Lugupeetud ...

24. veebruaril 2020 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu institutsioonidevahelise testimisbüroo (edaspidi „testimisbüroo“) vastu.

Saan aru, et teie kaebus puudutab kolme küsimust:

1. testimisameti otsus mitte esitada teile katsematerjale, sealhulgas katsel kasutatud kõnede salvestisi ja suulise tõlke salvestisi, ning põhjendused selle kohta, miks teie nime ei kantud edukate kandidaatide ühisesse nimekirja;

2. testimisameti väidetav sõltumatuse puudumine akrediteerimistestide korraldamisel ja teie läbivaatamistaotluse menetlemisel;

3. valikukomisjoni liikmete väidetavad sobimatud märkused akrediteerimiskatsete ajal.

Seoses teise ja kolmanda küsimusega:

Pärast kogu teie kaebuses esitatud teabe hoolikat analüüsi pean kahjuks teile ütlema, et ombudsman ei saa teie kaebuse 2. ja 3. küsimusega tegeleda.

Ombudsman peab kaebuste käsitlemisel järgima teatavaid eeskirju ^[1]. Üks neist eeskirjadest ^[2] on see, et kaebuse esitaja peab enne ombudsmanile kaebuse esitamist olema võtnud probleemi lahendamiseks ühendust asjaomase ELi asutusega. Sel viisil on asjaomasel ELi asutusel võimalus tegeleda probleemiga varases etapis ja ilma vajaduseta kaasata ombudsmani.

Nii palju kui me teie kaebusest näeme, ei ole te nendes küsimustes testimisbürooga ühendust võtnud. Kahjuks tähendab see, et ombudsman ei saa teie kaebuse neid aspekte käsitleda ^[3].

Seoses esimese küsimusega:

Testimisbüroole esitatud läbivaatamistaotluses:

a) väitis, et testimisamet ei põhjendanud nõuetekohaselt oma otsust mitte kanda teie nime edukate kandidaatide ühisesse nimekirja;

b) palus testimisbürool esitada teile täielik kirjalik hinnang teie töötulemuste kohta; ja

c) taotles kõigi nelja katses kasutatud kõne salvestisi (inglise keeles järjest, inglise keeles üheaegselt, prantsuse keeles järjest, prantsuse keeles samaaegselt) ning Teie suulise tõlke salvestisi.

Oleme uurinud teie kaebuse seda aspekti ja teinud järgmised järeldused:

Seoses punktiga a: Liidu kohtupraktika kohaselt on isikut mõjutava otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk esiteks esitada piisavalt üksikasju, et asjaomane isik saaks kontrollida, kas otsus on põhjendatud, ja teiseks võimaldada otsuse vaidlustamist kohtus ^[4].

Oma vastuses Teie läbivaatamistaotlusele kinnitas testimisamet, et:

•  valikukomisjon pidas teie sooritust akrediteerimistesti ajal ühehäälselt ebapiisavaks ja see tagasiside anti teile suuliselt testi päeval;
•  järgmised hindamiskriteeriumid ei olnud täidetud:

Sisu:

•  Täpsus
•  Sidusus
•  Eksitavad täiendused

Tehnika

•  Ebapiisav väljundite seire

Testimisamet on avaldanud need hindamiskriteeriumid oma veebisaidil.^[5] Testimisamet andis teile seega oma hindamiskriteeriumide põhjal tagasisidet. Kuigi oleme tänulikud, et Te tagasisidega ei nõustu, leiab ombudsman, et testimisamet põhjendas nõuetekohaselt oma otsust mitte kanda Teie nime edukate kandidaatide ühisesse nimekirja. Käesoleval juhul ei ole ühtegi tegurit, mille tõttu oleks asjakohane, et ombudsman uuriks Teie kaebuse seda aspekti põhjalikumalt.

Seoses punktiga b: Testimisbüroo väitis, et hindamisleht kuulub valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse alla.

ELi kohtupraktika kohaselt välistab see konfidentsiaalsus nii valikukomisjoni üksikliikmete hoiakute kui ka kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega seotud tegurite avalikustamise. ^[6] Selle eesmärk on tagada valikukomisjonide sõltumatus ja nende menetluste objektiivsus, kaitstes neid igasuguse välise sekkumise ja surve eest, olenemata sellest, kas seda teevad administratsioon ise, asjaomased kandidaadid või kolmandad isikud [7].

Institutsioonidevaheliste akrediteerimiskatsete suuniste punktis 4.8 on sätestatud: „Iga katsekomponenti peaksid hindama valikukomisjoni liikmed ja kõik kohalviibivad hindajad, kasutades esitatud hindamislehti. (...) Eesistuja täidab (positiivsete või negatiivsete) kontrollimiste tulemuste lehe, millele peavad alla kirjutama katsel osalenud institutsioonide esindajad.”^[8]

Akrediteerimistestil kasutatud kirjalike hindamislehtede avalikustamine paljastaks seega valikukomisjoni liikmete hoiakud. Seega oli mõistlik, et kontrolliasutus keeldus hindamislehtede avalikustamisest. Nagu eespool märgitud, on testimisamet andnud teile kirjalikku tagasisidet teie eksamitulemuste kohta.

Seoses punktiga c: Testimisbüroo leiab, et salvestised on katsematerjalid ja seega on need hõlmatud ka valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega.

Ombudsman märgib, et ELi kohtupraktikas on aktsepteeritud, et ELi institutsioon võib keelduda katsematerjali avalikustamisest, sest seda võidakse tulevastes katsetes uuesti kasutada ^[9].

Ombudsman märgib siiski, et teie hääle salvestisi akrediteerimiskatsete ajal ei tohiks käsitada katsematerjalina. Kuna need salvestised sisaldavad ainult teie häält, võivad need kujutada endast isikuandmeid, millele teil võib olla õigus juurdepääsu taotleda.^[10] Kui soovite tegeleda ainult oma häälesalvestiste saamise küsimusega, võite küsida nõu Euroopa Andmekaitseinspektorilt, kuidas oma õigusi kasutada.^[11]

Eespool öeldut arvesse võttes otsustasime lõpetada Teie kaebuse esimese küsimuse uurimise järgmise järeldusega:

Näib, et kaebusest ei ilmne Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu institutsioonidevahelise katseasutuse haldusomavoli.

Mõistan, et see ei ole tulemus, mida soovisite saavutada, kuid loodan, et leiate need selgitused siiski kasulikuks.

Lugupidamisega,

Tina Nilsson

Uurimisosakonna juhataja – 4. üksus

Strasbourg, 24. märts 2020

[1] Need on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Ombudsmani põhikirjas.

[2] Sätestatud Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4.

[3] Täielik teave kaebuste esitamise korra ja õiguste kohta on kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/document/70707.

[4] Vt Euroopa Kohtu 26. novembri 1981. aasta otsus kohtuasjas 195/80: Bernard Michel vs. Euroopa Parlament, punkt 22.

[5] Vt https://europa.eu/interpretation/doc/marking_criteria_en.pdf.

[6] Vt Esimese Astme Kohtu 25. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas T-72/01: Pyres vs. komisjon, punkt 63.

[7] Vt Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 12. veebruari 2014. aasta otsus kohtuasjas F-127/11: De Mendoza Asensi vs. komisjon, punkt 93.

[8] „Guidelines for Inter-Institutional Accreditation Tests“, Euroopa kodanikualgatus – „Executive Committee on Interpretation“, Rev. September 2014.

[9] Vt Üldkohtu 12. novembri 2015. aasta otsus kohtuasjas Alexandrou vs. komisjon, T-515/14 P ja T-516/14 P, punktid 80–84.

[10] Vastavalt määrusele (EL) 2018/1725.

[11] Lisateabe saamiseks külastage: https://edps.europa.eu/node/75_en