Kaebuse taust

1. Teabe kogumine rändajate individuaalsetest sidevahenditest on muutunud ELi liikmesriikides üha sagedasemaks.[1] Neid andmeid saab seejärel kasutada julgeoleku või varjupaigaga seotud eesmärkidel. Viimastel aastatel on selline andmetest väljavõtete tegemine tekitanud avaliku arutelu selle üle, kuidas see mõjutab õigust era- ja perekonnaelule ning isikuandmete kaitset [2].

2. 2024. aasta novembris taotles kaebuse esitaja, kes on teadlane, üldsuse juurdepääsu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) valduses olevatele dokumentidele, mis käsitlevad andmete väljavõtmist rändajate sideseadmetest Kreekas. Täpsemalt taotles kaebuse esitaja juurdepääsu dokumendile, mis on nimetatud selle institutsioonidevahelise kohtumise protokollis, kus Eurojust 2016. aastal osales, samuti muudele selle teemaga seotud sisedokumentidele, mis „edastati Eurojustis ja/või mis tahes muudes ELi asutustes, organites, institutsioonides ja/või Kreeka ametiasutustes ajavahemikul 1. juunist 2016 kuni 1. juunini 2017 ja 1. jaanuarist 2024 kuni 1. novembrini 2024“.

3. Eurojust ei tuvastanud esialgu ühtegi dokumenti. Pärast seda, kui kaebuse esitaja palus ametil oma otsus läbi vaadata (esitades „kinnitava taotluse“), tuvastas Eurojust seitse dokumenti, millest üks oli juba avalik. Eurojust andis osalise juurdepääsu kuuele ülejäänud dokumendile, jättes välja osad, et kaitsta avalikku huvi seoses avaliku julgeoleku ja isikuandmetega.

4. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas Eurojust tema juurdepääsutaotlust menetles, ja eelkõige osalise juurdepääsu andmisega, pöördus ta 2025. aasta aprillis ombudsmani poole.

Uurimine

5. Ombudsman algatas uurimise seoses Eurojusti keeldumisega anda üldsusele (laiem) juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad rändajate sidevahenditest teabe väljavõtmist, tuginedes vajadusele kaitsta avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga.

6. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud isikuandmete kustutamist, kuid märkis, et ühes dokumendis näivad kustutamised olevat liiga ulatuslikud, et hõlmata neid üksnes selle erandiga. Uurimise käigus tunnistas Eurojust, et on tehtud tehniline viga, ja avalikustas kaebuse esitajale õige dokumendi. Ombudsmani uurimine ei hõlmanud seega isikuandmete kustutamist.

7. Uurimise käigus kontrollis ombudsmani uurimisrühm vaidlusaluseid dokumente ja dokumente kolmandate isikutega konsulteerimise kohta, mille Eurojust seoses taotlusega läbi viis. Ombudsman sai kaebuse kohta ka Eurojustilt täiendava kirjaliku vastuse.

8. Ombudsmani uurimisrühm kohtus Eurojusti esindajatega, et selgitada pärast dokumentide kontrollimist mitut küsimust, ning sai lõpuks kaebuse esitaja märkused koosolekuaruande kohta.

Ombudsmanile esitatud argumendid

9. Eurojust rõhutas oma kinnitavas otsuses, et ELi institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks, kas dokumendi avalikustamine kahjustaks avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga. Amet selgitas, et dokumendi redigeeritud osade avalikustamine kahjustaks avalikku julgeolekut, sest juurdepääs võib takistada ametiasutuste katseid ennetada kuritegevust ja potentsiaalselt takistada riiklike ametiasutuste vahelist koostööd küsimustes, mis on seotud tulevaste terrorismijuhtumitega ja tõendite vastuvõetavusega.

10. Kaebuse esitaja väitis ombudsmanile esitatud kaebuses, et Eurojust kasutas ülemääraselt ja põhjendamatult erandit, mis on seotud avaliku huvi kaitsega seoses avaliku julgeolekuga. Täpsemalt leidis ta, et Eurojust ei ole tõendanud, et avalikustamine kujutab endast tegelikku ja tõsist ohtu avalikule julgeolekule, võttes eelkõige arvesse aja möödumist. Ta rõhutas, et vaidlusalused dokumendid pärinevad 2016. ja 2017. aastast ning et määruse 1049/2001 kohaselt tuleb erandeid kohaldada üksnes selle aja jooksul, mil kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt põhjendatud.

11. Kohtumisel ombudsmani uurimisrühmaga selgitasid Eurojusti esindajad lisaks, et dokumendid moodustavad jagamatu terviku, kus faktilised üksikasjad, õiguslikud põhjendused ja tegevushinnangud on tihedalt seotud. Juba avalikustatust suuremate osade vabastamine tekitaks „mosaiikse mõju“ ja võimaldaks pahatahtlikel isikutel taastada tundlikke tegevuslikke haavatavusi. Lisaks selgitasid Eurojusti esindajad, et pelgalt aja möödumisest ei piisa teabe mittetundlikuks muutmiseks. See kehtib eriti Eurojusti töö liigi kohta, mis võib olla väga pikk. Andmete väljavõtmisega seotud teave on tänapäeva kontekstis endiselt väga oluline.

12. Eurojusti esindajad tunnistasid siiski, et mõnele dokumendi osale võiks anda parema juurdepääsu, kuigi see ei pruugi kaasa tuua sisuka või asjakohase teabe avalikustamist kaebuse esitajale.

13. Oma märkustes koosolekuaruande kohta väljendas kaebuse esitaja heameelt selle üle, mida ta pidas Eurojusti ilmseks valmisolekuks vaadata läbi oma seisukoht juurdepääsutaotluse kohta.

Ombudsmani lahendusettepanek

14. Dokumentide kontrollimise põhjal ei olnud ombudsman veendunud, et erand, millele tugineti, hõlmas kustutatud osi tervikuna. 

15. Tunnistades andmetest väljavõtte tegemise tähtsust uurimismeetodina kriminaaluurimises (ja seega, et mõned elemendid tuleb jätta avalikustamata, et kaitsta avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga), tuletas ombudsman meelde, et pelk asjaolu, et dokument käsitleb erandiga kaitstud huvi, ei ole piisav, et õigustada selle erandi kohaldamist [3].

16. Sellega seoses ilmnes, et Eurojust oli kustutanud teabe, mis oli juba avalikult kättesaadav ja mille Eurojust tegelikult avalikustas sama juurdepääsutaotluse raames. Ombudsman tuletas meelde, et kohtupraktikas tunnistatakse, et avalikku huvi kahjustada võiva ohu hindamisel peavad institutsioonid võtma arvesse seda, kas taotletud teabe oluline sisu on juba avalikustatud,[4] ning kui see on nii, võimaldama osalise juurdepääsu asjaomastele dokumentidele. Samuti märkis ombudsman, et osa redigeeritud teabest näis olevat üldine ja/või aegunud. Seda enam, et viimase kümne aasta jooksul on andmete ekstraheerimise ja säilitamise valdkonnas toimunud märkimisväärsed muutused. Ombudsmani arvates tekitas see küsimusi peaaegu kümme aastat tagasi koostatud vaidlusaluste dokumentide ajakohasuse ja seega tundlikkuse kohta.

17. Eespool toodut arvesse võttes tegi ombudsman ettepaneku, et Eurojust peaks juurdepääsutaotluses esitatud vaidlusalused dokumendid uuesti läbi vaatama, et võimaldada laiemat (osalist) juurdepääsu. Ta palus Eurojustil keskenduda eelkõige kolmele dokumendile (3, 5 ja 7), tehes seejärel vajalikud kohandused kahte täiendavasse dokumenti (1 ja 2). 

18. Oma vastuses nõustus Eurojust andma kaebuse esitajale laialdase üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mille suhtes kohaldatakse ombudsmani lahendust käsitlevat ettepanekut. Eurojust selgitas, et ainult üks dokument (dokument 7) tuleb veel avaldamata jätta, kuna avalikustamine kahjustaks avalikku huvi seoses avaliku julgeoleku ja isikuandmete kaitsega. Eurojust rõhutas, et see on ka komisjoni seisukoht, kellega konsulteeriti dokumendi avalikustamise küsimuses.

19. Kaebuse esitaja oli selle tulemusega üldiselt rahul, kuid jäi siiski seisukohale, et dokumendile 7 oleks tulnud anda osaline juurdepääs. 

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

20. Ombudsman väljendab heameelt Eurojusti positiivse vastuse üle tema lahenduse ettepanekule ja talle antud laialdase juurdepääsu üle, mis tema arvates on kaebuse lahendanud. Ombudsman hindab Eurojusti pühendumust põhimõttele, et üldsuse juurdepääs tema dokumentidele peaks olema võimalikult lai, ning ameti konstruktiivset osalemist kogu uurimise vältel.

21. Ülejäänud kinnipeetud dokumendi puhul võtab ombudsman teadmiseks Eurojusti esitatud ulatuslikumad põhjendused selle kohta, miks see nii on, ning kutsub ametit üles esitama tulevikus sarnasel tasemel selgitusi.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet on nõustunud ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta, andes kaebuse esitajale laiema üldsuse juurdepääsu vaidlusalustele dokumentidele.

Kaebuse esitajat ja Eurojusti teavitatakse sellest otsusest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 6.10.2026

[1] Riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustik (ENNHRI), 2024, „Technologies, migration, and human rights: Euroopa romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate roll“, mis on kättesaadav aadressil https://ennhri.org/wp-content/uploads/2024/09/Technologies-migration-and-human-rights-the-role-of-European-NHRIs-an-ENNHRI-scoping-paper.pdf

[2] Vt näiteks Amnesty Internationali 2024. aasta aruanne „Defenending the rights of refugees and migrants in the digital age“ (Pagulaste ja rändajate õiguste kaitsmine digiajastul), kättesaadav aadressil https://www.amnesty.be/IMG/pdf/rights_refugees_migrants_digital_age_20240205_expose_.pdf

[3] aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas Verein für Konsumenteninformation vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, T-2/03, punkt 69, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62003TJ0002

[4] 13. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Espirito Santa Financial Group vs. EKP, T-730/16, punktid 127 ja 136, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62016TJ0730; ja analoogia alusel 3. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas C‐350/12 P: nõukogu vs. in ’t Veld, punkt 60, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62012CJ0350