Kaebuse taust

1. Käesoleva kaebuse aluseks olevate sündmuste ajal töötas kaebuse esitaja äriühingus X teadusuuringute koordinaatorina. Tema abikaasa töötas osalise tööajaga konsultandina konsultatsioonifirmas Y, mis toetab ettevõtteid koostööprojektides, näiteks Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammide (edaspidi „raamprogrammid“) raames. X osaleb või on osalenud mitmes neist ELi rahastatud projektidest.

2. Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi üksus auditeeris 28.–30. maini 2008 äriühingu Y erinevaid projekte, sealhulgas kahte projekti, milles kaebuse esitaja abikaasa tegutses. Äriühing X oli üks [A] projektiga seotud partneritest. [B] projekti koordineeris äriühing Z, mis on äriühingu X tütarettevõtja. Komisjoni audiitorid küsitlesid mitut äriühingu Y töötajat, sealhulgas kaebuse esitaja abikaasat.

3. Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi üksus helistas 25. juunil 2008 äriühingu X siseauditi osakonna juhatajale R-ile. Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi poolt samal päeval koostatud toimikusse lisatud teate kohaselt juhtis komisjon R-i tähelepanu järgmistele asjaoludele: (1) Äriühing X oli partner umbes 18 kaudses teadusmeetmes, mida EL kaasrahastas. (2) Äriühingut Y, kes oli sageli äriühingu X projektipartner kaudsetes teadusuuringutes, oli auditeeritud. (3) Äriühingud X ja Y osalesid ka läbirääkimistes seitsmenda raamprogrammi projekti [C] üle. Läbirääkimiste käigus väljendas projektiametnik kahtlust äriühingu Y kavandatud kulude suhtes. Seetõttu otsustas äriühing Y sellest projektist loobuda. Seejärel võttis kaebuse esitaja ühendust projektiametniku ja asjaomase üksuse juhatajaga, kritiseeris viisi, kuidas äriühingut Y koheldi, ning selgitas, et ta soovib, et viimane taasühineks konsortsiumiga. (4) Audiitorid leidsid, et kaebuse esitaja abikaasa töötas äriühingus Y. Tema leping äriühinguga Y sisaldas eriklauslit, milles nähti ette, et kui EL keeldub tema palga rahastamisest, kannab 50 % riskist äriühing Y ja 50 % tema ise.

4. Vastavalt toimikusse lisatud 25. juuni 2008. aasta teatele juhtis infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi üksus R-iga peetud vestluse käigus tähelepanu kahele peamisele probleemile seoses kõnealuse olukorraga:

Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadil on mõningaid kahtlusi seoses [kaebuse esitaja abikaasa] tegeliku panusega auditeeritud projekti. On oht, et EÜ on maksnud [äriühingule Y] teenuste eest, mida ei osutatud. [Äriühingu Y] poolt [kaebuse esitaja abikaasale] viimase 3/4 aasta jooksul makstud kogusumma on ligikaudu 100 000 eurot. Selle tulemusena palub Euroopa Komisjon [äriühingul Y] hüvitada Euroopa Komisjoni kaasrahastatud summad.

(2) Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat usub, et võib olla suuline kokkulepe integreerida [äriühing Y] projektipartnerina niivõrd, kuivõrd [äriühing Y] toetab [kaebuse esitaja abikaasa] palka. Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat peab vajalikuks juhtida [äriühingu X] siseauditi tähelepanu võimalikule huvide konfliktile.”

5. Toimikusse lisatud 25. juuni 2008. aasta teate kohaselt palus R. siiski esitada loetelu lepingutest, mida see küsimus puudutab. Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi üksus lubas saata selle teabe koos aluseks olevate töölepingutega.

6. Seejärel edastas infoühiskonna ja meedia peadirektoraat äriühingu X siseauditi osakonnale koopia vestluse protokollist, mille tema audiitorid olid läbi viinud kaebuse esitaja abikaasaga, ning viimase ja äriühingu Y vahelistest lepingutest projekti [A] ja projekti [B] kohta.

7. Seejärel uuris küsimust äriühingu X siseauditi osakond. Näib, et tema ülemus küsitles kaebuse esitajat selles küsimuses 2008. aasta septembris.

8. 21. oktoobril 2008 pöördus äriühing Y Euroopa Andmekaitseinspektori poole, et esitada kaebus isikuandmete väidetavalt ebaseadusliku edastamise kohta kolmandale isikule seoses eespool nimetatud auditiga. Euroopa andmekaitseinspektor teatas 31. oktoobri 2008. aasta kirjas äriühingule Y, et ta ei saa kaebust käsitleda, kuna seda ei ole esitanud füüsiline isik. Euroopa andmekaitseinspektor lisas siiski, et isik, keda asjaomased andmed puudutavad, võib talle kaebuse esitada.

9. novembril 2008 toimus veel üks telefonivestlus infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi üksuse ja äriühingu X siseauditi osakonna juhataja R-i vahel. Selle vestluse sisu on kirjeldatud infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi koostatud toimikusse lisatud 12. novembri 2008. aasta teates. Käesoleva märgukirja koopia saadeti hr R-ile.

10. Toimikusse lisatud 12. novembri 2008. aasta teate kohaselt näitas 2008. aasta mais tehtud audit, et üks äriühingu Y kaastöötajatest oli äriühingu X ühe esindaja abikaasa ELi projektides, milles äriühing Y osales. Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi üksus korraldas 25. juunil 2008 telefonivestluse hr R-iga, „et Euroopa Komisjon saaks juhtida [äriühingu X] tähelepanu sellele ootamatule tähelepanekule ja hinnata võimalikku huvide konflikti”. 4. novembri 2008. aasta teise telefonivestluse eesmärk oli arutada äriühingu X poolt olukorra läbivaatamise tulemusi.

11. Toimikusse lisatud 12. novembri 2008. aasta teatise kohaselt jõuti äriühingu X tehtud uurimise tulemusel järeldusele, et puuduvad tõendid pettuse kohta, kuid olukord on vastuolus äriühingu X sisesuunistega huvide konfliktide kohta, mille eesmärk on vältida nii tegelikke kui ka võimalikke või tajutavaid huvide konflikte. Olukorra lahendamiseks palus äriühing X kaebuse esitajal leida lahendus, st lõpetada side oma naise ja äriühingu Y vahel.

12. Toimikusse lisatud 12. novembri 2008. aasta teate kohaselt oli infoühiskonna ja meedia peadirektoraat saanud äriühingu Y advokaatidelt kirja auditimenetluse konfidentsiaalsuse võimaliku rikkumise kohta. Ta lisas, et tema arvates lõid ELi, äriühingu Y ja äriühingu X vahelised lepingud nende kolme poole vahel seose, mis võimaldas jagada teavet selliste projektide auditi raames. R. kinnitas, et see on ka äriühingu X arusaam. Ta lisas, et küsimus ei ole selles, kas tegemist on pettusega, vaid selles, et huvide konflikti potentsiaal ei ole vastuvõetav.

13. Toimikusse lisatud 12. novembri 2008. aasta teate kohaselt tuletas infoühiskonna ja meedia peadirektoraat meelde, et „Euroopa Komisjon ei ole kunagi väitnud, et esines tegelik pettus või tegelik huvide konflikt, kuid leitud tõendeid tuleb hinnata. Märgukirjas on kirjas, et R. nõustus ja kinnitas, et ka tema mõistab seda.

14. novembril 2008 pöördus kaebuse esitaja abikaasa Euroopa andmekaitseinspektori poole, et esitada kaebus teda puudutavate isikuandmete edastamise kohta kolmandale isikule.

15. Euroopa andmekaitseinspektor palus 4. detsembril 2008 komisjonilt selle küsimuse kohta üksikasjalikumat teavet ja oma seisukohti kõnealuse kaebuse kohta.

16. Sel viisil saadud teabe põhjal käsitles Euroopa andmekaitseinspektor seda kaebust 9. märtsil 2009 vastu võetud otsuses. Kaebuse esitaja esitas käesoleva uurimise käigus ombudsmanile selle otsuse koopia.

17. Vastavalt käesolevas otsuses esitatud asjaolude kokkuvõttele määratlesid komisjoni audiitorid auditi käigus kogutud teabe põhjal „auditi hüpoteesi, mille kohaselt [kaebuse esitaja] sekkus äriühingu X nimel, et säilitada lepinguvoog komisjonilt äriühingule Y 100 % rahastamismääraga maksete vastu fiktiivse lepingu eest tema abikaasa nimel, kahjustades seeläbi ühenduse finantshuve”. Lisaks märkis Euroopa andmekaitseinspektor, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat oli „võtnud ühendust äriühingu X siseauditi osakonnaga, et kinnitada auditi hüpoteesi”.

18. Oma otsuses asus Euroopa andmekaitseinspektor seisukohale, et äriühingu X siseauditi osakonnaga ühenduse võtmine on osa komisjoni tegevusest ELi finantshuvide kaitsmisel. Sellega seoses viitas ta üldtingimuste artiklile II.29 ("Kontrollid ja auditid"), mis moodustab osa kuuenda raamprogrammi näidislepingust ("kuuenda raamprogrammi näidisleping"). Lisaks leidis Euroopa andmekaitseinspektor, et teabevahetus äriühingu X siseauditi osakonnaga hõlmas tingimata teatavate isikuandmete vahetamist kaebuse esitaja abikaasa kohta. Ta märkis, et komisjon peab seega leidma tasakaalu ELi finantshuvide kaitse ja asjaomase andmesubjekti õigustatud huvide vahel. Euroopa andmekaitseinspektori arvates oli komisjon selle juhtumi puhul leidnud õige tasakaalu. Lisaks leidis Euroopa andmekaitseinspektor, et kahe lepingu edastamine äriühingu Y ja kaebuse esitaja abikaasa vahel äriühingu X siseauditi osakonnale oli asjakohane ega ületanud isikuandmete edastamise eesmärki. Seoses audiitorite poolt kaebuse esitaja abikaasaga läbi viidud vestluse protokolli edastamisega leidis Euroopa andmekaitseinspektor siiski, et komisjon oli „ebapiisavalt kindlaks teinud”, et selline isikuandmete edastamine „ei olnud ülemäärane”. Seetõttu järeldas Euroopa andmekaitseinspektor, et selline edastamine kujutab endast andmekaitse-eeskirjade rikkumist.

Uurimise ese

19. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon edastas valed eeldused tema ja tema abikaasa kohta äriühingule X, mis kujutas endast laimamist. Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, i) et eeldustel puudus faktiline alus, ii) et nende edastamine tekitas talle ja tema abikaasale tõsiseid ebamugavusi, iii) et selline edastamine ei olnud vajalik komisjoni huvide kaitsmiseks ja iv) et see rikkus objektiivse ja õiglase auditi põhimõtet ning hea halduse põhimõtet [1].

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks oma eeldused tühistama ja äriühingut X sellest teavitama.

20. Kaebuse esitaja rõhutas oma kaebuses, et ombudsmanile esitatud juhtum puudutas ainult eelduste edastamist äriühingule X. Ta lisas, et seoses andmekaitse probleemiga dokumentide edastamisel oli tema abikaasa juba esitanud kaebuse Euroopa Andmekaitseinspektorile.

21. Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et ta on vastu ka sellele, et komisjon avalikustab äriühingule X dokumente. Arvestades aga, et Euroopa andmekaitseinspektor oli selle küsimusega juba tegelenud, asus ombudsman seisukohale, et tal ei ole vaja juhtumi seda aspekti kaaluda. Ombudsman teavitas kaebuse esitajat sellest 10. septembril 2009 saadetud kirjas.

Uurimine

22. Käesolev kaebus esitati 8. detsembril 2008. Ombudsman palus 19. detsembril 2008 komisjonilt arvamust, mis esitati 25. juunil 2009. Arvamus edastati kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 6. augustil 2009.

23. septembril 2009 palus ombudsman komisjonilt selle juhtumi kohta lisateavet. Komisjon saatis oma vastuse 28. oktoobril 2009. Vastus saadeti kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 28. detsembril 2009.

24. Ombudsman esitas 22. märtsil 2010 komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku. Komisjon esitas oma märkused kõnealuse ettepaneku kohta 18. juunil 2010. Koos oma vastusega esitas komisjon koopia kirjast, mille ta kavatses saata äriühingule X seoses kaebuse esitaja juhtumiga. Komisjoni vastus saadeti kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 15. juulil 2010.

25. 26. juulil 2010 palus ombudsman komisjonil oma seisukoht kaebuse esitaja tähelepanekute valguses läbi vaadata. Komisjon vastas sellele taotlusele 7. oktoobril 2010. Vastus saadeti kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 22. novembril 2010.

26. Pärast edasisi kontakte kaebuse esitaja, ombudsmani ja komisjoni vahel teatas komisjon 13. detsembril 2010 ombudsmanile, et ta on valmis muutma kirja, mille ta kavatseb saata äriühingule X, võttes arvesse ombudsmani ettepanekuid.

27. 15. detsembril 2010 teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta on asjaomase kirja muudetud sõnastusega rahul.

28. Komisjon edastas 17. detsembril 2010 kaebuse esitajale ja ombudsmanile koopia kirjast, mille ta oli eelmisel päeval äriühingule X saatnud.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

29. Komisjon märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja ei võtnud oma kaebuste esitamiseks ühendust komisjoni talitustega, vaid esitas kaebuse otse ombudsmanile.

30. Ombudsman mõistab, et komisjoni märkuse eesmärk ei ole seada kahtluse alla käesoleva kaebuse vastuvõetavust. Siiski on asjakohane seda küsimust lühidalt käsitleda. Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4 on sätestatud, et ombudsmanile kaebuse esitamisele peab eelnema asjakohane lähenemisviis asjaomasele institutsioonile. Kontrollides, kas käesolev kaebus vastas sellele nõudele või mitte, märkis ombudsman, et kaebuse esitaja oli talle teatanud, et äriühing Y oli käesolevas kaebuses tõstatatud asjaolude asjus juba komisjoniga ühendust võtnud, kuid komisjon oli keeldunud edasisi meetmeid võtmast. Kuna kaebuse esitajal endal ei ole vaja asjakohaseid eelnevaid lähenemisviise, asus ombudsman seisukohale, et käesolev kaebus tuleb lugeda vastuvõetavaks.

A. Argumendid, mis esitati ombudsmanile enne sõbraliku lahenduse ettepanekut, tema hinnang sellele ja sõbraliku lahenduse ettepanek

(1) Väide eelduste ebaõige edastamise kohta äriühingule X

Ombudsmanile esitatud argumendid

31. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon edastas valed eeldused tema ja tema abikaasa kohta äriühingule X, mis kujutas endast laimamist. Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, i) et eeldustel puudus faktiline alus, ii) et nende edastamine tekitas nii temale kui ka tema abikaasale tõsist kahju, iii) et selline edastamine ei olnud vajalik komisjoni huvide kaitsmiseks ning iv) et see rikkus objektiivse ja õiglase auditi põhimõtet ning hea halduse põhimõtet.

32. Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni eeldused olid valed ja neil puudus faktiline alus. Ettevõtet Y ei valinud tema, vaid ettevõtte X osakond, kes vastutab projekti elluviimise eest. Kaebuse esitaja väitis ka, et tema abikaasa täitis asjaomaseid ülesandeid ja et ta ei olnud kunagi sekkunud äriühingu Y kehtestatud tunnitasude toetuseks.

33. Kaebuse esitaja arvates ei olnud kõnealuste eelduste edastamine äriühingule X vajalik, et kaitsta komisjoni huve, ning sellega rikuti objektiivsete ja õiglaste auditite põhimõtet ning hea halduse põhimõtet.

34. Kaebuse esitaja sõnul tekitas komisjoni käitumine talle ja tema abikaasale tõsiseid ebamugavusi. Kuigi äriühing X ei suutnud tema vastu esitatud kahtlusi kinnitada, paluti tal otsida teist ametikohta äriühingus X või mujal. Samuti paluti tal hoolitseda selle eest, et tema naine lõpetaks töötamise ettevõttes Y. See tähendas, et ta jääb 2009. aasta esimeses kvartalis töötuks.

35. Komisjon märkis oma arvamuses, et äriühingu Y auditeerimise käigus läbi viidud küsitlustest ilmnes, et äriühingu X töötaja abikaasa töötas äriühingus X. Ta lisas, et kaebuse esitaja, kes tegutses äriühingu X esindajana, avaldas infoühiskonna ja meedia peadirektoraadile telefonivestlustes ja e-kirjades survet, et äriühing Y kaasataks projekti C 100 % rahastatud partnerina, kuigi see oli seitsmenda raamprogrammiga seotud eeskirjade kohaselt sõnaselgelt välistatud. Lisaks ei olnud äriühing X asjaomase projekti koordinaator.

36. Komisjoni sõnul oli tema audiitoritel seega piisavalt alust hinnata huvide konflikti hüpoteesi ja analüüsida põhjalikult võimalikke eeskirjade eiramisi. Seda oli tehtud kahel paralleelsel viisil, st paludes äriühingul Y esitada asjaolud, mis võiksid kahtlused kõrvaldada, ja hinnates võimalikku huvide konflikti konfidentsiaalselt äriühingu X siseauditi osakonnas. Äriühing Y ei esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks auditi hüpoteese ümber lükanud. Tuleb märkida, et Saksamaa kohus algatas äriühingu Y suhtes maksejõuetusmenetluse 30. detsembril 2008.

37. Komisjon märkis, et auditi hüpoteeside avalikustamine kaebuse esitajale võib olla talle kahjulik võimalike kohtumenetluste korral. Seetõttu kutsus ta ombudsmani kohtumisele, et seda küsimust lõpuks arutada.

38. Komisjon märkis, et 25. juunil ja 4. novembril 2008 toimus äriühingu X siseauditi osakonna juhatajaga kaks telefonikõnet. Nende kontaktide eesmärk oli hinnata, kas võimaliku huvide konflikti põhjendatud kahtlus leidis kinnitust või mitte. Äriühingule X edastatud teave piirdus selle vestluse protokolliga, mille tema audiitorid olid läbi viinud kaebuse esitaja abikaasaga, ning viimase ja äriühingu Y vaheliste lepingutega, mis puudutasid [A] projekti ja [B] projekti. Komisjoni sõnul märkisid tema audiitorid oma kontaktides äriühinguga X sõnaselgelt, et teabe edastamise eesmärk oli üksnes äriühingu X siseauditi osakonnal hinnata võimaliku huvide konflikti ohtu. Esimesel telefonivestlusel edastatud teabe põhjal tunnistas äriühingu X siseauditi osakonna juhataja „täielikult võimalikku huvide konflikti ja Euroopa Komisjoni tõstatatud kahtlusi“.

39. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2321/2002 (ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2002–2006) rakendamises osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjade kohta) [2] on sätestatud, et asjaomased tegevused tuleb läbi viia viisil, mis tagab ELi finantshuvide kaitse. Seda silmas pidades näeb kuuenda raamprogrammi näidislepingu artikkel II.29 komisjonile ette võimaluse viia läbi auditeid, et tagada projektide nõuetekohane elluviimine. Lisaks on selles sätestatud, et töövõtjad (sealhulgas nii koordinaator kui ka teised osalejad) peavad tegema komisjonile kättesaadavaks kõik üksikasjalikud andmed, mida komisjon võib nõuda, et kontrollida, kas lepingut hallatakse ja täidetakse nõuetekohaselt.

40. Lisaks väitis komisjon, et nii äriühing X kui ka äriühing Y olid mitme ELi rahastatud teadusprojekti töövõtjad ning seetõttu ei olnud äriühing X väline kolmas isik. Lisaks võib töövõtja kulude kontrollimine ilmselgelt tähendada teabe hankimist teistelt töövõtjatelt. Lisaks oli äriühingu Y ülesanne pakkuda projektijuhtimisele haldustuge. Neid ülesandeid täitis tavaliselt projekti koordinaator. Komisjoni arvates andis asjaolu, et äriühing X taotles ELi rahastatavate projektide koordinaatorina spetsialiseerunud äriühingu abi asjaomaste projektide haldusjuhtimise eest hoolitsemiseks, audiitoritele täiendavaid põhjusi kulude ristkontrollimiseks põhjendatud kahtluse korral. Neil põhjustel oleks kahtlustatav huvide konflikt olnud selline, mis jääks komisjoniga sõlmitud ühtse lepingu piiridesse. Seega ei ole tegemist konfidentsiaalsuse rikkumisega kuuenda raamprogrammi näidislepingu artikli II.29 tähenduses.

41. Lisaks väitis komisjon, et tema audit oli objektiivne. Tema talitused ei võtnud ühendust äriühingu X juhtkonnaga ega ühegi teise märkusteta isikuga, vaid äriühingu X siseauditi osakonnaga, kes oli võimeline aitama hinnata komisjoni auditi hüpoteesi. Komisjon rõhutas, et suhtlemisel äriühinguga X nõudsid tema talitused konfidentsiaalsust, ning märkis sõnaselgelt, et puuduvad tõendid tegeliku eeskirjade eiramise kohta, vaid üksnes faktilised tõendid võimaliku huvide konflikti olukorra kohta. Komisjoni sõnul ei esitanud komisjoni talitused kunagi ühtegi süüdistust ega väidet, vaid tõstatasid üksnes küsimuse, mille eesmärk oli selgitada olukorda seoses ELi finantshuvide kaitsega.

42. Komisjon väitis, et tema audit oli ka õiglane, sest äriühingut X oleks pidanud juba teavitama kaebuse esitaja abikaasa tegevusest. See teave tuli esitada äriühingu X siseauditi osakonnale, et hinnata võimaliku huvide konflikti hüpoteesi. Sellega seoses oli vaja kasutada ka äriühingu X abi.

43. Kaebuse esitajale ja tema abikaasale väidetavalt tekitatud kahju kohta väitis komisjon, et võimalikud ebasoodsad asjaolud tulenesid peamiselt olukorrast endast, mille olid tekitanud kaebuse esitaja ja tema abikaasa. Lisaks sellele ei ole komisjon kunagi palunud ega soovitanud äriühingul X võtta kaebuse esitaja suhtes meetmeid; See oli ettevõtte X enda otsus. Kaebuse esitaja abikaasaga seotud puudused tulenesid äriühingu Y otsusest taotleda Saksamaa kohtult maksejõuetusmenetluse algatamist.

44. Komisjon märkis kokkuvõtteks, et audit viidi läbi õiglaselt ja objektiivselt ning kooskõlas asjakohase õigusraamistikuga. Äriühingule X ei edastatud kunagi auditiaruande projekti ega auditiaruannet. Äriühingule Y 30. jaanuaril 2009 edastatud lõplik auditiaruanne ei sisaldanud küsimusi võimaliku huvide konflikti kohta seoses kaebuse esitaja ja tema abikaasaga. Komisjon nõudis, et teabe edastamisel äriühingule X rakendataks kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid ja järgitaks hea halduse põhimõtteid: kontaktil oli kutsealane auditeerimispädevus, taotleti konfidentsiaalsust, süüdistusi ei esitatud ja kontakti ainus eesmärk oli ühenduse finantshuvide kaitse.

45. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et Euroopa andmekaitseinspektor oli jõudnud järeldusele, et kaebuse esitaja abikaasat käsitleva teatava kutsealase teabe edastamine äriühingule X oli seaduslik. Samuti ei vaidlustanud Euroopa andmekaitseinspektor vajadust tõstatada äriühingu X siseauditi osakonna juhatajaga võimaliku huvide konflikti küsimus.

46. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et komisjoni esitatud aruande kohaselt eeldasid audiitorid, et i) äriühingu Y valimine haldusprojekti partneriks ei põhinenud kvalitatiivsetel ja majanduslikel kriteeriumidel, vaid oli tingitud tema enda mõjust, ning ii) et tema abikaasa ei olnud osutanud teenuseid, mille eest ta arve esitas. Kaebuse esitaja väitis siiski, et need eeldused ei olnud põhjendatud ja et komisjon oleks saanud selle kindlaks teha ilma äriühinguga X ühendust võtmata.

47. Selle järelduse toetuseks viitas kaebuse esitaja järgmisele neljale elemendile: Esiteks ei olnud tema naise osalust kunagi varjatud ja see oli teada kõigile asjaosalistele, sealhulgas komisjonile. Teiseks vastas tema sekkumine seoses võimalusega kasutada projektides haldusteenuseid osutavaid äriühinguid teiste äriühingute samal ajal ja samal põhjusel võetud seisukohale. Vastupidi komisjoni väidetule ei olnud vähemalt autotööstuses tavapärane, et projekti juhtis koordinaator. Selle asemel eelistati sel eesmärgil kasutada spetsialiseerunud teenuseosutajaid. Asjaomaseid kulusid peeti varem tervikuna rahastamiskõlblikeks. Projekti [C] ja teiste projektide kohta taotluste esitamisel märkis komisjon siiski, et ta ei kavatse enam kõiki selliseid kulusid rahastada. See oli põhjus, miks ta pöördus komisjoni poole, mis ei puudutanud konkreetselt [C] projekti ega äriühingut Y. Seega oli absurdne eeldada, et tema sekkumine teenis peamiselt äriühingu Y ja tema abikaasa huve. Kolmandaks oli komisjon esitanud nimekirja 11 projektist, milles osalesid äriühingud X ja Y, et jätta mulje, et see oli tingitud tema sekkumisest. Kümne projekti puhul äriühing X siiski ei osalenud või oli ainult üks paljudest teistest projektipartneritest. Ainult ühte neist projektidest ([A] projekt) koordineeris äriühing X ja ainult sel juhul oli äriühingul X mõju halduspartneri valikule. Tuleb siiski märkida, et äriühing Y oli spetsialiseerunud haldusteenuste osutamisele autosektori suurtele uurimisprojektidele. Tema osalemine sellistes projektides ei olnud seega erakordne. Neljandaks oli arvukalt tõendeid selle kohta, et tema naine osutas teenuseid, mille eest oli arve esitatud.

48. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et kui komisjonil oleks sellest hoolimata jätkuvalt kahtlusi, oleks olnud täiesti piisav paluda äriühingul X selgitada, kuidas äriühing X valiti. Ta lisas, et äriühingu X tehtud põhjalik siseaudit näitas selgelt, et soovituse kasutada äriühingut Y [A] projektis andis äriühingu X pädev talitus tarnijate teenete võrdluse alusel. Kaebuse esitaja väitis, et audiitorid otsustasid selle asemel teavitada äriühingut X oma eeldusest, et ta sekkub, et tagada äriühingu Y osalemine ELi rahastatavates projektides, ning et äriühing Y maksis omakorda oma naisele, st võimaliku huvide konflikti olemasolu. Sellist huvide konflikti ei olnud kunagi esinenud, arvestades, et äriühingu Y ja äriühingu X huvid ei olnud omavahel vastuolus ning et ta ei olnud kunagi võimeline tagama, et äriühing Y valiti projektipartneriks.

49. Kaebuse esitaja märkis, et komisjoni esitatud eeldused sundisid äriühingut X siiski tema suhtes meetmeid võtma. Seda tehes soovis äriühing X vältida igasuguseid kahtlusi, olgu need kuitahes põhjendamatud, et projektipartnerite valik ei põhine objektiivsetel teguritel. Seda tuleb vaadelda autotööstuse ja ELi õigusaktide vahelise tiheda seose taustal.

50. Kaebuse esitaja järeldas, et eespool nimetatud eelduste edastamine tema isiku kohta äriühingule X ületas selgelt auditi eesmärki. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest [3] (edaspidi "määrus 2185/96"). Juhtumi asjaolusid arvesse võttes leidis kaebuse esitaja, et ainus sidus selgitus komisjoni käitumisele oli see, et komisjon oli juba auditi ajal asunud seisukohale, et ta oli toime pannud eeskirjade eiramisi (Vorverurteilung). Sellega rikuti selgelt objektiivsuse ja õigluse kohustust.

51. Olles tutvunud komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekutega, palus ombudsman komisjonil esitada talle täiendavat teavet kahe küsimuse kohta.

52. Esiteks märkis ombudsman, et komisjon oli teatanud, et oma kontaktides äriühinguga X ei esitanud tema talitused „süüdistusi ega väiteid“, vaid üksnes „faktilisi viiteid võimalikule huvide konflikti olukorrale“. Vastavalt komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatisele telefonivestluse kohta äriühinguga X edastasid tema talitused äriühingule X siiski kaks peamist mureküsimust, mis olid kokku võetud kõnealuses teatises. Ei olnud kohe selge, miks komisjon pidi tegema selles teates kirjeldatud avaldused, kui tema ainus eesmärk oli tõepoolest juhtida äriühingu X tähelepanu võimalikule huvide konfliktile. Lisaks sellele, kuigi esimene neist avaldustest viitas algselt „kahtlustele”, näitas selle viimane lause, et komisjon on juba jõudnud järeldusele kõnealuses küsimuses. Esmapilgul näisid eespool esitatud avaldused seega kinnitavat kaebuse esitaja väidet, et komisjoni audiitorid edastasid tõepoolest äriühingule X oma "auditeerimishüpoteesi", nagu on sätestatud Euroopa andmekaitseinspektori otsuses kaebuse esitaja abikaasa esitatud kaebuse kohta. Seetõttu palus ombudsman komisjonil selgitada oma seisukohta selles küsimuses, võttes arvesse nimetatud avaldusi.

53. Teiseks väitis komisjon, et kaebuse esitaja „avaldas infoühiskonna ja meedia peadirektoraadile survet, et kaasata [äriühing Y] 100 % rahastatud partnerina“. Kuid võttes arvesse ka kaebuse esitaja märkustes esitatud teavet, oli kaheldav, kas tõendid, millele komisjon selles kontekstis tugines, võiksid seda väidet toetada. Seetõttu palus ombudsman komisjonil seda küsimust täpsustada. Samuti palus ta tal täpsustada, kui paljusid projekte, millele ta oli viidanud ja milles äriühing Y osales, oli koordineerinud äriühing X.

54. Oma vastuses kordas komisjon, et suhtlemisel äriühinguga X ei esitanud tema talitused ühtegi kaebust kaebuse esitaja rolli kohta, vaid esitasid faktilised tõendid võimaliku huvide konflikti olukorra kohta ja nende asjaoludega seotud küsimused. 25. juuni 2008. aasta telefonivestluse märgukiri oli lihtne sisemärgukiri. See ei olnud mõeldud vestluses kasutatud täpsete sõnade sõnasõnaliseks kajastamiseks. Lõik "Euroopa Komisjon palub tagasimakset..." ei kajastanud vestluses kasutatud täpseid sõnu. Tuleb märkida, et asjaomane ametnik kasutas võõrkeelt nii vestluse ajal kui ka märkme kirjutamisel. Komisjon lisas siiski, et lõpliku auditiaruande järelduste põhjal otsustas ta tõepoolest, et äriühingult Y tuleb tagasi nõuda teatav rahasumma. Teine, 12. novembri 2008. aasta teade koostati äriühingu X nõusolekul. Komisjoni sõnul oli selle teksti eesmärk anda vestlusest täpne pilt. Komisjon märkis, et äriühing X oli sõnaselgelt kinnitanud oma arusaama, et komisjon ei ole kunagi väitnud, et tegemist on tegeliku pettuse või tegeliku huvide konfliktiga, kuid et leitud tõendeid tuleb hinnata. Seda kinnitas ka 20. juunil 2008 äriühingule X saadetud e-kiri, milles infoühiskonna ja meedia peadirektoraat viitas võimalikule huvide konfliktile.

55. Lisaks märkis komisjon, et ta ei nõustunud kaebuse esitaja seisukohaga, et piisas sellest, kui äriühingult X paluti selgitust selle kohta, kuidas äriühing Y valiti. Tema arvates oleks olnud kohatu ja ebatõhus nõuda äriühingult X teavet, teavitades seeläbi otseselt või kaudselt kaebuse esitajat ennast, kuna viimane võis olla kaasatud valikumenetlusse ja kuna oli tõendeid võimaliku huvide konflikti kohta. Äriühingu Y valimise menetluse hindamine ainult ühel juhul (projekt [B]) oleks samuti olnud ebapiisav, kuna küsimus näis mõjutavat teisi projekte, milles äriühing X osales, kuid kus ta ei olnud koordinaator. Kaebuse esitaja sekkumine [C] projekti näitas, et mõnikord võib töövõtja sekkuda projektidesse, mille koordinaator ta ei olnud. Lõpuks ei olnud küsimuse all äriühingu X üldine menetlus, vaid kaebuse esitaja konkreetne osalemine selles konkreetses menetluses.

56. Ombudsmani teise küsimuse kohta väitis komisjon, et kaebuse esitaja avaldas suuliselt survet infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi töötajatele (eelkõige üksuse juhatajale ja asjaomasele projektiametnikule) kahe telefonivestluse ja koosoleku ajal, et kaasata äriühing Y 100% abisaajana [C] projekti. Need sekkumised ületasid kaugelt teiste poolte tegevuse. Komisjon tunnistas, et mitmed organisatsioonid olid esitanud vastuväiteid seoses seitsmenda raamprogrammi näidislepingu uute lepingutingimustega. Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi õigusüksus oli seejärel esitanud selgitava märkuse, milles olukorda selgitati. Kuigi äriühing Y loobus seejärel [C] projektist, jätkas kaebuse esitaja telefoni ja e-kirjade saatmist, et kaasata äriühing Y projekti. Kuigi kaebuse esitaja e-kirjad ei osutanud konkreetselt äriühingule Y, olid telefonivestlused konkreetselt seotud äriühingu Y osalemisega [C] projektis. Nende telefonivestluste kontekstist lugedes peegeldasid kaebuse esitaja e-kirjade mitmed laused kaudselt survet, mida kaebuse esitaja avaldas. Komisjon möönis siiski, et telefonivestluste protokollid ei olnud kättesaadavad.

57. Komisjon lisas, et kuigi enamikus konsortsiumides osalevad otsuste tegemises kõik toetusesaajad, tegi ettepanekuid tavaliselt koordinaator ning peamistel toetusesaajatel ja konkreetsetel toetusesaajatel võib olla oluline roll. Komisjon võis seega mõistlikult järeldada, et võimaliku huvide konflikti olemasolu ei piirdunud [B] projektiga, mille koordinaator oli äriühing X. Komisjon selgitas, et äriühing X oli koordineerinud ainult ühte tema nimetatud 11 projektist, st [B] projekti.

58. Lisaks väitis komisjon, et määruses 2185/96 viidati pettusekahtluste ja muude eeskirjade eiramistega seotud kohapealsetele kontrollidele ja inspekteerimistele, mitte ELi rahalise toetuse saajate suhtes tehtud korrapärastele finantsjärelaudititele.

59. Kokkuvõttes rõhutas komisjon, et ta on järginud hea halduse põhimõtet ja eelkõige proportsionaalsuse põhimõtet.

60. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et komisjoni püüdlused väita, et 25. juuni 2008. aasta teate sisu ei kajastanud täpselt avaldusi, mille infoühiskonna ja meedia peadirektoraat oli teinud tolle päeva telefonivestluses, kujutasid endast katset õigustada tema käitumist („Schutzbehauptung”). Kaebuse esitaja kordas, et ta oli silmitsi just nende äriühingu X süüdistustega. Ta juhtis tähelepanu sellele, et mõned neist süüdistustest kajastusid teates tema ülemusega peetud asjaomase vestluse kohta, mille ta oli sel ajal koostanud. Selle teate koopia esitati ombudsmanile. Kaebuse esitaja lisas, et 12. novembri 2008. aasta teates esitatud avaldus, mille kohaselt ei ole tema vastu süüdistusi esitatud, kujutab endast vastastikust tagatist infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi kaitsmiseks.

61. Kaebuse esitaja kordas oma seisukohta, et kui infoühiskonna ja meedia peadirektoraadil oleks jätkuvalt kahtlusi, oleks piisanud sellest, kui paluda äriühingul X selgitada, kuidas äriühing Y valiti, teda nimetamata ja diskrediteerimata.

62. Kaebuse esitaja rõhutas, et äriühingul X oli üksnes roll äriühingu Y valimisel [B] projektis, mille koordinaator ta oli, ning et ta ei olnud seda protsessi mõjutanud.

63. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei vaidlustanud seda, et ta oli läinud kaugemale sellest, mis oli lubatud määrusega 2185/96, kuid väitis, et see määrus ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Kaebuse esitaja arvates oli see arusaamatu. Kaebuse esitaja oletas, et komisjon oleks pidanud väidetavate rikkumiste uurimiseks kaasama Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ning et välisaudit ei andnud talle õigust tegutseda nii, nagu ta oli seda teinud.

64. Kaebuse esitaja tuletas meelde, et otsuse valida äriühing Y [B] projekti partneriks tegi lõpuks konsortsium ja komisjon kiitis selle heaks ning et ta ei olnud äriühingu X vastutav esindaja seoses ühegi teise komisjoni loetletud kümne projektiga.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

65. Ombudsman märkis, et äriühingus Y tehtud auditi tulemuste põhjal oli infoühiskonna ja meedia peadirektoraat seisukohal, et kaebuse esitaja osalemisega seoses võib tekkida huvide konflikt. Üks peamisi elemente, mis näis olevat viinud komisjoni selle järelduseni, oli asjaolu, et kaebuse esitaja töötas äriühingus X teadusuuringute koordinaatorina, samas kui tema abikaasa töötas äriühingus Y, mis oli sageli seotud ELi rahastatavate projektidega, milles äriühing X osales. Kui keskenduda [B] projektile, mille koordinaator oli äriühing X, ei tundunud komisjoni mure olevat ebamõistlik. On tõsi, et kaebuse esitaja väitis, et äriühingute X ja Y huvid ei ole omavahel vastuolus. Ombudsman pidas siiski ilmseks, et huvide konflikt oleks võinud tekkida, kui kaebuse esitaja oleks olnud kaasatud äriühingu Y valikusse, arvestades, et tema abikaasa töötas selles äriühingus. Komisjon leidis, et asjaolu, et äriühingule Y usaldati ülesanded, mida tema arvates tavaliselt täitis projekti koordinaator, oli veel üks põhjus, miks tema audiitorid olid valvsad. Ombudsmani see argument ei veennud. Otsustades talle esitatud teabe põhjal, tundus, et uurimisprojektiga seotud haldusülesannete usaldamine sellistele teenuseosutajatele nagu äriühing Y on olnud tavaline praktika kuuenda raamprogrammi uurimisprojektides. Võttes aga arvesse, et kaebuse esitaja töötas äriühingus X projektikoordinaatorina ja et ta oli sekkunud vähemalt ühte asjaomasesse uurimisprojekti, leidis ombudsman, et ei olnud ebamõistlik, kui komisjon asus seisukohale, et huvide konflikt võis tekkida.

66. Seetõttu tuli uurida, kas infoühiskonna ja meedia peadirektoraadil oli õigus pöörduda äriühingu X poole, et teha kindlaks, kas tema kahtlused olid põhjendatud. Kaebuse esitaja ei näi kategooriliselt vaidlustavat asjaolu, et komisjon võib selgituste saamiseks pöörduda äriühingu X poole. Kaebuse esitaja väitis, et oleks olnud piisav, kui infoühiskonna ja meedia peadirektoraat oleks küsinud äriühingult X, kuidas äriühing Y valiti, ilma et ta oleks nimetanud oma nime. Lisaks tuleb märkida, et käesolev kaebus ei puudutanud komisjoni kontakte äriühinguga X kui sellist, vaid asjaolu, et kaebuse esitaja sõnul edastas infoühiskonna ja meedia peadirektoraat äriühingule X teatavad temaga seotud eeldused.

67. Ombudsman asus seisukohale, et komisjonil oli õigus juhtida äriühingu X tähelepanu nendele faktidele - või komisjoni esitatud "faktilistele tõenditele" -, mis olid tema kahtluste aluseks, et võimaldada viimasel uurida, kas kaebuse esitaja osalemisega seoses esines tõepoolest huvide konflikt. On tõsi, et kaebuse esitaja väitis, et seda tehes rikkus komisjon oma konfidentsiaalsuskohustust, avaldades teavet kolmandatele isikutele, ning et ta viitas sellega seoses määrusele 2185/96. Ombudsman leidis siiski, et ei ole vaja kindlaks teha, kas see määrus on käesoleval juhul kohaldatav või kas see on seotud teistsuguste olukordadega, nagu väitis komisjon. Vaidlust ei ole selles, et komisjonil oli õigus teha auditeid asjaomaste uurimisprojektide kohta. Komisjon väitis, et kuna nii äriühing X kui ka äriühing Y olid mõlemad seotud mitme sellise projektiga, ei tohiks äriühingut X pidada väliseks kolmandaks isikuks. Ombudsman leidis, et see on veenev. Lisaks märkis ta, et oma otsuses kaebuse kohta, mille talle esitas kaebuse esitaja abikaasa, asus Euroopa andmekaitseinspektor seisukohale, et ühenduse võtmine äriühingu X siseauditi osakonnaga selles küsimuses on osa komisjoni tegevusest, mille eesmärk on tagada ühenduse finantshuvide kaitse.

68. Ombudsmani arvates oli seega õiguspärane, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat juhtis äriühingu X tähelepanu asjaolule, et äriühingud Y ja X olid sageli partnerid ELi rahastatavates teadusprojektides ning et kaebuse esitaja abikaasa töötas äriühingus Y. Lisaks märkis ombudsman, et Euroopa andmekaitseinspektor oli leidnud, et äriühingu Y ja kaebuse esitaja abikaasa vahel sõlmitud kahe lepingu edastamine äriühingule X oli kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega.

69. Siiski oli kaheldav, kas komisjonil oli õigus teavitada äriühingut X ka sellest, et ta palub äriühingul Y tagasi maksta ELi rahastatud summad, nagu nähtub 25. juuni 2008. aasta toimikusse lisatud teatisest. Tegelikult ei olnud kohe selge, kas see avaldus oli vajalik, et võimaldada äriühingul X uurida, kas kaebuse esitajaga oli seotud huvide konflikt. Oma vastuses ombudsmani täiendava teabe taotlusele väitis komisjon, et 25. juuni 2008. aasta toimikusse lisatud teate asjakohane lõik ei kajastanud teates kirjeldatud telefonivestluses kasutatud tegelikke sõnu. Komisjon ei läinud siiski nii kaugele, et oleks väitnud, et asjaomane lõik moonutab infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi avalduse sisu. Seega näis olevat selge, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat teatas äriühingule X, et ta on otsustanud või otsustab äriühingule Y makstud summad tagasi nõuda. Siiski tuleks arvesse võtta asjaolu, et käesolev juhtum ei puudutanud komisjoni avaldusi üldiselt, vaid kaebuse esitajaga seotud eeldustest teatamist. Arvestades, et teave summade sissenõudmise kohta äriühingult Y ei kuulunud sellesse kategooriasse, ei olnud ombudsmanil vaja täiendavalt uurida, kas infoühiskonna ja meedia peadirektoraat toimis nõuetekohaselt, kui ta esitas nimetatud avalduse äriühingule X.

70. Seetõttu tuli uurida, kas infoühiskonna ja meedia peadirektoraat tõepoolest edastas sellised kaebuse esitajaga seotud eeldused äriühingule X.

71. Enne seda näis olevat kasulik täpsustada, kuidas tuleb väljendit "eeldused" mõista käesolevas kontekstis. See oli seda asjakohasem, et pooled olid selles kontekstis kasutanud mitmesuguseid muid termineid, nagu süüdistused, väited ja kahtlused.

72. Ombudsmani arvates tuleb oletust selgelt eristada faktist. Eelduse võib minevikusündmuste puhul määratleda kinnitusena, et teatavad asjaolud on aset leidnud või võivad aset leida. Sellised eeldused põhinevad tavaliselt teatavatel muudel faktidel. Eeldus võib olla täiesti neutraalne, näiteks eeldus, et isik on oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud. Oletus võib aga olla negatiivne ka asjaomase isiku jaoks, näiteks oletus, et isik on toime pannud ebaseadusliku või eeskirjadevastase teo. Kui viimast liiki eeldus edastatakse teisele isikule, muutub eelduse ja süüdistuse vahele eraldusjoone tõmbamine keeruliseks. Üldiselt läheb eelduse edastamine kolmandale isikule kaugemale pelkade faktide edastamisest. Isik, kes teavitab teist isikut sellisest eeldusest, annab vastuvõtjale ülevaate sellest, kuidas teatavaid fakte võiks või peaks kõneleja arvates tõlgendama.

73. Komisjon ei vaidlustanud asjaolu, et ta teatas äriühingule X, et tema arvates on võimalik, et kaebuse esitajaga seoses esineb huvide konflikt. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades näis ilmne, et komisjon edastas seega äriühingule X oletuse. Ombudsman leidis siiski, et selle eelduse edastamine äriühingule X oli iseenesest täiesti õiguspärane. Komisjon tundis muret sellise huvide konflikti olemasolu pärast. Ainus paljutõotav viis kindlaks teha, kas need mured olid põhjendatud, oli pöörduda äriühingu X poole. Lõppude lõpuks oli äriühingul X parim võimalus teha kindlaks, kas kaebuse esitaja oli mõjutanud äriühingu Y valimist projektipartneriks. Lisaks leidis ombudsman, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraadil oli mõistlik pöörduda äriühingu X siseauditi osakonna poole, mitte äriühingu X kui sellise poole. Kui infoühiskonna ja meedia peadirektoraat oleks piirdunud üksnes oma seisukoha esitamisega võimaliku huvide konflikti kohta ja äriühingu X teavitamisega faktidest, millel see eeldus põhines, oleks ombudsman pidanud kaebuse esitaja väidet põhjendamatuks.

74. Ombudsmani käsutuses olevad tõendid näitasid siiski kindlalt, et komisjon läks kaugemale pelgalt faktide edastamisest ja eeldusest, et võib esineda huvide konflikt.

75. Tuleb märkida, et asjaomased avaldused tehti suuliselt 25. juunil 2008 toimunud telefonivestluse käigus. Lisaks tuleb märkida, et nende avalduste kohta puudusid otsesed dokumentaalsed tõendid, st kõnealuse vestluse ärakiri. Komisjon esitas ombudsmanile siiski oma arvamuse lisana seda vestlust käsitleva toimikusse lisatud teate.

76. Selles teates märgiti, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat teavitas äriühingut X sellest, et tema arvates oli kaebuse esitaja sekkunud või oleks võinud sekkuda äriühingu Y kui projektipartneri kasuks, et äriühing Y oli vastutasuks võtnud tööle kaebuse esitaja naise ja et oli oht, et viimase arvel märgitud teenuseid ei osutatud.

77. Vastuses ombudsmani täiendava teabe taotlusele väitis komisjon, et 25. juuni 2008. aasta teade telefonivestluse kohta oli lihtne siseteade, mis ei olnud mõeldud vestluses kasutatud täpsete sõnade sõnasõnaliseks ülestähenduseks. Komisjon juhtis tähelepanu ka asjaolule, et asjaomane ametnik kasutas võõrkeelt nii vestluse ajal kui ka märgukirja kirjutamisel.

78. Need selgitused ei veennud ombudsmani. Asjaomases teates esitati üksikasjalik ülevaade avaldustest, mille infoühiskonna ja meedia peadirektoraat tegi 25. juuni 2008. aasta telefonivestluse käigus. Arvestades, et märgukiri näis olevat koostatud just selle isiku poolt, kes need avaldused tegi, ja et see koostati vestluse päeval, ei olnud ombudsmanil põhjust arvata, et see ei kajastanud nende avalduste sisu nõuetekohaselt. Eelkõige oleks raske mõista, miks see märkus peaks viitama võimalikule "džentelmenide kokkuleppele", kui seda väljendit tegelikult ei kasutataks. On tõsi, et käesolevas märgukirjas kasutatud keel (st inglise keel) ei tundunud olevat märgukirja koostanud isiku emakeel. Teate sisu oli siiski nii selge, et oli raske uskuda, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi tehtud avalduste kirjeldus võis olla võimalike keeleprobleemide tõttu moonutatud. Lisaks viitas komisjoni esitatud teave sellele, et vestlus ise toimus inglise keeles. Arvestades ilmset ohtu, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi kontakt võib tuua kaebuse esitajale kaasa negatiivseid tagajärgi, pidas ombudsman ilmseks, et komisjon peab võtma kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida oma sõnumi saaja arusaamatusi.

79. Sellega seoses viitas komisjon toimikusse lisatud 12. novembri 2008. aasta teatele. Selle teate kohaselt leppisid infoühiskonna ja meedia peadirektoraat ja äriühing X kokku, et „Euroopa Komisjon ei ole kunagi öelnud, et esines tegelik pettus või tegelik huvide konflikt, kuid leitud tõendeid tuleb hinnata“. Ombudsman leidis, et see teade ei tõendanud, et INFSO ei edastanud äriühingule X eespool nimetatud eeldusi. Kaebuse esitaja ei väitnud, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat teavitas äriühingut X tegelikust pettusest või tegelikust huvide konfliktist, vaid et ta edastas talle teatavad eeldused. Näis kasulik märkida, et komisjon ise viitas oma arvamuses infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi 25. juuni 2008. aasta telefonivestluses äriühinguga X tõstatatud kahtlustele. Kaebuse esitaja väitis oma lõplikes märkustes, et 12. novembri 2008. aasta teatis koostati eesmärgiga kaitsta infoühiskonna ja meedia peadirektoraati väidetava haldusomavoli eest. Sellest teatisest nähtub, et teine telefonivestlus toimus pärast seda, kui äriühing Y oli komisjonile kaebuse esitanud. Ombudsman leidis siiski, et kaebuse esitaja tõstatatud küsimust ei ole vaja täiendavalt uurida.

80. Asjaolu, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat edastas äriühingule X kaebuse esitajat ja tema abikaasat käsitlevad eeldused, mis läksid kaugemale pelgast eeldusest, et võib esineda huvide konflikt, näis kinnitavat 9. märtsi 2009. aasta otsus, milles Euroopa andmekaitseinspektor käsitles kaebuse esitaja abikaasa poolt talle esitatud kaebust. Kõnealuses otsuses juhtis Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu sellele, et teabe põhjal, mille komisjon näis talle olevat esitanud, määratles infoühiskonna ja meedia peadirektoraat kui „auditi hüpoteesi, mille kohaselt [kaebuse esitaja] sekkus äriühingu X nimel, et säilitada lepinguvoog komisjonilt äriühingule Y 100 % rahastamismääraga maksete vastu fiktiivse lepingu eest tema abikaasa nimel, kahjustades seeläbi ühenduse finantshuve”. Euroopa andmekaitseinspektor märkis lisaks, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat oli „võtnud ühendust äriühingu X siseauditi osakonnaga, et kinnitada auditi hüpoteesi”. Eespool nimetatud „auditi hüpotees” vastas selgelt murele, mille infoühiskonna ja meedia peadirektoraat 25. juuni 2008. aasta toimikusse lisatud teatise kohaselt edastas äriühingule X samal päeval toimunud telefonivestluse käigus. Lisaks tuleb märkida, et komisjon ise väitis, et esimese telefonivestluse käigus edastatud teabe põhjal tunnistas äriühingu X siseauditi osakonna juhataja „täielikult võimalikku huvide konflikti ja EÜ tõstatatud kahtlusi”. See näitas selgelt, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi tõstatatud kahtlused läksid kaugemale pelgast oletusest huvide konflikti olemasolu kohta.

81. Kaebuse esitaja väitis, et i) äriühingule X edastatud eeldustel puudus faktiline alus, ii) nende edastamine tekitas tõsist kahju nii talle kui ka tema abikaasale, iii) selline edastamine ei olnud vajalik komisjoni huvide kaitsmiseks ning iv) see rikkus objektiivsete ja õiglaste auditite ning hea halduse põhimõtteid.

82. Esimese küsimuse kohta märkis ombudsman, et äriühingu X teostatud uurimine viis järelduseni, et kaebuse esitajal ei olnud huvide konflikti. Komisjon ei seadnud seda järeldust kahtluse alla. Samuti ei vaidlustanud ta kaebuse esitaja väidet, et äriühing Y ei olnud [B] projekti partneriks valitud mitte tema, vaid äriühingu X projekti elluviimise eest vastutava osakonna poolt. On tõsi, et komisjon väitis, et kaebuse esitaja avaldas infoühiskonna ja meedia peadirektoraadile telefonivestlustes ja e-kirjades survet, et kaasata äriühing Y projekti [C] 100% rahastatud partnerina. Komisjoni esitatud e-kirjad ei toetanud siiski komisjoni väidet. Ilmnes, et need e-kirjad puudutasid infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi poliitika muutmist, millele olid vastu ka teised isikud. Lisaks ei mainitud nendes e-kirjades isegi äriühingut Y. Kui ombudsman juhtis sellele komisjoni tähelepanu, väitis viimane, et kaebuse esitaja avaldas suuliselt survet infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi töötajatele kahe telefonivestluse ja koosoleku ajal, et kaasata äriühing Y 100% abisaajana [C] projekti. Komisjoni sõnul ületasid need sekkumised kaugelt teiste osaliste tegevuse. Komisjon väitis, et nende telefonivestluste kontekstist lugedes peegeldasid kaebuse esitaja e-kirjade mitmed laused kaudselt survet, mida ta avaldas. Ombudsman leidis, et see ei ole veenev. Komisjon ei esitanud ühtegi tõendit liigse surve kohta, mööndes, et telefonivestluste stenogrammid ei olnud kättesaadavad. Tegelikult, kui kaebuse esitaja oleks sellist põhjendamatut survet avaldanud, oleks see ilmselgelt olnud hea haldustava, kui see oleks registreeritud asjaomaste telefonivestluste märkmetes või eraldi toimikusse lisatud teates. Ombudsmanile selliseid tõendeid siiski ei esitatud.

83. Äriühing X astus kaebuse esitaja suhtes siiski teatavaid samme. Kaebuse esitaja selgitas siiski, et see oli ajendatud äriühingu X soovist mitte tekitada mis tahes kahtlusi, ükskõik kui põhjendamatud need ka ei oleks, et projektipartnerite valik ei põhine objektiivsetel teguritel. Seda näis kinnitavat 12. novembri 2008. aasta toimikusse lisatud teade, mille kohaselt äriühingu X siseauditi osakonna juhataja R. märkis, et juba äriühingu X puhul ei ole võimalik huvide konflikt vastuvõetav.

84. Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi auditihüpotees viitas kaebuse esitaja abikaasa ja äriühingu Y vahel sõlmitud lepingu(te) (võimalikule) „fiktiivsele“ olemusele. Ombudsmanile esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja järjekindlalt, et tema abikaasa oli osutanud teenuseid, mis olid hõlmatud tema lepingutega äriühinguga Y. Komisjon ei käsitlenud neid väiteid otseselt, vaid piirdus väitega, et lõpliku auditiaruande järelduste põhjal otsustas ta tõepoolest, et äriühingult Y tuleks tagasi nõuda teatav rahasumma. Arvestades, et komisjon ei olnud sõnaselgelt käsitlenud kaebuse esitaja väiteid ja tõendeid, mille ta selle väite toetuseks esitas, pidas ombudsman tõenäoliseks, et komisjon ei eeldanud enam, et äriühingu Y ja kaebuse esitaja abikaasa vahelised lepingud olid fiktiivsed ja et viimane ei olnud osutanud teenuseid, mille eest arved esitati. Selle kohta aga sõnaselget avaldust ei tehtud. Neil asjaoludel ei olnud ombudsmanil sel ajal võimalik kindlaks teha, kas komisjoni eeldus, et kaebuse esitaja abikaasa ja äriühingu Y vahelised lepingud olid fiktiivset laadi, oli põhjendatud. See kajastus allpool esitatud ettepanekus.

85. Kaebuse esitaja tõstatatud teise probleemi kohta väitis komisjon, et võimalikud ebasoodsad asjaolud tulenesid peamiselt kaebuse esitaja ja tema abikaasa loodud olukorrast. Lisaks väitis komisjon, et ta ei ole kunagi palunud ega soovitanud äriühingul X kaebuse esitaja suhtes meetmeid võtta; See oli ettevõtte X enda otsus. Kaebuse esitaja abikaasa kohta väitis komisjon, et teda mõjutavad ebasoodsad asjaolud tulenesid äriühingu Y otsusest taotleda Saksamaa kohtult maksejõuetusmenetluse algatamist.

86. Ombudsman märkis, et äriühingu X võetud meetmed näisid olevat ajendatud soovist vältida igasuguste kahtluste tekkimist, ükskõik kui põhjendamatud need ka ei oleks, et projektipartnerite valik ei põhinenud objektiivsetel teguritel. Teisisõnu oli äriühing X seisukohal, et vältida tuleb isegi muljet, et tegemist võib olla huvide konfliktiga. Seda arvesse võttes tundus komisjoni seisukoht olevat mõistlik. Ombudsman pidas siiski ilmseks, et komisjon asetas kaebuse esitaja kõige ebamugavamasse olukorda, edastades eespool nimetatud eeldused äriühingule X, selle asemel et piirduda faktide edastamisega ja paluda äriühingul X hinnata huvide konflikti olemasolu. Teisisõnu, isegi kui faktiline tulemus oleks võinud olla sama, oleks infoühiskonna ja meedia peadirektoraat saanud ja pidanud vältima täiendavat ärevust, mida kaebuse esitaja tõenäoliselt kannatas, seistes silmitsi konkreetsete eeldustega enda ja oma naise kohta.

87. Seoses kaebuse esitaja tõstatatud kolmanda küsimusega leidis ombudsman, et on selge, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat ei pea edastama äriühingule X asjakohaseid eeldusi, et teha kindlaks, kas kaebuse esitajaga on seotud huvide konflikt. See oli ilmne küsimuses, kas äriühingu Y ja kaebuse esitaja abikaasa vahelised lepingud olid „fiktiivsed” või mitte. Tegelikult oleks selle küsimuse saanud selgelt kindlaks teha ilma äriühingut X kaasamata. Raske oli näha, millist kasulikku teavet selles küsimuses, mis puudutas äriühingu Y ja kaebuse esitaja abikaasa vahelist suhet, oleks olnud võimalik saada äriühinguga X ühendust võttes.

88. Nimetatud eelduste edastamine äriühingule X ei olnud siiski vajalik ka kaebuse esitajaga seotud küsimuste puhul. Äriühing X võis uurida, kas kaebuse esitaja mõjutas põhjendamatult a) äriühingu X otsust valida äriühing Y [B] projekti partneriks või b) äriühingu Y valikut muudes projektides, milles äriühing X oli partnerina osalenud. Ombudsmani arvates ei olnud vaja, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat edastaks äriühingule X sellega seoses täiendavaid konkreetseid kahtlusi.

89. Neljanda kaebuse esitaja tõstatatud küsimuse puhul leidis ombudsman, et sellele küsimusele antav vastus tuleneb loogiliselt eespool toodust. Kui puudus objektiivne vajadus teatada äriühingule X konkreetsetest eeldustest või kahtlustest, välja arvatud üldine kahtlus, et võib esineda huvide konflikt, ei olnud nende eelduste edastamine äriühingule X kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Arvestades, et äriühingu X teavitamine nendest eeldustest seadis kaebuse esitaja tõenäoliselt väga raskesse olukorda, tuli ka nendest eeldustest teavitamist pidada ebaõiglaseks.

90. Eespool öeldut silmas pidades tegi ombudsman esialgse järelduse, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraat edastas äriühingule X kaebuse esitajat ja tema abikaasat käsitlevad eeldused, mis läksid kaugemale pelgast eeldusest, et võib esineda huvide konflikt, ning et see tegevus kujutas endast haldusomavoli juhtumit. Seetõttu tegi ta vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 5 vastava ettepaneku sõbraliku lahenduse leidmiseks [4].

(2) Kaebuse esitaja väide

Ombudsmanile esitatud argumendid

91. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks oma eeldused tühistama ja äriühingut X sellest teavitama.

92. Komisjon väitis, et tema talitused ei ole kunagi esitanud ühtegi süüdistust ega väidet, vaid on üksnes tõstatanud küsimuse, mille eesmärk on selgitada olukorda seoses ühenduse finantshuvide kaitsega. Selles perspektiivis ei olnud midagi tagasi võtta.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

93. Nagu eespool märgitud, jõudis ombudsman esialgsele järeldusele, et komisjon edastas äriühingule X kaebuse esitaja ja tema abikaasaga seotud eeldused, mis läksid kaugemale pelgast eeldusest, et võib esineda huvide konflikt.

94. Seetõttu asus ombudsman esialgsele seisukohale, et kaebuse esitaja väide oli põhjendatud niivõrd, kuivõrd selle eesmärk oli ajendada komisjoni oma viga parandama.

95. Siiski ei olnud lihtne ette kujutada, kuidas saaks äriühingule X edastatud eeldused käesoleval juhul tagasi võtta. Nagu eespool märgitud, uuris äriühing X seda küsimust, mis viis järelduseni, et kaebuse esitajaga ei olnud tegelikku huvide konflikti. Arvestades, et infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi avalduste eesmärk oli algatada äriühingu X selline uurimine, võib väita, et äriühingule X edastatud eeldused olid seega kaotanud oma tähtsuse. Olukord oleks selgelt teistsugune, kui komisjon oleks edastanud kaebuse esitaja vastu esitatud süüdistused äriühingule X.

96. Ombudsman leidis siiski, et eespool kirjeldatud lähenemisviis ei oleks kaebuse esitaja õigustatud murede suhtes õiglane. Kuigi nimetatud eeldusi ei olnud võimalik tehnilises mõttes tagasi võtta, võis komisjon tunnistada, et nende edastamine äriühingule X ei olnud õige. Komisjon võis samuti tunnistada, et need eeldused ei olnud põhjendatud, välja arvatud juhul, kui ta oli kaebuse esitaja abikaasa töö laadi arvestades võimeline esitama veenvaid tõendeid, mis näitasid, et tema seisukoht selles küsimuses oli põhjendatud. Lõpuks võis komisjon äriühingut X vastavalt teavitada.

97. Seega põhines allpool esitatud sõbraliku lahenduse ettepanek neil kaalutlustel.

Ombudsmani ettepanek sõbraliku lahenduse kohta

98. Eespool öeldut silmas pidades tegi ombudsman sõbraliku lahenduse kohta järgmise ettepaneku:

Võttes arvesse ombudsmani järeldusi, võiks komisjon

- tunnistada, et ta käitus valesti, kui ta edastas äriühingule X kaebuse esitajat ja tema abikaasat puudutavad eeldused, mis läksid kaugemale pelgast eeldusest, et kaebuse esitajaga võib olla seotud huvide konflikt,

tunnistada, et need eeldused ei olnud põhjendatud, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja abikaasa töö laadi arvestades suudeti esitada veenvaid tõendeid selle kohta, et tema seisukoht selles küsimuses oli põhjendatud, ja

- teavitada sellest äriühingut X.

B. Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema ettepanekut sõbraliku lahenduse kohta

99. Oma vastuses rõhutas komisjon, et äriühing X ei kavatsenud eeldada, tõlgendada ega mõista muid eeldusi kui need, mis käsitlevad võimaliku huvide konflikti olemasolu seoses kaebuse esitaja suhetega äriühinguga Y. Samuti ei tohiks komisjoni poolt äriühingule X esitatud teavet mõista kui süüdistust või väidet, mis ületab puhtalt võimaliku huvide konflikti mõiste või läheb kaugemale pelgast eelduse tingimusest. Seda selgitati kirjas, mille komisjon oli koostanud kavatsusega saata see äriühingu X siseauditi osakonna juhatajale, kui ombudsman peab seda asjakohaseks. Lisaks märgiti selles kirjas, et kui äriühing X eeldas või tõlgendas selliseid eeldusi, vabandas komisjon võimalike ebamugavuste pärast, mis võisid selle tagajärjel tekkida. Komisjon lisas, et kirjas märgiti ka, et äriühingu X mis tahes oletusel, et komisjon on mures muude eelduste pärast kui kaebuse esitajaga seotud võimalik huvide konflikt, ei ole mingit alust.

100. Komisjon väljendas oma veendumust, et nimetatud kiri peaks kinnitama äriühingule X komisjoni seisukohti kaebuse esitaja usaldusväärsuse kohta.

101. Äriühingule X kavandatud kirja koopia oli lisatud komisjoni vastusele ombudsmanile.

102. Oma märkustes juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tema kaebus oli tingitud sellest, et komisjon edastas äriühingule X järgmised kolm eeldust: i) äriühingut Y ei valitud projekti halduspartneriks mitte kvalitatiivsete ja majanduslike kriteeriumide alusel, vaid tema mõju tõttu; ii) teenused, mille eest tema abikaasa arve esitas, ei olnud tema poolt osutatud ja komisjon nõudis nende tagastamist; ning iii) ta astus menetlusse äriühingu X poolt [C] projekti raames kehtestatud tunnitasude toetuseks, et kaitsta oma naise tööd.

103. Kaebuse esitaja tänas komisjoni äriühingule X saadetud kirja kavandi eest, mille ta oli ette valmistanud. Ta märkis siiski, et selles kirjas viidati avaldustele, mille komisjon oli teinud ja mida äriühing X oli valesti tõlgendanud. Seega ei tunnistanud ta, et need avaldused olid tehtud ja et oli tehtud viga. Kaebuse esitaja rõhutas, et komisjoni reaktsioon ei vastanud seega ombudsmani ettepanekule ega olnud praegusel kujul vastuvõetav.

104. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks seega sõnaselgelt tunnistama, et punktis 102 nimetatud avaldused olid tõepoolest tehtud, et need olid valed ja et need avaldused olid täiesti alusetud. Lisaks palus ta komisjonil vabandada oma käitumise pärast tema ja ta naise ees.

105. Olles kaalunud nii komisjoni esialgse vastuse kui ka kaebuse esitaja tähelepanekute sisu, teatas ombudsman komisjonile, et ta jagab kaebuse esitaja kahtlusi, pidades eelkõige silmas esimest kolmest elemendist, mis moodustasid tema ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta. Seetõttu palus ombudsman komisjonil küsimus uuesti läbi vaadata ja esitada talle oma lõplik seisukoht sõbraliku lahenduse ettepaneku kohta.

106. Komisjon esitas oma vastuses järgmised märkused:

107. Mis puudutab esimest kolmest avaldusest, millele kaebuse esitaja viitas, siis asjaomane hüpotees põhines sel ajal komisjoni talituste käsutuses olnud faktidel, kuid oli mõeldud üksnes võimaliku huvide konflikti olemasolu eeldamiseks. Äriühingu X järelkontroll siseauditi osakonna poolt ei andnud mingeid tõendeid kaebuse esitaja huvide konflikti ja/või pettuse kohta.

108. Mis puudutab teist kolmest avaldusest, millele kaebuse esitaja viitas, siis märkis komisjon, et ta ei ole kunagi väitnud, et tema abikaasa ei teinud komisjonile määratud tööd. Äriühingule X edastatud teave oli seotud äriühingu Y ja kaebuse esitaja abikaasa vahelise lepingu laadiga, kuna see sisaldas ebatavalist klauslit, milles nähti ette kahe poole vaheline jagatud risk juhuks, kui komisjon lükkab tagasi tema palga rahastamise. Komisjoni sõnul oli kaebuse esitaja abikaasa ainus äriühingu Y kaastöötaja, kelle lepingus oli selline klausel.

109. Komisjon tunnistas, et kui ta edastas äriühingule X teavet nii kaebuse esitaja kui ka tema abikaasa kohta, eelkõige kaebuse esitaja abikaasa töö ulatuse ja laadi kohta, läks ta kaugemale oma rangelt nõutavatest ülesannetest. Lisaks tunnistas komisjon, et pärast kogu kättesaadava teabe läbivaatamist otsustas ta juhtumi menetlemist mitte jätkata. Sellest tulenevalt ja vastavalt ombudsmani taotlusele, et komisjon tunnustaks sõnaselgelt kõiki teateid, mis ei pruukinud olla vajalikud, kohandati äriühingule X saadetava kirja kavandit vastavalt.

110. Mis puudutab kolmandat kolmest avaldusest, millele kaebuse esitaja viitas, siis selgitas komisjon, et ta jäi oma avalduse juurde – ja see ei ole oletus –, et kaebuse esitaja avaldas oma teenustele telefoni ja e-posti teel survet läbirääkimistel [C] projekti üle, mille eesmärk oli kaasata äriühing Y 100 % rahastatud partnerina. Komisjoni talitustel oli sellest seisukohast raske aru saada, võttes arvesse asjaolu, et äriühing X ei olnud [C] projekti koordinaator ja et äriühingul Y puudusid tehnilised eriteadmised, mis muudaksid tema osalemise selle projekti jaoks vajalikuks. Komisjon möönis, et sel ajal ei koostatud telefonivestluste protokolle. Komisjon palus siiski vastutaval üksuse juhatajal ja projektiametnikel selgitada kaebuse esitaja kontaktide laadi [C] projekti üle peetavatel läbirääkimistel. Komisjoni sõnul kinnitasid nende ametnike avaldused eespool nimetatud sündmuste kirjeldust.

111. Komisjon tunnistas lõpetuseks veel kord, et ta läks kaugemale oma rangelt nõutavatest kohustustest, kui ta edastas äriühingule X kaebuse esitajat ja tema abikaasat puudutavad eeldused ning eelkõige kui ta edastas eeldused kaebuse esitaja abikaasa töö laadi ja ulatuse kohta. Ta kinnitas, et pärast kogu olemasoleva teabe läbivaatamist otsustas ta juhtumi menetlemist mitte jätkata. Sellest tulenevalt kohandas komisjon äriühingule X adresseeritud kirja kavandi teksti ja vabandas võimalike ebamugavuste pärast, mis võisid tekkida äriühinguga X suhtlemisel.

112. Komisjoni vastusele oli lisatud äriühingule X saadetava kirja muudetud kavandi koopia.

113. Oma märkustes juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tema arvates oli komisjon põhimõtteliselt järginud ombudsmani soovitusi i) tunnistada, et ta käitus teatavatest eeldustest äriühingule X teatamisel valesti, ja iii) teavitada sellest äriühingut X. Kaebuse esitaja väitis siiski, et ombudsmani täiendavat soovitust, et komisjon peaks ii) tunnistama, et need eeldused ei ole põhjendatud, ei ole äriühingule X saadetava kirja kavandisse veel sõnaselgelt lisatud.

114. Pärast edasisi kontakte kaebuse esitaja, ombudsmani ja komisjoni vahel teatas komisjon 13. detsembril 2010 ombudsmanile, et ta on valmis muutma kirja, mille ta kavatseb saata äriühingule X, võttes arvesse ombudsmani ettepanekuid.

115. Komisjoni poolt lõpuks äriühingule X saadetud kirja asjakohane lõik on sõnastatud järgmiselt:

„Pärast [kaebuse esitaja] kaebust Euroopa Ombudsmanile tahaksin tunnistada, et me läksime kaugemale oma rangelt nõutavatest kohustustest, kui edastasime [äriühingule X] eeldused nii [kaebuse esitaja] kui ka tema abikaasa kohta, eelkõige seoses kaebuse esitaja abikaasa töö ulatuse ja laadiga. Hiljem osutusid need eeldused põhjendamatuks.”

116. 15. detsembril 2010 teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta on asjaomase kirja muudetud sõnastusega rahul.

C. Ombudsmani lõplik hinnang

117. Ombudsman on seisukohal, et komisjon üldiselt ja eelkõige infoühiskonna ja meedia peadirektoraat väärivad tunnustust konstruktiivse ja koostööl põhineva lähenemisviisi eest, mida nad on kogu uurimise jooksul üles näidanud. See on võimaldanud ombudsmanil leida ka tänu kaebuse esitaja abivalmile ja koostöövalmile suhtumisele lahenduse, mis rahuldab mõlemat poolt.

D. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Käesoleval juhul on jõutud sõbraliku lahenduseni, mis rahuldab kaebuse esitajat.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 9. veebruar 2011

---

[1] Mõistet "eeldus" käsitletakse allpool punktis 72.

[2] EÜT 2002, L 355, lk 23; ELT eriväljaanne 08/02, lk 332.

[3] EÜT 1996, L 292, lk 2; ELT eriväljaanne 05/02, lk 362.

[4] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.