Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja on vabakutseline tõlkija. 2005. aasta novembris täitis ta Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuses (edaspidi „tõlkekeskus”) tööülesande „N°AESS/2005/086/00/00 (EN/PT)”, mis hõlmas tõlkimist inglise keelest portugali keelde.

2. Tõlkekeskus hindas esimest korda kaebuse esitaja tõlget vastavalt tema ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud raamlepingu nr ENPT05002/N°FRPT05001 (edaspidi „raamleping“) artikli 6 lõike 6 punktile 1 ning jõudis järeldusele, et see ei vasta vastuvõetavale standardile. Seetõttu palus ta raamlepingu artikli 6.6.2 alusel hindamisasutuselt (edaspidi "hindamiskomitee") tõlke kohta teist arvamust.

3. Järgnevas kirjavahetuses kommenteeris kaebuse esitaja mitmeid küsimusi, mis olid seotud tõlkekeskuse hinnanguga tema tõlkele. Ta juhtis tähelepanu sellele, et ta on töötanud mitu aastat Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tõlkijana ning on alati saanud oma talituste kohta häid aruandeid. Samuti väljendas ta kahtlust esimese hindamise kvaliteedi ja hindamiskomisjoni erapooletuse suhtes. Lisaks palus ta tõlkekeskusel korduvalt esitada talle tõlke lõppversiooni (edaspidi "lõppversioon").

4. Vahepeal kinnitas hindamiskomisjon kaebuse esitaja tõlkele antud hinnangu „Très mauvais”. Seetõttu teatas tõlkekeskus kaebuse esitajale, et „hindamiskomisjon on kinnitanud käesoleva dokumendi esimese hindaja antud hinde „-1” ja on otsustanud kooskõlas [] raamlepingu tingimustega (artikli 6 punkt 6.6.2), et [kaebuse esitaja] paremusjärjestust tuleks alandada. Selle tõlke tõttu on [kaebuse esitaja] kvaliteedireitingust maha arvatud kümme punkti." See tähendas, et kaebuse esitaja oleks inglise keelest portugali keelde tõlkivate töövõtjate nimekirjas madalamal kohal. Lisaks juhtis tõlkekeskus kaebuse esitaja tähelepanu hindamiskomisjoni märkustele, mille kohaselt „[tal] oli probleeme inglise keele süntaksiga toimetulemisega. Eelkõige seoses omadussõnade ja nimisõnade vahelise korrelatsiooniga, mis tõi kaasa väärtõlgendused. Samuti tuleks vältida anglicismide kordumist.

5. Tõlkekeskus saatis 23. veebruaril 2006 kaebuse esitajale e-kirja, mis sisaldas tema tõlkes leitud vigade näidete tabelit, ja 7. juulil 2006 tõlke lõppversiooni koopia.

6. Oma 7. jaanuari 2007. aasta kirjas tõlkekeskusele väljendas kaebuse esitaja arvamust, et enamik lõplikus versioonis sisalduvatest parandustest olid kas põhjendamatud või ebajärjekindlad. Ta lisas tabeli, mis sisaldas originaalteksti üksikasjalikku võrdlevat analüüsi inglise keeles, tema tõlget ja tõlkekeskuse lõppversiooni, ning palus tõlkekeskusel see läbi vaadata. Kaebuse esitaja lisas, et ta võib nõustuda umbes 12 % toimetaja märkustega. Seejärel märkis ta, et mitmel korral puudutasid need märkused üksnes väiksemaid vigu. Kaebuse esitaja arvates, võttes arvesse, et tõlge sisaldas peaaegu 15000 sõna, oli äärmiselt ebamõistlik, et nii väikese vigade protsendi tõttu kaotas ta oma kvaliteedihinnangus 10 punkti. Seetõttu oli tema palgaastme alandamise otsus ebaõiglane ja tõlkekeskus vastutas lõppkokkuvõttes töömahu vähendamise eest, mida ELi institutsioonid talle pärast seda vahejuhtumit tegid.

7. Järgmisel päeval pöördus kaebuse esitaja esimest korda ombudsmani poole, viidates oma eespool nimetatud kirjavahetusele. Põhikirja artikli 2 lõike 4 kohaselt ei saanud ombudsman seda kaebust selles etapis siiski käsitleda, sest tõlkekeskusel ei olnud veel olnud võimalust võtta seisukohta küsimustes, millele kaebuse esitaja oli ombudsmani tähelepanu juhtinud. Seetõttu lõpetas ombudsman kaebuse menetlemise ja soovitas kaebuse esitajal oodata enne kaebuse uuendamist mõistlikku aega.

8. Vahepeal, 9. veebruaril 2007, vastas tõlkekeskus kaebuse esitajale, et i) nii tõlkekeskus kui ka hindamiskomisjon, st institutsioonidevaheline välistõlke kvaliteedi hindamise komitee (CIEQ), mis on samuti teistest ELi institutsioonidest pärit töötajatest koosnev sõltumatu organ, on kõiki tema tõstatatud küsimusi nõuetekohaselt analüüsinud; ii) tegutses rangelt kooskõlas kaebuse esitaja allkirjastatud lepingu tingimustega; iii) ta järgib töövõtjatega suheldes täielikult võrdse kohtlemise põhimõtet; ning iv) tegutses kooskõlas hanke-eeskirjadega, mis on kehtestatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(1) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)(2).

9. 20. veebruaril 2007 saatis kaebuse esitaja tõlkekeskusele kirja, milles ta kordas oma esialgseid argumente, kuid rõhutas ka, et i) tema lepingu artiklite 6.6.1 ja 6.6.2 kohaselt peab tõlkekeskus tõendama, et töö kvaliteet ei ole rahuldav; ii) tõlkekeskus ei võtnud seisukohta tema üksikasjalike keeleliste märkuste kohta; iii) CIEQ peaks punkti haaval kommenteerima, miks ta pidas õigeks tõlkekeskuse keelevalikuid, mitte kaebuse esitaja keelevalikuid; ning iv) ta oli peatatud kõigi osapartiide ja keelekombinatsioonide puhul, mitte ainult asjaomase keelekombinatsiooni osapartii puhul, nagu on ette nähtud tema lepingus.

10. Kaebuse esitaja ei saanud sellele kirjale vastust ja kaebas selle asjaolu üle ombudsmanile.

11. Ombudsman kasutas kaebuse esitajale vastuse saamiseks telefoni teel uurimise erimenetlust, kuid see ei olnud edukas. Seetõttu algatas ta selle kaebuse suhtes tavalise kirjaliku menetluse.

Taotluse sisu

12. Kaebuse esitaja väitis, et:

1. Tõlkekeskuse 9. veebruari 2007. aasta vastus ei olnud rahuldav;
2. Tõlkekeskus ei vastanud tema 20. veebruari 2007. aasta kirjale; ja
3. Kuigi raamlepingu täitmise võis peatada ainult asjaomase keelekombinatsiooni osapartii osas, kohaldas tõlkekeskus peatamist ka ülejäänud kaheksa osapartii suhtes inglise keele ja portugali keele tõlkekombinatsioonis ning kõigi osapartiide suhtes prantsuse keele ja portugali keele tõlkekombinatsioonis.

Kaebuse esitaja väitis, et:

1. Raamlepingu peatamine ülejäänud kaheksa osapartii osas, mis on seotud tõlkekombinatsiooniga inglise–portugali keel, ja kõigi osapartiide osas, mis on seotud tõlkekombinatsiooniga prantsuse–portugali keel, tuleks tühistada. ja
2. Tõlkekeskus peaks võtma arvesse tema üksikasjalikke märkusi ja tühistama tema palgaastme alandamise otsuse.

Nõue

13. Kaebuse esitaja eespool esitatud väited ja väited koos kõigi tema varasema kaebusega seotud dokumentidega edastati arvamuse saamiseks tõlkekeskuse direktorile.

14. Uurimise algatamise kirjas palus ombudsman tõlkekeskusel esitada talle põhjendused selle kohta, miks ta ei vastanud kaebuse esitaja 20. veebruari 2007. aasta kirjale, isegi pärast seda, kui ombudsmani talitused olid küsimuse kiireks lahendamiseks võtnud telefoni teel ühendust tõlkekeskuse asjaomaste talitustega.

15. Tõlkekeskus esitas oma arvamuse 7. septembril 2007. Arvamus edastati kaebuse esitajale, kes esitas selle kohta oma märkused 22. ja 24. oktoobril 2007.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide tõlkekeskuse 9. veebruari 2007. aasta vastuse kvaliteedi kohta Ombudsmanile esitatud

argumendid

16. Kaebuse esitaja väitis, et tõlkekeskuse 9. veebruari 2007. aasta vastus ei olnud rahuldav. Oma väite toetuseks väitis ta, et tõlkekeskus ei võtnud tema üksikasjalike keeleliste märkuste suhtes seisukohta.

17. Tõlkekeskus põhjendas kaebuse esitaja üksikasjalikele keelelistele märkustele vastamata jätmist nelja argumendiga: esiteks oli ta juba järginud asjaomaseid lepingusätteid, saates kaebuse esitajale tabeli, mis sisaldas tema peamisi vigu (3). Teiseks tegi ta rohkem, kui raamlepingus ette nähtud, saates talle tõlke lõpliku versiooni, kuid „ainult viisakusest” ja mitte „eesmärgiga algatada kaebuse esitajaga ärakuulamismenetlus”, mida raamlepingus igal juhul ette ei nähtud. Kolmandaks oleks kaebuse esitaja üksikasjalikele keelelistele märkustele vastamine olnud vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ning neljandaks oleks see lisaks nõudnud märkimisväärselt palju aega ja ressursse tema töötajatelt.

Ombudsmani hinnang

18. Tõlkekeskuse esimese argumendiga seoses peab ombudsman mõistlikuks, et „peamised vead”(rõhuasetus lisatud) või „tabel, milles on esitatud mõned näited tõlkes leitud probleemide kohta” (rõhuasetus lisatud)(4) vastavad „tõlkes esitatud tõenditele vastuvõetamatu kvaliteedi kohta”, nagu on ette nähtud raamlepingus.

19. Tõlkekeskuse teise väite kohta märgib ombudsman rahuloluga, et saates kaebuse esitajale oma tõlke lõpliku versiooni, tegi tõlkekeskus rohkem, kui raamlepingus nõuti, ning püüdis sel viisil aidata kaebuse esitajal paremini mõista tõlkekeskuse negatiivse hinnangu põhjuseid.

20. Ta on siiski hämmastunud ega mõista tõlkekeskuse väidet, et asjaolu, et ta saatis kaebuse esitajale tõlke lõppversiooni, ei tohiks pidada selliseks, mille eesmärk oli algatada temaga ärakuulamismenetlus. Isegi kui kaebuse esitajal oli selle lõpliku versiooni põhjal võimalik oma argumente tõlkekeskuse vastu laiendada, ei tõenda see tingimata, et kaebuse esitajaga selles küsimuses arutelu alustamine kahjustaks põhjust, miks ta saatis talle selle muudetud versiooni, nimelt aidata tal paremini mõista, miks tema tõlketööle anti negatiivne hinnang, lisaks sellele, et ta vastas korduvale taotlusele positiivselt.

21. Tõlkekeskuse kolmanda argumendiga seoses tuletab ombudsman meelde ühenduse kohtute praktikat, mille kohaselt rikutakse võrdse kohtlemise (või mittediskrimineerimise) põhimõtet, kui kahte isikute kategooriat, kelle õiguslikest ja faktilistest asjaoludest ei ilmne olulisi erinevusi, koheldakse erinevalt, välja arvatud juhul, kui selline erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (5).

22. Kui tõlkekeskus soovis viidata teiste vabakutseliste tõlkijate võrdsele kohtlemisele, kelle tööd hinnati samuti negatiivselt ja kes samuti ei saanud üksikasjalikke selgitusi oma esituste hindamise kohta, siis ei tundu, et nad oleksid selliseid selgitusi nõudnud. Ombudsman leiab siiski, et võrdsuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui tõlkekeskus selgitab võimalikke ebaselgusi seoses tema hinnanguga vabakutselistele tõlkijatele nende otsekontaktide kontekstis tõlkekeskusega.

23. Tõlkekeskuse neljas argument, et vastamine kaebuse esitaja konkreetsetele keelelistele märkustele, mis sisaldavad ligikaudu 50 lehekülge väga üksikasjalikke märkusi, oleks kasutanud tõlkekeskuse teenuseid märkimisväärse aja ja ressurssidega, ei tundu siiski ebamõistlik. See kehtib eriti juhul, kui võib eeldada, nagu eespool punktis 18, et kaebuse esitaja sai tõlkekeskuse negatiivse hinnangu põhjuste kohta asjakohase ülevaate.

24. Seetõttu ei ole tõlkekeskuse eespool esitatud selgitused üldiselt ebamõistlikud.

25. Hea halduse põhimõtted nõuavad, et asutus esitaks teavet, kui seda temalt nõutakse. See teave peaks olema võimalikult täpne ja täielik (6). Asjaomane institutsioon võib nõutud teabe esitamata jätmist siiski nõuetekohaselt põhjendada. Käesoleval juhul näib, et tõlkekeskus tegi seda, kuigi hilinenult, ombudsmanile esitatud arvamuse kaudu. Seetõttu ei ole kaebuse selle aspekti edasine uurimine põhjendatud.

B. Väide, et kaebuse esitaja 20. veebruari 2007. aasta kirjale ei ole vastatud Ombudsmanile esitatud

argumendid

26. Kaebuse esitaja väitis, et tõlkekeskus ei vastanud tema 20. veebruari 2007. aasta kirjale.

27. Tõlkekeskus leidis, et ta ei pea sellele kirjale vastama, kuna see on kuritarvituslik ja korduv. Ta rõhutas, et kaebuse esitajaga vahetatud e-kirjade ja kirjade koguarv oli peaaegu nelikümmend.

Ombudsmani hinnang

28. Esiteks märgib ombudsman, et kõnealune kiri sisaldas elemente, mida ei saa mõistlikult pidada varem tõstatatud küsimusteks. Kuigi kogu oma varasemas kirjavahetuses viitab kaebuse esitaja oma 20. veebruari 2007. aasta kirjas küsimustele, mis kuuluvad tõlkekeskusega sõlmitud raamlepingu kohaldamisalasse, nagu tõlkekeskus ise tunnistab, tsiteerib kaebuse esitaja ekslikult komisjoniga sõlmitud lepingu sätteid (rõhuasetus lisatud).

29. Teiseks nõuavad hea halduse põhimõtted, et institutsioonid vastaksid neile saadetud kirjadele (7). Isegi kui Euroopa hea haldustava eeskirja kohaselt võib kirja kvalifitseerida korduvaks ja/või kuritarvituseks, leiab ombudsman, et institutsioon peaks siiski teavitama kodanikke sellest, et neile ei saadeta vastust, välja arvatud juhul, kui nad esitavad uusi andmeid. Lisaks ei tohiks krediidiasutused ja investeerimisühingud liigitada kirjavahetust automaatselt korduvaks enne, kui nad on uurinud selle sisu ja kontrollinud, kas see sisaldab uusi elemente. Kuigi käesoleval juhul pidi tõlkekeskus ilmselgelt märkima kaebuse esitaja kõnealuses kirjas sisalduvat uut elementi, ei vastanud ta talle siiski. Tegemist oli tõlkekeskuse haldusomavoli juhtumiga, mida süvendas veelgi tõlkekeskuse suutmatus näidata üles koostöövalmidust ombudsmani erimenetluse suhtes, mis oli mõeldud küsimuse kiireks käsitlemiseks. Seetõttu tehakse allpool selle kohta kriitiline märkus.

C. Väide keelekombinatsioonide osapartiide peatamise ja sellega seotud nõude kohta Ombudsmanile esitatud

argumendid

30. Kaebuse esitaja väitis, et kuigi raamlepingu täitmise saab peatada ainult asjaomase keelekombinatsiooni osapartii osas, kohaldas tõlkekeskus peatamist ka ülejäänud kaheksa osapartii suhtes inglise keele ja portugali keele tõlkekombinatsioonis ning kõigi osapartiide suhtes prantsuse keele ja portugali keele tõlkekombinatsioonis. Ta väitis, et tema tõlkele antud negatiivse hinnangu ja sellest tuleneva vabakutseliste tõlkijate paremusjärjestuse alandamise tõttu ei saanud ta enam tõlketööde taotlusi i) tõlkekeskuselt ega ii) Euroopa Komisjonilt. Sellega seoses rõhutas ta, et hindamiskomisjonis osalesid mõlema institutsiooni ametnikud.

31. Kaebuse esitaja väitis, et raamlepingu peatamine tuleks tühistada ülejäänud kaheksa osapartii puhul inglise-portugali tõlkekombinatsioonis ja kõigi osapartiide puhul prantsuse-portugali tõlkekombinatsioonis.

32. Tõlkekeskus oli seisukohal, et kaebuse esitaja oli oma lepingu ja Euroopa Komisjoniga sõlmitud lepingu (tõlkimine ja/või toimetamine eri keelekombinatsioonidest) omavahel segi ajanud. Sellega seoses rõhutas tõlkekeskus, et need lepingud ei ole omavahel kuidagi seotud.

Ombudsmani hinnang

33. Kaebuse esitaja lepingute puhul ilmneb ombudsmanile kättesaadavatest tõenditest, et kaebuse esitaja kaks lepingut on tõepoolest üksteisest sõltumatud.

34. Mis puudutab hindamiskomitee koosseisu, siis CIEQ-sse kuulus muu hulgas neli komisjoni esindajat (kaks liiget, üks vaatleja ja üks koordinaator)(8). Ombudsman peab mõistlikuks, et asutus, mis peaks olema institutsioonidevaheline komitee, hõlmaks Euroopa Komisjoni esindajaid.

35. Kaebuse esitaja ei esitanud ombudsmanile tõendeid, mis tõendaksid põhjuslikku seost i) tema madalamale palgaastmele viimise vahel tõlkekeskuse vabakutseliste tõlkijate kvaliteedijärjestuses; või ii) hindamiskomitee koosseis ja komisjoni poolt temalt taotletud töömahu vähendamine.

36. Eespool öeldut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli. Järelikult ei saa kaebuse esitaja sellega seotud väidet toetada.

D. Nõue, et tõlkekeskus võtaks arvesse kaebuse esitaja üksikasjalikke märkusi ja tühistaks tema palgaastme alandamise otsuse Ombudsmanile esitatud argumendid

37. Kaebuse esitaja väitis, et tõlkekeskus peaks tema üksikasjalikke märkusi arvesse võtma ja tühistama tema palgaastme alandamise otsuse. Ta väitis sellega seoses, et tõlkekeskuse hinnang tema tõlketööle oli vale.

38. Tõlkekeskus ei nõustunud sisuliselt kaebuse esitaja eespool esitatud seisukohaga.

Ombudsmani hinnang

39. Ombudsmani uurimine ei hõlma siiski kaebuse esitaja tõlke täpsuse hindamist, mis kuulub tõlkekeskuse pädevusse, ega kaebuse esitaja kohta tõlkijate nimekirjas. Tema kontroll piirdub selle kontrollimisega, kas tõlkekeskus täidab oma kohustust i) põhjendada, ii) kohaldada õigeid menetlusi, iii) mitte teha ilmseid hindamisvigu ja iv) mitte kuritarvitada oma võimu.

40. Põhjendamiskohustuse osas viitab ombudsman oma eespool punktis 24 esitatud järeldusele.

41. Menetluse puhul kontrollisid tõlkekeskus ja hindamiskomitee kaebuse esitaja töö kvaliteeti. See näib olevat kooskõlas raamlepingu asjakohastes artiklites (9) sätestatud eeskirjadega.

42. Võimalike hindamisvigade osas võtab ombudsman teadmiseks kaebuse esitaja märkused tõlkekeskuse tabeli kohta, mis saadeti talle 23. veebruaril 2006,(10) ning on seisukohal, et kui peetakse kinni teatavatest eeskirjadest, näiteks terminoloogiaga seotud eeskirjadest, ei saa mõistlikult välistada, et mis tahes keelelise tõlkega seotud töö on teataval määral subjektiivne ning et erinevaid keelelisi lähenemisviise võib pidada konkreetse tõlke puhul võrdselt sobivaks.

43. Sellega seoses ja ka seoses võimu võimaliku kuritarvitamisega on ombudsman seisukohal, et kõnealuses valdkonnas pädev täiesti sõltumatu hindamiskomisjon võiks tõepoolest etendada olulist rolli, kõrvaldades lõplikult kõik kahtlused, mis võivad konkreetse tõlke õigsuses esineda.

44. Käesoleval juhul hindas tõlkekeskus aga kaebuse esitaja tööd kaks korda: kõigepealt esialgse hindaja kaudu ja seejärel hindamiskomisjoni kaudu (11). Isegi kui eeltoodu näib olevat kooskõlas raamlepingu artikli 6.6.2 sättega, mille kohaselt „hindamiskomiteesse kuuluvad tõlkekeskuse tõlkeosakonna esindajad”(rõhuasetus lisatud), ei näe ombudsman, kuidas selline hindamiskomitee koosseis võiks olla kooskõlas tõlkekeskuse viidetega tõlkekeskuse kodukorra asjakohastele sätetele, mis tema arvates tagasid tõlkekeskuse sõltumatuse ja erapooletuse (12).

45. Eespool öeldust hoolimata ei suutnud kaebuse esitaja tõendada põhjuslikku seost hindamiskomitee koosseisu ja tema töö teise hindamise negatiivse tulemuse vahel.

46. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et tõlkekeskus peaks võtma arvesse tema üksikasjalikke argumente ja tühistama tema palgaastme alandamise otsuse. Sellest hoolimata peab ombudsman käesoleva otsuse punktis 44 tõstatatud küsimust äärmiselt oluliseks ja teeb selle kohta järgmise märkuse.

E. Järeldused

Punktis 25 esitatud põhjustel ei ole kaebuse esitaja väited tõlkekeskuse 9. veebruari 2007. aasta vastuse kvaliteedi kohta põhjendatud.

Punktis 29 esitatud põhjustel on tuvastatud haldusomavoli seoses kaebuse esitaja väitega tõlkekeskuse suutmatuse kohta vastata kaebuse esitaja 20. veebruari 2007. aasta kirjale.

Punktis 36 esitatud põhjustel ei leitud tõendeid haldusomavoli kohta seoses kaebuse esitaja väitega erinevate keelekombinatsioonide osapartiide peatamise kohta. Järelikult ei saa kaebuse esitaja sellega seotud väidet toetada.

Punktis 46 esitatud põhjustel ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et tõlkekeskus peaks võtma arvesse tema üksikasjalikke märkusi ja tühistama tema palgaastme alandamise otsuse.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise. Kaebuse esitajat ja tõlkekeskuse direktorit teavitatakse sellest otsusest.

F. Kriitiline märkus

Ombudsman teeb tõlkekeskusele järgmise kriitilise märkuse:

Hea halduse põhimõtete kohaselt peavad asutused vastama saadud kirjadele (13). Isegi kui kirja võib Euroopa hea haldustava eeskirja kohaselt liigitada korduvaks ja/või kuritarvituseks, leiab ombudsman, et institutsioon peaks siiski teavitama kodanikke sellest, et kui nad ei esita uusi andmeid, siis neile vastust ei saadeta. Lisaks ei tohiks krediidiasutused ja investeerimisühingud liigitada kirjavahetust automaatselt korduvaks enne, kui nad on uurinud selle sisu ja kontrollinud, kas see sisaldab uusi elemente. Kuigi käesoleval juhul pidi tõlkekeskus ilmselgelt märkima kaebuse esitaja kõnealuses kirjas sisalduvat uut elementi, ei vastanud ta talle siiski. Tegemist oli tõlkekeskuse haldusomavoli juhtumiga, mida süvendas veelgi tõlkekeskuse suutmatus näidata üles koostöövalmidust ombudsmani erimenetluse suhtes, mis oli mõeldud küsimuse kiireks käsitlemiseks.

G. Täiendav märkus

Ombudsman peab vajalikuks teha tõlkekeskusele järgmine lisamärkus:

Tõlkekeskus peaks vastavalt CIEQi kodukorra artikli 3 lõikele 1 tagama, et ükski CIEQi liige ega asendusliige ei ole välistõlke eest vastutava talituse liige.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 22. oktoober 2008

---

(1) EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 248.

(2) EÜT 2002, L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 337.

(3) Tõlkekeskuse arvamusele lisatud ja kaebuse esitajale märkuste esitamiseks edastatud raamlepingus on sätestatud: Artikli 6 lõige 6.3. Kui kvaliteeti peetakse mitterahuldavaks, teatab tõlkekeskus sellest töövõtjale kirjalikult ühe kuu jooksul pärast töö kättesaamist. Selle tulemusena peatatakse artiklis 5 osutatud 30-päevane maksetähtaeg. Seejärel saadetakse ülesanne punktis 6.6.2 nimetatud hindamiskomisjonile teiseks hindamiseks. Kui teine hindamine kinnitab, et töö kvaliteet ei ole rahuldav, jätab tõlkekeskus endale õiguse tellimuse eest mitte maksta või vähendada tellimuse eest tasumist ning teatab töövõtjale kirjalikult oma kavatsusest seda teha. Tõlkekeskus esitab tõendid vastuvõetamatu kvaliteedi kohta.”

(4) Vastavalt tõlkekeskuse poolt kaebuse esitajale 23. veebruaril 2007 saadetud e-kirja sõnastusele.

(5) Vt muu hulgas otsus kohtuasjas T-211/95: Petit-Laurent vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I-A-21 ja II-57, punkt 56); kus on märgitud, et (algses prantsuse keeles): „(...) selon une jurisprudence constante, il y a breach du principe d'égalité de traitement lorsque deux catégories de personnes dont les situations juridiques et factuelles ne présentent pas de différence essentielle se voient appliquer un traitement différent ou lorsque des situations différentes sont traitées de manière identique (...)”.

(6) Euroopa hea halduse tava eeskirja artikli 22 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui ametnik vastutab asjaomase küsimuse eest, annab ta üldsuse esindajatele teavet, mida nad taotlevad. (...).”

(7) Euroopa hea haldustava eeskirja artikkel 14.

(8) Vastavalt tõlkekeskuse arvamusele lisatud dokumendile „Compte rendu de la 135e réunion du CIEQ du 7 décembre 2005 au Centre de traduction”, mis edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks.

(9) Tõlkekeskus esitas raamlepingu ombudsmanile koos oma arvamusega ja edastas selle kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Artikli 6 lõige 6. Raamlepingu kvaliteedikontrolliga on ette nähtud, et:

"6.6.1. Tõlkekeskus jätab endale õiguse kontrollida kõigi töövõtja tarnitud tööde kvaliteeti. Kasutatav standardne hindamisleht on lisatud käesolevale lepingule (I lisa) ja moodustab selle lahutamatu osa. Käesoleva lepingu allkirjastamine töövõtja poolt tähendab selle hindamissüsteemiga nõustumist.

6.6.2. Tõlkekeskus hindab iga tööd, kasutades standardset hindamislehte (raamlepingu I lisa), mis on raamlepingu lahutamatu osa. Kui töö kvaliteet hinnatakse erakordselt kõrgeks (+1) või lubamatult madalaks (-1), edastatakse töö hindamiskomisjonile, kuhu kuuluvad tõlkekeskuse tõlkeosakonna esindajad. Hindamiskomisjon kas tühistab esialgse hinnangu (st hindab tõlke/muutmise ümber 0-le) või kinnitab esialgse hinnangu. Kui esialgne hinnang on tühistatud, ei mõjuta see töövõtja paremusjärjestust. Kui esialgne hindamine on kinnitatud, arvatakse (-1) hindamise tulemusel töövõtjale algselt kvalitatiivsete kriteeriumide eest antud punktidest maha 10 punkti, samas kui (+1) hindamise tulemusel lisatakse 10 punkti. Sellega tagatakse, et töövõtjate pingerida kajastab pakutava teenuse tegelikku kvaliteeti kogu lepingu kehtivusaja jooksul.

6.6.3. Kui kvaliteeti peetakse mitterahuldavaks, teatab tõlkekeskus sellest töövõtjale kirjalikult ühe kuu jooksul pärast töö kättesaamist. Selle tulemusena peatatakse artiklis 5 osutatud 30-päevane maksetähtaeg. Seejärel saadetakse ülesanne punktis 6.6.2 nimetatud hindamiskomisjonile teiseks hindamiseks. Kui teine hindamine kinnitab, et töö kvaliteet ei ole rahuldav, jätab tõlkekeskus endale õiguse tellimuse eest mitte maksta või vähendada tellimuse eest tasumist ning teatab töövõtjale kirjalikult oma kavatsusest seda teha. Tõlkekeskus esitab tõendid vastuvõetamatu kvaliteedi kohta.”

(10) Nendes märkustes märgitakse muu hulgas, et: „Design gráfico” asendati tõlkekeskusega „Concepção gráfica”; "Consultoria sobre estratégias (...)"poolt "Consultoria em matéria de (...)", mis kaebuse esitaja arvates vastaks tõlkekeskuse kasutatavale gallitsismile, vastupidiselt tõlkekeskuse seisukohale, et kaebuse esitaja oli kasutanud liiga palju anglitsisme. Lisaks asendati nimetus „Acabem com esse barulho!” nimetusega „Calem esse ruído!”, mis kaebuse esitaja arvates kõlaks üsna veidralt ja oleks portugali keeles isegi vastuvõetamatu; „(...) e um evento importante” asendati sõnadega „e um evento principal”; "(...) e o seu objectivo é sensibilizar as consequências para os riscos (...)"poolt "(...) sendo o seu objectivo a sensibilização para os riscos (...)"; ja „Design gráfico, trabalhos de layout, de fotogravura”, autor „Concepção gráfica, formatação, fotogravura”.

(11) Vastavalt tõlkekeskuse arvamusele lisatud ja kaebuse esitajale märkuste esitamiseks edastatud dokumendile "Compte rendu de la 135e réunion du CIEQ du 7 décembre 2005 au Centre de traduction" kuulus tõlkekeskusesse kolm tõlkekeskuse liiget, kellest üks oli tõlkekeskuse president, teine vaatleja ja teine sekretär/koordinaator. Lisaks oli tõlkekeskuse liige, kes tegutses CIEQis vaatlejana, ka tõlkekeskuse välistõlkerühma koordinaator.

(12) Tõlkekeskuse sõnul on CIEQi kodukorra artikli 3 lõikes 1 sätestatud: „Selleks et tagada CIEQ sõltumatus ja erapooletus institutsioonide ja organite välistõlkeprotsesside suhtes, ei osale liikmed ja nende asendusliikmed välistõlgete haldamises. Eelkõige ei tohi ükski liige ega asendusliige olla välistõlke eest vastutava talituse liige”(rõhuasetus lisatud).

Artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et „tõlke algselt tellinud institutsiooni või asutuse teine hindaja ei hinda dokumenti”(rõhuasetus lisatud).

Artiklis 6 on sätestatud, et „lepinguline vastutus tõlke kvaliteedi eest lasub välistöövõtjal. Dokumentide kvaliteedi hindamisel peab CIEQ tõendama ametialast usaldusväärsust, intellektuaalset ausust ja meele avatust. Eelkõige kohaldab komisjon teist hindamist silmas pidades eesmärgipärasuse põhimõtet; tagada nende põhimõtete ühetaoline kohaldamine, olenemata spetsialiseerumisvaldkonnast, keelekombinatsioonist ja asjaomasest institutsioonist või asutusest”(rõhuasetus lisatud).

(13) Euroopa hea halduse tava eeskirja artikkel 14.