Kaebuse taust

1. aasta augustist kuni 2008. aasta märtsini töötas kaebuse esitaja Tšaadis komisjoni projekti eksperdina. Projekti eesmärk oli anda tehnilist abi Tšaadi valimisprotsessi ettevalmistamiseks. Kaebuse esitajal oli leping Itaalia konsultatsioonifirmaga, kellel omakorda oli leping komisjoniga (keda esindas ELi delegatsioon Tšaadis).

2. oktoobril 2007 võttis ELi delegatsioon Tšaadis kaebuse esitajaga e-posti teel ühendust, et väljendada rahulolematust tema projektiga seotud tööga [1]. Kohtusime temaga ka järgmisel päeval. Kaebuse esitaja töötas projekti kallal kuni oma lepingu lõppemiseni 2008. aasta märtsis. Tema lepingut ei pikendatud.

3. septembril 2008 sõlmis komisjon Belgia ettevõttega IBF International Consulting (edaspidi „IBF”) lepingu 2008/164538 „Tehniline abi Sudaani valimisprotsessi toetuseks”. Lepingu eesmärk oli anda ELi delegatsioonile Sudaanis tehnilist abi valimisprotsessiks Sudaanis, mis pidi toimuma 2008. aasta novembris.

4. IBF ja kaebuse esitaja sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi ta töötama Sudaanis sõltumatu eksperdina. Tema leping IBFiga algas 15. oktoobril 2008 ja selle kestus oli 200 tööpäeva.

5. ELi delegatsioon Sudaanis palus 17. novembri 2008. aasta kirjas IBFil asendada kaebuse esitaja Sudaani projektis. Selles kirjas viitas delegatsiooni juht negatiivsele hinnangule, mis oli antud nii kaebuse esitaja tööle kui ka tema suutlikkusele täita oma ülesandeid, kui ta oli töötanud ELi projektiga, mida jälgis ELi delegatsioon Tšaadis [2].

6. 2. detsembri 2008. aasta kirjaga [3] teatas IBF kaebuse esitajale, et ta on otsustanud lepingu [4] artikli 3.3 kohaselt tema lepingu lõpetada.

7. Kaebuse esitaja kirjutas komisjonile, kirjeldades eespool nimetatud asjaolusid ja paludes institutsioonilt selgitust.

8. Oma 3. märtsi 2009. aasta kirjas kaebuse esitajale tunnistas komisjon, et ELi delegatsioon Tšaadis oli edastanud teatavat teavet tema töö kohta Tšaadis ELi delegatsioonile Sudaanis, kus oli käimas valimisprotsessiga seotud teenuslepingu sõlmimise menetlus. Sellega seoses juhtis komisjon siiski tähelepanu asjaolule, et ta ei tuleta delegatsioonidele meelde mitte ainult lepingute sõlmimist ning konsultatsioonifirmade ja nende ekspertide tegevuse hindamist reguleerivaid aluspõhimõtteid, vaid ka seda, et nende tegevus peab jääma rangelt nende ametialase tegevuse raamidesse ning igasugust subjektiivset otsustust tuleb vältida.

9. Aasta jooksul pärast tema vallandamist komisjoni projektist Sudaanis ei suutnud kaebuse esitaja leida tööd konsultandina üheski ELi arenguprojektis. Seetõttu pöördus ta käesoleva kaebusega ombudsmani poole.

Uurimise ese

10. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite ja väite kohta:

1. Kaebuse esitaja väitis, et probleemide tõttu, mida ta oli kogenud komisjoni delegatsioonidega Tšaadis ja Sudaanis, ei leidnud ta tööd komisjoni tellitud välisabiprojektidega. Ta tundis, et on musta nimekirja kandmise ja diskrimineerimise ohver. Ombudsmanile 31. detsembril 2009 saadetud e-kirjas viitas ta ebaõnnestunud katsetele saada valimisvaatlejaks.

2. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks lõpetama eespool nimetatud musta nimekirja kandmise ja diskrimineerimise ning võimaldama tal töötada eespool nimetatud projektidega.

11. 27. jaanuaril 2010 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile veel ühe e-kirja [5]. Ta tegi ettepaneku, et 2010. aastal toimuvate valimiste puhul sõlmitaks temaga leping Tšaadis ning et selline tegevus oleks vahend, mille abil lahendada tema vaidlus komisjoniga.

Uurimine

12. Ombudsman algatas 4. detsembril 2009 uurimise ja palus komisjonil esitada kaebuse kohta oma arvamus. Lisaks palus ta komisjonil selgitada, kas on tõendeid selle kohta, et lisaks 17. novembri 2008. aasta kirjale, mille Sudaani delegatsiooni juht kirjutas, paludes IBFil asendada kaebuse esitaja Sudaani projektis, võttis ta kaebuse esitajaga otse ühendust, et teavitada teda oma kavatsusest teda Sudaani projektis asendada. Seejärel edastas ta kaebuse esitaja 31. detsembri 2009. aasta ja 27. jaanuari 2010. aasta täiendavad märkused komisjonile ning palus komisjonil neid oma arvamuses käsitleda.

13. Komisjon edastas oma arvamuse 8. juunil 2010. Ombudsman edastas selle kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi. Ajavahemikul 8. juulist 2010 kuni 28. veebruarini 2011 esitas kaebuse esitaja mitu kirja, mis sisaldasid tema märkusi.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väidetavad raskused töö leidmisel musta nimekirja kandmise ja ELi delegatsiooni poolse diskrimineerimise tõttu

Ombudsmanile esitatud argumendid

14. Kaebuse esitaja väitis, et ta jäeti ELi projektist Sudaanis ebaõiglaselt kõrvale. Ta väitis, et tema varasema Tšaadis töötamise laimav hindamine oli tema vallandamise põhjus. Samuti väitis ta, et töölepingu ülesütlemise tõttu ei olnud tal võimalik leida tööd eraõiguslikes konsultatsioonifirmades, mis olid komisjoni töövõtjad. Lisaks lükkasid riiklikud ametiasutused ja komisjon tagasi tema kandideerimisavaldused vaatleja ametikohale teatavates Aafrika riikides toimuvatel valimistel. Ta leidis, et kaudselt kujutas tema vallandamine endast musta nimekirja kandmist ja diskrimineerimist.

15. Oma arvamuses viitas komisjon ajale, mil kaebuse esitaja töötas Tšaadis asuvas ELi delegatsioonis, mis jälgis ELi projekti lepingu täitmist. Algusest peale ei vastanud kaebuse esitaja tulemuslikkus oodatud standardile. ELi delegatsioon Tšaadis teavitas kaebuse esitajat sellest hinnangust 2. oktoobri 2007. aasta e-kirjas. Oma rahulolematuse põhjuste ja volitustest tulenevate ootuste selgitamiseks kohtus delegatsioon 3. oktoobril 2007 ka kaebuse esitajaga. oktoobri 2007. aasta kirjaga [6] edastas ELi delegatsioon Tšaadis kõnealuse kohtumise protokolli kaebuse esitaja tööandjale, Itaalia konsultatsioonifirmale.

16. Hoolimata sellest, et kaebuse esitaja töötulemused olid nõuetele mittevastavad, otsustas ELi delegatsioon Tšaadis, et kaebuse esitaja võib jätkata töötamist kuni oma lepingu lõppemiseni, st kuni 2008. aasta märtsi lõpuni. Ta tegi seda lootuses, et tekkinud probleemid lahendatakse järk-järgult. Kaebuse esitaja koostatud lõpparuanne näitas siiski tema tulemuste kehva kvaliteeti ja tõi kaasa märkimisväärse arvu märkusi ELi delegatsioonilt. Delegatsioon kiitis aruande heaks alles siis, kui kaebuse esitaja tööandja oli nõutud muudatused sisse viinud.

17. Sudaani eriolukord ja negatiivne tagasiside kaebuse esitaja tulemuste kohta Tšaadis pani ELi delegatsiooni Sudaanis kahtlema, kas kaebuse esitaja oli Sudaanis läbiviidava ELi projekti jaoks kõige sobivam kandidaat. Seetõttu palus Sudaani delegatsioon 17. novembri 2008. aasta kirjas oma lepingupartneril (IBF) leida kaebuse esitajale asendaja.

18. Vastuseks kaebuse esitaja väitele, et ta ei leidnud tööd ELi projektidega ei eksperdi ega valimisvaatlejana, kirjeldas komisjon menetlust, mille tulemusel valiti välja i) pakkujate ja töövõtjate pakutud eksperdid ning ii) ELi valimisvaatlusmissioonide ja tuumikrühmade vaatlejad.

19. Seoses punktiga i selgitas komisjon, et komisjon võib pakkujad hankemenetlusest kõrvale jätta üksnes piiratud alustel, mis on sätestatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (edaspidi „finantsmäärus”) artiklites 93,[7], 94,[8], 95 [9] ja 96 [10]. Kõrvalejätmise põhjuste hulka kuuluvad näiteks ametialaste käitumisreeglite rikkumine, mida on kinnitanud süüdimõistev kohtuotsus või res judicata jõudu omav kohtuotsus või mida on tõendatud mis tahes vahenditega, mida hankija suudab põhjendada. Finantsmääruse artiklite 93 ja 94 alusel välja jäetud juriidilistest või füüsilistest isikutest teavitatakse kõiki komisjoni talitusi varajase hoiatamise süsteemi kaudu. Varajase hoiatamise süsteem on mõeldud komisjonisiseseks kasutamiseks, et teavitada komisjoni eelarvevahendite käsutajaid teatavate ettevõtjatega seotud riskidest.

20. Komisjon rõhutas, et kaebuse esitaja nimi ei ole ega ole kunagi olnud varajase hoiatamise süsteemis. Lisaks märkis komisjon, et vastavalt tema 16. detsembri 2008. aasta otsusele võtta komisjoni eelarvevahendite käsutajatele kasutamiseks kasutusele varajase hoiatamise süsteem [11] oleks kaebuse esitaja võinud selle avalduse õigsust ise kontrollida, kuna füüsilistel või juriidilistel isikutel, kelle andmed on sisestatud varajase hoiatamise süsteemi andmebaasi, on õigus saada teavet [12].

21. Varajase hoiatamise süsteem on ainus komisjoni andmebaas, mis jälgib, kuidas töövõtjad hanke- või toetuslepinguid täidavad. A fortiori puudub muu süsteem, mis jälgiks komisjoni töövõtjaga lepingu sõlminud ekspertide tööd. Teenuslepingute puhul vaatavad hindamiskomisjonid läbi toetust taotlevate töövõtjate esitatud põhiekspertide elulookirjeldused (CV). Töövõtja tehnilise pakkumuse kvaliteeti hinnatakse nende ekspertide sobivuse alusel, kelle CVd nad esitavad. Ekspertide elulookirjeldused peavad sisaldama üksikasju varasemate tööülesannete kohta, mis toetavad väidetavat töökogemust.

22. Väidetava töökogemuse tõelevastavuse kindlakstegemiseks jätab hankija endale õiguse võtta ühendust elulookirjelduses nimetatud soovitajatega. Kui eksperdi elulookirjelduses viidatakse varasema ELi rahastatud projekti raames tehtud tööle kui töökogemusele, võib komisjoni hindaja võtta ühendust oma asjaomase lepingu eest vastutava kolleegiga, et saada tagasisidet eksperdi varasemate tulemuste kohta. Nii juhtus kaebuse esitaja juhtumi puhul. Võttes arvesse kriitilist olukorda ja raskeid töötingimusi Sudaanis, peeti komisjonis kättesaadavat teavet kaebuse esitaja varasema lähetuse kohta Tšaadi kasulikuks, et hinnata tema sobivust Sudaani projekti jaoks. Lisaks tegelesid mõlemad delegatsioonid ELi rahastatud projektidega samas piirkonnas ja projektidega samas valdkonnas, nimelt valimisoperatsioonidega. Seda mainiti 17. novembri 2008. aasta kirjas komisjoni töövõtjale ja kinnitati 3. märtsi 2009. aasta kirjas kaebuse esitajale.

23. Mis puudutab valimisvaatlusmissioonide vaatlejaid ja tuumikrühmi, siis märkis komisjon, et nende valimise lihtsustamiseks koostati nimekiri, et muuta protsess läbipaistvamaks, erapooletumaks ja ühtsemaks. Kõik (põhimeeskondade ja valimisvaatlusmissiooni vaatlejate) kandidaadid, kes on huvitatud valimisvaatlusmissioonil osalemisest, peavad registreerima oma kandidatuuri Euroopa Liidu nimekirjas (ELi nimekiri). ELi nimekirja kandmine ei tähenda automaatselt valimisvaatlusmissioonile valimist. Valimisvaatlusmissioonide vaatlejatele esitatavad miinimumnõuded on kindlaks määratud ELi suunistes valimisvaatlejate valimise ühiste kriteeriumide kohta. Vaatlejate tehtud tööd hindavad ametlikult missiooni eest vastutavad isikud, kes seejärel kohtuvad vaatlejatega missiooni lõpus, et neid arutada. Lõplikud tulemused kantakse ELi nimekirja. Kui ekspert ei nõustu hinnanguga, kantakse nimekirja tema mittenõustumise põhjused. Liikmesriikidel on juurdepääs nendele hindamistele, et optimeerida oma riigi kandidaatide valikut.

24. Vaatlejate valimisel eristab komisjon kahte liiki ametikohti: a) pikaajalised vaatlejad ja lühiajalised vaatlejad ning b) tuumikrühma liikmed. Seoses punktiga a osutas kaebuse esitaja oma 11. jaanuari 2010. aasta kirjas, milles ta esitas oma kaebuse kohta täiendavat teavet, asjaolule, et teda ei valinud enam eelnevalt välja Mission des Fonctionnaires Internationaux, mis kuulub Prantsusmaa välisministeeriumi asjaomasesse osakonda, mille ülesanne on esitada komisjonile Prantsusmaa kandidaate valimisvaatlusmissioonide võimalike pikaajaliste ja lühiajaliste koolitusorganisatsioonidena. Ombudsman leiab, et väide, et „Mission des Fonctionnaires Internationaux” [13] ei valinud kaebuse esitajat enam eelvalikusse, on vastuvõetamatu ELi toimimise lepingu artikli 228 alusel, [13] kuna see aspekt ei ole seotud liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusaktiga. Punkti b kohta märkis komisjon, et ta võtab tuumikrühma eksperdid tööle otse. Iga valimisvaatlusmissiooni jaoks valib komisjon kõrgetasemelistest ekspertidest koosneva rühma, kes on spetsialiseerunud valimisvaatlusmissiooniga seotud küsimustele, avaldades konkursikutse. Seda liiki konkursid nõuavad eriti suurt spetsialiseerumist ja on väga konkurentsivõimelised, kuna komisjon saab iga ametikoha kohta 20–100 taotlust. Sellega seoses on kasulik märkida, et igal aastal viiakse läbi keskmiselt 10 valimisvaatlusmissiooni. See tähendab, et sellisele ametikohale mittejätmine on tõepoolest väga levinud juhtum. Sarnaselt valimisvaatlejate valimisega on iga valikuprotsess erinev, sõltudes missiooni vajaduste kontekstist, asjaomasest riigist ja konkursikutsetes määratletud objektiivsetest kriteeriumidest. Valikukomisjonid kohaldavad konkursikriteeriume hoolikalt, et valida välja tippklassi kandidaadid, kellel on varasem erialane töökogemus, kes on täitnud sarnaseid ülesandeid ja kellel on eriteadmised asjaomase piirkonna või geograafilise piirkonna kohta. Näiteks nõuab põhimeeskonna eksperdi ametikoht töökogemust käsitlevate nõutavate kriteeriumide kohaselt, et kandidaat oleks eelnevalt läbinud mitu pikaajalist missiooni. Teavitamise eesmärgil lisas komisjon kaks konkursikutset, mis avaldati 2010. aastal asjaomasel veebilehel. Töökogemus: i) osalemine vähemalt kolmel valimisvaatlusmissioonil põhimeeskonna liikmena või pikaajalise vaatlejana (...) või samaväärse seire-/järelevalveprojekti raames ning ii) töötamine samal ametikohal vähemalt kaks korda või võrreldavatel ametikohtadel vähemalt kaks korda või erikoolitus.

25. Komisjon väitis, et kaebuse esitajat ei ole käesoleval juhul asjaomase ametikoha jaoks seni välja valitud, sest ta ei vasta nõutavatele töökogemuse kriteeriumidele. Lisaks oli komisjon mures menetluse ilmse eiramise pärast, mida kaebuse esitaja näitas oma 27. jaanuari 2010. aasta e-kirjas, milles ta tegi ettepaneku sõlmida komisjoniga kokkulepe, mis on vastuolus eespool kirjeldatud vaatlejate valimise menetlusega.

26. Seoses ombudsmani küsimusega selle kohta, millist teavet (kui üldse) komisjon kaebuse esitajale IBFi asendamistaotluse kohta esitas, märkis komisjon, et Tšaadi delegatsioon oli kaebuse esitajaga tema eelmise Tšaadi lähetuse ajal otse suhelnud ja et ta oli ühemõtteliselt väljendanud rahulolematust tema tööga. Lisaks oli ELi delegatsioon Sudaanis oma 17. novembri 2008. aasta kirjas nõuetekohaselt teavitanud kaebuse esitaja tolleaegset tööandjat IBFi põhjustest, miks ta taotles kaebuse esitaja vallandamist. Komisjon lisas, et kuna [kaebuse esitaja] „ei olnud kaebuse esitaja lepingupool, ei olnud komisjonil tema suhtes mingeid kohustusi”[14]. Ta lisas, et IBF võimaldas tal selle kirjaga tutvuda.

27. Kaebuse esitaja kordas 8. juulist 2008 kuni 28. veebruarini 2011 saadetud märkustes põhimõtteliselt oma kaebuses 503/2009/BU [15] esitatud väiteid ELi delegatsiooni kohta Tšaadis. Ta märkis, et konsultatsioonifirmad on teda mitmel korral teavitanud, et ta on kantud musta nimekirja valimiseksperdina ja et nad ei soovi enam tema taotlust komisjonile esitada.

Ombudsmani hinnang

28. Sissejuhatava märkusena juhib ombudsman tähelepanu sellele, et kui ta käsitles kaebuse esitaja varasemat kaebust, mis puudutas peamiselt ELi delegatsiooni hinnangut tema tööle Tšaadis,[16] otsustas ta, et kaebuse esitaja kaebused ei ole põhjendatud.

29. Lisaks leidis ta, et ELi delegatsioon Tšaadis teavitas kaebuse esitajat nõuetekohaselt oma seisukohast tema tegevuse kohta. Kaebuse esitajale 2. oktoobril 2007 ehk mõni kuu enne tema lepingu lõppemist saadetud e-kirjas märkis delegatsioon järgmist:

„Durant votre 1er mois d'exercice, en qualité d'experte 2 en appui électoral, la Délégation de la Commission européenne a constaté certaines faiblesses en termes de maitrise des termes des références, et un manque de rigueur dans la planification opérationnelle et financière des actions financées dans le cadre du FED. Des initiatives désordonnées, et prises en dehors d'une concertation minimale avec les services de la Délégation, risquent sur le court et moyen terme de gêner le positionnement de l'Union européenne.”

30. Lisaks korraldas komisjon järgmisel päeval (3. oktoobril 2007) kaebuse esitajaga kohtumise, mille käigus anti talle võimalus esitada oma seisukohad komisjoni eespool esitatud hinnangu kohta. Kaebuse esitajat teavitati seega eelnevalt, et tal on vähe võimalusi Tšaadis uuesti komisjoniga koostööd teha, välja arvatud juhul, kui ta oma tulemusi parandab.

31. Asjaolu, et ELi delegatsioon Tšaadis tegutses kaebuse esitaja suhtes õiglaselt, ei vabastanud siiski ELi delegatsiooni Sudaanis kohustusest tegutseda õiglaselt ka tema suhtes, kui ta alustas tööd teise projektiga, mida viimane jälgis.

32. Sellega seoses soovib ombudsman juhtida tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitajal ei olnud Tšaadis või Sudaanis töötades komisjoniga lepingulist suhet. Seetõttu küsib ta, miks komisjon märkis oma arvamuses, et tema arvates takistas lepingulise suhte puudumine ELi delegatsioonil Sudaanis võtta kaebuse esitajaga seoses tema tegevusega Sudaanis otse ühendust samamoodi nagu ELi delegatsioon Tšaadis seoses tema tegevusega Tšaadis.

33. Ombudsman peab täiesti mõistlikuks, et ELi delegatsioon Sudaanis võttis Tšaadis asuva ELi delegatsiooniga ühendust, et kontrollida kaebuse esitaja kvalifikatsiooni, lugedes teavet varasema töökogemuse kohta, mille kaebuse esitaja oli omandanud ELi projekti raames Tšaadis töötades, nagu on kirjeldatud tema elulookirjelduses [17]. Ta leiab, et see on seda mõistlikum, et kaebuse esitaja ülesanded Sudaanis oleksid sisuliselt olnud samad, mida ta täitis Tšaadis. Mõlemas riigis olid töötingimused sarnaselt keerulised, nõudes mitte ainult professionaalseid, vaid ka konkreetseid isiklikke oskusi.

34. Toimikus olevate tõendite kohaselt ei tundu, et enne komisjoni 17. novembri 2008. aasta kirja IBFile oleks ELi delegatsioon Sudaanis võtnud kaebuse esitajaga otse ühendust seoses tema kavatsusega teda Sudaani projektis asendada. ELi delegatsioon Sudaanis teatas oma 17. novembri 2008. aasta kirjas IBFile, et on saanud „väga negatiivset tagasisidet ühelt teiselt [Tšaadi] delegatsioonilt, kes hiljuti konsultandiga lepingu sõlmis”, ning otsustas seetõttu taotleda tema projektist vabastamist. Alles 2009. aasta märtsis, kui IBF avalikustas talle eespool nimetatud kirja, sai kaebuse esitaja teada komisjoni põhjustest, miks ta taotles ametist vabastamist. Lisaks ei näi komisjon olevat kontrollinud, kas kaebuse esitajale anti võimalus esitada oma seisukohad oma tööandjale (IBF) seoses komisjoni taotlusega tema vallandamiseks enne vallandamise tegelikku toimumist.

35. Ombudsman on juba oma otsuses teise kaebuse (53/2009/MF)[18] kohta võtnud seisukoha, et kui ELi delegatsioon taotleb eksperdi eemaldamist ELi rahastatud projektist, peaks ta seda tegema raamlepingu Europeaid [19] üldtingimuste artikli 17 alusel, kuid alles pärast seda, kui eksperdile on antud võimalus esitada oma tähelepanekud ELi delegatsiooni taotluse kohta ta kõrvaldada. See väljendab iga inimese õigust heale haldusele ja tema asjade õiglasele käsitlemisele. See õigus hõlmab õigust olla ära kuulatud enne seda, kui võetakse üksikmeede, mis võib isikut kahjustada [20].

36. Käesoleval juhul oleks ELi delegatsioon Sudaanis tegutsenud õiglaselt, kui ta oleks i) esitanud kirjalikult põhjused, miks ta palus, et kaebuse esitaja vabastataks ELi projektist IBFi poolt, ja ii) kontrollinud, kas kaebuse esitajale oli enne tema tegelikku vallandamist antud võimalus esitada IBFile oma seisukohad delegatsiooni taotluse kohta tema asendamiseks. ELi delegatsioon Sudaanis seda ei teinud. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

37. Sellest tulenevalt peab ombudsman vajalikuks hinnata, kas sellistel haldusomavoli tõenditel võib olla i) mõju kaebuse esitaja karjäärile, nimelt väidetava musta nimekirja kandmise ja diskrimineerimise kaudu, ning ii) muu üldine mõju.

38. Mis puudutab võimalikku mõju kaebuse esitaja karjäärile, siis isegi kui eksperdid töötavad de jure komisjoni eri töövõtjate heaks, on lõppkokkuvõttes komisjon see, kes kiidab heaks või lükkab tagasi nende kandidatuurid ekspertidena iga üksikprojekti puhul. Seega ei ole kahtlust, et kui komisjon hindab negatiivselt eksperdi tööd ELi projektis, millega tegeleb üks komisjoni töövõtjatest, võib negatiivne hinnang tõepoolest mõjutada võimalust, et mõni teine komisjoni töövõtja võtab eksperdi tööle teise ELi projekti. Käesoleval juhul esitas komisjon veenvad kinnitused selle kohta, et kaebuse esitaja nimi ei olnud varajase hoiatamise süsteemis. Eespool nimetatud negatiivsed tagajärjed võivad siiski esineda olenemata sellest, kas asjaomase eksperdi nimi on varajase hoiatamise süsteemis või mitte.

39. Seetõttu on võimalik, et komisjoni negatiivne hinnang tema tegevusele Tšaadis ja tema taotlus tema Sudaani projektist vabastamiseks võisid tõepoolest viia selleni, et kaebuse esitajal tekkisid raskused komisjoni töövõtjate kaasamisega.

40. Ent isegi kui kaebuse esitajale oleks enne vallandamist antud võimalus arutada oma tegevust Tšaadis ELi delegatsiooniga Sudaanis või IBFiga, kes oli sel ajal tema tööandja, ei ole kindel, et ta oleks tingimata töötanud eksperdina mõnes muus ELi projektis. Esiteks tuleb märkida, et ELi delegatsioon Tšaadis pakkus talle võimalust kommenteerida ja kaitsta end komisjoni negatiivse hinnangu eest tema tegevusele. Teiseks, nagu eespool märgitud, oli Tšaadil ja Sudaanil sarnane töökeskkond ning ELi delegatsioonil Sudaanis oli mõistlik seda arvesse võtta, kui ta otsustas, kas kaebuse esitaja peaks jätkama tööd ELi projektiga Sudaanis. Kolmandaks võisid komisjoni töövõtjatel olla muud põhjused kui komisjoni põhjused, miks nad ei esitanud tema pakkumust nende tellitud ELi projektide jaoks.

41. Samuti, kuna kaebuse esitaja viitas oma põhimeeskonna eksperdi ametikohale kandideerimise avalduses oma kogemusele Tšaadi valimisprotsessis,[21] oleks komisjonil olnud mõistlik seda viidet kontrollida. Ei ole kindel, kas komisjon seda ka tegelikult tegi. Isegi kui tema sooritust Tšaadis oleks hinnatud soodsalt, ei välista see siiski võimalust, et teised tuumikmeeskonna eksperdi ametikohale kandideerijad oleksid võinud olla temast paremad. Komisjon viitas oma arvamuses tegelikult sellistele ametikohtadele esitatavatele väga rangetele kriteeriumidele. Sama olukord võib tekkida ka siis, kui ta esitab taotluse valimisvaatlusmissioonidel osalemiseks [22]. Seega puudub ilmne seos tema põhimeeskonna liikmeks mittelubamise ja tema Sudaanis ametist vabastamise asjaolude ning seega eespool tuvastatud haldusomavoli juhtumi vahel.

42. Eespool öeldut arvesse võttes järeldab ombudsman, et puuduvad tõendid selle kohta, et eespool nimetatud haldusomavoli oleks mõjutanud kaebuse esitajat, ning seetõttu ei saa toetada tema väidet, et teda diskrimineeriti või kanti musta nimekirja.

43. Seoses üldise mõjuga tuletab ombudsman meelde oma täiendavat märkust kaebuses 53/2009/MF, millele on viidatud eespool punktis 35: „Ombudsman tuletab meelde, et tema vastuses komisjoni avalikule konsultatsioonile finantsmääruse läbivaatamise kohta väljendati seisukohta, et alltöövõtjal (nagu käesoleval juhul kaebuse esitaja olukorras olev ekspert) peaks olema õigus teada komisjoni mis tahes kriitikat tema tegevuse kohta ja õigus olla seoses selle kriitikaga ära kuulatud. Ombudsman tuletab meelde ka oma kirjavahetust komisjoniga seoses kriitilise märkusega ühes teises juhtumis, mis puudutas alltöövõtu korras tellitud ekspertide asendamist. Sisuliselt leidis komisjon, et sellise eksperdi õigused, kelle asendamist taotleti, saab tagada süsteemiga, milles töövõtja kuulab eksperdi ära ja edastab komisjonile kõik võimalikud märkused. Ombudsman ei välistanud oma 11. augusti 2010. aasta vastuses, et nii komisjoni kriitika edastamise alltöövõtjale kui ka võimaluse olla sellega seoses ära kuulatud võib edastada töövõtja. Sellega seoses peab ombudsman vajalikuks märkida, et selline süsteem, mida komisjon näib kavandavat õiglase menetluse tagamiseks, kui komisjon taotleb alltöövõtja asendamist (st süsteem, mis sõltub töövõtja tegevusest), ei oleks kooskõlas komisjoni arvamuses esitatud väitega, et „ta ei saanud kontrollida, kuidas konsortsium kaebuse esitaja vallandas, kuna ta ei saanud sekkuda kolmandate isikute suhetesse“. Vastupidi, selline süsteem tähendaks, et komisjonil on nii vastutus kui ka õigus nõuda töövõtjalt õiglase menetluse tagamist, kui komisjon taotleb alltöövõtja asendamist.”

44. Komisjon märkis oma 26. jaanuari 2011. aasta vastuses eespool esitatud täiendavale märkusele, et 2010. aasta novembris muudeti EÜ välistegevuse lepingute sõlmimise menetluste praktilist juhendit. Teenuslepingute üldtingimuste artikli 17 lõige 2 on nüüd sõnastatud järgmiselt: „Lisaks võib hankija täitmise käigus ning kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel, mille konsultant esitab enda ja töötaja tähelepanekute kohta, tellida asendaja, kui ta leiab, et töötaja on ebatõhus või ei täida oma lepingujärgseid kohustusi.“(rõhuasetus lisatud) Ombudsman tervitab seda vastust ja leiab, et võttes arvesse eespool rõhutatud muudatust teenuslepingute üldtingimuste artikli 17 lõikes 2, ei ole eespool punktis 36 tuvastatud haldusomavoli juhtumil üldist mõju.

45. Võttes arvesse eespool punktides 42 ja 44 esitatud järeldusi, otsustas ombudsman mitte teha sõbraliku lahenduse ettepanekut, vaid lõpetada käesoleva juhtumi kriitilise märkusega.

B. Järeldused

Ombudsman lõpetab kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:

Komisjon käitus ebaõiglaselt, jättes i) esitamata kirjalikult põhjused, miks ta palus IBFil kaebuse esitaja vallandada ELi projektist, mille raames IBF oli ta tööle võtnud, ja ii) kontrollimata, kas kaebuse esitajale anti enne IBFi vallandamist võimalus esitada oma seisukohad komisjoni taotluse kohta tema vallandamiseks. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 18. mai 2011

---

[1] Selle e-kirja koopia oli lisatud sama kaebuse esitaja poolt ombudsmanile esitatud kaebusele (503/2009/BU). Selles kaebuses, mis oli suunatud peamiselt ELi delegatsiooni vastu Tšaadis, väitis kaebuse esitaja, et teda on moraalselt ahistatud, et ta on ohtu seadnud oma turvalisuse, et ta on sunnitud Tšaadis toimunud lähetuse lõpus valimisaruandes teavet varjama, ja et ta on kalumnõi. Ombudsman leidis, et tal ei olnud piisavalt põhjust neid väiteid käsitleda, sest i) kaebuse esitaja ei olnud esitanud tõendeid nende väidete toetamiseks ja ii) komisjon esitas kaebuse esitajale oma 3. märtsi 2009. aasta kirjas nõuetekohase selgituse. Lisaks ilmnes, et kaebuses esitatud kaebuse esitaja hüvitisnõude suhtes algatati kohtumenetlus.

[2] ELi delegatsioon Sudaanis märkis selles kirjas, et Tšaadis asuva ELi delegatsiooni tagasisides kirjeldati kaebuse esitajat kui „kellel puuduvad mitte ainult sellised ametialased omadused nagu rangus, töövõime ja tehniline tase, vaid ka sellised isiklikud omadused nagu diskreetsus, lojaalsus ja vaimne tasakaal”. Ta märkis ka, et „võttes arvesse Sudaani rasket ja kriitilist olukorda, keerulist ja omapärast töökeskkonda, ei olnud [kaebuse esitajal] võimalik oma ülesandeid [Sudaanis] edukalt ja tõhusalt täita”.

[3] Ei ole kaebusele lisatud.

[4] Lepingu artikli 3 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolev leping lõpetatakse automaatselt ka ilma sõltumatule eksperdile ette teatamata ja hüvitist maksmata i) sõltumatu eksperdi haiguse korral, mis muudab ta tavaliselt võimetuks täitma ülesandeid rohkem kui ühe nädala jooksul, millisel juhul on vajaduse korral IBFi ainus kohustus katta sõltumatu eksperdi kodumaale toimetamisega seotud kulud, ning ii) kui projekt tühistatakse või korraldatakse ümber mis tahes põhjustel nii, et sõltumatu eksperdi teenused ei ole enam põhjendatud, või kui selle riigi ametiasutused, kus sõltumatu ekspert ülesandeid täidab, võtavad tagasi oma nõusoleku sõltumatu eksperdi ülesannete täitmiseks või ei suuda kaitsta ja tagada sõltumatu eksperdi julgeolekut.”

[5] Kaebuse esitaja 27. jaanuari 2010. aasta e-kiri on järgmine (prantsusekeelne algversioon):

„Tšer Monsieur,

Alors que le chef de la Commission Européenne au Tchad est directement responsable de la situation dont je souffre et alors que ce dernier est en fin de mission, et que je vis au Tchad actuellement et que l'élection législative est annoncée à l'Automne 2010 au Tchad, n'y aurait t'il pas moyen que la Commission européenne m'affecte au Tchad pour cette élection aux mêmes conditions que celle du contrat qui a été annulé au Soudan comme expert électoral ? Auquel cas le contentieux qui m'oppose à la Commission Européenne s'éteint.”

[6] Lisatud kaebusele 503/2009/BU. Komisjoni 9. oktoobri 2007. aasta kiri kaebuse esitaja tööandjale on järgmine (prantsusekeelne algversioon):

„Nous vous avons présenté dans notre message du 3 octobre un aperçu des problèmes relationnels et professionnels qui ont surgi au cours du premier mois de son exercice à N'Djaména. À travers cette réunion nous souhaitions exposer les raisons de notre insatisfaction tout en indiquant à Melle [nom de la plaignante] nos attentes concrètes au regard des termes de références.

Nous estimons que la réunion s'est déroulée dans un climat globalement constructif. Nous espérons donc que les difficultés rencontrées jusqu'à présent ne se renouvèleront plus et qu'une relation de travail fiable, transparente et loyale pourra s'établir entre Melle [nom de la plaignante] et les services de la Délégation.”

[7] Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (finantsmäärus), artikkel 93 on sõnastatud järgmiselt:

1. Taotlejad või pakkujad jäetakse hankemenetlusest kõrvale, kui:

a) nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samalaadsest menetlusest;

b) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos;

c) nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mida hankija suudab mis tahes viisil tõendada;

d) nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või avaliku sektori hankija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

f) pärast mõnda muud ühenduse eelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

2. Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et nad ei ole üheski lõikes 1 loetletud olukorras.”

[8] Finantsmääruse artikkel 94 on sõnastatud järgmiselt:

Lepingut ei või sõlmida taotlejate või pakkujatega, kes hankemenetluse käigus:

a) neil on huvide konflikt;

b) on hankemenetluses osalemiseks vajalike, tellija nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.”

[9] Finantsmääruse artikkel 95 on sõnastatud järgmiselt:

„Iga institutsioon loob keskandmebaasi, mis sisaldab andmeid taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklites 93 ja 94 kirjeldatud olukorras. Andmebaasi ainus eesmärk on tagada artiklite 93 ja 94 nõuetekohane kohaldamine kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega. Igal institutsioonil on juurdepääs teiste institutsioonide andmebaasidele.”

[10] Finantsmääruse artikkel 96 on sõnastatud järgmiselt:

„Hankija võib määrata haldus- või rahalisi karistusi taotlejatele või pakkujatele, kelle puhul esineb mõni artiklites 93 ja 94 sätestatud menetlusest kõrvalejätmise juhtum, pärast seda, kui neile on antud võimalus esitada oma märkused.

Need karistused võivad olla järgmised:

a) kui asjaomane taotleja või pakkuja jäetakse kuni viieks aastaks kõrvale eelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest;

b) artikli 93 lõike 1 punktis f nimetatud juhul maksab rahatrahvi töövõtja ning artiklis 94 nimetatud juhtudel taotleja või pakkuja, kui rahatrahv on tõesti tõsine ega ületa kõnealuse lepingu maksumust.

Määratud karistused peavad olema proportsionaalsed lepingu tähtsuse ja üleastumise tõsidusega.”

[11] ELT L 344, 20. detsember 2008.

[12] Varajase hoiatamise süsteemi käsitleva otsuse artikli 8 lõikes 3 on sõnaselgelt sätestatud iga nõuetekohaselt tuvastatud füüsilise isiku võimalus taotleda komisjoni peaarvepidajalt teavet selle kohta, kas ta on varajase hoiatamise süsteemis registreeritud.

[13] ELi toimimise lepingu artikkel 228 on sõnastatud järgmiselt: "Euroopa Parlamendi valitud Euroopa Ombudsmanil on õigus võtta igalt liidu kodanikult või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, vastu kaebusi haldusomavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana. Ta vaatab sellised kaebused läbi ja annab nende kohta aru. (...)“

[14] Prantsuskeelne algversioon: "N'ayant pas de lien contractuel avec la plaignante, la Commission n'avait aucune obligation envers cette dernière".

[15] Vt joonealune märkus 1.

[16] Vt joonealune märkus 1.

[17] Ombudsman mõistab, et IBF esitas kaebuse esitaja elulookirjelduse ELi projekti hankes Sudaanis.

[18] Kättesaadav ombudsmani veebisaidil http://www.ombudsman.europa.eu

[19] Euroopa abi raamlepingu üldtingimuste artikkel 17 (http://ec.europa.eu/europeaid/work/frameworkcontract/beneficiaries/documents/a_3_2_general_conditions_en.pdf)

Töövõtja ei tee kokkulepitud töötajates muudatusi ilma hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta. Töövõtja peab omal algatusel pakkuma välja asendaja järgmistel juhtudel:

a) töötaja surma, haiguse või õnnetuse korral.

b) kui töötaja asendamine osutub vajalikuks mis tahes muul töövõtjast mitteoleneval põhjusel (nt ametist lahkumine jne).

(2) Lisaks võib hankija täitmise käigus ning kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel taotleda asendamist, kui ta leiab, et töötaja on ebatõhus või ei täida oma lepingulisi kohustusi.“(Rõhuasetus lisatud)

[20] Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt a.

[21] Kaks 2010. aastal väljakuulutatud ettepanekut, millele komisjon oma arvamuses viitas, olid „Kandideerimistaotlus– Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioon Etioopias 2010” ja „Kandideerimistaotlus – Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioon Burundis 2000”. Need puudutasid muu hulgas valimisanalüütiku töölevõtmist. Mõlemas taotluses nõuti, et kandidaadid vastaksid järgmistele kriteeriumidele: „Töökogemus: i) osalemine vähemalt kolmel valimisvaatlusmissioonil põhimeeskonna liikmena või pikaajalise vaatlejana (LTO) … või samaväärse seire-/järelevalveprojekti raames ning ii) töötamine samal ametikohal vähemalt kaks korda või võrreldavatel ametikohtadel vähemalt kaks korda, või sihtotstarbeline erikoolitus“.

[22] Nagu komisjon õigesti märkis, ei saa ombudsman seda küsimust siiski käsitleda, sest valimisvaatlusmissioonide valikuprotsessi on kaasatud liikmesriikide ametiasutused ning ELi toimimise lepingu artiklis 228 on sätestatud: "Euroopa Parlamendi valitud Euroopa Ombudsmanil on õigus võtta vastu kaebusi igalt liidu kodanikult või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, haldusomavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana. Ta vaatab sellised kaebused läbi ja annab nende kohta aru.”