

20. Samas soovib ombudsman rõhutada, et määrust (EÜ) nr 1049/2001 kohaldatakse kõigi institutsioonide valduses olevate dokumentide suhtes ^[12] ja see põhineb eeldusel, et „avalikkus võimaldab kodanikel otsustusprotsessis tihedamalt osaleda ja tagab, et administratsioon on demokraatlikus süsteemis legitiimsem ning tõhusam ja kodanike ees vastutustundlikum”.^[13] Läbipaistvuse põhimõtet kohaldatakse olenemata sellest, kas dokumendid on osa liidu õigusloomeprotsessist või mitte. Juurdepääsu dokumentidele võib piirata ainult juhul, kui kohaldatakse ühte (või mitut) määruses 1049/2001 sätestatud piiratud arvust eranditest ^[14].

21. Euroopa Andmekaitsenõukogu tugines käesoleval juhul mitmele määruses 1049/2001 sätestatud erandile, et keelduda taotletud ettevalmistavatele dokumentidele täieliku juurdepääsu andmisest, nimelt vajadusele kaitsta oma otsustusprotsessi, isikuandmeid ja avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhetega.

22. Ombudsmanile esitatud kaebuses ei vaidlusta kaebuse esitaja isikuandmete kustutamist tema taotletud dokumentidest. Seega ei ole ombudsmanil vaja hinnata, kas Euroopa Andmekaitsenõukogu tuginemine sellele erandile oli põhjendatud.

23. Euroopa Andmekaitsenõukogu peamine põhjus taotletud dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumiseks on kaitsta oma otsustusprotsessi, kaitstes oma andmekaitsenõukogu liikmeid välise surve eest, et võimaldada andmekaitsenõukogus avameelset arutelu ja tsenseerimata arvamuste vahetamist. Euroopa Andmekaitsenõukogu on mures ka selle pärast, et ettevalmistavaid dokumente võidakse valesti tõlgendada, mis mõjutab vastuvõetud dokumendi selgust ning tekitab segadust ja mitmetimõistetavust. Lisaks on andmekaitsenõukogu mures selle pärast, et koosseisu kuuluvate liikmete seisukohti kajastavate ettevalmistavate dokumentide avalikustamine kahjustaks andmekaitsenõukogu volitusi või sõltumatust.

24. Euroopa Andmekaitsenõukogu argumendid ettevalmistavate dokumentidega seotud välise surve olemasolu kohta on endiselt ebamäärased ja üldist laadi. Euroopa Kohus on tunnistanud, et otsustusprotsessi kaitsmine sihipärase välise surve eest võib olla õiguspärane põhjus dokumentidele juurdepääsu piiramiseks. Ta on siiski ka rõhutanud, et sellise välise surve olemasolu „tuleb kindlalt kindlaks teha” ja et „tuleb esitada tõendid, mis näitavad mõistlikult ettenähtava ohu olemasolu” selleks, et kõnealune väline surve kõnealust otsust oluliselt mõjutaks [15].

25. Igal juhul, isegi kui sellise välise surve olemasolu oleks tõendatud, ei ole selge, kuidas selline surve kahjustaks tõsiselt Euroopa Andmekaitsenõukogu võimet vabalt suhelda, arvestades eelkõige seda, et kinnitava otsuse vastuvõtmise ajaks olid avalduse ja suuniste vastuvõtmiseni viinud otsustamisprotsessid lõppenud.

26. Lisaks ei ole põhjendatud andmekaitsenõukogu mure, et dokumentide kavandite avalikustamine ilma muudatuste põhjuseid selgitamata tekitaks üldsuse silmis segadust või kahjustaks tema autoriteeti või sõltumatust.

27. Euroopa Andmekaitsenõukogu otsustusprotsess hõlmab tingimata mitme osaleja koosmõju riiklikul ja ELi tasandil. Euroopa Andmekaitsenõukogu tunnistab, et tema dokumentide koostamises ja isikuandmete kaitse üldmääruse tõlgendamises osaleb palju osalejaid ning et see protsess hõlmab arvamuste vahetamist ja läbirääkimisi. Oma olemuselt on ettepanekud mõeldud arutamiseks ja avalikkus on täiesti võimeline mõistma, et selles kontekstis vahetatud seisukohad võivad muutuda ja et nende sisu võidakse hiljem muuta. Selline koostöövorm on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruses endas ja seda peetakse andmekaitsenõukogu toimimise lahutamatuks osaks, kus lõplikud seisukohad võetakse vastu häälteenamusega, mitte ühehäälselt. Seega on raamistikus endas ette nähtud, et andmekaitsenõukogus on eriarvamusi.

28. Ettevalmistavate dokumentide kontrollimine näitas, et avalduste kavandid ja vastuste kavandid sisaldavad peamiselt redaktsioonilisi muudatusi ning teksti teatavate osade selgitusi või lihtsustamist, mis ei tundu eriti tundlikud. Lisaks märgib ombudsman, et need ei sisalda andmekaitse-eeskirjade tõlgendusi ega näitlikusta erinevaid seisukohti andmekaitsenõukogus.

29. Seoses suuniste kavandiga märgib ombudsman, et mõned kavandid sisaldavad puhtaid versioone või redaktsioonilisi muudatusi ning, nagu ka avalduste kavandid ja parlamendiliikmele saadetavate vastuste kavandid, selgitavad või lihtsustavad teksti ega tundu eriti tundlikud. Muudel juhtudel on võimalik tuvastada erinevaid seisukohti andmekaitse-eeskirjade tõlgendamise kohta. Andmekaitsenõukogu tunnistas siiski, et selline arvamuste vahetus või läbirääkimised andmekaitsenõukogus olid andmekaitsenõukogu toimimise, sealhulgas suuniste vastuvõtmise „olemuslik osa“. Ombudsman ei näe, kuidas autorite seisukohtade anonüümseks muutmise korral saaks selliseid kommentaare omistada konkreetsele autorile, eelkõige juhul, kui avalikus omandis ei ole eriarvamusi. Vastupidi, nende ettevalmistavate dokumentide avalikustamine võimaldaks üldsusel paremini mõista, kuidas isikuandmete kaitse üldmäärust usaldusväärselt tõlgendati. Samuti ei ole dokumentide läbivaatamise põhjal kindlaks tehtud, kuidas need võivad avalikkust segadusse ajada või kuidas kahjustatakse andmekaitsenõukogu volitusi, kuna dokumendid on selgelt märgitud eelnõudena.

30. Seoses avalikustamisega seotud ülekaaluka avaliku huvi hindamisega väidab andmekaitsenõukogu, et ta on võtnud arvesse kaebuse esitaja tõstatatud läbipaistvusega seotud probleeme. Ta leidis, et tema otsustusprotsessile tekitatav kahju, mis tuleneb eelkõige välisest survest, kaalub üles mis tahes avaliku huvi avalikustamise vastu. Ombudsmanile ei ole siiski selge, kuidas Euroopa Andmekaitsenõukogu tasakaalustas avalikku huvi läbipaistvuse vastu, võttes arvesse asjaolu, et tema suunised annavad isikuandmete kaitse üldmäärusele usaldusväärse tõlgenduse ja nende suhtes tuleks kohaldada suuremat läbipaistvust [16].

31. Eespool esitatud analüüsi silmas pidades leiab ombudsman, et Euroopa Andmekaitsenõukogu ei esitanud piisavalt veenvaid argumente, et teha kindlaks „konkreetne ja tegelik risk“ oma otsustusprotsessile. Ent isegi kui selline oht on tuvastatav, leiab ombudsman seoses Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistega, et need sisaldavad isikuandmete kaitse üldmääruse autoriteetset tõlgendust, ning võttes arvesse isikuandmete tähtsust ELi kodanike ja ettevõtjate elus, on ülekaalukas avalik huvi võimaldada laiemat ja täiendavat avalikustamist.

32. Mis puudutab Euroopa Andmekaitsenõukogu argumenti oma vastuses ombudsmani lahendusettepanekule, et vaidlusaluste dokumentide avalikustamine kahjustaks rahvusvahelisi suhteid, siis ei ole Euroopa Andmekaitsenõukogu sellele erandile tuginemist põhjendanud. Euroopa Andmekaitsenõukogu piirdub märkusega, et oma avalduses kutsus ta liikmesriike üles hindama ja läbi vaatama oma rahvusvahelisi lepinguid, mis hõlmavad isikuandmete edastamist, sealhulgas maksustamist käsitlevaid lepinguid.

33. Kuigi liidu institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, mida nõuab rahvusvaheliste suhete kaitse seoses dokumentide avalikustamisega, peavad nad siiski tõendama „konkreetset ja tegelikku ohtu“. Ainuüksi asjaolu, et Euroopa Andmekaitsenõukogu kutsus liikmesriike üles hindama ja läbi vaatama oma rahvusvahelisi suhteid, ei näita iseenesest, kuidas dokumentide avalikustamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult rahvusvahelisi suhteid.

34. Ombudsman on jaganud Euroopa Andmekaitsenõukoguga eraldi konfidentsiaalset märgukirja, mis on lisatud käesolevale soovitusele ja mis sisaldab üksikasjalikumat hinnangut ettevalmistavate dokumentide laadi ja sisu kohta, võttes arvesse erandeid, millele Euroopa Andmekaitsenõukogu juurdepääsu andmisest keeldumiseks tugines.

35. Lisaks väitis Euroopa Andmekaitsenõukogu, et isikuandmete kaitse üldmäärusega luuakse täiendav erand üldsuse õigusest tutvuda tema dokumentidega, tuginedes asjaolule, et ta on sõltumatu asutus. Ombudsman on seisukohal, et seda tõlgendust ei toeta isikuandmete kaitse üldmääruse tingimused tervikuna ega ELi kohtute praktika ^[17]. Isikuandmete kaitse üldmääruses on sõnaselgelt sätestatud, et Euroopa Andmekaitsenõukogu dokumentide suhtes kohaldatakse määruse 1049/2001 tingimusi.

36. Euroopa Andmekaitsenõukogu on viidanud ka oma kodukorrale, milles on sätestatud, et andmekaitsenõukogu arutelusid võib pidada konfidentsiaalseks. Sellega seoses märgib ombudsman, et kodukord ei saa olla määruse suhtes ülimuslik. Kõik menetluseeskirjad peavad olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 ^[18]. Seetõttu ei saa Euroopa Andmekaitsenõukogu tugineda oma andmekaitsenõukogu kodukorrale, et keelata üldsuse juurdepääs dokumentidele, kui ELi esmases või teiseses õiguses nõutakse nende avalikustamist.

37. Eeltoodut arvesse võttes leiab ombudsman, et Euroopa Andmekaitsenõukogu poolt erandite kohaldamine oma otsustusprotsesside ja rahvusvaheliste suhete kaitseks kujutab endast haldusomavoli. Seetõttu esitab ta allpool vastava soovituse.

Soovitus

38. Selle kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman Euroopa Andmekaitsenõukogule järgmise soovituse:

Euroopa Andmekaitsenõukogu peaks andma kaebuse esitajale võimalikult laialdase juurdepääsu vaidlusalustele dokumentidele.

Euroopa Andmekaitsenõukogu ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovitusest. Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikega 2 saadab Euroopa Andmekaitsenõukogu üksikasjaliku arvamuse 28. juuniks 2023.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 29. märts 2023

 

[1] Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.253.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2021%3A253%3ATOC

[2] Uurimise käigus selgus, et ei esialgses ega kinnitavas etapis ei hinnatud ühtegi ettevalmistavat dokumenti, mis oleks seotud ühega kahest andmekaitsenõukogu avaldusest. Ombudsman julgustas Euroopa Andmekaitsenõukogu käsitlema neid 141 dokumenti eraldi üldsuse juurdepääsu taotlusena.

[3] https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/inspection-report/en/156600

[4] Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 2/2020 „Määruse 2016/679 artikli 46 lõike 2 punkt a ja artikli 46 lõike 3 punkt b isikuandmete edastamise kohta EMP ja EMP-väliste avaliku sektori asutuste ja organite vahel“

[5] Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus 04/2021 „Rahvusvahelised lepingud, sealhulgas andmeedastused“

[6] Vastus on kättesaadav siin: https://edpb.europa.eu/system/files/2021-07/edpb_letter_out2021-0119_intveld_igas.pdf

[7] Lisateavet kaebuse tausta, poolte argumentide ja ombudsmani uurimise kohta leiate ombudsmani lahenduse ettepaneku täistekstist.  

[8] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane.

[9] Euroopa Andmekaitsenõukogu 3. juuni 2022. aasta ametlik vastus, mida jagati kaebuse esitajaga.

[10] http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-/EP//TEXT+TA+P8-TA-2018-0316+0+DOC+XML+V0//EN&language=EN

[11] Artikli 29 töörühm oli sõltumatu Euroopa töörühm, mis tegeles eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse küsimustega kuni 25. maini 2018 (isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise algus).

[12] Määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) põhjendus 11: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32001R1049

[13] Määruse 1049/2001 põhjendus 2.

[14] Määruse 1049/2001 artikkel 1.

[15] Esimese Astme Kohtu (seitsmes koda) 18. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑144/05: Pablo Muñiz vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, punkt 86; Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 22. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas T‑540/15: Emilio de Capitani vs. Euroopa Parlament, punkt 99.

[16] vt juhtum 386/2021/AMF

[17] Vt isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 76; Euroopa Kohtu (suurkoda) 19. juuni 2018. aasta otsus kohtuasjas Baumeister, C‑15/16, punkt 46.

[18] Üldkohtu 14. septembri 2022. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑371/20 ja T‑554/20: Pollinis France vs. komisjon, punkt 96 (edasi kaevatud).