Kaebuse esitaja, Belgias asuv mittetulundusühendus, osales ELi rahastatud projektis, mille eesmärk oli lahendada eakate probleeme IKT-lahenduste kasutamisel. Finantsauditi käigus leiti, et kaebuse esitaja kasutatud tööaja registreerimise süsteem ei olnud usaldusväärne. Seetõttu püüdis komisjon kaebuse esitajalt tagasi nõuda rohkem kui 85 000 eurot.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et audiitorid olid tunnistanud, et kaebuse esitaja töö kahe konkreetse tulemusega oli õiguspärane, nagu ka asjaomane tööaeg. Seetõttu leidis ta, et komisjonil ei olnud alust selle tööga seotud personalikulusid tagasi lükata. Selle probleemi lahendamiseks esitas ta komisjonile soovituse vähendada vastavalt tagasinõutavat summat.

Komisjon nõustus täielikult ombudsmani soovitusega ja nõustus vähendama tagasinõutavat summat peaaegu 37 000 euro võrra. Seda arvesse võttes lõpetas ombudsman juhtumi menetlemise. Ombudsman jätkab siiski eraldi uurimist vahendite tagasinõudmise kohta seoses muude tulemustega.

Kohtuasi käsitles kahe õigustõlketeenuse pakkumise hindamist Euroopa Kohtu poolt. Kaebuse esitaja, edutu pakkuja, väitis, et pakkumismenetlus ei vastanud hea halduse nõuetele, sest i) pakkumuste hindamine ei olnud nõuetekohaselt dokumenteeritud, ii) puudus võimalus taotleda asutusesisest halduskorras läbivaatamist ja iii) see ei taganud anonüümsust.

Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud kontrollikoja haldusomavoli. Ombudsman esitas kontrollikojale siiski kolm parandusettepanekut, nimelt: i) nõuda sisehindajatelt testide hindamislehtede allkirjastamist ja kuupäevastamist, ii) luua sisemise läbivaatamise mehhanism edutute taotlejate kaebuste käsitlemiseks ja iii) muuta pakkujate testid anonüümseks, et sisehindajad saaksid neid hindamisprotsessi käigus hinnata.

Kaebuse esitaja, kes on õiglase kaubanduse sertifitseerimisühing, palus komisjonil väljastada otsuse või mitteametliku suuniskirja selle kohta, kas tema kaubandustavad on kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega. Pärast seda, kui komisjon oli kaebuse esitaja taotluse tagasi lükanud, taotles viimane üldsuse juurdepääsu komisjoni toimikule. Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni otsuse mitte anda täielikku juurdepääsu komisjonisisesele kirjavahetusele ja siseteatisele.

Uurimise käigus esitas ombudsman oma esialgse seisukoha, et komisjon oli kustutanud rohkem teavet, kui oli rangelt vajalik. Ombudsmanil on hea meel, et komisjon on asjaomased dokumendid uuesti läbi vaadanud ja otsustanud anda laiema juurdepääsu. Seega leiab ta, et juhtum on lahendatud.

Hageja, kes osales EPSO töölevõtmise menetluses, ei broneerinud ettenähtud tähtaja jooksul oma arvutipõhise testi kuupäeva ja ta kõrvaldati seega menetlusest. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei saatnud talle kutset testi broneerimiseks. EPSO nõudis kutse saatmist. Ombudsmani uurimisrühm tutvus EPSO toimikuga ega leidnud ühtegi tehnilist probleemi, mis oleks võinud viia selleni, et kaebuse esitajale ei saadetud automaatset kutset arvutipõhisele testile õigel ajal. Seetõttu ei tuvastanud ombudsman EPSO haldusomavoli.

Juhtum puudutas ELi delegatsiooni Armeenias väidetavat ebaseaduslikku ja/või ebaõiglast otsust lõpetada toetusleping, mis oli seotud Armeenias ja Jordaanias rakendatud projektiga, mis kahjustas kaebuse esitajat, arengukoostöö valdkonnas tegutsevat Itaalia valitsusvälist organisatsiooni. Pärast kõigi faktide ja argumentide hoolikat hindamist jõudis ombudsman järeldusele, et delegatsiooni selgitus lõpetamisotsuse kohta oli puudulik. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon, kes teostab järelevalvet ELi delegatsioonide üle, esitaks kaebuse esitajale põhjalikuma selgituse projekti lõpetamise põhjuste kohta.

Vastuseks ombudsmani ettepanekule teatas komisjon, et delegatsioon võttis lepingu lõpetamise otsuse tegemisel arvesse kõiki asjakohaseid tegureid. Ta tunnistas siiski, et toetuse andmise lõpetamise selgitus ei pruukinud olla piisavalt põhjalik. Seetõttu edastas ta ombudsmanile kirja, mille delegatsioon oli saatnud kaebuse esitajale, selgitades kõiki tegureid, mida ta oma hinnangus arvesse võttis.

Ombudsman leidis, et komisjon oli astunud samme küsimuse lahendamiseks, ja otsustas seega juhtumi lõpetada.

Juhtum puudutas ELi delegatsiooni Armeenias väidetavat ebaseaduslikku ja/või ebaõiglast otsust lõpetada toetusleping, mis oli seotud Armeenias ja Jordaanias rakendatud projektiga, mis kahjustas kaebuse esitajat, arengukoostöö valdkonnas tegutsevat Itaalia valitsusvälist organisatsiooni. Pärast kõigi faktide ja argumentide hoolikat hindamist jõudis ombudsman järeldusele, et delegatsiooni selgitus lõpetamisotsuse kohta oli puudulik. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon, kes teostab järelevalvet ELi delegatsioonide üle, esitaks kaebuse esitajale põhjalikuma selgituse projekti lõpetamise põhjuste kohta.

Vastuseks ombudsmani ettepanekule teatas komisjon, et delegatsioon võttis lepingu lõpetamise otsuse tegemisel arvesse kõiki asjakohaseid tegureid. Ta tunnistas siiski, et toetuse andmise lõpetamise selgitus ei pruukinud olla piisavalt põhjalik. Seetõttu edastas ta ombudsmanile kirja, mille delegatsioon oli saatnud kaebuse esitajale, selgitades kõiki tegureid, mida ta oma hinnangus arvesse võttis.

Hoolimata asjaolust, et kaebuse esitaja väljendas rahulolematust komisjoni vastusega tema ettepanekule leida sõbralik lahendus, leidis ombudsman, et komisjon oli astunud samme küsimuse lahendamiseks. Seetõttu otsustas ta juhtumi lõpetada.

Kaebuse esitas komisjoni vastu Euroopa kodanikualgatuse esitanud kodanike rühma esindaja. See puudutas allkirjade veebipõhise kogumise süsteemi ja selliste süsteemide majutamist komisjoni serverites, samuti võimalusi muuta Euroopa kodanikualgatust pärast selle registreerimiseks esitamist. Kehtivate õigusaktide põhjal leidis ombudsman, et komisjoni seisukoht oli mõistlik. Seetõttu järeldas ta, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Ombudsman märkis, et ta usub, et komisjon võtab tema seisukohti arvesse Euroopa kodanikualgatuse määruse läbivaatamisel 2015. aastal.

Ombudsman tegi ettepaneku, et niipea kui kavandatud algatuse esialgne hindamine näitab, et algatus ei vasta registreerimiskriteeriumidele, võiks komisjon juhul, kui korraldaja on talle teatanud, et ta soovib kasutada oma veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi, teavitada sellest võimalikult kiiresti korraldajat, et vältida viimase tarbetuid rahalisi ja korralduslikke jõupingutusi.

Juhtum puudutas seda, kas Euroopa Komisjon nõudis õiglaselt tagasi osa oma rahalisest toetusest, mis anti kaebuse esitajale, äriühingule, ELi rahastatud projekti raames. Komisjon tunnistas, et ta tegi tagasinõutava summa arvutamisel vigu, ja vabandas. Samuti loobus ta osaliselt oma „likvideeritud kahjuhüvitise” nõudest, leides, et see oleks ebaproportsionaalne. Neil asjaoludel leidis ombudsman, et haldusomavoli ei esine, ja ei võtnud edasisi meetmeid.

Kaebuse esitaja, kes on toidukäitleja, soovis, et tema toode oleks märgistatud tervisealase väitega isu vähendamise ja kaalulanguse kohta. Seepärast esitas ta oma tervisealase väite asjaomastele riiklikele ametiasutustele, kes seejärel esitasid selle komisjonile hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) määruses 1924/2006 sätestatud loa andmise menetluse kohaselt. Riiklike ametiasutuste vea tõttu jäeti tervisealane väide komisjonile saadetud loetelust välja. Komisjon lükkas tagasi riiklike ametiasutuste poolt komisjonile esitatud taotluse lisada tervisealane väide uuesti Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) esitatud loetellu. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, väites, et komisjon jättis selle taotluse ekslikult rahuldamata. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni keeldumise põhjused olid õiged. Ta järeldas, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud, ja lõpetas juhtumi.

Selles kohtuasjas esitati kaebus selle kohta, et Euroopa Komisjon oli käitunud ebaõiglaselt, püüdes tagasi nõuda osa ELi rahastatud projektile antud rahalisest toetusest. Kaebuse esitaja oli mittetulundusühendus ja väitis, et tal ei ole võimalik täita komisjoni kehtestatud tagasinõudmistingimusi. Pärast 2012. aasta oktoobris esitatud kaebuse läbivaatamist tegi ombudsman komisjonile ettepaneku probleemi sõbralikuks lahendamiseks. Ombudsman tegi ettepaneku, et komisjon pikendaks ajavahemikku, mille jooksul kaebuse esitaja peab raha tagasi maksma, ning et komisjon kaaluks ka loobumist nõudest, et kaebuse esitaja peab kehtestama tagasimakstava summa katmiseks tagatise. Komisjon nõustus selle ettepanekuga. Juhtumi lõpetamisel tegi ombudsman pooltele ettepaneku võtta otse ühendust, et need kokkulepped välja töötada.