Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on Horvaatia valitsusväline organisatsioon, mille eesmärk on pakkuda psühholoogilist abi ja tuge trauma, piinamise ja muude inimõiguste rikkumiste tõrjutud ohvritele.

2. 2015. aastal andis Euroopa Komisjon ELi ettevalmistava meetme „Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine“ raames kaebuse esitajale ELi rahastatud toetust projekti jaoks, mille eesmärk on toetada piinamise ohvriks langenud varjupaigataotlejaid ja pagulasi. Kaebuse esitaja koordineeris projekti, mis viidi läbi koos kahe teise projektipartneriga, Saksamaa valitsusvälise organisatsiooniga ja Austria valitsusvälise organisatsiooniga.

3. 2020. aastal, pärast projekti lõpuleviimist, auditeeris projekti väline ettevõte, et määrata kindlaks toetuse lõplik summa. Ta leidis, et teatavad kulud, mille hüvitamist konsortsium nõudis, ei ole rahastamiskõlblikud.

4. 2021. aasta juunis nõustus komisjon kaebuse esitaja esitatud teabe põhjal audiitorite järeldused läbi vaatama,[1] kuid väljastas kaebuse esitajale kui projekti koordinaatorile siiski üle 58 000 euro suuruse võlateate.

5. 2021. aasta juulis vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni otsuse nõuda temalt tagasi kogu võlasumma. Ta selgitas, et üks projektipartneritest, kellele omistati suurem osa rahastamiskõlbmatutest kuludest, keeldus maksmast kaebuse esitajale oma osa võlast. Komisjon vastas kaebuse esitajale, et toetuslepingu kohaselt sai kaebuse esitaja projekti koordinaatorina kätte kogu toetuse summa ja on seega vastutav kõigi tasumisele kuuluvate summade tagasimaksmise eest [2].

6. Edasises kirjavahetuses komisjoniga teatas kaebuse esitaja, et ta on tasunud osa võlateatest, sealhulgas oma osa võlast ja ühelt projektipartnerilt saadud osa. Kaebuse esitaja väitis siiski, et tal ei ole vajalikke vahendeid, et tasuda ülejäänud võlasumma, mis oli omistatav projektipartnerile, kes keeldus oma osa kaebuse esitajale maksmast. Ta küsis komisjonilt, kas ta saab maksta ülejäänud summa mitme osamaksena. Ta selgitas, et tal on raskusi oma projektipartneri vastu õiguslike meetmete võtmisega. Lisaks küsis kaebuse esitaja komisjonilt, kas ta saaks ülejäänud võlasumma otse kõnealuselt projektipartnerilt sisse nõuda.

7. Komisjon soovitas kaebuse esitajal alustada ülejäänud võlasumma tagasimaksmist osamaksetaotluse hindamise ajal. Lisaks teatas komisjon kaebuse esitajale, et ta uurib võimalust väljastada sissenõudekorraldus otse kõnealusele projektipartnerile.

8. 2022. aasta märtsis väljendas kaebuse esitaja komisjonile taas muret, kuid hakkas siiski väikeste osamaksetena tagasi maksma ülejäänud võlasummat.  

9. Kaebuse esitaja ei olnud olukorraga rahul ja pöördus 2022. aasta augustis ombudsmani poole.

Uurimine

10. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas komisjon püüdis pärast asjaomase projekti auditit rahastamiskõlbmatud kulud tagasi nõuda. Ombudsman palus komisjonil võtta kirjalikult seisukoht kaebuse esitaja taotluste kohta, nimelt võimaluse kohta tasuda ülejäänud võlasumma osamaksetena ja komisjoni võimaluse kohta nõuda ülejäänud võlasumma sisse otse kõnealuselt projektipartnerilt.  

11. Komisjon vastas ombudsmanile 2022. aasta detsembris ja pakkus välja rahumeelse lahenduse, mida jagati kaebuse esitajaga.

Lahendus ombudsmani uurimise kontekstis

12. Oma vastuses ombudsmanile selgitas komisjon muu hulgas, et toetuslepingu kohaselt vastutavad toetusesaajad [3] solidaarselt.[4] See tähendab, et kui toetusesaaja ei maksa võlga, võib komisjon võla sisse nõuda otse teistelt toetusesaajatelt saadud toetuse väärtuse ulatuses. See ei tähenda siiski, et juhul, kui projekti koordinaator on rahalistes raskustes, kohaldatakse automaatselt solidaarvastutuse sätet. Ülejäänud võlasumma sissenõudmiseks teistelt abisaajatelt peaks komisjonil olema tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja kui projekti koordinaator lõpetas makse tegemise maksejõuetuse tõttu.

13. Komisjon märkis, et kuna kaebuse esitaja tegi jätkuvalt väikeseid makseid ja maksis tagasi rohkem kui tema osa võlast, tundus, et ülejäänud võlasumma saab kaebuse esitajalt siiski tagasi nõuda. Seetõttu ei olnud komisjon leidnud põhjust tugineda sättele, mille kohaselt nõutakse rahalised vahendid tagasi teistelt projektipartneritelt.

14. Komisjon tunnistas siiski, et kuigi kaebuse esitaja oleks pidanud end teiste projektipartnerite suhtes kaitsma ja oli seega oma olukorra eest õiguslikult vastutav, oli ka „sügavalt ebaõiglane, et ELi toetuse kaastoetusesaaja ei täida oma kohustusi ja laseb toetuse koordinaatoril võtta ülemääraseid finantskohustusi“. Seetõttu märkis komisjon, et ta on valmis leidma „rahumeelse lahenduse“. Ta märkis, et toetuslepingu solidaarvastutust käsitleva sätte aktiveerimiseks peab ta saama tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja ei suuda maksta rohkem, kui ta on juba maksnud. Selle teabe põhjal väljastab komisjon seejärel võla ülejäänud osa kohta sissenõudekorralduse otse asjaomasele projektipartnerile.

15. Ombudsman jagas komisjoni vastust kaebuse esitajaga ja kaebuse esitaja esitas komisjonile nõutud dokumendid.

16. 2023. aasta juunis võttis komisjon selles küsimuses vastu lõpliku otsuse. Ta järeldas, et kaebuse esitaja esitatud dokumendid tõendasid tema suutmatust tasuda ülejäänud võlasumma. Komisjon tühistas seega sissenõudekorralduse ja väljastas kõnealusele projektipartnerile võla ülejäänud osa kohta uue korralduse [5].

Ombudsmani hinnang

17. Ombudsman väljendab heameelt komisjoni otsuse üle nõuda ülejäänud võlasumma sisse otse projektipartnerilt, kellele olid omistatavad rahastamiskõlbmatud kulud.

18. Kuna komisjoni pakutud rahumeelse lahenduse tulemus oli edukas ja komisjon tühistas kaebuse esitaja võla ülejäänud summa kooskõlas soovitud tulemusega, lõpetab ombudsman juhtumi järeldusega, et see on lahendatud.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega [6]:

Komisjon on küsimuse lahendanud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Tina Nilsson
Juhtumite menetlemise üksuse juhataja

Strasbourg, 24. august 2023

[1] Audiitorid olid esialgu avastanud üle 126 000 euro abikõlbmatuid kulusid. 

[2] Toetuslepingu artikkel II.26.1 ja artikli II.26.3 punkt c

[3] Komisjoni kasutatava terminoloogia kohaselt nimetatakse ELi toetustest rahastatavaid üksusi „toetusesaajateks“.

[4] II artikkel. toetuslepingu artikli 26 lõike 3 punkt c.

[5] Ülejäänud võlg oli peaaegu 28 000 eurot.

[6] Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames kooskõlas Euroopa Ombudsmani otsusega, millega võetakse vastu rakendussätted.