Kompromissi tagakülg

1. märtsil 2005 esitas kaebuse esitaja Euroopa Komisjonile kaebuse, milles väitis, et Soome on rikkunud direktiivi 95/46/EÜ (edaspidi "direktiiv") üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta [1]. Eelkõige teatas ta komisjonile, et Soome omavalitsus avaldas oma veebisaidil tema tütre isikuandmed. Kaebuse esitaja väitis, et andmed on tundlikud direktiivi tähenduses, kuna need puudutavad asjaomase isiku usulisi ja filosoofilisi veendumusi.

2. 11., 13. ja 16. novembril 2008 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse selle kohta, kuidas komisjon on tema kaebust käsitlenud.

Taotluse sisu

3. Kaebuse esitaja väitis, et:

1. komisjon ei uurinud kaebust nõuetekohaselt; ja
2. komisjon keeldus ekslikult andmast kaebuse esitajale määruse (EÜ) nr 1049/2001 [2] alusel juurdepääsu dokumentidele, mis olid seotud komisjoni uurimistega 2008. aasta sügisel.

4. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks:

1. uurida kaebust nõuetekohaselt; ja
2. tagada juurdepääs dokumentidele.

Nõue

5. Kaebuse esitaja esitas oma kaebuse ombudsmanile 11., 13. ja 16. novembril 2008. Komisjon saatis oma arvamuse 31. augustil 2009. Uurimise käigus sai ombudsman kaebuse esitajalt veel 33 teadet. Mitmed tema avaldused koosnesid mitmesajast leheküljest.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide, et komisjon ei uurinud kaebust nõuetekohaselt

Ombudsmanile esitatud argumendid

6. Komisjon teatas, et sai kaebuse kätte 11. märtsil 2005. mail 2005 võttis ta ühendust Soome andmekaitseasutusega, et saada teavet selle kohta, kuidas Soome munitsipaalasutused isikuandmeid käsitlevad, eelkõige seoses dokumentide avaldamisega internetis. Samuti küsis ta, kas teave kaebuse esitaja tütre kohta on kohaliku omavalitsuse veebisaidilt eemaldatud. Kaebuse esitajat teavitati sellest kirjavahetusest.

7. veebruaril 2006 teatasid Soome ametiasutused komisjonile, et Soome on kehtestanud korra selle kohta, kuidas kohalikud omavalitsused peaksid avaldama teavet oma vastavatel veebisaitidel. Soome ametiasutused selgitasid, et nad püüavad saavutada tasakaalu läbipaistvuse ja andmekaitse vahel. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et Soome andmekaitseasutus leidis, et andmekaitse-eeskirju järgitakse. Soome ametiasutused selgitasid ka, et pärast Soome andmekaitseasutuse sekkumist eemaldas kohalik omavalitsus kaebuse esitaja tütre isikuandmed asjaomaselt veebisaidilt.

13. Komisjon edastas 9. juunil 2006 kaebuse esitajale oma uurimiste tulemused. Ta teavitas teda sammudest, mida on astutud tütre isikuandmete eemaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebisaidilt. Samuti selgitas ta direktiivi ning osutas võimalikele halduslikele ja juriidilistele õiguskaitsevahenditele Soomes.

14. juunil 2006 saatis komisjon Soome alalisele esindusele kirja, milles palus lisateavet. Soome justiitsminister kinnitas 31. augustil 2006, et munitsipaalasutused peavad oma veebisaitidel isikuandmete avaldamisel järgima siseriiklikke andmekaitse-eeskirju ning et munitsipaalasutustele anti suunised (edaspidi "kohaliku omavalitsuse suunised"), mis koostati Soome andmekaitseasutuse abiga. Kohaliku omavalitsuse suunised sisaldavad juhiseid selle kohta, kuidas saavutada tasakaal tundlike andmete kaitse tagamise vajaduse ja läbipaistvuse vajaduse vahel.

15. Eespool esitatud teabe põhjal leidis komisjon, et kaebuse menetlemise võib lõpetada. Ta teavitas kaebuse esitajat oma kavatsustest.

16. Kaebuse esitaja kirjutas komisjonile 17., 18., 22. oktoobril ja 11. novembril 2007, et teavitada komisjoni juhtumitest, mille tema lapsed esitasid kohtutele munitsipaalasutuste ja politsei vastu. Kaebuse esitaja lapsed väitsid, et munitsipaalasutused ja politsei ei järginud andmekaitse-eeskirju. Kaebuse esitaja teatas komisjonile, et tema lapsed kaotasid juhtumid ja neilt mõisteti välja (olulised) menetluskulud [3].

17. Komisjon võttis 22. novembril 2007 kaebuse esitajaga e-posti teel ühendust, et saada selgitusi. Ta märkis, et tema 17., 18., 22. oktoobri ja 11. novembri 2007. aasta mahukad teated tuleb tõlkida ning et see tooks kaasa märkimisväärse viivituse tema kaebuse menetlemisel.

18. Samas e-kirjas teavitas komisjon teda ka sellest, et oli võtnud ühendust Soome andmekaitseasutusega, et saada teada, kas Soome kohalikud omavalitsused järgivad kohaliku omavalitsuse suuniseid, ja küsida, milliseid meetmeid selleks võetakse.

19. Soome andmekaitseasutuse vastus piirdus väitega, et statistika kohaselt kohaldavad Soome kohtud direktiivi.

20. Vahepeal võttis kaebuse esitaja ühendust komisjoniga, et teatada talle, et tema arvates ei taga Soome kohtud direktiivi järgimist.

21. Komisjon võttis uuesti ühendust Soome andmekaitseasutusega. Oma kirjas küsis ta:

i) kas munitsipaalasutused tegutsesid kooskõlas direktiiviga, avaldades kõnealuse dokumendi oma ametlikul veebisaidil;

ii) saada teavet meetmete kohta, mida Soome andmekaitseasutus on võtnud tagamaks, et munitsipaalasutused kaitsevad isikuandmeid, eelkõige munitsipaalasutuste veebisaitidel avaldatud isikuandmeid, ning et järgitakse Soome andmekaitsealaseid õigusakte. Samuti küsis ta, milliseid täitemeetmeid on võetud;

iii) saada teavet meetmete kohta, mida Soome andmekaitseasutus on võtnud tagamaks, et Soome kohtud kohaldavad Soome andmekaitse-eeskirju.

22. 13. oktoobril 2008 võttis komisjon kaebuse esitajaga ühendust, et teatada talle, et ta on lõpetanud 2007. aastal esitatud ulatuslike dokumentide läbivaatamise ja võtnud uuesti ühendust Soome ametiasutustega.

23. Soome andmekaitseasutus teatas 15. oktoobril 2008 komisjonile, et Soome munitsipaalasutused ei ole rikkunud direktiivi üle võtnud siseriiklikke eeskirju, kuna nad võtavad nõuetekohaselt arvesse direktiivi põhjenduses 72 sätestatud läbipaistvusnõudeid. Lisaks märkis ta, et ta ei olnud teadlik sellest, et õigusasutused on jätnud tähelepanuta vajaduse kohaldada andmekaitse-eeskirju. Võttes arvesse võimude lahusust, märkis ta ka, et ta ei ole pädev kohustama Soome kohut kohaldama andmekaitse-eeskirju. Ta lisas, et Soome kohtusüsteem näeb ette kaebemenetluse.

24. Komisjon kasutas EU Pilotit,[4] et küsida Soome ametiasutustelt teavet Soome kohtusüsteemi edasikaebamismenetluse kohta.

25. Soome justiitsminister vastas komisjonile 3. aprillil 2009. Ta märkis, et kaebuse esitajat ja tema perekonda käsitlev kohtumenetlus on pooleli ning et selles käsitletakse mitmeid küsimusi. Seetõttu leidis justiitsminister, et ta ei peaks neid kommenteerima. Ta kinnitas siiski, et andmekaitseseadus ja läbipaistvuseeskirjad on munitsipaalasutustele siduvad. Ta märkis ka, et liikmesriigi kohtud on pädevad menetlema kahju, mille on põhjustanud selliste eeskirjade eiramine.

26. Eespool öeldut arvesse võttes märkis komisjon, et ta käsitles kaebust õigesti. Esiteks oli ta astunud konkreetseid ennetavaid samme, et teha kindlaks, kas direktiivi kohaldatakse Soomes nõuetekohaselt. Teiseks oli etteheide eriti keerukas, kuna see koosnes mahukatest dokumentidest, mis saadeti komisjonile teatud aja jooksul korrapäraste ajavahemike järel. Lisaks olid kõik dokumendid [5] soome keeles ja need tuli tõlkida. Kolmandaks lisas kaebuse esitaja pidevalt nende Soome ametiasutuste nimekirja, kes tema arvates ei järgi andmekaitse-eeskirju. Kaebuse esitaja eesmärk oli näidata, et Soome on tahtlikult ja süstemaatiliselt eiranud andmekaitse-eeskirju. Komisjonil oli mõnikord raske otsustada, kas kaebuse esitaja esitas uusi märkusi või lihtsalt kordas varem esitatud teavet. Samuti oli raske kindlaks teha, kas kaebuse esitaja kaebas direktiivi kohaldamise üle või muude küsimuste, näiteks diskrimineerimise üle.

27. Seoses küsimusega, kas Soome järgib andmekaitse-eeskirju, tegi komisjon järgmised märkused.

28. Esiteks ei olnud kaebuse esitaja kirjavahetusest selge, kas ta kaebas i) selle üle, et talle keelduti andmast teavet tema enda või tema lastega seotud kohtumenetluste kohta, või ii) selle üle, et talle keelduti andmast teavet kohtute andmetöötlustoimingute kohta väljaspool kohtumenetlust. Komisjon märkis, et esimest küsimust tuleks analüüsida osana õigusest õiguskaitse kättesaadavusele, samas kui teine küsimus kuulub andmekaitse-eeskirjade kohaldamisalasse. Komisjon märkis, et Soome andmekaitseasutus oli talle teatanud, et kaebuse esitaja soovib saada juurdepääsu teabele, mis ei kuulu andmekaitse-eeskirjade kohaldamisalasse.

29. Teiseks väitis kaebuse esitaja pikalt, et kohtumenetluses on rikutud menetlusnorme. Komisjon märkis, et ükski neist küsimustest ei puuduta andmekaitset.

30. Komisjon viitas ka kaebuse esitaja jõupingutustele veenda komisjoni algatama Soome vastu menetlust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 258. Ta pooldas sellist hagi, sest ta ei olnud nõus sellega, kuidas munitsipaalasutuste õigusnõustajad direktiivi tõlgendavad. Kaebuse esitaja soovis, et nimetatud õigusnõustaja tõlgendaks direktiivi, kohaldades talle saadetud komisjoni 9. juuni 2006. aasta kirja sisu (vt eespool punkt 8). Kaebuse esitaja soovis ka, et komisjon võtaks meetmeid Soome advokatuuri vastu, kuna tema arvates ei olnud advokatuur võtnud meetmeid advokaatide vastu, kes toetasid munitsipaalasutusi.

31. Sellega seoses viitas komisjon oma 9. juuni 2006. aasta kirjale, milles ta teavitas kaebuse esitajat oma seisukohast seoses tema esimese teatisega 2005. aastal (milles käsitleti üksnes tema lapse isikuandmete avaldamist kohaliku omavalitsuse veebisaidil). Selles kirjas selgitas komisjon direktiivi sätteid, mis käsitlevad tundlike andmete töötlemist. Samuti osutati, kuidas esitada Soomes haldus- ja kohtulik kaebus kooskõlas komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga ühenduse õiguse rikkumise korral [6] (edaspidi "teatis"). Komisjon rõhutas, et tema kirja ei saa mingil juhul pidada komisjoni otsuseks, millel on kolmandatele isikutele siduv mõju.

32. Komisjon võttis teadmiseks kaebuse esitaja väite, et munitsipaalasutused võivad töödelda isikuandmeid ainult asjaomase isiku selgesõnalisel nõusolekul. Komisjon rõhutas siiski, et direktiiviga nähakse ette muud õiguslikud alused, mis võivad õigustada isikuandmete töötlemist. Tundlike andmete kohta on direktiivi artiklis 8 sätestatud, et isikuandmeid võib töödelda asjaomase isiku nõusolekul või näiteks seetõttu, et on vastu võetud seadus või järelevalveasutuse otsus, mis lubab sellist töötlemist olulise avaliku huvi tõttu. Ta märkis, et Soome õigus järgib neid põhimõtteid.

33. Komisjon märkis, et direktiivi põhjenduses 72 on märgitud, et direktiivis sätestatud põhimõtete rakendamisel tuleb arvesse võtta ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu põhimõtet. Läbipaistvus- ja andmekaitse-eeskirjade koostoimet reguleerib Soome õigus.

34. Komisjon viitas ka kohalike omavalitsuste suunistele, milles on sõnaselgelt sätestatud, et avaliku sektori asutused ei tohiks avaldada konfidentsiaalset teavet, sealhulgas oma sisevõrku. Kohalike omavalitsuste suunistes on samuti sätestatud, et nõuetekohaselt tuleks kaaluda, kas konfidentsiaalsete andmete lisamine koosoleku päevakorda või protokolli on „äärmiselt vajalik”. Kohaliku omavalitsuse juhtnööride kohaselt võib olla lubatud lisada selline teave päevakorra lisadesse või protokollidesse, kui selliste dokumentide väljapanek või muul viisil üldsusele avaldamine on keelatud.

35. Komisjon märkis, et kohalike omavalitsuste suuniseid muudeti 2008. aasta märtsis, et võtta arvesse parlamendi ombudsmani arvamust. Eesmärk oli paremini kaitsta kodanike õigust eeldada, et kohalikud ametiasutused jõustavad andmekaitset, ning vältida teatavate olukordade kordumist.

36. Seoses kohalike omavalitsuste suuniste hiljutiste muudatustega konsulteeriti andmekaitseasutusega. Ta leidis, et kohaliku omavalitsuse suunised on kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega ja et neid kohaldatakse ka nõuetekohaselt. Komisjon märkis, et see on kooskõlas justiitsministri 3. aprilli 2009. aasta kirjaga vastuseks EU Piloti kaudu esitatud küsimusele.

37. Komisjon vastas ka kaebuse esitaja väitele, et komisjon esitas 13. oktoobri 2008. aasta teatises valeandmeid, märkides, et justiitsminister uuris tema juhtumit andmekaitseasutuses. Kaebuse esitaja väitis, et sellist kohtumist ei toimunud. Vastuseks tsiteeris komisjon järgmist väljavõtet 13. oktoobri 2008. aasta kirjast:

„... Soome andmekaitse ombudsman teavitas komisjoni talitusi, et ta kohtus siseministriga, et näha, kas kohalikud omavalitsused töötlevad isikuandmeid kooskõlas siseriikliku andmekaitseõigusega. Ta rõhutas vajadust järgida siseriiklikku õigust, et võtta selleks kõik meetmed.”

38. Lõpuks rõhutas komisjon, et ta on käesoleval juhul võtnud kõik asjakohased meetmed. Ta teavitas kaebuse esitajat kogu kirjavahetusest ega varjanud tema eest mingit teavet. Lisaks ei viita tema käsutuses oleva teabe põhjal miski sellele, et Soome ametiasutused oleksid liidu õigust nii tahtlikult kui ka süstemaatiliselt ebaõigesti kohaldanud. Seda kinnitasid justiitsministri 3. aprilli 2009. aasta vastus ja Soome andmekaitseasutuse 14. aprilli 2009. aasta vastus. Komisjon märkis ka, et dokumente, mille kaebuse esitaja talle ja Euroopa Ombudsmanile 2009. aastal esitas, ei olnud vajaliku ulatusliku tõlketöö tõttu veel läbi vaadatud. Komisjon täpsustas, et kui ta on dokumendid läbi vaadanud, otsustab ta oma edasise tegevuse üle. Ta teatas, et teavitab kaebuse esitajat.

39. Kaebuse esitaja vastus komisjoni arvamusele on kokkuvõtlikult esitatud allpool.

40. Kaebuse esitaja väitis, et Soome tunnistas kirjalikult, et ta on rikkunud direktiive vähemalt alates 2004. aastast.

41. Ta märkis, et komisjon ei uurinud dokumente, mille ta talle saatis, ja et ta oli oma järelevalveülesannete täitmisel äärmiselt hooletu. Ta leidis, et see on osaliselt vastutav tema perekonnale tekitatud kahju eest.

42. Ta väitis, et komisjon usaldab Soome ametiasutusi pimesi. Sellega seoses viitas ta justiitsministri 3. aprilli 2009. aasta vastusele ja Soome andmekaitseasutuse vastusele. Ta märkis, et need asutused ja komisjon kõik valetavad. Ta leidis, et komisjon valetab, kui ta teatas, et ta ei saa otsust teha, sest juhtumid on riiklikul tasandil veel pooleli. Ta märkis, et enamik juhtumeid on lõpetatud, ilma et kohus oleks neid menetlenud. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon esitas ennekuulmatuid valeväiteid, millest kõige ennekuulmatum oli tema järeldus, et ta tegutses õigesti. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon väitis ekslikult, et enamik liikmesriikide kohtuasju ei olnud seotud direktiivi rikkumisega. Ta väidab, et kõik tema kümned juhtumid on seotud just direktiivil põhinevate õigusaktide rikkumisega.

43. Kaebuse esitaja soovis teada, miks peaks iga liikmesriigi kodanik maksma 150 000 eurot kohtukuludena, kuna ta on langenud ebaseadusliku andmetöötluse ohvriks, mille käigus avaldatakse internetis ja kogukonna teabetahvlil teavet tema tervise ja usuliste veendumuste kohta.

44. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon tegi avaliku teadaande, lubades tõhusaid karistusi ELi õiguse rikkumise eest. Ta märkis, et tema perekonnal on õigus nõuda, et seda nende puhul tehtaks, kuna Soomes toime pandud rikkumised on tõsised, laiaulatuslikud, süstemaatilised ja pikaajalised. Kaebuse esitaja väitis, et kõik dokumenteeritud faktid viitavad selgelt sellele, et komisjonil on kohustus algatada Soome vastu kohtumenetlus Euroopa Kohtus.

45. Kaebuse esitaja esitas ka ulatuslikke väiteid selle kohta, et Soome rikub diskrimineerimisvastaseid eeskirju.

46. Kaebuse esitaja väitis, et Soome kodanikel ei ole võimalik kasutada oma andmekaitsedirektiivis ja diskrimineerimisvastases direktiivis sätestatud õigusi. See viib tema arvates "absoluutse despotismini"seaduse kohaldamisel. Kaebuse esitaja väitis, et tema perekond on salvestanud telefonikõned, mille puhul võib ära kuulata kõrgeimad riigiprokurörid, väites, et direktiiv ei anna kodanikule mingeid õigusi. Ta märkis, et komisjon ei kuulanud neid salvestisi ning eiras ka videot, mille ta avaldas internetis 2007. aastal kohtus toimunud sündmuste kohta [7].

47. Kaebuse esitaja viitas komisjoni lubadusele, et olukord parandatakse kiiresti, kui ELi toimimise lepingu artiklit 258 kasutatakse liikmesriikide karistamiseks. Ta väitis siiski, et komisjon sundis tema perekonda kasutama liikmesriikide kohtute kaudu õigusemõistmise saavutamiseks riskantsemat, aeglasemat ja ebatõhusamat viisi. Ta viitas riiklikule kohtusüsteemile kui "mädanenud". Kaebuse esitaja väitis sellega seoses, et komisjon oleks pidanud vähemalt arvesse võtma ametlikku statistikat, mis näitab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud Soome vastu ebaseaduslike kohtumenetlustega seoses rohkem otsuseid kui kõik teised Põhjamaad kokku.

48. Kaebuse esitaja väitis, et ükski direktiivi selgetest sätetest ei ole aidanud tagada, et direktiiviga tagatud õigusi kohaldatakse Soomes.

Ombudsmani hinnang

49. Ombudsman uurib, i) kui palju aega kulutas komisjon kaebuse läbivaatamisele; ii) kaebuse esitaja väide, et komisjon eksis, kui ta ei astunud edasisi samme Soome Euroopa Kohtusse andmiseks, kasutades talle ELi toimimise lepingu artikliga 258 antud volitusi; ning iii) kaebuse esitajaga peetud komisjoni teadete sisu.

Komisjoni kulutatud aeg

50. Mis puudutab aega, mille komisjon kulutas kaebuse esitaja 11. märtsil 2005 esitatud kaebuse menetlemisele, siis ombudsman viitab teatisele. Teatise eesmärk on tagada, et komisjon täidaks teatavaid haldusformaalsusi. Komisjon peab eelkõige teavitama kaebuse esitajaid kirjalikult meetmetest, mis on võetud nende kaebusele reageerimiseks pärast iga komisjoni otsust. Kaebuste uurimise tähtaegade puhul peaks komisjon üldjuhul kaebusi uurima, et teha otsus ametliku teate väljastamise või juhtumi lõpetamise kohta hiljemalt ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil peasekretariaat kaebuse registreeris. Kuigi tegemist on üldreegliga, võivad sellest kõrvalekaldumist õigustada erandlikud asjaolud. Kui seda tähtaega ületatakse, peab juhtumi eest vastutav komisjoni talitus kaebuse esitajat sellest kirjalikult teavitama.

51. Ombudsman märgib, et käesolev juhtum on eriti keeruline. Ta märgib ka kaebuse esitaja ja komisjoni vahelise suhtluse mahtu ja sagedust. Selle kirjavahetusega tegelemiseks oli vaja rohkem aega, kuna tuli tõlkida suur hulk soomekeelseid dokumente. Komisjon püüdis ennetavalt selgitada juhtumi eri aspekte, võttes korrapäraselt ühendust Soome ametiasutuste ja kaebuse esitajaga. Lisaks märkis komisjon, et mõned kaebuse põhiküsimused on Soome apellatsioonikohtutes veel lahendamata. Komisjon jälgib endiselt olukorda ja tegeleb kaebuse esitaja mahukate teadetega. Ta kinnitas kaebuse esitajale, et teda teavitatakse täielikult kõikidest meetmetest, mida ta otsustab tulevikus võtta. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et kaebuse esitaja juhtumi võib liigitada erakorraliseks juhtumiks, mida ei oleks saanud käsitleda rikkumiskaebuste suhtes kohaldatavate tavapäraste tähtaegade jooksul.

52. Eespool öeldut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman kaebuse menetlemiseks kuluva aja osas haldusomavoli. Mis puudutab komisjoni tegevust, siis leiab ta, et see käsitles toimiku erinevaid aspekte eriti kiiduväärt viisil, arvestades kaebuses tõstatatud keerulisi ja keerulisi küsimusi.

Soome kaebamine Euroopa Kohtusse

53. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et komisjon võib kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 258, et tagada, et liikmesriigid kohaldavad ELi õigust nõuetekohaselt. Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei täida ELi õigusest tulenevaid kohustusi, võib ta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid menetlusi kasutades saata liikmesriigile ametliku kirja, milles ta esitab põhjused, miks ta leiab, et ELi õigust ei kohaldata. Ta võib nõuda, et liikmesriik võtaks vajalikud meetmed tagamaks, et ta tegutseb kooskõlas ELi õigusega. Kui küsimust selles etapis ei lahendata, võib komisjon saata asjaomasele liikmesriigile põhjendatud arvamuse, milles ta põhjendab, miks ta leiab, et riik ei tegutse kooskõlas ELi õigusega, ning paluda tal võtta meetmeid, et tagada kooskõla ELi õigusega. Kui küsimust ei ole ikka veel lahendatud, võib komisjon algatada liikmesriigi vastu kohtumenetluse Euroopa Kohtus. Sellises menetluses palub komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et liikmesriik ei ole järginud ELi õigust ja et ta peaks lõpetama ELi õiguse rikkumise.

54. ELi toimimise lepingu artikkel 258 ei ole siiski õiguskaitsevahend üksikjuhtumite puhul, kui liikmesriikide ametiasutused ei järgi ELi õigust. Euroopa Kohus on otsustanud, et ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamiseks juhtudel, kus liikmesriik ei ole järginud ELi õigust, peab ELi õigusega vastuolus olev haldustava olema teataval määral järjepidev ja üldine [8].

55. Samuti on oluline märkida, et ELi toimimise lepingu artiklis 258 on sätestatud, et komisjon võib anda liikmesriigi Euroopa Kohtusse üksnes liikmesriigile põhjendatud arvamuse saatmise ajal valitsenud õigusliku ja faktilise olukorra alusel. Seega, isegi kui eeldada, et minevikus oli olemas liidu õigusega vastuolus olev halduspraktika, mis oli järjekindel ja üldine, ei saa liikmesriigi vastu ELTL artikli 258 alusel Euroopa Kohtusse pöörduda, kui asjaomane liikmesriik on põhjendatud arvamuse saatmise ajaks viinud oma halduspraktika liidu õigusega kooskõlla. Sellistel asjaoludel Euroopa Kohtusse hagi esitamise katse nurjuks.

56. Eespool nimetatud piirangud seoses ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaste menetlustega, mis on kehtestatud aluslepingutega ja Euroopa Kohtu praktikaga, ei tähenda, et kodanikel ei ole õigust sellele, et nende ELi õigusest tulenevaid õigusi austataks,[9] lihtsalt seetõttu, et nende konkreetne juhtum on seotud ELi õiguse rikkumise üksikjuhtumiga, või seetõttu, et tegemist on ELi õiguse rikkumise juhtumiga, mis on toimunud alles minevikus. Liikmesriikide kohtutel on õigus selliseid juhtumeid menetleda, isegi kui need on seotud üksikute ELi õiguse rikkumise juhtumitega või sündmustega, mis toimusid alles minevikus [10].

57. Komisjon märkis, et kohalike omavalitsuste suuniseid muudeti 2008. aasta märtsis, et võtta arvesse parlamendi ombudsmani arvamust, et kodanike õigust kohalike omavalitsuste andmekaitsele tuleks paremini kaitsta, et vältida teatavate olukordade kordumist. Seoses kohalike omavalitsuste suuniste hiljutiste muudatustega konsulteeriti andmekaitseasutusega. Tema arvates on kohalike omavalitsuste suunised kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega. Lisaks leidis ta, et kohaliku omavalitsuse suuniseid kohaldati nõuetekohaselt. Komisjon märkis, et see kinnitas justiitsministri 3. aprilli 2009. aasta vastust EU Piloti kaudu esitatud küsimusele. Eespool öeldu põhjal näivad praegu kohaldatavad kohalike omavalitsuste suunised olevat kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega.

58. Ombudsman märgib, et komisjon on olnud antud juhtumi puhul ettevaatlik. Ta on võtnud teadmiseks Soome madalama astme kohtute otsused (mille tõttu kaebuse esitaja perekond kaotas oma kohtuasjad) ning asjaolu, et kaebuse esitaja ja tema perekond on esitanud apellatsioonkaebused kõrgematele kohtutele. Võttes arvesse neid asjaolusid ja kaebuse esitaja ulatuslikku täiendavat kirjavahetust, otsustas komisjon käesolevat rikkumismenetlust mitte lõpetada. Ombudsman mõistab täielikult [11] ja väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida komisjon teeb kaebuse esitaja huvides.

59. Eespool öeldut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman väite selle aspektiga seoses haldusomavoli.

Komisjoni teatised kaebuse esitajaga

60. juunil 2006 teavitas komisjon kaebuse esitajat talle Soomes kättesaadavatest võimalikest halduslikest ja õiguslikest õiguskaitsevahenditest. Eespool esitatud tähelepanekuid arvesse võttes leiab ombudsman, et see oli õige samm. Loomulikult peab kaebuse esitaja ise otsustama, kas ta peaks pöörduma oma juhtumiga liikmesriigi kohtusse [12].

61. Ombudsman leiab ka, et komisjon tegi kiiduväärseid jõupingutusi, eriti keerulisel ja keerulisel juhul, et hoida kaebuse esitajat kursis tema kaebuse suhtes võetud meetmetega. Ombudsman märgib eelkõige, et ta ei leidnud tõendeid selle kohta, et komisjon keelduks kaebuse esitajale teavet andmast.

62. Ombudsman märgib lõpetuseks, et käesoleva juhtumi puhul on tegemist olulise põhiküsimusega, nimelt üksikisiku põhiõigusega eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. See on valdkond, kus kodanikud võivad olla eriti haavatavad. Seetõttu on eriti oluline, et komisjon oleks pidanud käesolevas asjas õigesti tegutsema.

63. Eespool öeldut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman haldusomavoli seoses väitega, et komisjon ei uurinud kaebust ja sellega seotud väidet nõuetekohaselt.

B. Komisjoni väide, et ta keeldus dokumentidega tutvumise võimaldamisest

64. Komisjon märgib, et ta tegi 9. juunil 2009 otsuse, millega anti kaebuse esitajale juurdepääs kõnealustele dokumentidele. Ta märkis sellega seoses, et Soome ametiasutused pooldavad kõnealuste dokumentidega tutvumise võimaldamist.

Ombudsmani hinnang

65. Komisjon on selle väite ja nõude rahuldanud.

C. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Mis puudutab esimest väidet ja sellega seotud väidet, siis komisjoni haldusomavoli ei esinenud.

Teise väite ja sellega seotud väite on komisjon lahendanud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 19. august 2010

---

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31–50; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355).

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

[3] Kaebuse esitaja viitas 150 000 euro suurusele summale.

[4] EU Pilot võeti kasutusele selleks, et parandada kodanikele ja ettevõtjatele antavat abi ELi õiguse nõuetekohast kohaldamist käsitlevate päringute ja kaebuste käsitlemisel. EU Pilotit saab kasutada selleks, et paluda liikmesriikidel selgitada faktilist või õiguslikku küsimust. Liikmesriigid peavad esitama lühikese aja jooksul selgitused või lahendused. Komisjoni talitused vaatavad läbi kõik liikmesriikide vastused. Vajaduse korral võib võtta täiendavaid meetmeid ELi õiguse jõustamiseks. EU Pilot on tegutsenud alates 2008. aasta aprillist.

[5] Komisjon viitas üle mitmesaja lehekülje pikkustele esildistele.

[6] Vt KOM/2002/0141 lõplik, EÜT 2002, 244, lk 5–8.

[7] Kaebuse esitaja nõudis, et Euroopa Ombudsman vaataks seda videot. Tema teened tegid seda.

[8] Vt kohtuasi C-387/99: komisjon vs. Saksamaa (EKL 2004, lk I-3751, punkt 42); otsus kohtuasjas C-494/01: komisjon vs. Iirimaa (EKL 2005, lk I-3331, punkt 28); ja otsus kohtuasjas C-287/03: komisjon vs. Belgia (EKL 2005, lk I-3761, punkt 29).

[9] Samuti tuleks märkida, et isegi kui ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane kohtuasi oleks Euroopa Kohtus edukas, ei annaks see isikule mingeid individuaalseid õigusi. Üksikisikute õiguste kaitset saab tagada ainult riiklike halduslike ja kohtulike edasikaebamismehhanismide kaudu.

[10] Kui hagi esitatakse õigeaegselt vastavalt siseriiklikele menetlusnormidele.

[11] Vt otsus kohtuasjas C-129/00: komisjon vs. Itaalia (EKL 2003, lk I-14637, punkt 29); ja 12. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-154/08: komisjon vs. Hispaania (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

[12] Ombudsman mõistab, et kaebuse esitaja on algatanud Soome kohtutes arvukalt kohtuasju.