Juhtum puudutas kolmandate isikute veebiplatvormide kasutamist avalike ürituste korraldamiseks ja voogedastuseks Euroopa Parlamendi Büroo poolt Helsingis.

Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Parlamendi Helsingi büroo eksis, kui kasutas avalike koosolekute ja konverentside voogedastuseks kolmandate isikute platvorme, nagu Facebook.

Euroopa Parlament ütles, et kuigi parlamendi ametlikku tööd voogedastatakse ja see on nõudmisel kättesaadav parlamendi veebisaidil, on Euroopa Parlamendi büroodel teatav paindlikkus oma teavitustegevuses ning nad võivad kasutada ürituste voogedastuseks kolmandate isikute platvorme, et jõuda paremini oma sihtrühmadeni.

Ombudsman pidas parlamendi selgitust mõistlikuks ja lõpetas uurimise järeldusega, et haldusomavoli ei esinenud. Selleks et suurendada Euroopa Parlamendi büroode tegevuse läbipaistvust ja tagada, et üldsust, kes ei kasuta sotsiaalmeediat, ei jäetaks välja, esitas ta parlamendile kolm konkreetset parandusettepanekut.

Juhtum puudutas Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti keeldumist avaldada nende töötajate nimed, kes teostasid järelevalvet ühe projekti üle Makedoonias.

Amet keeldus juurdepääsu andmisest ELi andmekaitse-eeskirjade alusel, milles nõutakse, et isikuandmete, näiteks isikute nimede avaldamist taotlev isik peab tõendama vajadust avaldada kõnealuste isikute nimed. Kui see nõue on täidetud, peab ametiasutus veel kindlaks tegema, kas töötajate nimede avalikustamine kahjustaks nende õigustatud huve, ja kui see on nii, siis kas need õigustatud huvid olid olulisemad kui nimede avalikustamist taotleva isiku osutatud vajadus.

Ombudsman leidis, et kaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks tal oli vaja nimedele juurdepääsu. Seega oli ametil õigus keelduda kõnealuste töötajate nimede avalikustamisest.