Kaebuse taust

1. Käesolev kohtuasi puudutab Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2011. aastal tehtud otsust 30-liikmelise pangandussektori sidusrühmade kogu (BSG) koosseisu kohta. Kõnealune otsus tehti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 1093/2010 (edaspidi „määrus”), millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)[1]. Pärast uue valikumenetluse läbiviimist (algatati 2013. aasta mais) teatas EBA 23. oktoobril 2013, et panganduse juhtrühm alustab oma teist ametiaega muudetud koosseisuga. Käesoleva kaebuse uurimine hõlmas konstruktiivseid arutelusid EBA töötajate ja ombudsmani talituste vahel. Nende arutelude põhjal eeldas ombudsman, et EBA viib uue valikuprotsessi läbi asjakohaselt ja kooskõlas ombudsmani esialgse protsessi analüüsiga. Käesolevas otsuses ei hinnata siiski teist valikumenetlust ega selle tulemusi.

2. Kaebuse esitaja UNI Europa on Euroopa teenuste ja kommunikatsiooni ametiühingute liit. Oma veebisaidil kättesaadava teabe kohaselt esindab ta 7 miljonit töötajat 330 Euroopa ametiühingus [2].

3. Määruse põhjenduses 48 on märgitud:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks konsulteerima huvitatud isikutega regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste üle ning andma neile mõistliku võimaluse esitada kavandatud meetmete kohta märkusi. Enne regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste eelnõude vastuvõtmist peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegema mõju-uuringu. Tõhususe huvides tuleks selleks kasutada pangandussektori sidusrühmade kogu, mis peaks tasakaalustatult esindama liidu krediidi- ja investeerimisasutusi, esindades finantseerimisasutuste ja ettevõtjate eri mudeleid ja suurust, sealhulgas vajaduse korral institutsionaalseid investoreid ja muid finantseerimisasutusi, kes ise kasutavad finantsteenuseid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), ametiühinguid, akadeemikuid, tarbijaid ja muid pangandusteenuste jaekasutajaid. Pangandussektori sidusrühmade kogu peaks suhtlema finantsteenuste valdkonna muude kasutajarühmadega, mis on loodud komisjoni või liidu õigusaktidega.

4. Määruse artikli 37 lõikes 2 on sätestatud:

„Pangandussektori sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid krediidi- ja investeerimisasutusi, nende töötajate esindajaid, samuti tarbijaid, pangandusteenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid. Vähemalt viis selle liiget peavad olema sõltumatud tippteadlased. Kümme liiget esindab finantseerimisasutusi, kellest kolm esindavad ühistu- ja hoiupanku.

5. Määruse artikli 37 lõikes 3 on sätestatud:

„Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed nimetab ametisse järelevalvenõukogu asjaomaste sidusrühmade ettepanekute alusel. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidus.“

6. Osalemiskutse seoses EBA panganduse juhtrühma loomisega avaldati 26. novembril 2010 [3] ning taotluste esitamise tähtaeg oli 26. detsember 2010. 18. märtsil 2011 avaldas EBA pressiteate oma otsuse kohta panganduse juhtrühma koosseisu kohta [4]. Pressiteade sisaldas teavet BSG äsja ametisse nimetatud liikmete nimede, igaüht neist esindavate institutsioonide, nende kodakondsuse ja alamkategooria kohta, kuhu nad valiti [5].

7. 30. märtsil 2011 saatis kaebuse esitaja EBA-le kirja, milles väljendas oma pettumust panganduse juhtrühma koosseisu üle. Ta tuletas EBA-le meelde, et määruse kohaselt tuleb saavutada sektori esindajate, kõrgetasemeliste ekspertide, kasutajate, tarbijate, VKEde ja töötajate esindajate tasakaalustatud osakaal. Kaebuse esitaja väitis, et BSG koosseis on selgelt vastuolus määruse sätetega. Ta märkis, et Euroopa Tarbijaliitude Amet (BEUC) ei pidanud kõiki tarbijate esindajateks nimetatud isikuid sellisteks. Kaebuse esitaja järeldas, et valikuprotsess oli erapoolik, ja palus selle kooskõlas määrusega ümber korraldada.

8. EBA vastas kaebuse esitajale 26. aprilli 2011. aasta kirjaga. Ta selgitas, et taotluste arv ja kvaliteet kuulusid kriteeriumide hulka, mida eri kategooriatesse nimetamisel arvesse võeti. Ta rõhutas, et on tehtud kõik jõupingutused, et tagada vajalik mitmekesisus mitte ainult ettenähtud kategooriate vahel, vaid ka nende sees, mis selgitab, miks sama institutsiooni või föderatsiooni huve esindavatele taotlejatele ei anta rohkem kui üks seisukoht. EBA sõnul eelistati ametiühingute puhul Euroopa Liidu föderatsioonidest pärit taotlusi riiklike taotluste asemel.

9. Kuna kaebuse esitaja ei jäänud eespool esitatud vastusega rahule, esitas ta 29. septembril 2011 käesoleva kaebuse.

Uurimise ese

10. Kaebuse esitaja esitas järgmised väited ja järgmised väited, mis lisati ombudsmani uurimisse:

Väited:

(1) EBA ei suutnud tagada i) geograafilist ja ii) soolist tasakaalu panganduse juhtrühma sidusrühmade kategooriates ja nende vahel, nagu on nõutud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 lõikes 3.

(2) EBA ei suutnud tagada piisavat tasakaalu määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud sidusrühmade kategooriate vahel.

(3) EBA võttis vastu määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud sidusrühmade eri kategooriate ebaõige määratluse.

Nõuded:

(1) EBA peaks panganduse juhtrühma koosseisu võimalikult kiiresti ja igal juhul uuesti läbi vaatama, ootamata ära selle koosseisu uuendamist, mis toimub 2013. aastal.

(2) EBA peaks avaldama valitud liikmete elulookirjeldused ning üksikasjaliku teabe valikukriteeriumide ja valikuprotsessi kohta oma veebisaidil.

Uurimine

11. Ombudsman palus 31. oktoobril 2011 EBA-l esitada arvamus eespool nimetatud väidete ja nõuete kohta.

12. EBA esitas 31. jaanuaril 2012 ombudsmanile oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. 1. märtsil 2012 esitas kaebuse esitaja oma märkused.

13. Pärast EBA arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekutega tutvumist jõudis ombudsman järeldusele, et on vaja uurida EBA toimikut kõnealuse juhtumi kohta. Kontroll toimus 19. märtsil 2013. Kontrolliaruanne saadeti kaebuse esitajale 30. mail 2013, et ta saaks esitada oma võimalikud märkused. Kaebuse esitaja ei esitanud kindlaksmääratud tähtaja jooksul märkusi.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et EBA ei taganud geograafilist ja soolist tasakaalu sidusrühmade rühmas ja sidusrühmade kategooriate vahel, nagu on nõutud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 lõikes 3

Ombudsmanile esitatud argumendid

14. Kaebuse esitaja vaidlustab viisi, kuidas EBA täitis määruse artikli 37 lõike 3 nõudeid. Eelkõige kritiseeris ta asjaolu, et i) kümnest pangandussektori esindajast üheksa olid pärit juhtivatest hargmaistest pankadest „vanadest“ liikmesriikidest (st ELi liikmesriikidest enne 2004. aasta laienemist), samas kui ainult üks neist oli pärit „uutest“ liikmesriikidest (st liikmesriikidest, kes ühinesid ELiga 2004. aastal või pärast seda); ii) EBA ei valinud panganduse juhtrühma tarbijakategooriasse „vanadest“ liikmesriikidest ühtegi esindajat; iii) vähemalt kaheksa panganduse juhtrühma liiget olid pärit Ühendkuningriigist, mis oli seega panganduse juhtrühmas üleesindatud, ning iv) EBA valis panganduse juhtrühma kolmekümne liikme hulgast ainult kümme naist.

15. EBA väitis oma arvamuses, et määrusega nähakse ette „asjakohane geograafiline tasakaal” ja „sidusrühmade esindatus kogu liidus”. Seega kehtib ainult üldine geograafilise tasakaalu nõue ja puudub konkreetne nõue tagada geograafiline tasakaal eri sidusrühmade kategooriates. EBA sõnul keskendus ta määruse artikli 37 lõike 2 kohaselt peamiselt kandidaatide omadustele, tagades eri sidusrühmade eksperditeadmiste ja kogemuste tasakaalustatud esindatuse.

16. Seoses kategooria „tööstus“ koosseisuga selgitas EBA, et enamik selle kategooria taotlusi pärines „vanadest“ liikmesriikidest. See asjaolu ja tema otsus nimetada piiriüleste panganduskontsernide esindajad, kellel on märkimisväärne kohalolek kogu Euroopas, viisid omakorda tarbijate esindajate nimetamiseni peamiselt „uutest“ liikmesriikidest.

17. EBA selgitas, et heakskiidetud sidusrühmade loetelu kategooriate kaupa oli järgmine:

Kategooria	Arv
Tööstus	10
Töötajate esindajad/ametiühingud	1
Tarbijad	5
Pangateenuste kasutajad	5
VKEd	3
Tipptasemel akadeemikud	6
Kokku	30

18. Seoses Ühendkuningriigi kodanikest esindajate väidetava suure arvuga juhtis EBA tähelepanu sellele, et vastupidiselt kaebuse esitaja väidetele esindas Ühendkuningriigist 5, mitte 8 esindajat, kes esindasid i) finantsasutuste, ii) VKEde, iii) tarbijate, iv) pangateenuste kasutajate ja v) tippteadlaste huve. Nõukogu kordas, et kandidaatide isiklikud pädevused ja igast riigist saadud avalduste arv on olulised tegurid, mida võetakse arvesse. Kuna enamik taotlusi laekus Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist, otsustas EBA juhatus piirata ametisse nimetatud liikmete arvu riigi kohta. Mõnel juhul tähendas soov tagada teatava sidusrühmade kategooria asjakohane esindatus seda, et kodakondsuse nõue oleks kaalumisel teisel kohal. Seega määrati VKEsid esindavate liikmete sihtarvuks kolm, mis vastab saadud taotluste arvule. Seetõttu oli otsus nimetada kolm VKEde esindajat kodakondsuse nõude suhtes ülimuslik, kuna üks kolmest hagejast oli Ühendkuningriigi kodanik.

19. Soolise valiku kohta märkis EBA, et naissoost kandidaadid moodustasid 21 % kõigist saadud avaldustest. Hoolimata sellest väikesest osakaalust määras EBA naissoost sidusrühmade sihtarvuks 10, mis on 33 % panganduse juhtrühma liikmetest.

20. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et EBA ei olnud loonud suhteliselt tasakaalustatud pangandusrühma. Tema arvates ei olnud vajalik ega määrusega kooskõlas nimetada nii palju esindajaid piiriülestest panganduskontsernidest „vanast Euroopast“ kategooriasse „tööstus“.

Ombudsmani hinnang

21. See on esimene kord, kui EBA on määruse kohaselt määranud panganduse juhtrühma. Sellega seoses peab ombudsman vajalikuks teha kaks sissejuhatavat märkust. Esiteks ei ole ombudsmani ülesanne asendada EBA tehtud BSG liikmete valikut enda omaga. Haldusomavoli esinemist uurides kontrollib ombudsman, kas EBA tegutses valikumenetluses õiguspäraselt ja kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Teiseks on ombudsman teadlik raskustest, mis kaasnevad geograafiliste, sooliste ja huvide esindamise kriteeriumide kombineerimisega vajadusega tagada valitud liikmete pädevus, pidades eelkõige silmas asjaolu, et nagu eespool märgitud, ei olnud EBA-l selle ülesande täitmisel varasemat kogemust. Lõpuks on ombudsman seisukohal, et EBA-l oli mõistlik piirata BSG liikmete valimist nende hulgast, kes olid avaldanud huvi ametisse nimetamise vastu pärast võimalike sidusrühmade osalemiskutset. See lähenemisviis oli kooskõlas määruse artikli 37 lõikega 3 ja selles sätestatud nõudega, mille kohaselt „määrab pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed ametisse järelevalvenõukogu asjaomaste sidusrühmade ettepanekute alusel“(vt eespool punkt 5).

22. Esimeses väites kritiseeris kaebuse esitaja seda, et EBA i) otsustas nimetada „tööstuse“ kategooria kümnest liikmest üheksa „vanadest“ liikmesriikidest, ii) nimetas kõik „tarbijate“ kategooria liikmed üksnes „uutest“ liikmesriikidest, iii) nimetas ametisse vähemalt kaheksa BSG liiget Ühendkuningriigist ja iv) valis ainult kümme naist BSG kolmekümnest liikmest.

23. EBA kaitses seda lähenemisviisi, rõhutades eelkõige, et geograafilise tasakaalu tagamise nõue pidi kehtima panganduse juhtrühma suhtes tervikuna, mitte kõigi kuue määruses ette nähtud sidusrühmade kategooria suhtes. Seega uurib ombudsman kõigepealt metoodilist lähenemisviisi, mida EBA eespool nimetatud nõude täitmisel järgis, enne kui käsitleb üksikasjalikumalt kaebuse esitaja väiteid panganduse juhtrühma konkreetsete kategooriate koosseisu kohta.

Nõue tagada asjakohane geograafiline tasakaal ja esindatus kogu liidus

24. Ombudsman märgib, et määruse aluseks on asjaolu tunnistamine, et hiljutine finants- ja majanduskriis tekitas reaalseid ja tõsiseid riske finantssüsteemi stabiilsusele ja siseturu toimimisele kui sellisele. Seega pidas seadusandja finantsstabiilsuse tagamiseks vajalikuks teha varakult kindlaks suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad, mis tulenevad mikrotasandi usaldatavusjärelevalvest nii piiriüleselt kui ka sektorite vahel. Sellega loodi EBA, kes jälgib ja hindab selliseid arenguid oma pädevusvaldkonnas ning vajaduse korral teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa järelevalveasutusi. Selleks et EBA saaks konsulteerida huvitatud isikutega regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste üle, nähti määrusega ette sellistel eesmärkidel kasutatava kuuest peamisest kategooriast koosneva panganduse juhtrühma loomine. Seega on ombudsmani silmis selge, et liidu seadusandja käsitles vajadust luua EBA ja panganduse juhtrühm, et parandada siseturu toimimist ning tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine.

25. Määruses nõutakse, et EBA tagaks „nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidus“. Ombudsman nõustub EBAga, et ta peab tagama asjakohase geograafilise tasakaalu panganduse juhtrühma üldises koosseisus. Ombudsman ei saa siiski nõustuda sellega, et EBA-l on üldise tasakaalu korral vabadus eirata geograafilist tasakaalu panganduse juhtrühma eri kategooriate koosseisus. Ombudsmani arvates oleks sobiva geograafilise tasakaalu nõude eesmärk nurjunud, kui seda ei kohaldataks võimaluste piires ka finantsteenuste sektori igas eri kategoorias, mis moodustavad panganduse juhtrühma (tööstuses osalejad, töötajad/ametiühingute esindajad, tarbijad, kasutajad, VKEd ja tippteadlased). Mõiste „asjakohane geograafiline tasakaal“ tähenduse kohta märgib ombudsman, et määruses ei nõuta, et igast liikmesriigist peaks olema liige, kuigi see oleks olnud matemaatiliselt võimalik. Seetõttu mõistab ombudsman mõistet „asjakohane geograafiline tasakaal“ nii, et see ei viita mitte ainult esindatud eri liikmesriikide arvule, vaid ka üldiselt kasutatavatele kategooriatele, nagu näiteks „EL 12“, „EL 15“ ja „2005–7 laienemisprotsessis osalevat riiki“. Seda kaalutlust silmas pidades analüüsitakse allpool kaebuse esitaja esimestes väidetes esitatud väiteid.

Seoses kategooria „tööstus” koosseisuga.

26. Seoses tööstuse kategooria koosseisuga leiab ombudsman, et asjaolu, et kümnest liikmest üheksa on pärit vanadest liikmesriikidest, tekitab tõsiseid küsimusi. Oma arvamuses näis EBA väitvat, et finantssektori eksperditeadmisi ja kogemusi finantsteenuste valdkonnas võib leida peamiselt nn vanadest liikmesriikidest. Ombudsmani arvates ei kinnita sellist eeldust miski. Kuigi võib väita, et teatud liikmesriikides võivad finantsturud olla käibe ja asjassepuutuvate isikute seisukohast olulisemad kui teistes liikmesriikides, ei tähenda see, et BSG "tööstusharude" kategooria peaks koosnema peamiselt nendest liikmesriikidest pärit liikmetest. EBA viitas ka oma otsusele nimetada sellesse kategooriasse esindajad peamiselt „piiriülestest panganduskontsernidest, millel on oluline kohalolek kogu Euroopas“. Kuigi see otsus ei ole iseenesest ebamõistlik, ei selgita see, miks nende rühmade esindajad (mis oma olemuselt hõlmavad rohkem kui ühte liikmesriiki) valiti peaaegu eranditult teatavate liikmesriikide kodanike hulgast, mitte teiste hulgast. Ombudsmani arvates on kasulik lisada, et EBA vastu võetud kriteeriumi määruses ei mainita ja seetõttu ei tohiks see olla asjaomastes sätetes sätestatu suhtes ülimuslik.

27. Sellega seoses peab ombudsman oluliseks lisada, et finantsteenuste siseturu olemasolu arvestades on oluline, et mis tahes nõuandev sidusrühmade rühm, mis on loodud finantsteenuste sektori eri segmentide huvide kajastamiseks, esindaks võimalikult suures ulatuses sektori tegelikku geograafilist ulatust, hõlmates põhimõtteliselt võimalikult paljusid ELi riike.

28. EBA märkis ka, et kuigi üheksa kümnest tootmisharu määratud esindajast olid tõepoolest pärit „vanadest“ liikmesriikidest, tulenes see ka asjaolust, et enamik selle kategooria taotlusi pärines nendest liikmesriikidest. Ombudsman nõustub, et põhimõtteliselt mõjutab igast riigist ja iga ettenähtud kategooria kohta saadud taotluste arv tingimata üldist valikuprotsessi. Ombudsman peab siiski ka ilmseks, et eksperdirühma liikmed tuleb valida määruses sätestatud kriteeriumide alusel, mis ei sisalda saadud taotluste arvuga seotud kriteeriumi. Igal juhul märgib ombudsman, et EBA ei väitnud, et „vanadest“ ja „uutest“ liikmesriikidest pärit kandidaatidelt saadud taotlused vastasid suhtarvule 9:1 või et „uuest“ liikmesriigist ei olnud võimalik nimetada ametisse rohkem kui ühte tööstusharu rühma liiget.

29. Seetõttu leiab ombudsman, et veenvate selgituste puudumisel ei täitnud EBA nõuet tagada „võimalikult suures ulatuses“ „asjakohane geograafiline tasakaal ja sidusrühmade esindatus kogu liidus“, kui ta otsustas nimetada „tööstuse“ kategooria kümnest liikmest ametisse üheksa, valides esindajad „vanadest“ liikmesriikidest. Seega pani ta toime haldusomavoli juhtumi. Ombudsman sõnastab seega allpool kriitilise märkuse.

Tarbijakategooria koosseis

30. Tarbijate kategooria koosseisu osas leiab ombudsman, et EBA otsus valida „uutest“ liikmesriikidest pärit taotlejate hulgast kõik viis selle kategooria liiget, et tasakaalustada oma otsust nimetada „tööstuse“ kategooria kümnest liikmest üheksa „vanadest“ liikmesriikidest pärit taotlejate hulgast, on samuti vigane. Nagu eespool mainitud, põhineb määrus vajadusel parandada finantsteenuste siseturu toimimist, sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindlat, tõhusat ja järjepidevat taset. Nagu eespool juba märgitud, võib seda eesmärki kahjustada see, kui teatavasse kategooriasse kuuluvate isikute valikut dikteerib tajutav vajadus heastada teises kategoorias tekkinud geograafiline tasakaalustamatus. Veelgi enam kui tööstuse kategooria puhul lähtus EBA tarbijate kategooria liikmete valimisel sellest, mis näib olevat selge geograafiline jaotus, selle asemel et püüda saavutada tasakaalustatud geograafiline esindatus kogu liidus.

31. Nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, tähendas EBA otsus tarbijate kategooria koosseisu kohta, et tegelikult ei olnud „vanadest“ liikmesriikidest (st 15 liikmesriigist) pärit tarbijate huvid piisavalt esindatud, mis, nagu eespool selgitatud, ei tundu olevat kooskõlas määruse nõudega, et EBA peaks „tagama võimalikult suures ulatuses asjakohase geograafilise tasakaalu ja sidusrühmade esindatuse kogu liidus“.

32. Seega ei täitnud EBA ombudsmani arvates ka tarbijate kategooria koosseisu osas nõuet tagada „võimalikult suures ulatuses” „asjakohane geograafiline tasakaal ja sidusrühmade esindatus kogu liidus”. Seda tehes pani EBA toime haldusomavoli juhtumi. Ombudsman sõnastab seega allpool kriitilise märkuse.

Ühendkuningriigi esindajate arv

33. Seoses Ühendkuningriigi kodakondsusega esindajate arvuga selgitas EBA uurimise käigus, et viis, mitte kaheksa BSG liiget, olid pärit Ühendkuningriigist. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud seda väidet oma märkustes ega esitanud selle kohta täiendavaid märkusi. EBA rõhutas ka, et peamine kasutatud kriteerium oli „isiklik pädevus“ ning et asjaomased ametisse nimetamised kajastasid asjaolu, et enamik saadud taotlusi pärines Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist. Nagu eespool mainitud, tunnistab ombudsman, et valikuprotsessi mõjutab teatavast liikmesriigist pärit kandidaatidelt saadud avalduste kvaliteet ja mõningal määral ka nende arv. Sellegipoolest on esmapilgul üsna raske mõista, miks valiti 27 liikmesriigist pärit kandidaatide hulgast (valikumenetluse toimumise ajal) valitud 30-st eksperdirühma liikmest viis liiget ühest liikmesriigist. See tähendas, et ülejäänud 25 kohta tuli jagada ülejäänud 26 liikmesriigist pärit taotlejate vahel. Sellega seoses märgib ombudsman, et EBA näib olevat esialgu kehtestanud maksimaalse piirmäära neljale liikmele, kes on pärit igast kolmest liikmesriigist, kus on kõige suurem kohalolek ja osalus finantsteenuste turgudel (st Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist). EBA selgitas, et ta nimetas Ühendkuningriigist täiendava liikme, sest olles määranud VKEde esindajate arvuks kolm, otsustas ta nimetada sellesse kategooriasse kõik kolm taotlejat, lisades seega veel ühe taotleja Ühendkuningriigist. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei ole EBA eespool esitatud selgitust kritiseerinud, samuti ei tundu see selgitus olevat ilmselgelt vastuolus „asjakohase geograafilise tasakaalu“ nõudega. Neil asjaoludel ei tuvasta ombudsman käesoleva juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli. Samas peab ombudsman kasulikuks tuletada EBA-le meelde, et tulevikus oleks soovitatav tegutseda, et vältida ohtu, et üks või mitu liikmesriiki võivad näida üleesindatud. Ombudsman teeb selle kohta järgmise märkuse.

Naiste esindatus

34. Seoses kaebuse esitaja väitega, et 30st määratud esindajast ainult 10 olid naised, võtab ombudsman teadmiseks EBA selgituse, et naiste taotlused moodustasid ainult 21 % kõigist saadud taotlustest. Pädevuskriteeriumi alusel ja püüdes täita nõuet tagada võimalikult suures ulatuses asjakohane sooline tasakaal, otsustas EBA lõpuks ametisse nimetada 10 naist, st 33 % panganduse juhtrühma esindajate koguarvust. Ombudsman tunnustab seega EBA jõupingutusi naiste avalduste väga väikese osakaalu vähendamiseks, nimetades ametisse suurema osa naisliikmetest. Neil asjaoludel ei tuvasta ta käesoleva kohtuasja selle aspektiga seoses haldusomavoli. Võttes siiski arvesse, et EBA peamine takistus nõutava asjakohase soolise tasakaalu saavutamisel näib olevat naistelt saadud taotluste väike osakaal, kutsub ombudsman EBAt üles püüdma tagada võimalike sidusrühmade tulevaste osalemiskutsete puhul võimalikult laialdase avalikustamise, et kõik võimalikud finantssektori segmendid (tööstus, kasutajad, tarbijad, töötajate esindajad ja akadeemilised ringkonnad) oleksid teadlikud panganduse juhtrühma loomisest. Selline laiem avalikustamine peaks edendama paremat soolist tasakaalu taotlustes, hõlbustades seeläbi soolist tasakaalu ametisse nimetamisel. Eelkõige võib EBA soovida uurida võimalust avaldada selline osalemiskutse mitte ainult oma veebisaidil, vaid ka spetsialiseerunud finantsajakirjanduses, ning kasutada üldiselt mis tahes muid suhtluskanaleid, mis võiksid suurendada naiskandidaatide teadlikkust ja huvi BSG liikmeks saamise taotlemise vastu. Ombudsman teeb selle kohta järgmise märkuse.

B. Väide, et EBA ei ole taganud piisavat tasakaalu määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud sidusrühmade kategooriate vahel.

Ombudsmanile esitatud argumendid

35. Kaebuse esitaja väitis, et EBA ei suutnud tagada piisavat tasakaalu määruses sätestatud sidusrühmade kategooriate vahel. Eelkõige esitas kaebuse esitaja oma teise väite toetuseks kolm peamist argumenti: esiteks olid kümme BSG kolmekümnest liikmest kõrgema taseme spetsialistid, kes töötasid ja tasustasid otse pangandussektoris. Teiseks määrati kategooriale „kasutajad“, „tarbijad“, „VKEd“ ja „töötajad“ määratud 14 kohast ainult üks töötajate esindajatele, kes olid seetõttu alaesindatud. Kolmandaks oli üks VKEde kolmest valitud esindajast ühe suurima Euroopa föderatsiooni (BUSINESSEUROPE) vanemõigusnõustaja, kes esindas lisaks VKEdele ka kõigi suurte pangandusföderatsioonide huve. Seetõttu võib seda esindajat pidada ka tööstuse esindajaks.

36. Seoses kaebuse esitaja esimese väitega selgitas EBA, et valides panganduse juhtrühma 30 liikmest 10 kõrgema tasandi spetsialistide hulgast, kes töötavad ja saavad palka otse pangandussektoris, järgis ta täielikult määrust, milles on täpselt ette nähtud, et 10 panganduse juhtrühma liiget peaksid esindama finantseerimisasutusi. Seoses küsimusega, mis puudutab ametiühingute/töötajate esindajate arvu piiramist ainult ühega, tunnistas EBA, et valikumenetluse käigus otsustas EBA juhatus suurendada tarbijate kategooria esindajate arvu neljani, „kuni ametiühingute kuludeni”. EBA tunnistas oma arvamuses siiski, et kuigi ainus „ametiühingute/töötajate esindajate“ kategooria liige oli kaebuse esitaja, tõstatas kogu maailma ametiühingute ja töötajate huve esindav organ, mis piiras töötajate/ametiühingute esindajate arvu, tõepoolest põhjendatud mureküsimusi, ning et ta kavatseb selle küsimuse tõsiselt uuesti läbi vaadata, kui BSG liikmesust uuendatakse. Lõpuks selgitas EBA VKEde esindatuse kohta, et ta on saanud ainult neli taotlust, millest ühte peeti sobimatuks. Olles määranud VKEde esindajate sihtarvuks BSGs kolm, valis ta välja kõik kolm taotlust.

37. Kaebuse esitaja seadis oma märkustes kahtluse alla aluse, mille põhjal EBA otsustas suurendada tarbijate kategooria esindajate arvu, kahjustades töötajate esindajate/ametiühingute arvu. Samuti esitas kaebuse esitaja küsimuse põhjuste kohta, miks EBA otsustas suurendada akadeemiliste ringkondade esindajate arvu viielt kuuele, võttes arvesse, et muud sidusrühmade kategooriad olid alaesindatud. Ta jõudis järeldusele, et EBA ei esitanud oma valikukriteeriumide kohta rahuldavat selgitust.

Ombudsmani hinnang

38. Ombudsman tuletab meelde, et määruse artikli 37 lõike 2 kohaselt koosneb panganduse juhtrühm 30 liikmest, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid krediidi- ja investeerimisasutusi, nende töötajate esindajaid ning tarbijaid, pangateenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid. Vähemalt viis selle liiget peavad olema sõltumatud tippteadlased. Kümme liiget esindab finantseerimisasutusi, kellest kolm esindavad ühistu- ja hoiupanku. Sellest järeldub, et fraktsiooni 30 kohast 10 on sõnaselgelt eraldatud finantsasutustele ja vähemalt 5 kohta tuleks reserveerida tippteadlastele. See tähendab, et ülejäänud 15 kohta tuleks põhimõtteliselt eraldada „tasakaalustatud proportsioonis” ülejäänud neljale sidusrühmade kategooriale, võimaldades seega potentsiaalselt vähemalt kolme kohta iga kategooria „kasutajad”, „tarbijad”, „töötajate esindajad/ametiühingud” ja „VKEd” jaoks. Valikuprotsessi läbiviimisel peab EBA järgima ka määruse artikli 37 lõiget 3, milles nõutakse, et panganduse juhtrühma koosseis peaks lisaks geograafilise ja soolise tasakaalu tagamisele võimalikult suures ulatuses kajastama ka sidusrühmade asjakohast esindatust kogu liidus.

39. Eeltoodust tuleneb, et valides pangandussektoris töötavate ja tasustatavate spetsialistide hulgast panganduse juhtrühma 30 liikmest kümme, ei kaldunud EBA vastupidiselt kaebuse esitaja väidetele kõrvale määruse artikli 37 lõike 2 nõuetest, milles määrati sektori esindajate arvuks täpselt kümme liiget.

40. Sama ei saa aga öelda EBA otsuse kohta määrata ainult üks töötajate esindaja, kui, nagu eespool märgitud, oli põhimõtteliselt võimalik määrata sellesse kategooriasse vähemalt kolm esindajat. Kuigi määruses ei ole sellesse kategooriasse nimetatavate liikmete arvu kindlaks määratud ja seetõttu on EBA-l õigus otsustada, kui palju liikmeid tuleks ette näha, tekitab otsus piirata seda arvu vaid ühega tõsiseid küsimusi. Kuigi määruses ei ole nende kategooriate jaoks konkreetseid numbreid ette nähtud, viitab asjaolu, et neid mainitakse vahet tegemata, sellele, et seadusandja pidas asjakohaseks, et need kategooriad peaksid põhimõtteliselt koosnema sarnasest arvust liikmetest. Lisaks ei viita määruse asjakohased sätted sellele, et lisaks kümnele tööstusharu esindajale ja viiele tippteadlasele tuleks ülejäänud nelja sidusrühmade kategooria puhul eelistada üleeuroopalisi või suuri ühendusi või liite, piirates seega nende kategooriate esindatuse taset ainult ühe liikmega. Arvestades finantsteenuste sektori suurust ja tähtsust Euroopa majanduse jaoks, võib selline tulemus olla vastuolus määruse nõudega tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud esindatus.

41. Sellega seoses võtab ombudsman teadmiseks asjaolu, et pärast käesoleva uurimise algatamist tunnistas EBA ise oma arvamuses, et ainult ühe töötajate esindaja nimetamine panganduse juhtrühma tekitab põhjendatud kahtlusi. Sellest tulenevalt leiab ombudsman, et EBA otsus nimetada panganduse juhtrühma ainult üks töötajate esindaja ei vastanud määruse artikli 37 lõikes 2 sätestatud nõudele tagada võimalikult suures ulatuses sidusrühmade tasakaalustatud esindatus kogu liidus ning põhjustas seega haldusomavoli juhtumi. Ombudsman sõnastab seega allpool kriitilise märkuse.

42. Seoses „akadeemiliste ringkondade” kategooria jaoks ette nähtud liikmete arvuga juhib ombudsman tähelepanu sellele, et artikli 37 lõikes 2 on sätestatud, et „vähemalt viis selle liiget peavad olema sõltumatud tippteadlased”. Seega jätab määrus EBA-le selgelt võimaluse nimetada sellesse kategooriasse rohkem kui viis esindajat, kui seda peetakse vajalikuks. Kaebuse esitaja ei selgitanud, miks asjaolu, et EBA otsustas käesoleval juhul nimetada ametisse veel ühe õppejõu kui ette nähtud minimaalselt viis, on määrusega vastuolus. Seega ei saa selles osas haldusomavoli tuvastada.

43. VKEde esindatuse kohta väitis kaebuse esitaja, et üks sellesse kategooriasse valitud esindajatest töötas suure organisatsiooni (BUSINESSEUROPE) heaks, mis esindas mitte ainult VKEde, vaid ka pangandusliitude huve. EBA selgitas, et ta tegi selle otsuse põhjusel, et VKEde esindajate sihtarvuks määrati kolm ja et selle kategooria kohta oli saadud ainult kolm nõuetekohast taotlust. Seetõttu leidis EBA, et tal on õigus nimetada kõik kolm taotlejat VKEde esindajateks.

44. Ombudsman märgib, et BUSINESSEUROPE kirjeldab end organisatsioonina, mille liikmeteks on 41 tööstus- ja tööandjate keskliitu 35 riigist, kes teevad koostööd, et saavutada Euroopas majanduskasv ja konkurentsivõime. BUSINESSEUROPE esindab väikeseid, keskmise suurusega ja suuri ettevõtteid [6]. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et asjaolu, et üks kolmest VKEde esindajast kuulub organisatsiooni, mis esindab ka pangandusliite, kahjustaks selle esindaja suutlikkust esindada nõuetekohaselt VKEde huve panganduse juhtrühmas. Olukord oleks ilmselt võinud olla teistsugune, kui EBA oleks saanud VKEde kategooria kohta rohkem kui kolm nõuetekohast taotlust. Sellisel juhul võiks eeldada, et põhimõtteliselt eelistatakse ainult VKEde esindajaid, kuna tööandjaid ja nende liite esindavad juba piisavalt tööstuse kategooria kümme liiget. Kuna aga VKEde kategooriale reserveeritud kolmele kohale esitati ainult kolm nõuetekohast taotlust, leiab ombudsman, et ei ole võimalik järeldada, et EBA ületas oma kaalutlusõiguse piire, toimides nii, nagu ta seda tegi. Seega ei tuvasta ombudsman käesoleval juhul haldusomavoli.

C. Väide, et EBA võttis vastu määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud sidusrühmade eri kategooriate ebaõige määratluse

Ombudsmanile esitatud argumendid

45. Kaebuse esitaja väitis, et EBA võttis vastu määruses sätestatud sidusrühmade eri kategooriate ebaõige määratluse. Sellega seoses esitas kaebuse esitaja kaks peamist väidet. Esiteks väitis ta tarbijate kategooria kohta, et üks viiest valitud liikmest oli tegelikult akadeemik, samas kui teine töötas mõttekojas (Re-Define). Seega ei saa väita, et ükski neist kahest esindajast esindaks tarbijate huve. Lisaks olid ülejäänud kolm esindajat pärit väga väikestest tarbijaühendustest „uutest” liikmesriikidest, kellel puuduvad „vanade” liikmesriikide suuremate ja tugevamate tarbijaühenduste teadmised ja ressursid.

46. Teiseks, mis puudutab kasutajate kategooriat, siis selle kategooria jaoks valitud viis esindajat olid tegelikult „teenuseosutajad“, mitte pangandusteenuste „kasutajad“, esindades mõjukaid organisatsioone (st suuri reitinguagentuure ja audiitorühinguid), kes osutasid teenuseid pangandussektorile. Kaebuse esitaja sõnul viitab mõiste „kasutajad“ finantsteenuste tarbijate mõistele.

47. Oma vastuses väitis EBA, et taotlejad võisid oma taotluses vabalt märkida oma huvi rohkem kui ühe sidusrühma vastu kuuest kategooriast ning EBA pidi igal üksikjuhul eraldi otsustama, millisesse kategooriasse iga taotlus tuleks liigitada. Seoses tarbijate esindajaga, kes on akadeemik, selgitas EBA, et ta oli ka finantsteenuste kasutajarühma (FSUG)[7] liige, mis tegeles ka tarbijakaitse ja hindade läbipaistvusega seotud küsimustega. EBA sõnul oli kõnealusel isikul oluline kogemus finantsteenuste kasutajaid mõjutavate algatuste esindamisel, nende kohta arvamuste ja soovituste koostamisel ning ta oli varem olnud ka finantsteenuste valdkonna kasutajaekspertide foorumi (FIN-USE) liige, tehes kindlaks finantsteenuste kasutajaid mõjutavad põhiküsimused. Varem nimetati ta esindama finantskasutajate huve ka eelmises CEBSi nõuandekogus [8]. Arvestades tema väärtuslikku panust CEBSi varasemas töös, suhtus EBA temasse positiivselt ja ta nimetati seega tarbijate kategooria liikmeks.

48. Mõttekoda „Re-define“ esindanud liikme kohta selgitas EBA, et see on sõltumatu mittetulunduslik rahvusvaheline organisatsioon, mis allkirjastas hiljuti Euroopa Parlamendiga nelja-aastase raamlepingu, et nõustada ECON-komisjoni finantsteenuste reguleerimise ja majanduspoliitikaga seotud küsimustes, ning et nimetatud esindaja on avaldanud ulatuslikult artikleid ja ettepanekuid tarbijatega seotud küsimustes.

49. Seoses mõiste „kasutajad” määratlusega väitis EBA, et kuna määruses ei ole esitatud mõiste „kasutajad” määratlust, otsustas ta kasutada selle mõiste laia tõlgendust, et tagada sidus ja tasakaalustatud üldine esindatus panganduse juhtrühmas. Seega tõlgendati mõistet „kasutajad“ nii, et see hõlmab kõiki võimalikke üksusi peale tööstusharu esindajate, kes võimaldavad lõppkasutajatel teha otsuseid finants-/pangandusteenuste kohta. Lisaks selgitas ta, et saadi ainult 15 sellesse kategooriasse kuuluvat taotlust ning et ainult seitse neist näitasid selgelt pangateenuste kasutajate huvide esindatust.

50. Kaebuse esitaja märkis, et määruses on esitatud mõiste „kasutajad“ määratlus, millest EBA ei oleks tohtinud kõrvale kalduda. Põhjenduses 48 on selgelt öeldud, et „muud pangateenuste jaekasutajad tuleks esitada rühmas lisaks tarbijatele”. Seega oleks iga pankadele tasulisi teenuseid osutav organisatsioon pidanud kuuluma majandusharude kategooriasse. Lai viis, kuidas EBA tõlgendas mõistet „kasutajad“, võimaldas seega nimetada panganduse juhtrühma rohkem liikmeid, kes kuulusid sektorisse. Selle tulemusena domineerisid BSGs tööstus ja selle tarnijad.

Ombudsmani hinnang

51. Asjaolu, et üks tarbijate kategooriasse valitud liikmetest oli tegelikult akadeemik ja teine töötas mõttekoja heaks, ei tähenda tingimata, nagu kaebuse esitaja näib väitvat, et neil kahel liikmel ei olnud mingit oskusteavet ega seost tarbijaliikumisega. Akadeemiline või mõttekojas töötamine ei tähenda iseenesest, et keegi ei saa tarbijaid esindada või nende õiguste eest seista. Ombudsman peab siiski oluliseks rõhutada, et ainuüksi asjaolu, et valitud liige on nagu iga teine panganduse juhtrühma liige ka finantsteenuste tarbija, ei saa olla piisav ja mõjuv põhjendus selle liikme nimetamiseks tarbijate kategooriasse. Vastasel juhul, nagu väitis kaebuse esitaja, võiks EBA valikuprotsessi kuritarvitada, nimetades tarbijate kategooriasse sektori esindajad (või sel eesmärgil ülejäänud viie kategooria esindajad) üksnes põhjusel, et viimased on oma pädevuse piires ka finantsteenuste tarbijad. Seetõttu leiab ombudsman, et iga juhtumi puhul tuleb uurida, kas valitud liige on tõepoolest võimeline tegutsema objektiivse ja pühendunud tarbijaesindajana.

52. Sellega seoses leiab ombudsman, et põhimõtteliselt tuleks kindlalt eeldada, et tarbijaorganisatsioone ja/või selgeid tarbijahuve esindavad kandidaadid sobivad tarbijakategooriasse nimetamiseks paremini kui need, kelle peamised eriteadmised ja/või erialane töökogemus on seotud muude valdkondadega. Käesolevas asjas selgitas EBA veenvalt põhjuseid, miks ta leidis käesolevas asjas, et kahel kõnealusel liikmel (akadeemiline isik ja mõttekoja esindaja) on nende erialast töökogemust arvestades nõutav suutlikkus ja kogemus tarbijate huvide esindamiseks. Kaebuse esitaja ei esitanud konkreetseid argumente selle kohta, et need kaks isikut ei saa esindada finantsteenuste tarbijate huve või et neid mõjutavad või võivad mõjutada muud vastandlikud huvid. Seega ei tuvasta ombudsman selles osas haldusomavoli. Samas usub ombudsman, et see hõlbustaks ja parandaks kogu valikuprotsessi veelgi, kui EBA nõuaks tulevikus, et panganduse juhtrühma kandidaadid esitaksid eelistatavalt ainult ühe kuuest kategooriast, mille puhul nad sooviksid kaalumist. Sel viisil võiksid taotlused paremini sobida sihtrühma, vähendades seega veelgi EBA võimalike probleemide tõenäolist ulatust, nimetades ametisse kandidaadid, kelle peamine kvalifikatsioon ei pruugi kuuluda asjaomasesse kategooriasse. Ombudsman teeb selle kohta järgmise märkuse.

53. Seoses mõiste „pangandusteenuste kasutajad” määratlusega märgib ombudsman, et sellesse kategooriasse nimetatud viiest liikmest kolm esindasid vastavalt kolme peamist raamatupidamis- ja audiitorühingut, üks liige esindas Euroopa Raamatupidajate Föderatsiooni ja viies liige oli üks juhtivaid rahvusvahelisi krediidireitinguasutusi. Sellega seoses märgib ombudsman, et kuigi määruse artikkel 37 ei sisalda mõiste „kasutaja“ määratlust, on määruse põhjenduses 48 märgitud, et panganduse juhtrühm koosneb „liidu krediidi- ja investeerimisasutustest, mis esindavad finantseerimisasutuste ja ettevõtjate erinevaid mudeleid ja suurust, sealhulgas vajaduse korral institutsionaalseid investoreid ja muid finantseerimisasutusi, kes ise kasutavad finantsteenuseid; väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd); ametiühinguid; teadlasi; tarbijaid ja muid pangandusteenuste jaekasutajaid“. Finantsteenuseid kasutavad finantsasutused tuleb seega liigitada kategooriasse "majandusharu". Lisaks on selge, et määruses eraldi kategooriana nimetatud "kasutajad" peavad olema finants-/pangandusteenuste jaekasutajad. Kuna määruses nimetatakse pangateenuste „lõpp-“ või „lõpp-“kasutajatest tarbijaid eraldi kategooriana, võib väita, et mõiste „kasutajad“ hõlmab neid jaekasutajaid, kes asuvad finants- ja pangandusteenuste osutajate ning tarbijate vahel.

54. Olenemata sellest, milline peaks määruse kohaldamisel olema pangateenuste jaekasutajate täpne määratlus, leiab ombudsman, et põhjendust 48 silmas pidades ei saa EBA lähenemisviisi, mille kohaselt määratakse kasutajate kategooriasse esindajad üksustest, kes ilmselgelt ei olnud finants-/pangandussektori osutatavate teenuste jaekasutajad, vaid pigem neile teenuste osutajad (raamatupidamis- ja audiitorühingud, reitinguagentuurid), pidada määrusega kooskõlas olevaks. Samuti ei ole määruse sõnastuses midagi, mis võiks toetada EBA lähenemisviisi lisada sellesse kategooriasse üksused, mis lihtsalt võimaldavad tarbijatel teha otsuseid finants-/pangandusteenuste kohta. Selline lähenemisviis võiks teoreetiliselt hõlmata paljusid kutsealasid, mis hõlmavad mitte ainult raamatupidajaid ja reitinguagentuure, vaid ka juriste, finantskonsultante, meedia ja ajakirjanduse esindajaid, võrdlevaid veebisaite ning üldiselt mis tahes kutseala või üksust, mis otseselt või kaudselt võimaldab või mõjutab tarbijate otsuseid finants- ja pangandusküsimustes. Kuigi mõiste „kasutajad” võib hõlmata üksusi, mis tänu oma eriteadmistele ning finants- ja pangandussektori töö- ja mehaanikaalastele kogemustele võiksid anda panganduse juhtrühmale positiivse panuse, ei ole vastuvõetav, et sellesse kategooriasse kuuluvad finants- ja pangandussektorile tasuliste teenuste tulunduslikud osutajad. Selliseid üksusi peetaks tõenäoliselt ärihuve esindavateks, mitte laiema kasutajate kategooria huve esindavateks. Ombudsman on seisukohal, et kui liidu seadusandja oleks tõepoolest soovinud lisada panganduse juhtrühma selliste kutsealade esindajad, oleks määruses kasutatud muud mõistet kui „pangandusteenuste kasutajad“. Seega, jättes kasutajate kategooriast välja rakendused üksustelt, kes osutavad selgelt finantssektorile tasulisi teenuseid, mitte aga finantssektori teenuste kasutajad, pani EBA toime haldusomavoli juhtumi. Ombudsman sõnastab seega allpool kriitilise märkuse.

D. Kaebuse esitaja väited

Kaebuse esitaja väited

55. Kaebuse esitaja väitis, et i) EBA peaks panganduse juhtrühma koosseisu võimalikult kiiresti läbi vaatama ja igal juhul ootamata ära selle koosseisu uuendamist 2013. aastal. Samuti väitis ta, et ii) EBA peaks avaldama oma veebisaidil valitud liikmete elulookirjeldused ning üksikasjaliku teabe valikukriteeriumide ja valikumenetluse kohta, mille alusel iga kandidaat välja valiti.

56. EBA märkis oma arvamuses, et valikumenetlus viidi läbi heas usus ja parimal võimalikul viisil. Pangandussektori sidusrühmade kogu koosseisu tõenäoline läbivaatamine oleks väga aeganõudev ja mõjutaks sidusrühmade eeldatavat panust EBA 2012. aastaks kavandatud eesmärkide saavutamisse. EBA oleks siiski rohkem kui valmis võtma arvesse ombudsmani soovitusi ja soovitusi seoses panganduse juhtrühma liikmete järgmise uuesti ametisse nimetamisega 2013. aastal.

57. EBA kinnitas ka, et ta on juba avaldanud panganduse juhtrühma valitud liikmete elulookirjeldused ja et need on kättesaadavad EBA veebisaidil. Valikukriteeriumide kohta märkis EBA, et ta tugineb määruse artiklis 37 ja selle vastavates põhjendustes sätestatud nõuetele. Samuti selgitas ta, et üld- ja kategooriaspetsiifilised kriteeriumid võeti vastu EBA juhatuse koosolekul 2011. aasta veebruaris ning neid kasutati seejärel sidusrühmade kavandatud nimekirja koostamiseks, mis esitati EBA järelevalvenõukogu 2011. aasta märtsi koosolekule.

Ombudsmani hinnang

58. Ombudsman on seisukohal, et 2011. aasta alguses loodud sidusrühmade kogu koosseisu läbivaatamine ei oleks praeguses etapis kasulik, kuna liikmete ametiaeg hakkab varsti lõppema ja igal juhul peab selle aasta lõpuks toimuma uus sidusrühmade kogu liikmete valimise protsess. Seega ei saa esimese väitega nõustuda. Sellega seoses tervitab ombudsman EBA võetud kohustust võtta arvesse kõiki ettepanekuid ja soovitusi, mida ombudsman võib käesoleva uurimise käigus teha järgmise panganduse juhtrühma liikmete ametisse nimetamiseks.

59. Seoses kaebuse esitaja väitega, et panganduse juhtrühma liikmete elulookirjeldused tuleks avaldada EBA veebisaidil, märgib ombudsman, et EBA on selle väite juba rahuldanud ning et kõik panganduse juhtrühma liikmete elulookirjeldused on nüüd avaldatud EBA veebisaidil. Seoses täiendava väitega, et EBA avaldas ka üksikasjaliku teabe kasutatud valikukriteeriumide ja iga kandidaadi valimise protsessi kohta, märgib ombudsman, et EBA avaldas 18. märtsil 2011 pressiteate, milles anti teavet panganduse juhtrühma äsja ametisse nimetatud liikmete nimede, institutsioonide kohta, keda igaüks neist esindas, nende kodakondsuse ja kategooria kohta, millesse nad valiti. Lisaks on EBA võtnud vastu dokumentidele juurdepääsu käsitlevad erieeskirjad, millega jõustatakse määruse [9] artikkel 72, võimaldades seega kolmandatel isikutel taotleda juurdepääsu dokumentidele, sealhulgas valikumenetlusega seotud dokumentidele, mille saaks teha üldsusele kättesaadavaks.[10] Näib, et kaebuse esitaja ei ole seda võimalust kasutanud. Neil asjaoludel ei ole ombudsman veendunud, et EBA oleks kohustatud avaldama üksikasjalikku teavet kasutatud valikukriteeriumide ja iga kandidaadi valimise protsessi kohta, nagu kaebuse esitaja nõudis. Ombudsmani arvates parandaks see valikuprotsessi üldist läbipaistvust ja tugevdaks ka kodanike usaldust selle vastu, et EBA järgib üldiselt määruse artiklit 37, kui EBA avaldaks pärast panganduse juhtrühma liikmete ametisse nimetamist sisulist teavet, mis näitaks, kuidas EBA täitis saadud erinevaid taotlusi arvesse võttes nõuet tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade eri kategooriate tasakaalustatud esindatus ning kuidas ta seda tehes tagas „nii palju kui võimalik (...) asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidus“. Ombudsman teeb seega järgmise märkuse.

E. Järeldused

60. Nagu ombudsmani eespool nimetatud järeldused näitasid, esines EBA korraldatud valikumenetluses panganduse juhtrühma eri kategooriate koosseisu puhul mitmeid puudusi seoses kategooriate „tööstus“, „tarbijad“, „töötajate esindajad“ ja „kasutajad“ koosseisuga, mis omakorda põhjustas vastava arvu haldusomavoli juhtumeid.

61. Seega lõpetab ombudsman selle kaebuse uurimise põhjal juhtumi järgmiste kriitiliste märkustega:

1. Kohaldades määruse artikli 37 lõikes 3 sätestatud nõuet tagada nii palju kui võimalik „asjakohane geograafiline ja sooline tasakaal ning sidusrühmade esindatus kogu liidus“ainult seoses panganduse juhtrühma koosseisuga tervikuna ja mitte iga liikmekategooria piires, pani EBA toime haldusomavoli juhtumi.

2. Määrates panganduse juhtrühma ainult ühe töötajate esindaja, ei täitnud EBA määruse artikli 37 lõikes 2 sätestatud nõuet tagada võimalikult suures ulatuses sidusrühmade tasakaalustatud esindatus kogu liidus ning pani seega toime haldusomavoli juhtumi.

3. Lisades kasutajate kategooriasse rakendused selliste üksuste esindajatelt, kes ilmselgelt ei ole finants-/pangandussektori pakutavate teenuste jaekasutajad, vaid pigem sellele sektorile tasuliste teenuste osutajad, pani EBA toime veel ühe haldusomavoli juhtumi.

Kaebuse esitaja väidete ja väidete muude aspektidega seoses ei ole haldusomavoli tuvastatud.

Kaebuse esitajat ja EBAt teavitatakse sellest otsusest.

Täiendavad märkused

1. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete edaspidisel valimisel oleks soovitatav, et EBA väldiks ohtu, et üks või mitu liikmesriiki võivad näida üleesindatud.

2. EBA võiks avaldada tulevasi osalemiskutseid panganduse juhtrühma liikmeks saamiseks mitte ainult oma veebisaidil, vaid ka spetsialiseerunud finantsajakirjanduses, ning kasutada üldiselt mis tahes muid suhtluskanaleid, mis võiksid suurendada naiskandidaatide teadlikkust ja huvi.

3. See hõlbustaks ja parandaks valikuprotsessi veelgi, kui EBA nõuaks tulevastelt taotlejatelt, et nad märgiksid ainult ühe kuuest kategooriast, mille puhul nad sooviksid kaalumist.

Uurimise käigus ja eelkõige dokumentide kontrollimise käigus (vt eespool punkt 13) toimusid EBA ja ombudsmani talituste vahel mitteametlikud ja konstruktiivsed arutelud. Nende arutelude käigus väljendas EBA valmisolekut vaadata läbi oma lähenemisviis teisele valikuvoorule. Nagu juba märgitud, teatas EBA panganduse juhtrühma uuest koosseisust 23. oktoobril 2013. Kuigi käesolev otsus puudutab ainult esimest valikumenetlust, mis toimus 2011. aasta märtsis, palub ombudsman EBA-l eespool esitatud kriitiliste ja täiendavate märkuste järelmeetmena selgitada, kuidas ta muutis oma lähenemisviisi teise valikumenetluse käigus, et võtta arvesse ombudsmani uurimise käigus saadud kogemusi.

Emily O'Reilly

Strasbourg, 7. november 2013

---

[1] ELT 2010, L 331, lk 12.

[2] http://www.uniglobalunion.org/Apps/uni.nsf/pages/about_euEn

[3] http://www.eba.europa.eu/cebs/media/Publications/Other%20Publications/Others/2010/BSG%20call%20for%20expression%20of%20interest/Complete-call-text.pdf">http://www.eba.europa.eu/cebs/media/Publications/Other%20Publications/Others/2010/BSG%20call%20for%20expression%20of%20interest/Complete-call-text.pdf.

[4] http://www.eba.europa.eu/-/the-eba-establishes-its-banking-stakeholder-group

[5] http://www.eba.europa.eu/Aboutus/Organisation/Banking-Stakeholder-Group/Members.aspx.

[6] http://www.businesseurope.eu/content/default.asp?PageID=600

[7] Euroopa Komisjon moodustas 2010. aastal finantsteenuste kasutajarühma (FSUG). Rühm võttis üle kahe varasema rühma, finantsteenuste valdkonna kasutajaekspertide foorumi (FIN-USE) ja finantsteenuste tarbijarühma (FSCG) ülesanded.

[8] Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (CEBS). 1. jaanuaril 2011 loodi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis võttis üle CEBSi jooksvad ülesanded ja kohustused.

[9] Määruse artikli 72 lõikes 2 on sätestatud, et „haldusnõukogu võtab 31. maiks 2011 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks”.

[10] http://www.eba.europa.eu/documents/10180/16082/EBA-DC-036-Decision-on-Access-to-Documents-FINAL_1.pdf/c7c7ff83-14b5-4a97-a6e8-c63aafe9027e