Strasbourg, 2. juuli 2008

Lugupeetud hr X

juunil 2004 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses ühinemiseelsetele nõustajatele mestimispakti raames kandidaatriigis läbiviidud mestimisprojekti raames makstud päevarahadega.

21. juunil 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 1. septembril 2004. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 13. oktoobril 2004.

17. detsembril 2004 teavitasin Teid, et olen saanud veel kolm kaebust komisjoni otsuse kohta alandada mestimisprojektis päevaraha määrasid.

mail 2005 alustasin eespool nimetatud kaebuste ja teie kaebuste ühist täiendavat uurimist.

juulil 2005 sain komisjonilt vastuse oma 17. mai 2005. aasta lisaküsimustele.

19. oktoobril 2005 otsustasin, et on vaja täiendavat teavet, ja teavitasin Teid sellest. Komisjon saatis oma vastuse 31. jaanuaril 2006 ja ma edastasin selle Teile koos palvega esitada märkused, mille Te esitasite 4. aprillil 2006.

novembril 2006 tegin ettepaneku leida nii teie kui ka eespool nimetatud juhtumile ühine sõbralik lahendus ning teavitasin teid sellest. Komisjon vastas 29. mail 2007 (1) nimetatud ettepanekule, mille ta tagasi lükkas. Edastasin Teile komisjoni vastuse ja palusin Teil esitada oma märkused. augustil 2007 esitasite oma märkused.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid järgmised:

Aastatel 2002–2004 töötas kaebuse esitaja mestimisprojekti raames kandidaatriigi ministeeriumis ühinemiseelse abi nõustajana. Projekti kulud kattis komisjon.

juulil 2003 saatis komisjon kõikidele institutsioonide väljaarendamise riiklikele kontaktpunktidele (mestimine) liikmesriikides ja kandidaatriikides märgukirja ekspertidele kokkulepitud päevaraha määrade vähendamise kohta. Kõnealuse kandidaatriigi puhul vähenes ühinemiseelse abi rahastamisvahendi päevaraha määr 183,50 eurolt 110,50 eurole päevas. Muudetud määrasid kohaldati alates 7. juulist 2003, st tagasiulatuvalt.

juulil 2003 saatis komisjon kõnealuse kandidaatriigi delegatsiooni juhile täiendava kirja, milles selgitas uute päevarahamääradega seotud menetlust.

Komisjon saatis 14. oktoobril 2003 liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele teatise, milles teatas, et tõenäoliselt tõstetakse määrasid uuesti.

detsembril 2003 saatsid kaebuse esitaja ja tema kolleeg, kes mõlemad olid kõrgemad ametnikud, komisjoni laienemise peadirektoraadile kirja päevaraha muudetud määrade kohta. Esiteks selgitasid nad, et oodatava sissetuleku tase on üks peamisi tegureid, mida tuleb arvesse võtta, kui otsustatakse leppida kokku pikaajalises lähetuses kõnealusesse kandidaatriiki, ning rõhutasid, et nad olid viinud oma perekonnad kõnealusesse kandidaatriiki. Teiseks väitsid nad, et päevaraha määrade vähendamine 40 % võrra oli ettearvamatu, põhjendamatu ja ebamõistlik. Kaebuse esitaja ja tema kolleegi sõnul eeldasid nad stabiilset, läbipaistvat, prognoositavat ja põhjendatud korda. Lisaks väitsid nad, et usaldusväärne juhtimine peaks tagama, et otsused ei ole tagasiulatuva jõuga. Kolmandaks kritiseerisid nad laienemise peadirektoraadi 16. juuli 2002. aasta soovitust mitte kohaldada maksimummäärasid ning rõhutasid, et nende projektijuht otsustas „jääda paktides määratletud päevarahade taseme juurde”. Neljandaks väitsid nad, et kuigi projekti ülesanded täideti õigeaegselt, ei ole komisjon projekti rakendamist toetanud, mis on halvendanud nii ettevalmistavate meetmete finantsolukorda kui ka töökeskkonda. Lõpuks pakkusid nad välja arutelud, et leida kõnealuse kandidaatriigi assotsieerimislepingutele rahuldav lahendus.

detsembril 2003 saatis komisjon liikmesriikide, ühinevate riikide ja kandidaatriikide kõikidele riiklikele kontaktpunktidele veel ühe märgukirja. Selles teates täpsustas ta, et kindlasummalist päevaraha ei tohiks mestimislähetuse ajal muuta, vaid see tuleks kindlaks määrata mestimislepingu allkirjastamise ajal ja see peaks jääma samaks kogu selle kestuse jooksul. Kõnealuse kandidaatriigi parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise päevaraha määra tõsteti alates 1. novembrist 2003 110,50 eurolt 135 eurole. Teate kohaselt ei olnud sellel suurendamisel tagasiulatuvat mõju. Komisjoni märgukirjas esitatud juhistes viidati mestimisjuhendile.

aprillil 2004 saatis kaebuse esitaja meeldetuletuse, paludes komisjonilt vastust, kuna kõnealune küsimus oli väga isikliku tähtsusega ja sellega seotud põhimõtted olid laiema tähtsusega.

Komisjon ei ole nendele kirjadele vastanud.

Seejärel pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Ta väitis esiteks, et komisjon muutis ebaõiglaselt ja tagasiulatuvalt mestimispakti allkirjastamise ajal kindlaks määratud ettevalmistavate meetmete päevarahamäärasid.

Oma väite toetuseks väitis ta, et hiljem tõsteti määrasid uuesti, kuid mitte tagasiulatuvalt ja mitte lepingus kokku lepitud tasemeni, ning et selle tulemusena kaotas ta osa tulust, mida ta lootis saada. Ta väitis ka, et mestimisjuhend, millele komisjon viitab, ei ole mestimislepingu ega selle lisa osa ning seda ei ole tema töölepingus mainitud.

Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjon ei vastanud tema 1. detsembri 2003. aasta kirjale ega 5. aprillil 2004 saadetud meeldetuletusele.

Kaebuse esitaja nõudis, et talle makstaks vahe mestimispakti allkirjastamise ajal kokku lepitud päevaraha määra (st 183,50 eurot päevas) ja talle 2003. aasta juulist detsembrini tegelikult makstud madalama päevaraha määra vahel.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon esitas oma kokkuvõtlikus arvamuses järgmised märkused:

Kõigepealt rõhutas komisjon, et käesolev kaebus põhineb üldjoontes samadel faktidel ja põhjendustel nagu teistes ombudsmanile esitatud kaebustes.

Juhtumi taustaga seoses selgitas komisjon, et mestimine on suunatud halduskoostöö vahend, et aidata ühinevatel riikidel ja kandidaatriikidel tugevdada oma haldus- ja õigussuutlikkust ühenduse õigusaktide rakendamisel tulevaste Euroopa Liidu liikmesriikidena. Mestimisprojektid hõlmavad liikmesriikide pikaajaliste ekspertide lähetamist ühinevatesse ja kandidaatriikidesse. Neid pikaajalisi eksperte nimetatakse PAA-deks. Parlamendiliikmete assistentide töötasu sisaldab päevaraha iga lähetuse päeva eest, mis põhineb 50 %-l päevaraha määradest, mida EuropeAid korrapäraselt ajakohastab.

juulil 2003 teatas laienemise peadirektoraat liikmesriikide mestimisega tegelevatele riiklikele kontaktpunktidele „nagu tavaliselt”, et EuropeAid avaldas 7. juulil 2003 päevarahamäärade uue perioodilise kohanduse ning et alates sellest kuupäevast kohaldatakse uut määra kõikide käimasolevate mestimisprojektide suhtes kooskõlas mestimisjuhendi asjakohaste eeskirjadega. Viimase punktis 5.6.2 on sätestatud, et mestimistegevuse toimumise kuupäev määrab kindlaks kohaldatavate päevarahade määra, mis võib seega mestimisprojekti kestuse jooksul varieeruda.

Pärast seda kohandamist sai komisjon kaebusi mitmelt ettevalmistavalt asutuselt. PAAd viitasid 7. juulil 2003 avaldatud päevaraha määrade olulisele vähenemisele võrreldes enne seda kuupäeva kehtinud määradega. Komisjoni sõnul vastas ta nendele kaebustele, tuletades meelde eeskirju, kuid teatas, et ta hindab praegust süsteemi, täpsemalt parlamendiliikme registreeritud assistentide kindlasummalist päevaraha. Hindamine toimus 2003. aasta sügisel.

Komisjon väitis, et ta on võtnud järelmeetmeid mitmelt ettevalmistavalt asutuselt saadud kaebuste suhtes peamiselt üldise kirjavahetuse kaudu kõigi riiklike kontaktpunktidega.

EuropeAid avaldas 16. detsembril 2003 uue perioodilise nimekirja koos kohaldatavate päevarahamääradega. Komisjon teavitas 22. detsembril 2003 liikmesriikide riiklikke kontaktpunkte kõnealusest uuest korrapärasest kohandamisest. Samas kirjas tegi ta teatavaks ka eespool nimetatud hindamise tulemused seoses mestimisprojektidega tegelevate parlamendiliikmete assistentide kindlasummalise päevarahaga. Selles kirjas tunnistas komisjon, et partnerlus-ja koostöölepingute pühendumus on mestimisprojektide edukuse keskmes ning et nad peavad suutma teha stabiilseid korraldusi kogu oma lähetuse ajaks. Komisjon nõustus seega, et alates 1. jaanuarist 2004 ei muutu partnerluslepingute kindlasummaline päevaraha enam mestimislähetuse ajal, vaid vastupidi, see määratakse kindlaks mestimislepingu allkirjastamise ajal ja see kehtib kogu selle kestuse jooksul. Samas kirjas nõustus komisjon ka sellega, et enne 1. jaanuari 2004 sõlmitud lepingutega reguleeritud mestimisprojektide puhul võib erandkorras kasutada hinnanguliste kulude kohandamise reservi, mis moodustab tavaliselt 2,5 % iga mestimisprojekti kogueelarvest, et leevendada 7. juuli ja 16. detsembri 2003. aasta päevarahade kohandamise kahjulikke tagajärgi. Komisjon rõhutas, et kui selline taotlus heaks kiidetakse, saab see jõustuda alles alates selle esitamise kuupäevast. Seega võisid enne 1. jaanuari 2004 allkirjastatud lepingutega töötanud PAAd taotleda abi mestimiseelarve reservist, et leevendada kahjulikke tagajärgi, mis tulenevad asjaomase kandidaatriigi jaoks alates 7. juulist 2003 kehtestatud päevaraha määrade vähenemisest.

Lõpuks jäi komisjon oma arvamuses seisukohale, et mestimisprojekte üldiselt reguleerivate eeskirjade ja menetluste mis tahes muudatusi ning konkreetsemalt partnerluslepingute hüvitamise süsteemi mis tahes muudatusi ei tohiks kohaldada tagasiulatuvalt.

Komisjon rõhutas, et kooskõlas selle lähenemisviisiga kohaldati 7. juulil 2003 avaldatud päevaraha määrade muutust alles alates sellest kuupäevast. Päevaraha määrasid kohandati kooskõlas mestimisjuhendi eeskirjadega, eelkõige artikli 5.6 lõikega 2.

Võttes arvesse päevaraha määrade kohandamise tagajärgi mõnel juhul, püüdis komisjon võtta arvesse nende primaarsete aromaatsete süsivesinike probleeme, mida päevaraha määrade muutumine kõige rohkem mõjutas. Komisjon märkis 22. detsembril 2003 riiklikele kontaktpunktidele saadetud märgukirjas, et kõige enam mõjutatud ettevalmistavad meetmed tuleks kõigepealt hüvitada kindlasummalisest päevarahast saadava tuluga, mis võib ulatuda märkimisväärse osani iga mestimisprojekti kogueelarvest. Lisaks rõhutas komisjon, et erandkorras reservist abi taotlemine nõuab lisa, millel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu enne selle esitamist ja mis ei saa mingil juhul kaasa tuua päevaraha määrade tõusu üle enne 7. juulit 2003 kehtinud summade.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde. Ta väitis, et komisjon oli andnud väga üldise vastuse ega olnud kommenteerinud mõningaid tema esitatud väiteid ja küsimusi.

Eelkõige väitis kaebuse esitaja, et otsustades vastata üksikutele PAAde kaebustele ainult riiklikele kontaktpunktidele saadetud üldiste teadete kaudu, ei järginud komisjon hea halduse põhimõtteid.

Tagasiulatuvuse küsimuses väitis kaebuse esitaja, et hoolimata tema väitest, et muudatusi ei tohiks kohaldada tagasiulatuvalt, teavitas komisjon riiklikke kontaktpunkte päevamäärade muutustest alles oma 11. juuli 2003. aasta kirjas, kuigi muudatused võeti vastu 7. juulil 2003. See teave jõudis erinevate ettevalmistavate meetmeteni eri aegadel. Lisaks väitis ta, et kui töötaja otsustab kolida koos oma perega ELi projektis osalemiseks välismaale, on äärmiselt oluline, et kõik võimalikud muutused tema finantsolukorras oleksid prognoositavad ja õiglased.

Kaebuse esitaja kordas oma väidet, et päevaraha määrade vähendamist 40 % võrra ei saa pidada prognoositavaks ja õiglaseks, eelkõige seoses personalieeskirjadega, mis käsitlevad perega välismaale kolimist.

Seoses komisjoni 22. detsembri 2003. aasta otsusega lubada hüvitist eelarvereservi kaudu väitis kaebuse esitaja, et sellisel meetmel ei olnud tema jaoks soovitud mõju, sest hüvitist ei saanud pakkuda tagasiulatuvalt. Kaebuse esitaja PAA lähetus lõppes juba 22. jaanuaril 2004 ja seetõttu ei pidanud ta alates 22. detsembrist 2003 eelarvereservist saadavat hüvitist tema käsutuses olevaks võimaluseks. Kaebuse esitaja rõhutas siiski, et tema esialgse mestimiseelarve PAA osa oleks võimaldanud maksta 183,50 eurot kuni 22. jaanuarini 2004. Kuna algset eelarvet ei muudetud, jäi osa tema eelarvelistest päevarahadest kasutamata. Kaebuse esitaja väidab, et kuna komisjon lubas hüvitada ettevalmistavad meetmed kuni 183,50 euro ulatuses eelarvereservist, kuid mitte esialgse mestimiseelarve ettevalmistavate meetmete jaost, tõi see olukord kaasa ettevalmistavate meetmete ebavõrdse kohtlemise.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei ole kommenteerinud ka seda, miks ta soovitas muuta päevarahade määrasid, töölepingutega seotud küsimusi ja mestimisjuhendi rolli.

Muud nõuded

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste ning sarnastes kaebustes esitatud arvamuste ja tähelepanekute hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi.

Edasised uurimised (1)

17. mail 2005 palus ombudsman komisjonil seoses teise sarnase kaebusega vastata järgmistele küsimustele:

1. Kas päevaraha määrade kohandamiseks oli muid õiguslikke aluseid kui mestimisjuhend?
2. Millise teabe ja arvutuste põhjal kohandused tehti?
3. Mis oli päevaraha määrade kohandamise eesmärk?

Komisjoni vastused olid järgmised:

Komisjoni vastused

• vastus esimesele küsimusele

1. Mestimisprojektide raames järgib laienemise peadirektoraat üldisi kohaldatavaid päevaraha maksimummäärasid (ja nende kohandusi), mille EuropeAid on kehtestanud ekspertide lähetuste hüvitamiseks kolmandatesse riikidesse. Neid üldisi päevaraha määrasid kohandatakse korrapäraselt ja need avaldatakse EuropeAidi veebisaidil. Ajakohastatud tabelite sissejuhatav lause on järgmine: „Välisabilepingute raames ja lähetuste puhul, mis nõuavad ööbimist väljaspool operatsiooni toimumiskohta, ei tohi päevarahade suhtes kohaldatavad määrad ületada Euroopa Komisjoni heakskiidetud skaalasid.”
2. See üldkohaldatavuse põhimõte kajastub toetuslepingute üldtingimuste artiklis 14.2, milles on sätestatud: „Ükski kindlasummaline hüvitis ei tohi ületada Euroopa Komisjoni poolt igal aastal heaks kiidetud skaalasid.” Mestimislepinguid võib määratleda toetuslepingutena.
3. Kooskõlas selle üldise poliitikaga esitas komisjon 2002. aasta muudetud mestimisjuhendi koopia, mille punktis 5.6.2 on sätestatud järgmine:

„[Liikmesriikide] ekspertidel on [kandidaatriikides] tegutsemise korral õigus päevarahale. Assigneering on ette nähtud hotelli-, toidu- ja kohalike (linna- ja lennujaamatransport) tegevuskulude katmiseks. Kohaldatakse kehtivat määra, mille Euroopa Abikoostöö Amet avaldas oma veebisaidil [viide] lähetuse ajal. Seetõttu võib määr projekti kestuse jooksul varieeruda. Päevarahade arvu [] arvutamise aluseks on põhibaasist eemal veedetud ööde arv (ei ole pooli päevarahasid).

[Kandidaatriigi] töötajatel, kes reisivad [liikmesriiki] mestimisprojekti raames, on õigus saada päevaraha samade eeskirjade kohaselt.

[] PAA-d saavad iga lähetuse päeva eest hüvitist, mis põhineb 50%-l praegusest päevaraha määrast. Toetust kohandatakse, kui projekti kestuse jooksul muutuvad päevaraha määrad.”

• vastus küsimusele 2

Mestimisprojektide rakendamiseks tehakse perioodilisi kohandusi alati, kui kohandatakse EuropeAidi määratud päevaraha määrasid. Komisjon esitas päevaraha määrade läbivaatamise kohta järgmise taustteabe:

Päevaraha määrad põhinevad ÜRO määradel, mis kehtestatakse vastavalt rahvusvahelise avaliku teenistuse komisjoni (ICSC) iga-aastastele riigivaatlusmissioonidele. ÜRO andmed on saadud asjaomaste kolmandate riikide heade kaubanduslike hotellide hinna- ja toitlustuskulude uuringutest, mida on suurendatud 15 % võrra ettenägematute kulude puhul. Kuna need ÜRO määrad on väljendatud USA dollarites, tulenevad maksimaalsed päevamäärad nende USA dollaritel põhinevate kursside eurodesse konverteerimisest.

Vahetuskursi kõikumised USA dollari ja euro vahel 2001. aasta juuni üldisest läbivaatamisest kuni 2003. aasta juuni läbivaatamiseni on avaldanud olulist mõju päevakurssidele, mis tõid mõnes tollases kandidaatriigis kaasa ekspertide lähetuste järsud kohandused.

• vastus küsimusele 3

Päevarahade kohandamine on üldiselt kavandatud selleks, et pidada sammu elukalliduse kõikumistega riikides, kus toimub ühenduse eelarvest rahastatav välistegevus. See kajastub päevarahade loetelule lisatud sissejuhatava avalduse teises lauses: „Eksperdi päevarahad katavad kõik ekspertide elamiskulud, sealhulgas majutuse, toitlustamise, sõidukulud kohapeal (takso ja/või ühistransport) ning muud kulud”.

Täiendavad järelepärimised (2)

oktoobril 2005 viis ombudsman läbi järgmised täiendavad uurimised:

(1) Ta palus komisjonil esitada teavet käesoleva kaebuse ja muude sarnaste kaebustega seotud projekti käsitleva lepingu laadi kohta. Eelkõige palus ta teavet lepinguosaliste ja komisjoni rollide ning nendevaheliste suhete kohta, eelkõige seoses päevarahade maksmisega. Sellega seoses paluti komisjonil esitada viited mis tahes otsustele või ühenduse õigusaktidele, mis reguleerivad konkreetselt mestimisprojekte, ning koopia paktist, mille komisjon käesoleval juhul heaks kiitis.

(2) Ta palus komisjonil esitada arvamus kaebuse esitaja teises kaebuses esitatud täiendava väite kohta, et USA dollaril põhineva ÜRO määrade süsteemi kasutamine päevaraha määrade arvutamiseks ei ole mõistlik. Sellega seoses paluti komisjonil esitada teave i) ÜRO maksumäärade süsteemi eesmärgi kohta ja lisada ÜRO asjakohase kirjaliku teabe koopiad ning ii) selle kohta, kas asjaomases kandidaatriigis komisjoni enda ametnikele makstud päevarahad olid suuremad kui kõnealuse mestimisprogrammi raames makstud päevarahad, ning kui see oli nii, siis milliste andmete ja arvutuste põhjal.

(3) Ta palus komisjonil selgitada õiguslikku alust USA dollaril põhineva ÜRO määrade süsteemi kohaldamiseks päevaraha määrade arvutamisel käesoleval juhul. Sellega seoses palus ombudsman teavet käesoleva juhtumi päevaraha määrade arvutamise konkreetse meetodi kohta ning konkreetsete andmete kohta, mida kasutati nende määrade arvutamiseks, mille alusel määrati kindlaks kaebuse esitajale makstavad päevarahad.

Samuti palus ta komisjonil esitada tõendid elukalliduse muutumise kohta kõnealuses kandidaatriigis kõnealuse projekti kestuse ajal.

(4) Ta palus komisjonil esitada teavet selle kohta, kas käesolevas asjas sisaldab kokkulepe kindlaksmääratud minimaalset päevaraha, ja kui see on nii, siis millisel alusel saaks seda hüvitist vähendada päevaraha määrade kohandamise teel.

Komisjoni vastused

• vastus täiendava järelepärimiskirja 1. osale

Mestimispaktid on lepingulised kokkulepped liikmesriigi ja kandidaatriigi haldusasutuste vahel. Sellised lepingud sõlmitakse eesmärgiga teavitada liikmesriike liikmesriikide haldusasutuste eksperditeadmistest, et tagada kandidaatriigis õigusaktide nõuetekohane vastavusse viimine ühenduse õigustikuga. Mõlemad ametiasutused vastutavad täielikult pakti rakendamise eest. Komisjon eraldab rahalised vahendid asjaomaste kandidaatriikidega sõlmitud rahastamismemorandumi kaudu ja kehtestab mestimisjuhendi (2) kaudu menetluseeskirjad. Mestimispaktid on reguleeritud 2002. aasta mestimisjuhendi sätetega.

Mis puudutab päevarahasid, siis komisjon kehtestab ja ajakohastab päevarahade määrad, mida kohaldatakse kõigi "lähetuste suhtes, mis toimuvad EÜ rahastatavate välisabilepingute raames, mis nõuavad ööbimist väljaspool tegevusbaasi"(3).

• vastus täiendava järelepärimiskirja 2. osale

Komisjon jäi üldiselt seisukohale, et mestimisjuhendis mestimisalastele partnerluslepingutele määratud päevarahade sidumine perioodiliselt läbivaadatavate päevarahadega ei olnud ebamõistlik, vaid vastupidi, loogiline ja kooskõlas komisjoni standardsuuniste ja -poliitikaga, sest:

1. Päevarahad kehtivad kõikide ekspertide lähetuste puhul, mis toimuvad ühenduse vahenditest rahastatavate välisabilepingute raames. Kuna mestimislepingud on kandidaatriikidele antava abi (konkreetsed) toetuslepingud, oli mestimisjuhendis loogiline kasutada neid päevaraha määrasid üldise võrdlusalusena eespool nimetatud päevaraha kindlaksmääramisel ja korrapärasel läbivaatamisel.
2. Parlamendiliikmete assistentidele makstav päevaraha on täpselt võrdne komisjoni üldise päevaraha määraga, mis oli ette nähtud asjaomases riigis tekkinud pikaajaliste mestimisnõustajate elamiskulude katmiseks.

Seoses üldiste päevarahamäärade kindlaksmääramise ja korrapärase läbivaatamisega võib komisjon esitada USA dollari ja ÜRO vahetuskursisüsteemi kasutamise kohta järgmist lisateavet. Komisjoni päevaraha määrad põhinevad tõepoolest ÜRO määradel, mis kehtestatakse vastavalt ÜRO rahvusvahelise avaliku teenistuse komisjoni (ICSC) iga-aastastele riigivaatlusmissioonidele. ÜRO andmed on saadud asjaomaste kolmandate riikide heade kaubanduslike hotellide ja toitlustuskulude hinnauuringutest, mida on suurendatud 15 % võrra ettenägematute kulude puhul. Kuna need Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni intressimäärad on väljendatud USA dollarites, on komisjoni maksimaalsed päevamäärad USA dollarites väljendatud vahetuskursside eurodesse konverteerimise tulemus. Vahetuskursi kõikumised USA dollari ja euro vahel alates läbivaatamisest 2001. aasta juunis kuni järgmise läbivaatamiseni 2003. aasta juunis on avaldanud olulist mõju päevakurssidele. Väga pikk ajavahemik 2001. aasta läbivaatamise ja 7. juulil 2003 avaldatud läbivaatamise vahel on tegelikult kaasa toonud märkimisväärsed kohandused seoses ekspertide lähetustega mõnes tollases kandidaatriigis.

Peamiselt just nende kahe teguri kombinatsioon - nimelt vahetuskursi kõikumine ja hilinenud üleilmne korrigeerimine - on oluliselt mõjutanud komisjoni päevamäärasid mõnes neist riikidest.

Komisjoni päevakursse vaadatakse edaspidi läbi kord poolaastas ja konverteeritakse eurodesse vastavalt samal kuupäeval kehtivatele InforEuro vahetuskurssidele. See peaks üldiselt minimeerima USA dollaril põhinevate intressimäärade läbivaatamise negatiivseid mõjusid, mis kahjuks viibisid 2001. aasta juunist 2003. aasta juunini. Komisjoni ei saa pidada vastutavaks vahetuskursside negatiivse mõju eest.

Komisjoni ametnike lähetuskulud on seevastu kindlaks määratud lähetusjuhendis. Kolmandatesse riikidesse lähetatud ametnikele makstav EÜ päevaraha arvutatakse keskmiste hotellikulude alusel. Käesolevas etteheites käsitletud asjaolude asetleidmise ajal olid määrad need, mida kohaldati alates 24. jaanuarist 2002. Need päevaraha määrad makstakse tõendavate dokumentide esitamisel või ühekordse maksena. Viimasel juhul on hotellikulude summa piiratud 30%-ga hotellikulude eest makstavast maksimumsummast. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikide päevarahad vaadati viimati läbi pärast komisjoni 24. jaanuari 2002. aasta otsust. Arvutamisel jagati päevaraha päevaraha ja hotellikulude ülemmäära vahel. Päevaraha põhines ÜRO andmetel, mis ei sisaldanud hotellikulusid. Hotellikulude ülemmäär põhines komisjoni poolt ametnikele hüvitatud kuludel või, kui andmed ei olnud kättesaadavad, ÜRO andmetel riikide kohta.

• vastus täiendava järelepärimiskirja 3. osale

Komisjon rõhutas, et ta ei ole mestimispaktile alla kirjutanud. Ta märkis, et lepingule on alla kirjutanud asjaomane liikmesriik ja kandidaatriik, kes nõustusid kohaldama eespool nimetatud võrdlussüsteemi, et määrata kindlaks parlamendiliikme registreeritud assistentidele lepingu allkirjastamisel makstavad päevarahad (4).

Komisjon märkis ka, et ükski teine (üle 800) PAA ei ole seadnud kahtluse alla selle võrdlussüsteemi üldist usaldusväärsust, et vaidlustada neile välja makstud toetused.

• vastus täiendava järelepärimiskirja 4. osale

Komisjon väitis, et ta ei ole ebaseaduslikult sekkunud mestimisalaste partnerluslepingute päevaraha kindlaksmääramisse, kuna ta piirdus sellega, et kohaldas kehtivate mestimislepingute suhtes komisjoni läbivaadatud päevarahamäärasid (mis on kehtestatud kõikidele ühenduse vahenditest rahastatavate välisabilepingute raames toimuvatele ekspertide lähetustele). See läbivaatamine oli tollal selgelt sätestatud mestimisjuhendis (punkt 5.6.2) ja kaebuse esitaja ei saanud sellest mitte teadlik olla. Lisaks vaidlustas komisjon kaebuse esitaja kaebuses esitatud väite, et kõnealune läbivaatamine ohustas tema "kindlat minimaalset päevaraha". Esiteks on mestimisjuhendis kõigile mestimisalastele ettevalmistavatele meetmetele määratud päevaraha selgelt seotud eespool nimetatud päevarahaga (mis kehtib kõigi komisjoni välisabilepingute puhul), mis on määratletud maksimaalse toetusena, mitte miinimumtoetusena. Teiseks ei olnud assistendi päevaraha selle seotuse tõttu komisjoni korrapäraselt läbivaadatavate päevarahade üldmääradega kunagi mõeldud kindlasummalise hüvitisena, vaid on sisuliselt muutuv hüvitis. Komisjoni päevarahade süsteemile omane varieeruvus tähendab, et mestimisprogrammide päevaraha vähendamine ei tulenenud üldse komisjoni ebaseaduslikust sekkumisest, vaid seda tuleks selgelt mõista päevarahade perioodilise läbivaatamise tavapärase tagajärjena. Selline perioodiline kohandamine tõi tõepoolest kaasa võimaliku vähendamise, millest mestimise ettevalmistavad meetmed pidid olema hästi teadlikud.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja märkis, et komisjon ei viidanud mestimistegevust käsitlevatele ühenduse õigusaktidele ega esitanud asjakohaste ÜRO dokumentide koopiaid. Kaebuse esitaja väitis, et ta ei ole esialgses mestimislepingus ega selle lisades leidnud ühtegi viidet vajadusele kohaldada ÜRO arvutusmeetodit.

Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjon ei esitanud nõutud tõendeid elamiskulude arengu kohta asjaomases kandidaatriigis kõnealuse projekti perioodil.

Lisaks kordas ta, et mestimisjuhend, millele komisjon viitab, ei ole mestimislepingu ega selle lisa osa. Mestimisjuhend on suures osas tehniline käsiraamat, mille komisjon on ühepoolselt koostanud.

Kaebuse esitaja väitis, et tema rahaline kahju oli 14 274,51 eurot.

OMBUDSMANi eesmärk on leida sõbralik lahendus

Ombudsman analüüsis põhjalikult ja hoolikalt kaebust, lisateavet ja väiteid, mille kaebuse esitaja esitas käesolevas juhtumis, samuti kolme muu sarnase kaebuse uurimise käigus. Pärast seda analüüsi, eelkõige nende etteheidete osas, ei olnud ta veendunud, et komisjon oli adekvaatselt vastanud kõigis sarnastes etteheidetes esitatud sarnasele väitele päevaraha määrade kohta.

27. novembril 2006 tegi ombudsman järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Komisjon võiks kaaluda kaebuse esitajale mõistliku hüvitise pakkumist rahalise kahju eest, mida ta kandis pärast komisjoni otsust maksta kaebuse esitajale kõnealust päevaraha (mis hõlmab ajavahemikku 2003. aasta juulist detsembrini), võttes aluseks mestimispaktis sätestatud päevaraha määrast oluliselt madalama päevaraha määra.

Ettepanek põhines ombudsmani teise kaebuse uurimise põhjalikul analüüsil, milles esitati sisuliselt järgmised üldised kaalutlused, mis kehtivad analoogia põhjal ka käesoleva juhtumi puhul:

(1) Juhtum käsitleb mestimisprojekti rahastamist komisjoni poolt. Nagu komisjon on märkinud, on võit halduskoostöö vahend, mille eesmärk on aidata ühinevatel riikidel ja kandidaatriikidel tugevdada oma haldus- ja kohtusuutlikkust ühenduse õigusaktide rakendamisel tulevaste Euroopa Liidu liikmesriikidena. Mestimisprojektid hõlmavad liikmesriikide pikaajaliste ekspertide lähetamist ühinevatesse ja kandidaatriikidesse. Sellist eksperti nimetatakse ühinemiseelseks nõustajaks.

(2) Projekt viidi ellu liikmesriigi ja kandidaatriigi vahel sõlmitud ja komisjoni poolt heaks kiidetud mestimispakti alusel. Pakti artiklis 7 oli muu hulgas ette nähtud päevaraha 183,50 eurot (50 % päevarahast) iga päeva eest, mil kaebuse esitaja oli kõnealuse kandidaatriigi pealinnas registreeritud assistendina tööle asunud (5). Komisjon kohustus rahastama projekti vastavalt pakti artiklis 7 sätestatud üksikasjalikule eelarvele (vt pakti A lisa artikkel 1).

(3) Juulis 2003 kohandas komisjon PAAde päevaraha määrasid. Kaebuse esitaja puhul tõi selline kohandamine kaasa paktis ette nähtud päevaraha järsu vähenemise, kuna selle summaks määrati 183,50 eurot ajavahemiku eest 7. juulist 2003 kuni 16. detsembrini 2003, mil ta hakkas saama 110,50 eurot. Kaebuse esitaja väitis, et selline vähendamine oli ebaõiglane ja tagasiulatuv.

(4) Kaebuse esitaja väite kohta tegi ombudsman pärast kaebuse esitaja ja komisjoni esitatud argumentide ja teabe arvessevõtmist järgmised märkused. Nagu kaebuse esitaja kaebuses 756/2004/BB õigesti märkis, ei olnud mestimispaktis (sõnaselgelt) märgitud, et kõnealune päevaraha määr võib projekti elluviimise ajal muutuda. Lisaks ei viidanud pakt asjakohasele 2002. aasta mestimisjuhendile, mis sellise võimaluse ette nägi. Need elemendid eraldi või koos ei tähenda siiski tingimata seda, mida kaebuse esitaja väidab. Vaidlust ei ole selle üle, et päevarahad olid ette nähtud kaebuse esitaja elamiskulude katmiseks kõnealuse kandidaatriigi pealinnas (6) (näiteks majutus-, toitlustus- ja sõidukulud kohapeal) tema seal viibimise ajal. Kogemuste põhjal võivad elamiskulud sellise aja jooksul (isegi märkimisväärselt) muutuda. Seega näib asjaomaste päevarahade korrigeerimine olevat mõistlik ja rahaliselt õiglane meede. Selline kohandamine ei olnud paktiga välistatud. Lisaks oli see sõnaselgelt ette nähtud mestimisjuhendis, mis sisaldas vähemalt olulist praktilist teavet ja suuniseid pakti rakendamise kohta.

Eespool öeldut silmas pidades jõudis ombudsman järeldusele, et komisjoni otsus mitte maksta kaebuse esitajale kõnealust päevaraha (mis hõlmab ajavahemikku juulist detsembrini 2003 ) paktis määratletud päevaraha määra alusel) ei olnud iseenesest põhjendamatu ega rikkunud komisjoni kohustust rahastada pakti täitmist vastavalt oma eelarvele.

(5) Vaidlusaluste päevarahade eesmärk oli siiski katta kaebuse esitaja elamiskulud asjaomase kandidaatriigi pealinnas. Sellega seoses on komisjon märkinud, et päevarahade kohandamise eesmärk on üldiselt pidada sammu elamiskulude kõikumisega riikides, kus toimub ühenduse eelarvest rahastatav välistegevus. Seega peaks komisjoni otsus maksta kaebuse esitajale kõnealust päevaraha (mis hõlmab ajavahemikku 2003. aasta juulist detsembrini) paktis määratletud päevarahast oluliselt madalama päevaraha määra alusel kajastama vastavaid muutusi kõnealuse kandidaatriigi pealinna elamiskuludes (7).

Käesoleva uurimise raames on komisjon märkinud, et tema päevaraha määrad põhinesid ÜRO määradel, mis kehtestati kooskõlas ÜRO rahvusvahelise avaliku teenistuse komisjoni (edaspidi "ICSC") iga-aastaste riigivaatlusmissioonidega. ÜRO andmed saadi asjaomaste kolmandate riikide heade kaubanduslike hotellide ja toitlustuskulude hinnauuringutest, mida suurendati 15 % võrra ettenägematute kulude osas. Komisjoni päevakurss tulenes nende USA dollaril põhinevate kursside konverteerimisest eurodeks. Vahetuskursi kõikumised USA dollari ja euro vahel ajavahemikul alates läbivaatamisest 2001. aasta juunis kuni järgmise läbivaatamiseni 2003. aasta juunis (mille alusel komisjon võttis vastu eespool nimetatud otsuse kaebuse esitaja kõnealuse päevaraha maksmise kohta) mõjutasid oluliselt päevaraha määrasid.

Nende kahe teguri kombinatsioon - nimelt vahetuskursi kõikumine ja hilinenud üleilmne korrigeerimine - mõjutas oluliselt komisjoni teatavate riikide päevamäärasid (8).

Lisaks ei ole komisjon, kes on viidanud „komisjoni päevarahade süsteemile”, põhjendanud oma väidet, et eespool nimetatud meetodi, mida ta kohaldas päevarahade määrade läbivaatamisel 2003. aasta juunis, olid heaks kiitnud mestimispaktile allakirjutanud riigid.

Eespool öeldut silmas pidades näib, et komisjoni otsus maksta kaebuse esitajale kõnealust päevaraha (mis hõlmas ajavahemikku 2003. aasta juulist detsembrini ) päevaraha määra alusel, mille komisjon määras kindlaks mestimispaktis sätestatust oluliselt madalamal tasemel), ei kajastanud sisuliselt vastavaid muutusi asjaomase kandidaatriigi pealinna elamiskuludes (9), vaid peamiselt USA dollari ja euro vahetuskursi kõikumisi ajavahemikul 2001. aasta juunist kuni 2003. aasta juunini.

Seega leidis ombudsman, et eespool nimetatud otsus võib kujutada endast haldusomavoli, ning tegi eespool nimetatud sõbraliku lahenduse ettepaneku.

Komisjoni vastus sõbraliku lahenduse ettepanekule

Oma vastuses esitas komisjon märkused, mis olid ühised kõikidele kõnealust küsimust käsitlevatele kaebustele, ja viitas eraldi kaebuse esitaja olukorrale.

Komisjon viitas kõigepealt ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus, kuid märkis, et samal ajal märkis ta järgmist:

"1. „komisjoni otsus mitte maksta kaebuse esitajale vaidlusalust päevaraha (mis hõlmab ajavahemikku 2003. aasta juulist detsembrini) lepingus kindlaks määratud päevaraha määra alusel ei olnud iseenesest põhjendamatu ega rikkunud komisjoni kohustust rahastada lepingu täitmist vastavalt oma eelarvele.”

Lisaks märkis komisjon, et ombudsmani kriitika keskendub asjaolule, et vaidlusalused maksed, mis tehti kohustuslike päevarahamäärade alusel, ei kajastanud vastavaid muutusi asjaomase kandidaatriigi elukalliduses, vaid kajastasid peamiselt USA dollari ja euro vahetuskursi kõikumisi ajavahemikul 2001. aasta juunist kuni 2003. aasta juunini.

Komisjon mõistab, et see kriitika on rohkem suunatud ÜROga seotud päevarahade süsteemi üldisele ülesehitusele, mille komisjon säilitas kõigi oma välisabilepingute puhul, kui kriitikale selle süsteemi konkreetse (ja õiguspärase) kohaldamise kohta vaidlusaluse mestimispakti suhtes.

Komisjon väidab siiski, et vastupidiselt kaebuse esitaja(te) väidetele on tema talitused teinud kõik endast oleneva ja kasutanud kõiki 2002. aasta mestimisjuhendi alusel seaduslikult kättesaadavaid vahendeid, et leevendada selle kahjulikke tagajärgi residentidest mestimisnõustajatele (tollal nimetati neid ettevalmistavateks meetmeteks):

Kaebuse esitaja olukorra kohta tegi komisjon sisuliselt järgmised märkused.

30. juuliks 2001 oli päevaraha määr kõnealuses kandidaatriigis tõusnud ebamõistlikult kõrgele tasemele (229 eurolt 367 eurole) ja ületas oluliselt tolleaegseid elamiskulusid kõnealuses kandidaatriigis. Seetõttu vähendati enne kaebuse esitaja lähetamist parlamendiliikme assistendina kõnealusesse kandidaatriiki päevaraha määra 270 euroni kooskõlas EuropeAidi kehtestatud suunistega. Kuid isegi vähendatud maksumäär jäi kõrgemaks kui ühelgi teisel kandidaatriigil sel ajal.

Pärast konsulteerimist komisjoni ja kaebuse esitaja liikmesriigi projektijuhtide vahel sai kaebuse esitaja 2002. aasta augustist 2003. aasta juulini jätkuvalt 183,50 euro suurust päevaraha, mitte soovitatud 135 euro suurust päevaraha.

2003. aasta juulis alandati kõnealuses kandidaatriigis ametniku päevaraha määra 221 euroni. Selle tulemusena vähendati kaebuse esitaja päevaraha 110,50 euroni. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja ei olnud püüdnud leevendusmehhanismi kasutada.

Eespool kirjeldatud asjaoludel leidis komisjon, et kaebuse esitaja ei kandnud päevarahasüsteemi vahetuskursi kõikumise tõttu rahalist kahju. Komisjon väitis, et kaebuse esitajale rahalise hüvitise maksmisega nõustumine oleks ebaõiglane ning kahjustaks läbipaistvuse põhimõtet ja võrdsuse põhimõtet kõigi mestimise sidusrühmade vahel ning eelkõige partnerlus- ja koostöölepingute vahel, kes olid sel ajal ka komisjoni teenistuses. Sellega seoses selgitas ta, et enamik neist sidusrühmadest ja ettevalmistavatest asutustest ei ole vaidlustanud EuropeAidi päevaraha kõikuvate päevamäärade (toona) tavapärast ja oodatavat kohaldamist päevarahale.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja märkis järgmist:

Kaebuse esitaja projektijuht tegutses kooskõlas paktiga, säilitades oma päevaraha määra 183,50 eurot kuni 7. juulini 2003.

Leevendusmehhanismi kasutamine ei olnud tema olukorras isegi teoreetiliselt võimalik, kuna see oleks nõudnud pakti lisa, millel omakorda ei oleks saanud olla tagasiulatuvat jõudu. Kaebuse esitaja väitis, et sellist lisa ei oleks olnud võimalik koostada enne 2004. aasta jaanuari lõppu, et see kehtiks ajavahemikul 7. juulist 2003 kuni 22. jaanuarini 2004. Kaebuse esitaja väitis, et asjaomase liikmesriigi vastutav ministeerium ei olnud kohustatud hüvitama komisjoni meetmete tulemusena vastu võetud madalamaid päevarahamäärasid. Kaebuse esitaja avaldas kahetsust, et komisjonil kulus leevendusmehhanismi kasutuselevõtuks peaaegu pool aastat. Kaebuse esitaja sõnul on komisjon tunnistanud, kuigi hilinemisega, ettevalmistavate meetmete finantsraskusi, luues leevendamismehhanismi ja kehtestades alates 1. jaanuarist 2004 kindlasummalise päevaraha.

Kaebuse esitaja nõustus, et läbipaistvus on hea halduse oluline põhimõte. Ta juhtis siiski tähelepanu sellele, et näiteks mestimisprojektide päevarahade arvutamise alus, mida komisjon kasutas, ei olnud läbipaistev, nagu see uurimine on näidanud.

Kaebuse esitaja väitis, et viidates võrdse kohtlemise põhimõttele, viitas komisjon tegelikult sellele, et kuna ükski teine kõnealuse kandidaatriigi ettevalmistav meede ei ole kaebust esitanud, ei saa praegune kaebuse esitaja oma kaebust rahuldada.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks maksma talle piisavat hüvitist tema rahalise kahju eest.

Otsus

1 Väide, et päevaraha määrade vähendamine komisjoni poolt oli ebaõiglane ja tagasiulatuv ning asjassepuutuv väide

1.1 Kaebuse esitaja oli ühest liikmesriigist lähetatud pikaajaline ekspert, kes töötas aastatel 2002-2004 kandidaatriigis ühinemiseelse nõustajana Euroopa Komisjoni rahastatud mestimisprojektis.

Projekt viidi ellu kahe partnerliikmesriigi ja asjaomase kandidaatriigi vahel sõlmitud mestimispakti alusel, mille komisjon heaks kiitis. Pakti artiklis 7 oli muu hulgas ette nähtud päevaraha 183,50 eurot (50 % päevarahast) iga päeva eest, mil kaebuse esitaja lähetati kõnealuse kandidaatriigi pealinna parlamendiliikme assisteerimisasutusse.

Juulis 2003 kohandas komisjon PAAde päevarahamäärasid. Kaebuse esitaja puhul tõi see kohandus kaasa paktis ette nähtud päevaraha märkimisväärse vähenemise, st eespool nimetatud 183,50 eurolt 110,50 eurole. Seejärel tõstis komisjon 2003. aasta detsembris määrasid lõpliku summani 133,50 eurot.

Kaebuse esitaja väitis, et see vähenemine oli i) ebaõiglane ja ii) tagasiulatuv.

1.2 Tagasiulatuvuse küsimuses mõistab ombudsman, et kaebuse esitaja kavatses viidata asjaolule, et komisjon muutis neid tingimusi aasta pärast seda, kui ta hakkas projekti kallal töötama konkreetsetes finantstingimustes, mis olid sätestatud tema lähetuslepingus liikmesriikide ametiasutustega. Seega mõistab ombudsman, et kaebuse esitaja vaidlustab asjaolu, et komisjon muutis 7. juulil 2003 tema ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise lepingu tingimusi. Seetõttu puudutasid ombudsmani edasised uurimised ja tema hilisem sõbraliku lahenduse ettepanek tegelikult väidet ebaõigluse kohta.

1.3 27. novembril 2006 tegi ombudsman oma eespool esitatud järelduste põhjal järgmise ettepaneku sõbraliku lahenduse leidmiseks vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 5:

Komisjon võiks kaaluda kaebuse esitajale mõistliku hüvitise pakkumist rahalise kahju eest, mida ta kandis pärast komisjoni otsust maksta kaebuse esitajale kõnealust päevaraha (mis hõlmab ajavahemikku 2003. aasta juulist detsembrini), võttes aluseks mestimispaktis sätestatud päevaraha määrast oluliselt madalama päevaraha määra.

1.4 Oma vastuses ombudsmani ettepanekule sõbraliku lahenduse kohta ei esitanud komisjon uusi ja veenvaid argumente, lükates ümber eespool nimetatud ombudsmani järeldused. Komisjon piirdus sellega, et võttis teadmiseks ombudsmani arutluskäigu esimese osa, milles ombudsman tunnistas, et komisjonipoolne kaebuse esitaja päevaraha kohandatud maksmine vastavalt perioodiliselt uuesti kindlaks määratud päevarahamääradele ei olnud iseenesest põhjendamatu ega rikkunud komisjoni rahastamiskohustusi.

1.5 Eespool öeldut silmas pidades järeldab ombudsman, et komisjon ei ole piisavalt põhjendanud oma otsust maksta kaebuse esitajale kõnealust päevaraha (mis hõlmab ajavahemikku 2003. aasta juulist detsembrini) päevaraha määra alusel, mille komisjon on kindlaks määranud mestimispaktis sätestatust oluliselt madalamal tasemel. Nagu ta on varem sarnaste juhtumite puhul kaalunud, leiab ombudsman, et komisjoni otsus selles juhtumis kujutab endast ka haldusomavoli juhtumit.

1.6 Ombudsman võtab siiski teadmiseks komisjoni avalduse vastuses tema sõbraliku lahenduse ettepanekule, et alates 1. jaanuarist 2004 ei sõltu partnerluslepingute kindlasummaline päevaraha enam mestimislähetuse ajal kõikumisest, vaid see määratakse kindlaks mestimispakti allkirjastamise ajal ja jääb muutumatuks kogu selle kestuse jooksul. Seega ei ilmne, et eespool nimetatud haldusomavoli juhtumil oleks üldist mõju laiemale üldsusele.

Seetõttu viitab ombudsman kriitilisele märkusele, mille ta on teinud eespool nimetatud sarnaste juhtumite kohta.

Kaebuse esitaja väide

1.7 Seoses sellise haldusomavoli juhtumi tagajärgedega kaebuse esitajale märgib ombudsman, et kaebuse esitaja on nõudnud mestimispakti allkirjastamise ajal kokku lepitud päevaraha määra (183,50 eurot päevas) ja talle 2003. aasta juulist detsembrini tegelikult makstud madalama päevaraha määra vahe tasumist.

1.8 Oma vastuses ombudsmani ettepanekule sõbraliku lahenduse kohta tutvustas komisjon meetmeid, mida ta oli võtnud pärast madalamate päevarahamäärade kehtestamist 2003. aastal, et leevendada nende määrade negatiivset majanduslikku mõju ettevalmistavatele meetmetele. Samuti kirjeldati nn leevendusmehhanismi. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja ei kasutanud sellist leevendusmehhanismi, kuid juhtis tähelepanu ka sellele, et ajavahemikus 2002. aasta augustist kuni 2003. aasta juulini sai kaebuse esitaja asjaomaselt liikmesriigilt päevaraha maksimummäära 183,50 eurot (pool 367 eurost), mitte soovitatavat summat 135 eurot (st pool 270 eurost). Seega oleks komisjoni arvates ebaõiglane võrrelda kaebuse esitajat teiste PAAdega, kes juba said ajavahemikus 2002. aasta augustist kuni 2003. aasta juulini päevarahasid sel ajal soovitatud väiksemas summas. Lisaks ei ole enamik parlamendiliikmeid vaidlustanud EuropeAidi päevaraha kõikuvate määrade kohaldamist päevarahale.

Komisjon jõudis järeldusele, et kaebuse esitajale rahalise hüvitise maksmine kahjustaks läbipaistvuse põhimõtet ja kõigi mestimise sidusrühmade võrdsuse põhimõtet.

1.9 Ombudsman leiab, et eespool nimetatud komisjoni argumendid ei ole täiesti veenvad.

Mis puudutab argumenti läbipaistvuse põhimõtte kohta, siis piisab, kui märkida, et komisjon ei ole tõendanud, et USA dollaril põhineva ÜRO süsteemi kohaldamine kõnealuste päevamäärade kindlaksmääramiseks oli ette nähtud asjakohases mestimisjuhendis ja õiguslikus raamistikus.

Mis puudutab personalieeskirjade võrdsuse põhimõtet käsitlevat argumenti, siis piisab, kui märkida, et seda põhimõtet ei saa tõlgendada nii, et ühenduse haldusasutus ei saa võtta asjakohaseid meetmeid kaebuse esitajat kohelnud haldusomavoli heastamiseks, kuna teised isikud, keda oleks võinud kohelda samamoodi, ei esitanud kaebust haldusasutusele ega ombudsmanile. On üsna ilmne, et sellise argumendiga nõustumine viiks ebamõistlike tulemusteni seoses ühenduse administratsiooni kohustusega võtta asjakohaseid parandusmeetmeid seoses haldusomavoli juhtumitega oma tegevuses.

Lisaks ei mõista ombudsman, miks komisjon viitas personalieeskirjade võrdsuse põhimõttele viidates asjaolule, et ajavahemikus 2002. aasta augustist kuni 2003. aasta juulini sai kaebuse esitaja jätkuvalt päevaraha määraga 183,50 eurot, mitte soovitatud määraga 135 eurot. Ombudsman märgib kõigepealt, et kaebuse esitaja väidab, et ta on kandnud kahju ajavahemiku eest 2003. aasta juulist kuni 2004. aasta jaanuarini, mille jooksul ta sai enam 183,50 eurot päevas. Teiseks märgib ombudsman, et 183,50 euro maksmise otsuse tegi asjaomase liikmesriigi projektijuht ning tema arvates ei ole välistatud, et sama määra oleks võinud kohaldada ka teiste selle liikmesriigi ettevalmistavate meetmete suhtes.

1.10 Komisjon väitis ka selle konkreetse kaebuse esitaja puhul, et mestimisjuhendi kohaselt oli liikmesriigi käsutuses kindlasummaline hüvitistasu ("leevendusmehhanism"), mida oleks saanud kasutada mestimislepingutega seotud ettevalmistavate asutuste taotletud summa maksmiseks, mille puhul oli algselt ette nähtud kõrgem päevaraha määr.

Seoses käesoleva juhtumiga ja vastupidiselt teistele sarnastele juhtumitele märgib ombudsman siiski, et kaebuse esitaja väitis, et ta ei saa kasutada 22. detsembri 2003. aasta leevendusmehhanismi, sest kokkuvõttes i) seda ei kohaldatud tagasiulatuvalt ja ii) tema leping asjaomase kandidaatriigi pealinnas lõppes 2004. aasta jaanuaris. Sellega seoses võtab ombudsman teadmiseks komisjoni avaldused, mis sisalduvad tema arvamuses kaebuse kohta ja komisjoni 22. detsembri 2003. aasta teatises riiklikele kontaktpunktidele (10). Eespool esitatud arvamusest ilmneb, et kui PAAde taotlused heaks kiidetakse, saavad need jõustuda alles alates nende esitamisest, mis saab loogiliselt toimuda alles pärast leevendusmehhanismi väljakuulutamise kuupäeva (22. detsember 2003). Seetõttu näib, et sellised taotlused võivad puudutada üksnes võimalikku kahju, mis tuleneb enne 1. jaanuari 2004 allkirjastatud asjaomases paktis teatavaks tehtud päevaraha määra ja alates 22. detsembrist 2003 saadud tegeliku päevaraha vahest, nagu ombudsman aru saab (11).

Seega on selge, et kaebuse esitajal on õigus, kui ta väidab, et tema olukorra suhtes ei saa kohaldada leevendavat mehhanismi kahju puhul, mis tekkis Paktis algselt kokku lepitud päevaraha ja 2003. aasta juulist detsembrini tegelikult makstud päevaraha vahe tõttu PPA-dele. Tegelikult teatati leevendusmehhanismist alles 22. detsembril 2003 ja kaebuse esitaja leping lõppes 2004. aasta jaanuaris. Seetõttu ei saa ombudsman aru komisjoni väitest, et kaebuse esitaja ei kandnud rahalist kahju.

1.11 Kooskõlas oma järeldustega teiste samateemaliste kaebuste kohta tuletab ombudsman siiski meelde, et:

1. kaebuse esitajal ei olnud lepingulist/töösuhet ühendusega, vaid pigem asjaomase liikmesriigiga, kes oli kõnealusele mestimispaktile alla kirjutanud. Komisjon kiitis selle pakti heaks.
2. kaebuse esitaja ei ole oma märkustes ombudsmanile esitanud konkreetseid ja nõuetekohaselt põhjendatud argumente selle kohta, et tema liikmesriik ei saaks talle ilma komisjoni loata või muu meetmeta maksta päevarahana taotletud summat või et see liikmesriik oleks esitanud komisjonile asjaomased maksetaotlused vastavalt oma mestimispaktile.

Seetõttu iii) leiab ombudsman, et põhjuslik seos käesoleva otsuse punktis 1.5 tuvastatud haldusomavoli juhtumi ja käesolevas asjas kaebuse esitajale pärast komisjoni vaidlustatud otsust tekitatud rahalise kahju vahel näib olevat liiga nõrk, et tuua kaasa ühenduse lepinguväline vastutus.

1.12 Eespool öeldut silmas pidades ja arvestades, et käesolevas kaebuses ja teistes sama küsimust käsitlevates sarnastes kaebustes on komisjon sisuliselt võtnud sama seisukoha ega ole vastanud positiivselt ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus hüvitise vormis, ei pea ombudsman põhjendatuks jätkata kaebuse esitaja nõude menetlemist.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi praeguse aspekti, viidates oma kriitilisele märkusele teistes sarnastes juhtumites.

2 Kaebuse esitaja 1. detsembri 2003. aasta kirjale ja 5. aprillil 2004 saadetud meeldetuletusele vastamata jätmine

2.1 Pärast seda, kui kaebuse esitaja oli 14. oktoobril 2003 saanud komisjoni laienemise peadirektoraadilt teate Phare mestimisprojektide muudetud päevarahamäärade kohta, saatis ta 1. detsembril 2003 laienemise peadirektoraadile kirja kõnealuses kandidaatriigis registreeritud assistentidele makstud päevarahamäärade kohta. aprillil 2004 saatis kaebuse esitaja laienemise peadirektoraadi peadirektorile lühikese meeldetuletuse, et paluda vastust tema 1. detsembri 2003. aasta kirjale.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei vastanud tema 1. detsembri 2003. aasta kirjale, kuigi ta saatis 5. aprillil 2004 meeldetuletuse.

2.2 Esimeses arvamuses väitis komisjon, et ta on võtnud järelmeetmeid mitmelt ettevalmistavalt asutuselt saadud kaebuste suhtes peamiselt üldise kirjavahetuse kaudu kõigi riiklike kontaktpunktidega.

2.3 Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et otsustades vastata üksikute ettevalmistavate meetmete kaebustele ainult riiklikele kontaktpunktidele saadetud üldiste märgukirjade kaudu, ei järginud komisjon hea halduse põhimõtteid.

2.4 Ombudsman märgib, et vaatamata 5. aprillil 2003 saadetud meeldetuletusele ei ole komisjon vastanud kaebuse esitaja 1. detsembri 2003. aasta kirjale. Komisjon on tunnistanud, et ta käsitles enamiku PAAde kaebusi 22. detsembri 2003. aasta üldteatega kõikidele riiklikele kontaktpunktidele. Lisaks märgib ombudsman, et komisjon ei kopeerinud kaebuse esitajale saadetud teadet. Kuid enne kaebuse esitamist ombudsmanile sai kaebuse esitaja riikliku kontaktpunkti kaudu eespool nimetatud teate koopia ja oli teadlik komisjoni seisukohast selles küsimuses.

2.5 Hea haldustava on, et administratsioon vastab saadud kirjadele mõistliku aja jooksul ja asjakohasel viisil. Ombudsmani arvates ei olnud see nõue käesoleval juhul piisavalt täidetud, kuna komisjon ei vastanud kaebuse esitajale otse. Lisaks ei vabandanud komisjon kaebuse esitaja ees selle eest, et ta ei vastanud tema 1. detsembri 2003. aasta kirjale ega tema 5. aprilli 2003. aasta meeldetuletusele. Seega ei käsitlenud komisjon kaebuse esitaja kirja nõuetekohaselt. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga . Arvestades, et juhtumi praegune aspekt viitab minevikus aset leidnud asjaoludele, lõpetab ombudsman selle aspekti kriitilise märkusega.

3 Kokkuvõte

Seoses kaebuse esitaja esimese väitega viitab ombudsman eespool punktis 1.12 selgitatud põhjustel oma kriitilisele märkusele sarnaste juhtumite kohta.

Komisjoni otsus maksta kaebuse esitajale kõnealust päevaraha (mis hõlmab ajavahemikku 2003. aasta juulist detsembrini), mis põhineb paktis määratletud päevarahast oluliselt madalamal päevaraha määral, ei kajastanud – nagu peakski kajastama – vastavaid muutusi kõnealuse kandidaatriigi pealinna elamiskuludes, vaid pigem USA dollari ja euro vahetuskursi kõikumisi ajavahemikul 2001. aasta juunist kuni 2003. aasta juunini. Seega kujutas see otsus endast haldusomavoli juhtumit.

Kaebuse esitaja teise väite kohta teeb ombudsman järgmise kriitilise märkuse:

Hea haldustava kohaselt vastab administratsioon saadud kirjadele mõistliku aja jooksul ja asjakohasel viisil. Ombudsmani arvates ei olnud see nõue käesoleval juhul piisavalt täidetud, kuna komisjon ei vastanud kaebuse esitajale otse. Lisaks ei vabandanud komisjon kaebuse esitaja ees selle eest, et ta ei vastanud tema 1. detsembri 2003. aasta kirjale ega tema 5. aprilli 2004. aasta meeldetuletusele. Seega ei käsitlenud komisjon kaebuse esitaja kirja nõuetekohaselt. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Komisjoni vastuse tõlge saadeti ombudsmanile 11. juunil 2007.

(2) Komisjoni vastus sisaldas järgmist joonealust märkust: „Läbivaadatavate mestimisprojektide ajal oli vastavate abisaavate riikidega sõlmitud rahastamismemorandumi standardlisas 2 sätestatud, et „Mestimisprojektidele eraldatud summad katavad liikmesriigi ja taotlejariigi vahel kokku lepitud töökava rakendamiseks vajalikud abikõlblikud kulud (nagu on sätestatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi juhistes). Abikõlblikud kulud võivad hõlmata kulusid, mida valitud liikmesriik on kandnud mestimislepingu ettevalmistamise ajal rahastamismemorandumi allkirjastamise ja rahastamislepingu heakskiitmisest lõpliku teatamise vahelisel ajal.”

(3) Ajakohastatud päevaraha määrad on kättesaadavad komisjoni EuropeAidi veebisaidil (http://ec.europa.eu/comm/europeaid/perdiem/index_en.htm).

(4) Mestimispakti kohaselt kiitis komisjon heaks liikmesriikide ja kandidaatriikide allkirjastatud mestimispakti.

(5) Üks sarnastest kaebustest puudutas sama linna ja kolm teist teise kandidaatriigi pealinna.

(6) Vt joonealune märkus 5.

(7) Vt joonealune märkus 5.

(8) Ilmselt seda teavet silmas pidades ei vastanud komisjon ombudsmani taotlustele i) konkreetsete andmete kohta, mida kasutati kaebuse esitaja eest makstud päevarahade arvutamise aluseks olevate määrade kindlaksmääramiseks; või ii) tõendid elamiskulude arengu kohta asjaomase kandidaatriigi pealinnas kõnealuse projekti kestuse ajal.

(9) Vt joonealune märkus 5.

(10) Kaebuse esitaja esitas selle dokumendi koopia oma kaebuses ja komisjon viitas sellele oma vastuses ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule.

(11) Selles teatises märkis komisjon: „(…) selline taotlus, kui see heaks kiidetakse, saab jõustuda alles alates selle esitamisest.”