Kaebuse esitaja on IT-ettevõtja, kes osales komisjoni hankemenetluses. Komisjon palus kõigil pakkujatel täita kaks juhtumiuuringut, et ta saaks hinnata nende tehnilist suutlikkust.

Kaebuse esitaja vaidlustas asjaolu, et üks juhtumiuuringutest oli väga sarnane hiljuti ühe ELi ameti korraldatud hankega. Ta väitis, et see andis hanke võitnud äriühingutele komisjoni hankes konkurentsieelise. Kaebuse esitaja vaidlustas ka komisjoni otsuse mitte avalikustada nende isikute nimesid, kes hindasid komisjonile esitatud ettepanekuid.

Pärast uurimist jõudis ombudsman järeldusele, et komisjoni kavandatud pakkumismenetlus ei andnud edukale pakkujale konkurentsieelist. Hindajate nimede avalikustamise osas soovitab ombudsman komisjonil kaaluda selliste nimede avaldamist tulevikus.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) uuris kaebuse esitajat. OLAF avalikustas oma uurimise tulemuste üksikasjad kolmandale isikule, mis avaldati kaebuse esitaja riigi ajakirjandusartiklis. Euroopa Andmekaitseinspektor leidis, et avalikustamine on vastuolus ELi andmekaitse-eeskirjadega. Seejärel palus kaebuse esitaja, et OLAF tunnistaks isikuandmete avalikustamisel tehtud vigu ja vabandaks nende pärast.

OLAF esialgu keeldus seda tegemast. Pärast ombudsmani uurimist saatis ta siiski kaebuse esitajale kirja, milles väljendas kahetsust, et ta ei tegutsenud oma juhtumi puhul kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega, ja palus temalt vabandust. Kuigi kaebuse esitaja ei olnud vabandusega rahul, asus ombudsman seisukohale, et ta täitis kaebuse esitaja nõude ja järeldas seega, et tal ei ole põhjust kaebust täiendavalt uurida.

aasta märtsis esitas kaebuse esitaja komisjonile kaebuse direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) väidetava rikkumise kohta Soome poolt. Ta kaebas komisjonile, et Soome omavalitsus avaldas oma tütre tundlikud isikuandmed omavalitsuse veebisaidil. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei uurinud tema kaebust nõuetekohaselt ja keeldus ekslikult andmast talle määruse 1049/2001 alusel juurdepääsu komisjoni uurimistega seotud dokumentidele.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon peaks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 258 alusel esitama Soome vastu hagi Euroopa Kohtusse, tuletas ombudsman meelde, et ELi toimimise lepingu artiklit 258 kohaldatakse tavaliselt ainult siis, kui ELi õigusega vastuolus olev haldustava on järjepidev ja üldine. Lisaks ei saa liikmesriiki ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel Euroopa Kohtusse anda, kui liikmesriik on juba viinud oma haldustava liidu õigusega kooskõlla enne, kui talle saadetakse põhjendatud arvamus. Komisjon teatas ombudsmanile, et Soome kohalike omavalitsuste suuniseid muudeti 2008. aasta märtsis, et paremini kaitsta kohalike omavalitsuste õigust andmekaitsele. Kuna praegused kohalike omavalitsuste suunised näivad olevat kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega, ei ole komisjonil alust Soome vastu hagi esitada. Ombudsman tervitas asjaolu, et komisjon jätkab juhtumi jälgimist, võttes arvesse Soome kohtutes pooleliolevaid kohtuvaidlusi seoses juhtumi aluseks oleva küsimusega.

Ombudsman ei tuvastanud seega haldusomavoli seoses väitega, et komisjon ei uurinud kaebust nõuetekohaselt.

Seoses väidetava õigusvastase keeldumisega anda kaebuse esitajale juurdepääs dokumentidele märkis ombudsman, et uurimise käigus otsustas komisjon anda kaebuse esitajale juurdepääsu kõnealustele dokumentidele. Seega lahendas komisjon selle väite ja väite.