Strasbourg, 6. detsember 2005

Lugupeetud pr C. ja hr D.

juulil 2003 esitasite mulle kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Ixelles'i Euroopa kooli keeldumisega registreerida teie poeg inglise keele osakonda.

septembril 2003 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Euroopa Komisjon saatis oma arvamuse 19. novembril 2003. novembril 2003 edastasin Teile selle koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 7. jaanuaril 2004.

oktoobril 2004 palusin komisjonilt Teie kaebuse kohta lisateavet. Komisjon saatis oma vastuse 1. detsembril 2004. Komisjoni vastus edastati Teile koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 10. jaanuaril 2005.

märtsil 2005 esitasin komisjonile soovituse eelnõu. Teid teavitati sellest samal päeval saadetud kirjas.

juunil 2005 saatis komisjon mulle oma arvamuse minu soovituse projekti kohta. Edastasin selle Teile 30. juunil 2005 koos kutsega esitada oma märkused enne 31. juulit 2005. Kuna Teilt ei olnud selleks kuupäevaks märkusi saadud, võtsid minu talitused Teiega (C.) 3. oktoobril 2005 telefoni teel ühendust ning neile teatati, et Teie ja Teie partner (D.) olete komisjoni üksikasjaliku arvamusega rahul ning et Teil mõlemal ei ole märkusi esitada.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitajate sõnul on asjakohased faktid järgmised:

Kaebuse esitajad elavad Brüsselis. D. on Hispaania kodanik ja C., kes töötab Euroopa Komisjonis, on Itaalia kodanik.

Brüsselis on kolm Euroopa kooli, nimelt Brüsseli I Euroopa kool (või Uccle), Brüsseli II Euroopa kool ja Brüsseli III Euroopa kool (või Ixelles). Need kõik koosnevad lasteaiast, algkoolist ja keskkoolist.

Kaebuse esitajad esitasid 16. aprillil 2002 Uccle’i Euroopa koolile taotluse kanda nende poeg 2002/2003. õppeaastaks lasteaia ingliskeelsesse osakonda. mail 2002 kutsuti kaebuse esitajate poeg vestlusele direktoriga, et kontrollida tema keeleoskust. Kaebuse esitajaid teavitati mitteametlikult sellest, et nende poja inglise keele taset ei peetud emakeele tasemel olevaks. mail 2002 teatati kaebuse esitajatele, et nende poeg võetakse Uccle’i Euroopa kooli hispaaniakeelsesse osakonda.

Pärast seda, kui kaebuse esitajad olid esitanud taotluse oma poja kandmiseks Ixelles’i Euroopa kooli lasteaia inglise keele osakonda 2002/2003. õppeaastaks, kutsuti kaebuse esitajate poeg 10. juunil 2002 vestlusele, et kontrollida tema inglise keele oskust Ixelles’i Euroopa koolis. Uccle’i Euroopa kool teatas 21. juunil 2002 kaebuse esitajatele, et nende poega ei saa 2002/2003. õppeaastaks kooli ingliskeelsesse osakonda kanda ning et nad peavad otsustama, kas nad soovivad, et nende poeg kantaks hispaaniakeelsesse osakonda. juunil 2002 teatas Ixelles’i Euroopa kool kaebuse esitajatele, et nende poeg võeti vastu hispaaniakeelsesse osakonda. Pärast seda, kui kaks Uccle’i ja Ixelles’i Euroopa kooli keeldusid registreerimast kaebuse esitajate poega oma ingliskeelsesse osasse, otsustasid nad registreerida viimase Brüsselis asuvasse erakooli.

aasta aprillis taotlesid kaebuse esitajad oma poja registreerimist Ixelles’i Euroopa kooli algkooli ingliskeelsesse osakonda aastateks 2003/2004. juunil 2003 teatas Ixelles’i Euroopa kool neile, et nende poega ei saa vabade kohtade puudumise tõttu registreerida ingliskeelsesse sektsiooni. ja 26. juunil 2003 kirjutasid kaebuse esitajad Ixelles’i Euroopa koolile ja palusid tal oma otsus läbi vaadata. 1. juulil 2003 kirjutas kaebuse esitajate advokaat Ixelles’i Euroopa kooli direktorile ja Euroopa koolide esindajale Euroopa Komisjonis. Ta palus neil oma seisukoht uuesti läbi vaadata ja anda talle vastus enne 18. juulit 2003.

Kaebuse esitajad esitasid 28. juulil 2003 Euroopa ombudsmanile kaebuse Ixelles’i Euroopa kooli ja Euroopa Komisjoni vastu seoses Ixelles’i Euroopa kooli keeldumisega registreerida nende poeg ingliskeelsesse sektsiooni. Kaebuse esitajad esitasid järgmised väited:

• Euroopa kool ja Euroopa Komisjon ei põhjendanud oma otsust mitte kanda kaebuse esitajate poega 2003/2004. õppeaasta ingliskeelsesse osasse. See tähendab, et õpilaste valimise menetlus ei ole läbipaistev ega objektiivne.
• Euroopa kool ja Euroopa Komisjon rikkusid Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 4 lõikeid 4 ja 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 21, 22 ja 24. Euroopa kool ja Euroopa Komisjon ei austanud õigust vabalt valitud õppele ja haridusele, kodakondsuse ja keele alusel mittediskrimineerimise põhimõtet ega lapse õpetamisega seotud õigusi.
• Kaebuse esitajad ei olnud saanud vastust 1. juuli 2003. aasta kirjale, mille nende advokaat saatis Euroopa Koolile ja Euroopa koolide esindajale Euroopa Komisjonis ning milles nad taotlesid oma poja kandmist inglise keele osakonda 2003/2004. õppeaastaks.

Kaebuse esitajad nõudsid, et tühistataks Ixelles’i Euroopa Kooli 11. juuni 2003. aasta otsus mitte kanda nende poega ingliskeelsesse osasse. Nad väitsid, et nende poeg tuleks 2003/2004. õppeaastaks registreerida ingliskeelsesse sektsiooni.

Nõue

Komisjoni arvamus

Euroopa Komisjoni arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

Euroopa koolide eesmärk oli võimaldada Euroopa institutsioonide töötajatel elada oma töökohtade lähedal, tagada töötajate lastele asjakohane haridus ja hõlbustada Euroopa institutsioonide nõuetekohast toimimist.

Euroopa koolide õpilaste vastuvõtmise eeskirjad kiitis heaks kuratoorium, mis on liikmesriikide, Euroopa Patendiameti ja komisjoni esindajatest koosnev valitsustevaheline organ.

Kuratoorium otsustas, et „ühe Euroopa koolide keeleosakonna (lasteaed, põhikool, gümnaasium) liikmeks astumine otsustatakse reeglina selle keele põhjal, mida õpilane peamiselt räägib”. Selle eeskirja eesmärk oli tagada lapse parem haridus ja vältida haridustaseme langust klassis. Kaebuse esitajate puhul olid perekonnas räägitavad keeled itaalia ja hispaania keel.

Kuigi komisjonil ei olnud pädevust haridusvaldkonnas ega Euroopa koolide juhtimises, olid komisjoni talitused väljendanud muret kaebuse esitajate poja juhtumi pärast ja palunud kahel asjaomasel Euroopa koolil teavitada kaebuse esitajaid põhjustest, miks otsustati nende poega ingliskeelsesse osasse mitte kanda. Kahe Euroopa kooli otsused põhinesid järgmistel põhjendustel:

Ixelles’i Euroopa kool, olles märkinud, et kaebuse esitaja poja räägitavad keeled on peamiselt itaalia ja hispaania keel, ei saanud teda vabade kohtade puudumise tõttu ingliskeelsesse osasse registreerida. Ixelles’i Euroopa kool soovitas kaebuse esitajatel võtta ühendust Uccle’i Euroopa kooliga ja edastas kaebuse esitaja poja toimiku viimasele.

Seejärel taotlesid kaebuse esitajad oma poja registreerimist Uccle’i Euroopa kooli ingliskeelsesse osakonda 2003/2004. õppeaastaks. Nad esitasid taotluse juba 16. aprillil 2002 ja 15. mail 2002 toimus ingliskeelne vestlus. Arvestades, et intervjuu näitas, et kaebuse esitaja pojal oli peaaegu täielik inglise keele oskuse puudumine, soovitas Euroopa kool tal registreeruda hispaaniakeelsesse osasse. Kaebuse esitajad lükkasid selle ettepaneku tagasi.

Uccle’i Euroopa kool keeldus uuesti kaebuse esitajate poja registreerimisest inglise keele sektsiooni 2003/2004. õppeaastaks samadel põhjustel, mille kuratoorium ja Ixelles’i Euroopa kool olid juba selgelt esitanud. Uccle’i Euroopa kool tegi ettepaneku registreerida kaebuse esitaja poeg hispaaniakeelsesse osasse (isa emakeel) või itaaliakeelsesse osasse (ema emakeel).

Kaebuse esitajad otsustasid ise võtta ühendust Euroopa Kooli õpetajaga, kes vastutab intervjuude eest, et registreeruda ingliskeelsesse osasse. Viimane keeldus korraldamast sellist vestlust kaebuse esitajate pojaga, sest tema nime ei olnud küsitletavate õpilaste nimekirjas.

Oli ilmne, et kaebuse esitajate pojal kui I kategooria õpilasel (1) oli endiselt õigus olla kantud Euroopa kooli nimekirja, kuid mitte tingimata tema vanemate valitud keeleosakonda.

On kahetsusväärne, et kaebuse esitajate kirjadele vastamine viibis. Kaebuse esitajad ei saanud siiski eitada, et Euroopa koolid olid neid vastuvõtutingimustest selgelt teavitanud.

Kaebuse esitajate märkused

Euroopa Ombudsman edastas komisjoni arvamuse kaebuse esitajatele, kutsudes neid üles esitama märkusi. Advokaadi 7. jaanuari 2004. aasta vastuses jäid kaebuse esitajad oma kaebuse juurde ja esitasid järgmised täiendavad märkused:

Seoses sellega, et Ixelles’i Euroopa kool ei registreerinud kaebuse esitajate poega inglise keele osakonda, oleks otsus Euroopa koolide ühte keeleosakonda registreerimise kohta pidanud sõltuma mitte ainult õpilase emakeelest, vaid ka muudest elementidest, tagamaks, et austatakse õigust vabalt valitud õppele ja haridusele, kodakondsuse ja keele alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet ning lapse õpetamisega seotud õigusi.

Komisjon väitis ekslikult, et kaebuse esitajate perekonnas räägitavad keeled on itaalia ja hispaania keel. Kaebuse esitajad ja nende poeg kasutasid iga päev hispaania, itaalia ja inglise keelt.

Vastupidiselt komisjoni väitele ei teavitatud kaebuse esitajaid Euroopa koolidesse lubamise tingimustest.

Komisjon ei võtnud arvesse kaebuse esitajate lapse huve, nimelt tema isiklikku ja hariduslikku eesmärki parandada inglise keele taset, pidades silmas perekonna kavatsust kolida muusse kui hispaania keelt kõnelevasse riiki.

Väites, et kaebuse esitajate pojal puudus peaaegu täielikult inglise keele oskus, tegutses komisjon omakasupüüdmatult ja alandavalt. Euroopa kool ei hinnanud kunagi kaebuse esitaja poja inglise keele oskust. Lisaks oli kaebuse esitajate poeg käinud neli aastat Brüsselis inglise algkoolis ja tema tulemused olid tõepoolest rahuldavad.

Põhjendades oma otsust mitte kanda kaebuse esitajate poega ingliskeelsesse osakonda vabade kohtade puudumise tõttu, karistas Euroopa kool Euroopa institutsioonide töötajate teatava kategooria laste haridust.

Neil asjaoludel palusid kaebuse esitajad, et nende poja inglise keele taset hindaks sõltumatu komisjon, mille nimetaks Euroopa Ombudsman.

Seoses sellega, et Euroopa kool ja Euroopa Komisjon ei vastanud 1. juuli 2003. aasta kirjale, leidsid kaebuse esitajad, et hea halduse põhimõtteid ei ole järgitud.

Täiendavad uurimised Komisjonile esitatud teabenõue

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitajate tähelepanekute hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi. Seetõttu palus Euroopa Ombudsman komisjonil anda talle teavet järgmiste punktide kohta:

• Oma arvamuses märkis komisjon, et kuratoorium on otsustanud, et „ühe Euroopa koolide keeleosakonna (lasteaed, algkool, keskkool) liikmeks astumine otsustatakse reeglina õpilase poolt peamiselt räägitava keele põhjal”. Oma 11. juuli 2003. aasta kirjas kaebuse esitajatele teatas Ixelles’i Euroopa kool kaebuse esitajatele, et tal ei ole võimalik registreerida nende poega kooli ingliskeelsesse osasse vabade kohtade puudumise tõttu koolis. Ombudsman palus komisjonil seda lahknevust selgitada.
• Kaebuse esitaja jäi oma märkustes oma väite juurde, mille järel nad ei saanud vastust 1. juuli 2003. aasta kirjale, milles nad taotlesid oma poja kandmist inglise keele osasse 2003/2004. õppeaastaks. Ombudsman palus komisjonil teatada, kas kaebuse esitajatele on saadetud vastus.

Komisjoni vastus

Oma repliigis tegi komisjon kokkuvõtlikult järgmised avaldused:

Kuratoorium otsustas, et Brüsselis asuva kolme Euroopa kooli direktorid peaksid jõustama oma otsuse, mille kohaselt: „Euroopa koolide ühte keeleosakonda registreerimine otsustatakse reeglina õpilase poolt peamiselt räägitava keele põhjal “. Kolme Euroopa kooli kulude ja ülerahvastatuse vähendamiseks otsustas kuratoorium lisaks, et kolme Brüsselis asuva Euroopa kooli direktorid peaksid vastuvõtu üle otsustamisel üksteisega korrapäraselt konsulteerima ning käsitlema kolme Euroopa kooli ühe koolina. See tähendas, et kui teatud klass ühes koolis oli täis või peaaegu täis, kuid ühel selle kolleegidest oli rohkem ruumi uute õpilaste vastuvõtmiseks, peaksid vanemad, kes taotlesid oma lapse vastuvõtmist, suunama kooli, kus oli kohti vastavas klassis. I kategooria lapsi võetaks seega vastu Euroopa kooli, kuid mitte tingimata nende valitud kooli.

Kaebuse esitajate juhtumi puhul soovitas Ixelles’i Euroopa kooli direktor kaebuse esitajatel esitada taotlus Uccle’i Euroopa koolile, kuna klass, milles kaebuse esitajad soovisid, et nende poeg Ixelles’i Euroopa kooli vastu võetaks, oli täis. Ixelles’i Euroopa kooli direktor viitas seega kuratooriumi otsusele, mille kohaselt tuleb kolme Euroopa kooli käsitada ühe koolina. Ta ei pidanud vajalikuks viidata kuratooriumi otsusele, mille kohaselt „Euroopa koolide ühte keeleosakonda registreerimine otsustatakse reeglina õpilase poolt peamiselt kõneldava keele põhjal “ . Ixelles’i Euroopa kooli direktor tegi siiski vanematele ettepaneku, et nende poeg registreeritaks Uccle’i Euroopa kooli itaalia- või hispaaniakeelsesse osakonda. Seetõttu ei keelatud lapsel Euroopa koolide süsteemi siseneda. Komisjon ei näinud seega mingit vastuolu kuratooriumi kahe otsuse ja European School of lxelles’i direktori esitatud põhjenduste vahel, miks ta ei võtnud oma kooli ingliskeelses osas vastu kaebuse esitajate poega.

Seoses kaebuse esitajate 1. juuli 2003. aasta kirjale väidetavalt vastamata jätmisega lisas komisjon oma arvamusele koopia Ixelles’i Euroopa kooli tolleaegse direktori 25. septembri 2003. aasta vastusest kaebuse esitajate advokaadile Euroopa kooli keeldumise kohta võtta vastu kaebuse esitajate poeg ingliskeelses osas. Vastus saabus küll hilinemisega, kuid arvesse tuleks võtta asjaolu, et suvepuhkus oli sekkunud ning et nii kooliaasta lõpp kui ka algus olid koolide jaoks väga tihedad ajad. Seoses viivitustega Euroopa koolide lapsevanematele vastamisel soovib komisjon teavitada ombudsmani oma ettepanekust läbipaistvuse ja hea halduse kohta, mis esitati kuratooriumi koosolekul 2004. aasta jaanuaris ja mille kohaselt palutakse Euroopa koolidel vastata õigeaegselt (kümme tööpäeva).

Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa koolidesse registreerimise eeskirju kohaldati ilma lahknevuste ja diskrimineerimiseta. Teiseks vastutas vanematele sellistes küsimustes vastamise eest üksnes Euroopa kooli direktor. Komisjon tunnistas, et kaebuse esitajatele vastuse andmine viibis, kuid lükkas tagasi väite, et kool ei saatnud vanematele vastust.

Mis puudutab tulevikku, siis võib kaebuse esitajate pojal siiski olla võimalus registreeruda Euroopa kooli ingliskeelsesse sektsiooni. Ilmnes, et Ixelles’i Euroopa kool ei kontrollinud kaebuse esitajate poega, et hinnata tema inglise keele oskust, ning et teda testiti alles Uccle’i Euroopa koolis 2002. aasta mais. Kuna kaebuse esitajate esitatud viimased dokumendid Brüsseli algkoolist, kus nende poeg praegu õppis, tõendasid tema piisavat inglise keele taset, võisid kaebuse esitajad uuesti esitada taotluse Euroopa koolile ja lasta oma poega uuesti testida, et teha kindlaks, kas neid on võimalik vastu võtta mõnda ingliskeelsesse sektsiooni.

Kaebuse esitajate täiendavad märkused

Oma täiendavates märkustes jäid kaebuse esitajad oma väidete juurde. Nad esitasid järgmised täiendavad märkused:

Komisjon märkis oma 11. juuni 2003. aasta kirjas esiteks, et kaebuse esitaja poja räägitavad keeled on itaalia ja hispaania keel, ning otsustas vabade kohtade puudumise tõttu viimast mitte registreerida. Euroopa koolidesse lubamise tingimused olid seega endiselt eksitavad ja segaduses.

Kaebuse esitajad juhtisid tähelepanu ka sellele, et nad olid esitanud Ixelles’i Euroopa koolile taotluse registreerida oma poeg 2004./2005. õppeaastaks inglise keele osakonda. juunil 2004 teatas Ixelles’i Euroopa kool kaebuse esitajatele, et nende poega ei saa kooli ingliskeelsesse osakonda vastu võtta „üliõpilaste suure arvu tõttu”. Ixelles’i Euroopa kooli direktor soovitas kaebuse esitajatel pöörduda Uccle’i Euroopa kooli poole. Viimane teatas neile 15. juulil 2004, et nende poja poolt inglise ja hispaania keeles tehtud teste on hoolikalt kaalutud. Lisaks tegi Uccle’i Euroopa kooli direktor ettepaneku katsetada kaebuse esitajate poega itaalia keeles. 29. juuli 2004. aasta e-kirjas vastasid kaebuse esitajad Uccle’i Euroopa kooli direktorile, et nad on otsustanud õpetada oma poega inglise keeles ja ettepanek testida oma poja taset itaalia keeles on mõttetu. Samal päeval Ixelles’i Euroopa kooli direktorile saadetud e-kirjas soovitasid kaebuse esitajad võimalust lisada oma poja avaldus reservnimekirja, mis võimaldaks neil järgmisel aastal kooli kandideerida, ilma et nende poeg peaks tegema tavapärast inglise keele testi. Kaebuse esitajad väitsid, et nad ei saanud neile kahele e-kirjale vastust enne täiendavate märkuste esitamist.

Seoses komisjoni suutmatusega vastata kaebuse esitajate 1. juuli 2003. aasta kirjale juhtisid kaebuse esitajad tähelepanu sellele, et komisjoni edasises arvamuses esitatud põhjused, nimelt asjaolu, et suvepuhkus oli vahepeal sekkunud ning et nii kooliaasta lõpp kui ka algus olid koolide jaoks väga tihedad perioodid, ei olnud asjakohased ega saanud õigustada kirjale vastamisega viivitamist.

OMBUDSMANi soovituse eelnõu

Soovituse projekt

märtsil 2005 edastas ombudsman komisjonile järgmise soovituse projekti kaebuse esitajate esimese väite kohta:

Euroopa Komisjon peaks püüdma selgitada õpilaste Euroopa koolide keeleosakondadesse vastuvõtmise tingimusi.

Soovituse projekt põhines järgmistel kaalutlustel:

1 Ombudsmani uurimise ulatus

1.1 Euroopa koolid loodi algselt Euroopa ühenduste ja Euroopa ühenduste liikmesriikide poolt, kes kirjutasid 1957. aastal alla Euroopa kooli põhikirjale. Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et Euroopa koolid ei ole ühenduse institutsioon ega asutus.

1.2 Ombudsman on siiski ka seisukohal, et komisjonil on teatav vastutus Euroopa koolide tegevuse eest, sest ta on esindatud kuratooriumis ja aitab suurel määral kaasa nende rahastamisele. Ombudsman on seisukohal, et komisjoni vastutus ei laiene koolide sisemist juhtimist puudutavatele küsimustele.

1.3 Selle põhjal palus ombudsman komisjonilt arvamust kaebuse esitajate poolt kaebuses esitatud väidete kohta, kuivõrd kaebus oli suunatud komisjoni vastu.

1.4 Oma märkustes arvamuse kohta palusid kaebuse esitajad, et nende poja inglise keele taset hindaks sõltumatu komisjon, mille nimetab ombudsman. Ombudsman tuletab meelde, et EÜ asutamisleping annab talle õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Seega ei ole tema pädevuses nimetada komisjoni, mis hindaks kaebuse esitajate poja inglise keele taset.

1.5 Ombudsman tuletab meelde, et kaebus on suunatud ainult Ixelles'i Euroopa koolile. Neil asjaoludel piirdub tema uurimine Ixelles’i Euroopa kooliga.

1.6 Oma täiendavates märkustes juhtisid kaebuse esitajad tähelepanu sellele, et nad olid esitanud Ixelles'i Euroopa koolile taotluse kanda oma poeg 2004./2005. õppeaastaks ingliskeelsesse sektsiooni. Lisaks väitsid nad, et nad ei olnud saanud vastust kahele 29. juuli 2004. aasta e-kirjale, mis olid saadetud Uccle’i ja Ixelles’i Euroopa kooli direktoritele kuni nende täiendavate märkuste esitamiseni.

1.7 Ombudsman märgib, et need väited ei sisaldunud algses kaebuses. Ta on seisukohal, et selleks, et mitte viivitada käesoleva uurimisega, ei ole asjakohane laiendada käesoleva uurimise ulatust nii, et see hõlmaks uusi väiteid, mis on esitatud kaebuse esitajate täiendavates märkustes komisjoni arvamuse kohta. Kaebuse esitajad võivad esitada oma uued väited komisjonile ja esitada ombudsmanile uue kaebuse, kui nad ei peaks saama komisjonilt rahuldavat vastust.

2 Ixelles'i Euroopa kooli õpilaste valikumenetluse väidetav läbipaistmatus ja objektiivsus

2.1 Kaebuse esitajad väitsid, et neile ei esitatud põhjendusi, mis õigustaksid otsust jätta nende poeg 2003/2004. õppeaastaks Ixelles'i Euroopa kooli ingliskeelsesse osakonda kandmata. Kaebuse esitajate sõnul tähendas see läbipaistvuse ja objektiivsuse puudumist õpilaste valimise menetluses.

2.2 Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kuigi tal ei ole pädevust haridusvaldkonnas ega Euroopa koolide juhtimises, on tema talitused väljendanud muret kaebuse esitajate poja juhtumi pärast ja palunud kahel asjaomasel Euroopa koolil teavitada kaebuse esitajaid põhjustest, miks otsustati nende poega ingliskeelsesse osasse mitte kanda. Komisjon väitis, et pärast seda, kui Ixelles’i Euroopa kool oli märkinud, et kaebuse esitaja poja räägitavad keeled on peamiselt itaalia ja hispaania keel, ei olnud tal võimalik end registreerida, kuna koolis ei olnud vabu kohti. Ixelles’i Euroopa kool soovitas kaebuse esitajatel võtta ühendust Uccle’i Euroopa kooliga ja edastas kaebuse esitaja poja toimiku viimasele.

Komisjoni sõnul taotlesid kaebuse esitajad seejärel oma poja kandmist Uccle’i Euroopa kooli ingliskeelsesse osakonda 2003/2004. õppeaastaks. Nad esitasid taotluse juba 16. aprillil 2002 ja 15. mail 2002 toimus ingliskeelne vestlus. Intervjuu tulemuste põhjal tegi Uccle’i Euroopa kool ettepaneku registreerida kaebuse esitajate poeg hispaaniakeelsesse sektsiooni. Kaebuse esitajad lükkasid selle ettepaneku tagasi.

2.3 2004. aasta oktoobris palus ombudsman komisjonil selgitada lahknevust oma arvamuses tehtud avalduse, mille kohaselt kuratoorium otsustas, et "ühe Euroopa koolide (…) keeleosakonna liikmeks astumine otsustatakse reeglina õpilase poolt peamiselt räägitava keele põhjal", ja Ixelles'i Euroopa kooli 11. juuli 2003. aasta kirja vahel, milles ta teatas kaebuse esitajatele, et tal ei ole võimalik registreerida nende poega kooli ingliskeelsesse osakonda vabade kohtade puudumise tõttu koolis.

2.4 Oma vastuses märkis komisjon, et kuratoorium otsustas, et Brüsselis asuva kolme Euroopa kooli direktorid peaksid jõustama oma otsuse, mille kohaselt „Euroopa koolide ühte keeleosakonda registreerimine otsustatakse reeglina õpilase poolt peamiselt räägitava keele põhjal “. Kolme Euroopa kooli kulude ja ülerahvastatuse vähendamiseks otsustas kuratoorium lisaks, et kolme Brüsselis asuva Euroopa kooli direktorid peaksid vastuvõtuotsuste tegemisel üksteisega korrapäraselt konsulteerima ning käsitlema kolme Euroopa kooli ühe koolina.

Kaebuse esitajate juhtumi puhul soovitas Ixelles’i Euroopa kooli direktor kaebuse esitajatel esitada taotlus Uccle’i Euroopa koolile, kuna klass, milles nad soovisid, et nende poeg Ixelles’i Euroopa kooli vastu võetaks, oli täis. Ixelles’i Euroopa kooli direktor viitas seega kuratooriumi otsusele, mille kohaselt tuleb kolme Euroopa kooli käsitada ühe koolina. Ta ei pidanud vajalikuks viidata kuratooriumi otsusele, mille kohaselt „Euroopa koolide ühte keeleosakonda registreerimine otsustatakse reeglina õpilase poolt peamiselt kõneldava keele põhjal “ . Direktor tegi siiski vanematele ettepaneku, et nende poeg registreeritaks Uccle’i Euroopa kooli Itaalia või Hispaania osakonda. Seetõttu ei keelatud lapsel Euroopa koolide süsteemi siseneda. Komisjon ei näinud seega mingit vastuolu kuratooriumi kahe otsuse ja European School of lxelles’i direktori esitatud põhjuste vahel, miks ta ei võtnud vastu kaebuse esitajate poega kooli ingliskeelses osas.

2.5 Kaebuse esitajad väitsid oma täiendavates märkustes, et Euroopa koolidesse lubamise tingimused on endiselt eksitavad ja segaduses.

2.6 Mis puudutab väidetavat objektiivsuse puudumist, siis märgib ombudsman, et oma 25. septembri 2003. aasta kirjas põhjendas Ixelles'i Euroopa kooli direktor kaebuse esitajaid mitmel viisil, et põhjendada oma otsust mitte kanda nende poega ingliskeelsesse osasse, nimelt keelte osas, mida nende poeg peamiselt räägib, ja vabade kohtade puudumise osas asjaomases osas. Ombudsman leiab, et need põhjused kujutavad endast objektiivseid kaalutlusi, millele oleks saanud igal konkreetsel juhul tugineda, et põhjendada otsust mitte registreerida õpilast konkreetsesse keelesektsiooni. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitajad ei ole põhjendanud oma väidet, et Ixelles’i Euroopa kooli õpilaste valimise menetlus ei olnud objektiivne.

2.7 Seoses väidetava läbipaistmatusega märgib ombudsman, et oma 25. septembri 2003. aasta kirjas juhtis Ixelles'i Euroopa kooli direktor tähelepanu sellele, et "arvestades, et peamiselt kaebuse esitajate poja räägitavad keeled on hispaania ja itaalia keel, et inglis- ja hispaaniakeelne osa on täis ning et itaaliakeelset osa ei ole, pidime soovitama [kaebuse esitajatel] viidata [Uccle'i] Euroopa koolile, kellele olime toimiku üle andnud, koos võimalusega, et see kool pakub hispaania-, itaalia- ja inglisekeelse osa valikut".

2.8 Lisaks märgib ombudsman, et Ixelles'i Euroopa kooli direktor viitas nii keeltele, mida tema sõnul rääkis peamiselt kaebuse esitajate poeg, st hispaania ja itaalia keel, kui ka vabade kohtade puudumisele ingliskeelses osas. Seega näib, et otsus põhineb mõlemal nimetatud kaalutlusel. Kui aga konkreetsesse keelesektsiooni vastuvõtmine sõltus peamiselt õpilase räägitavatest keeltest, on raske mõista, miks Ixelles’i Euroopa kooli direktor viitas ka vabade kohtade puudumisele ingliskeelses sektsioonis, kuna see keel ei kuulu direktori sõnul keelte hulka, mida kaebuse esitajate poeg peamiselt räägib. Kui aga konkreetsesse keelesektsiooni vastuvõtmine sõltus kohtade olemasolust vastavas sektsioonis, on raske mõista, miks Euroopa kooli direktor viitas keeltele, mida kaebuse esitajate poeg peamiselt rääkis. Seetõttu leiab ombudsman, et Ixelles’i Euroopa kooli direktori kiri ei olnud piisavalt selge, et kaebuse esitajad mõistaksid põhjuseid, miks ta otsustas nende poega ingliskeelsesse osasse mitte kanda. See on õpilaste valikumenetluse läbipaistmatus ja seega haldusomavoli juhtum.

3 Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 4 lõigete 4 ja 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 14, 21, 22 ja 24 väidetav rikkumine

3.1 Kaebuse esitajad väitsid, et rikutud on Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 4 lõikeid 4 ja 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 21, 22 ja 24. Kaebuse esitajate sõnul ei ole järgitud õigust vabalt valitud õppele ja haridusele, kodakondsuse ja keele alusel mittediskrimineerimise põhimõtet ning lapse õpetamisega seotud õigusi.

3.2 Komisjon märkis, et reegliga, mille kohaselt kuratoorium otsustas, et Euroopa koolide ühte keeleosakonda õppima asumise üle tuleb otsustada õpilase poolt peamiselt räägitava keele põhjal, püütakse tagada õpilase parem haridus ja vältida klassi haridustaseme langust.

3.3 Ombudsman märgib, et Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 4 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud: "Koolides antava hariduse korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: tehakse erilisi jõupingutusi, et anda õpilastele kaasaegsete keelte põhjalik tundmine (artikli 4 lõige 4 (…) hariduses ja õpetamises, austatakse inimeste südametunnistust ja veendumusi) (artikli 4 lõige 6). Lisaks märgib ta, et Euroopa koolidesse lubatud õpilased paigutatakse tavaliselt keeleosakonda, mis vastab kodus räägitavale keelele. Vajaduse korral võidakse neilt nõuda sisseastumiseksami sooritamist, et määrata kindlaks valitud sektsiooni keele oskuse tase.

3.4 Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja poja inglise keele oskuse taseme kindlaksmääramine ei kuulu tema pädevusse. See hindamine kuulub Euroopa koolide pädevusse. Euroopa kooli otsus jätta kaebuse esitajate poeg 2003/2004. õppeaastaks inglise keele sektsiooni kandmata tundub olevat mõistlik, arvestades tema inglise keele oskuse taseme kindlaksmääramiseks korraldatud kahe intervjuu tulemusi. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et kaebuse esitajad ei ole esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 4 lõikeid 4 ja 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 21, 22 ja 24 on rikutud. Seetõttu järeldab ombudsman, et Euroopa Komisjon ei ole juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli toime pannud.

4 Kaebuse esitajate 1. juuli 2003. aasta kirjale väidetavalt vastamata jätmine

4.1 Kaebuse esitajad väitsid, et nad ei ole saanud vastust 1. juuli 2003. aasta kirjale, mille nende advokaat saatis Ixelles'i Euroopa Koolile ja Euroopa koolide esindajale Euroopa Komisjonis. Selles kirjas taotlesid nad oma poja kandmist inglise keele osakonda 2003/2004. õppeaastaks.

4.2 Komisjon märkis, et on kahetsusväärne, et kaebuse esitajate kirjale vastamine viibis. Komisjoni sõnul ei saanud kaebuse esitajad siiski eitada, et Euroopa koolid olid neid vastuvõtutingimustest selgelt teavitanud.

4.3 2004. aasta oktoobris palus ombudsman komisjonil teatada, kas kaebuse esitajate 1. juuli 2003. aasta kirjale on saadetud vastus.

4.4 Komisjon märkis oma vastuses, et vastus kaebuse esitajate 1. juuli 2003. aasta kirjale hilines, kuid nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta asjaolu, et suvepuhkus sekkus ning et nii kooliaasta lõpp kui ka algus olid koolide jaoks väga tihedad ajad. Komisjoni vastusele oli lisatud Ixelles'i Euroopa kooli direktori 25. septembri 2003. aasta vastuse koopia.

4.5 Oma täiendavates märkustes väitsid kaebuse esitajad, et komisjoni täiendavas arvamuses esitatud põhjendused ei ole asjakohased ega saa õigustada kirjale vastamisega viivitamist.

4.6 Ombudsman tuletab meelde, et komisjoni vastutus ei laiene koolide sisemist juhtimist puudutavatele küsimustele ning et asjakohane küsimus, mida tuleb järgnevalt uurida, on komisjoni väidetav viivitus kaebuse esitajate kirjale vastamisel. Ombudsman märgib, et komisjon viitab Ixelles’i Euroopa kooli 25. septembri 2003. aasta vastusele. Huviküsimus on seega teha kindlaks, kas kaebuse esitajate kirja ja Ixelles’i Euroopa kooli vastuse vaheline ajavahemik kujutab endast viivitust. Ombudsman märgib, et 1. juuli 2003. aasta kirjas palus kaebuse esitajate advokaat Ixelles'i Euroopa kooli direktoril ja Euroopa koolide esindajal Euroopa Komisjonis oma seisukoht läbi vaadata. Oma vastuses kinnitas Ixelles’i Euroopa kool oma otsust mitte kanda kaebuse esitajate poega 2004./2004. õppeaasta ingliskeelsesse osasse. Seega, isegi kui vastus hilines, leiab ombudsman, et kaebuse esitajaid oli Ixelles’i Euroopa kooli 11. juuni 2003. aasta otsusest juba teavitatud. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et kaebuse esitajad ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et nad oleksid kandnud kahju oma advokaadi 1. juuli 2003. aasta kirjale vastamisega viivitamise tõttu.

4.7 Eespool öeldut silmas pidades järeldab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses ei ole Euroopa Komisjoni haldusomavoli esinenud.

Komisjoni üksikasjalik arvamus

Oma üksikasjalikus arvamuses soovituse eelnõu kohta märkis komisjon, et kuratoorium otsustas 27. aprillil 2005, et inspektorite nõukogu peaks uurima keeleosakondade korraldust Euroopa koolides üldiselt. Seetõttu uurivad Euroopa koolide inspektorid täiendavalt Euroopa koolide keeleosakondadesse vastuvõtmise tingimusi.

Vahepeal oli komisjon edastanud Euroopa koolide peasekretärile taotluse selgitada õpilaste Euroopa koolidesse vastuvõtmise kriteeriume. Komisjon püüdis edendada head juhtimist, läbipaistvust ja aruandekohustust Euroopa koolide süsteemis. Sellega seoses algatas komisjon Euroopa koolide arengut käsitleva laiaulatusliku konsultatsiooni, mis oli avatud 30. juunini 2005 (2).

Kokkuvõttes väljendas komisjon muret kaebuse esitajate tõstatatud küsimuse pärast Euroopa koolide peasekretärile ning ootas ära inspektorite nõukogu aruande ja seejärel kuratooriumi arutelu.

Kaebuse esitajate märkused

Selleks määratud kuupäevaks kaebuse esitajatelt märkusi ei saadud. Kuid 3. oktoobril 2005 toimunud telefonivestluse käigus teatas C. ombudsmani talitustele, et tema ja tema partner on komisjoni üksikasjaliku arvamusega rahul ning et neil ei ole selle kohta märkusi. Lisaks teatas C. ombudsmani talitustele, et tema poeg võeti 2005./2006. õppeaastaks vastu Ixelles’i Euroopa kooli ingliskeelsesse osakonda. Pr C tänas ombudsmani eduka sekkumise eest enda ja oma partneri nimel.

Otsus

1.1 28. juulil 2003 esitasid kaebuse esitajad Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Ixelles'i Euroopa kooli keeldumisega registreerida teie poeg ingliskeelsesse sektsiooni. Nad väitsid, et neile ei esitatud põhjendusi, mis õigustaksid otsust jätta nende poeg 2003/2004. õppeaastaks Ixelles’i Euroopa kooli ingliskeelsesse osakonda kandmata. Kaebuse esitajate sõnul tähendas see läbipaistvuse ja objektiivsuse puudumist õpilaste valimise menetluses.

Kaebuse esitajad nõudsid, et tühistataks Ixelles’i Euroopa Kooli 11. juuni 2003. aasta otsus mitte kanda nende poega ingliskeelsesse osasse. Nad väitsid, et nende poeg tuleks 2003/2004. õppeaastaks registreerida ingliskeelsesse sektsiooni.

1.2 14. märtsil 2005 esitas ombudsman komisjonile soovituse eelnõu, mille kohaselt komisjon peaks püüdma selgitada õpilaste Euroopa koolide keeleosakondadesse vastuvõtmise tingimusi.

1.3 Oma üksikasjalikus arvamuses teatas komisjon ombudsmanile, et kuratoorium otsustas 27. aprillil 2005, et inspektorite nõukogu peaks uurima keeleosakondade korraldust Euroopa koolides üldiselt. Seetõttu uurivad Euroopa koolide inspektorid täiendavalt Euroopa koolide keeleosakondadesse vastuvõtmise tingimusi.

Vahepeal oli komisjon edastanud Euroopa koolide peasekretärile taotluse selgitada õpilaste Euroopa koolidesse vastuvõtmise kriteeriume. Komisjon püüab edendada Euroopa koolide süsteemi head juhtimist, läbipaistvust ja vastutust. Sellega seoses algatas komisjon Euroopa koolide arengut käsitleva laiaulatusliku konsultatsiooni, mis oli avatud 30. juunini 2005 (3).

Kokkuvõttes väljendas komisjon muret kaebuse esitajate tõstatatud küsimuse pärast Euroopa koolide peasekretärile ning ootas ära inspektorite nõukogu aruande ja seejärel arutelu kuratooriumis.

1.4 Kaebuse esitajatelt ei saadud selleks määratud kuupäevaks ühtegi kirjalikku märkust. Kuid 3. oktoobri 2005. aasta telefonivestluse käigus teatas C. ombudsmani talitustele, et tema ja tema partner on komisjoni üksikasjaliku arvamusega rahul ning et neil ei ole selle kohta märkusi. Lisaks teatas kaebuse esitaja ombudsmani talitustele, et nende poeg võeti 2005./2006. õppeaastaks vastu Ixelles’i Euroopa kooli ingliskeelsesse osasse. Kaebuse esitaja tänas ombudsmani eduka sekkumise eest enda ja oma partneri nimel.

Järeldus

Läbipaistvuse puudumise väite uurimise põhjal järeldab ombudsman, et komisjon on ombudsmani soovituse projekti heaks kiitnud ja et komisjoni võetud meetmed on rahuldavad. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) I kategooria õpilased on õpilased, keda Euroopa koolid peavad vastu võtma, sest nad on ühenduse institutsioonide või piiratud arvu muude organisatsioonide teenistuses olevate töötajate lapsed, kes töötavad otse ja pidevalt vähemalt ühe aasta jooksul.

(2) Komisjoni teatis nõukogule ja parlamendile – Konsultatsioon Euroopa koolide süsteemi arendamise võimaluste kohta, KOM(2004) 519, 20.7.2004.

(3) Komisjoni teatis nõukogule ja parlamendile – Konsultatsioon Euroopa koolide süsteemi arendamise võimaluste kohta, KOM(2004) 519, 20.7.2004.