Juhtum puudutas seda, et Euroopa Komisjon ei vastanud Itaalia vastu esitatud rikkumiskaebuse raames saadetud kirjadele, ja tema väidetavat õigusvastast otsust rikkumiskaebus lõpetada.

Ombudsman uuris küsimusi ja leidis, et vastusega, mille komisjon saatis kaebuse esitajale selle uurimise käigus, oli ta andnud veenva ja põhjaliku vastuse. Seega lahendas komisjon esimese küsimuse. Eelkõige leidis ombudsman, et komisjon oli piisavalt selgitanud oma otsust rikkumismenetlust mitte taasalustada. Seetõttu leidis ta seoses teise küsimusega, et haldusomavoli ei esinenud.

Ombudsman lõpetas seega uurimise.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni suutmatust anda nõuetekohaseid vastuseid kaebuse esitajale, kes oli esitanud kaebuse riigiabi küsimuse kohta Saksamaal. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Saksamaa rikkus ELi riigiabi eeskirju oma uue avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamiskava tõttu. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et kuna komisjon andis lõpuks piisava vastuse, ei esinenud haldusomavoli.  

Juhtum puudutas komisjoni visuaalse identiteedi logo, mida on alates 2012. aastast kasutatud komisjoni Brüsseli pressikonverentsiruumis. Kaebuse esitaja arvates kujutab üksnes inglise ja prantsuse keele kasutamine selles visuaalse identiteedi logos endast diskrimineerimist keele alusel.

ELi praegune keelte kasutamise kord hõlmab iga kodaniku õigust suhelda ELi institutsioonidega oma emakeeles ja vastavat õigust saada vastus selles keeles. Seda keelerežiimi reguleerivaid põhimõtteid kohaldatakse ka muude suhtlusvormide, näiteks väljaannete ja veebisaitide kaudu toimuva teabevahetuse suhtes. Keelekasutuse mis tahes diferentseerimine sellistes olukordades peaks olema objektiivselt põhjendatud. Seoses küsimusega, kas käesoleval juhul on olemas objektiivne põhjendus, nõustub ombudsman, et tehniliselt ei ole võimalik esitada terminit „Euroopa Komisjon” 24 keeles teleekraanil ei sõnavõtja all, kõrval ega taga.

Küsimuse kohta, kas komisjon oleks võinud valida rohkem kui kaks keelt, leiab ombudsman, et komisjonil oli mõistlik valida vaid kaks keelt. Kasutatavate keelte arvu valik sõltub sellest, kas rohkem kui kaks keelt segavad visuaalset kujutist vastuvõetamatul viisil. Asjaolu, et mõistlikud valikud võivad olla ka muud keelekombinatsioonid, ei tähenda, et inglise ja prantsuse keele valik ei olnud mõistlik.

Ombudsman leiab, et komisjoni valitud poliitika oli objektiivselt põhjendatud. Seetõttu järeldas ta, et uue visuaalse identiteedi logo kasutuselevõtmine komisjoni Brüsseli pressikonverentsiruumis ei kujuta endast haldusomavoli.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles rikkumiskaebust seoses ELi ühtekuuluvusfondide kasutamisega Poolas taristu ja keskkonna valdkonnas. Kaebuse esitaja, kes on ökopõllumajandustootja, on mures kohaliku keskkonna kaitsmise ja ELi vahendite asjakohase kasutamise pärast. Ta esitas komisjonile rikkumiskaebuse, väites, et Poolas ei viidud avalikke konsultatsioone läbi rahuldavalt. Ta kaebas, et komisjon lõpetas tema kaebuse menetlemise, ilma et ta oleks tema taotlust nõuetekohaselt uurinud.

Ombudsman uuris kaebust ja tegi ettepaneku, et komisjon vaataks läbi oma lähenemisviisi, et kontrollida, kas liikmesriigid järgivad ELi vahenditest toetatavate projektide puhul täielikult avalike konsultatsioonide nõudeid. Ta tegi ka ettepaneku, et kaebuse esitaja poolt ombudsmanile esitatud konkreetsele kaebusele lisatud tõendusmaterjali uuritaks keskkonna seisukohast ning et komisjoni esindus Poolas korraldaks kaebuse esitajaga kohtumise, et aidata tal paremini mõista komisjoni seisukohti, võimaldades samal ajal komisjonil paremini mõista kaebuse esitaja muresid. Ombudsman oli rahul komisjoni vastusega kahele esimesele ettepanekule. Kolmanda ettepaneku puhul (kohtumine kaebuse esitajaga) nõustus ombudsman komisjoni seisukohaga, et selline kohtumine ei pruugi olla tõhus vahendite kasutamine seoses juba lõpetatud kaebustega; kuid ta julgustas komisjoni jätma selle võimaluse avatuks juhuks, kui kaebuse esitaja tõstatab tulevikus uusi küsimusi. Ombudsman lõpetas juhtumi selle alusel.  

Kõnealune juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles kaebuse esitaja esitatud teavet, milles väideti, et Hispaania jalgpalliklubidele anti kolmel korral ebaseaduslikku riigiabi. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud mõistliku aja jooksul otsustanud, kas ta peaks algatama väidetava ebaseadusliku riigiabi ametliku uurimise. Kuna kaebuse esitaja arvates ei võtnud komisjon meetmeid, esitas kaebuse esitaja taotluse juurdepääsuks teatavatele dokumentidele, mis olid seotud kahe kõnealuse juhtumiga. Komisjon keeldus andmast juurdepääsu uurimise eesmärgi kaitsega seotud põhjustel.

Juhtum käsitles Euroopa Komisjoni väidetavat suutmatust uurida lennutegevusloa väljaandmist [liikmesriigi] ametiasutuste [1] poolt [teisele] lennuettevõtjale. Kaebuse esitaja (lennuettevõtja Ryanair) väitis, et asjaolu, et [lennuettevõtja] Air oli kolmandas riigis asuva äriühingu lõpliku kontrolli all, on vastuolus määrusega (EÜ) nr 1008/2008. Seetõttu palus ta komisjonil uurida tema omandistruktuuri. Komisjon nõudis [liikmesriigi] ametiasutustelt kogu vajalikku teavet ja jõudis järeldusele, et puuduvad tõendid määruse rikkumise kohta.

Kaebuse esitaja, kes on Luksemburgi kodanik, jäeti Prantsusmaal ametikohale kandideerimast kõrvale põhjusel, et ta ei ole Prantsusmaa kodanik. Tegemist oli mittejuhtiva kohtuniku ametikohaga, kes pidi esindama ÜRO pagulaste ülemvolinikku Prantsusmaa varjupaigakohtus. Kaebuse esitaja väitis Euroopa Komisjonile, et töökoha piiramine Prantsusmaa kodanikega näib olevat vastuolus töötajate vaba liikumist käsitlevate ELi õigusnormidega. Kui komisjon asus seisukohale, et ELi õigust ei ole rikutud, võttis kaebuse esitaja ühendust ombudsmaniga.

Komisjon leidis, et kohaldatakse erandit töötajate vaba liikumise õigusest. Seda erandit kohaldatakse avalikus teenistuses töötamise korral ja see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 45 lõikes 4. Komisjon tunnistas, et otsuse tegemiseks selles küsimuses on vaja konkreetselt hinnata mittejuhtiva kohtuniku ülesannete ja kohustuste laadi, ning väitis, et ta oli sellise hinnangu andnud. Ombudsman märkis, et selle hindamise raames ei võtnud komisjon ühendust Prantsusmaa ametiasutustega, et saada kõnealuse ametikoha kohta lisateavet. Ombudsmani esialgne ettepanek oli seega, et komisjon vaataks läbi oma hinnangu rikkumiskaebusele, ning ta tegi ettepaneku, et komisjon peaks konsulteerima Prantsusmaa ametiasutustega. Sellele ettepanekule vastates väitis komisjon, et tal on küsimuse üle otsustamisel piisavalt teavet ning seetõttu ei ole vaja Prantsuse ametiasutustega ühendust võtta. Olles kaalunud oma üksikasjalikku vastust ettepanekule, nõustus ombudsman, et käesoleval juhul oli komisjonil piisavalt teavet, millele oma otsus rajada. Seetõttu lõpetas ta uurimise komisjoni haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum puudutas lennureisijate õigustega seotud rikkumiskaebuse menetlemist Euroopa Komisjoni poolt. Kaebuse esitaja lend Londonist Sofiasse tühistati tugeva lumesaju tõttu ja ta suunati ümber Müncheni kaudu. Kuid tema lend saabus Münchenisse hilinemisega ja ta jäi oma ümberistumisega lennust maha. Kaebuse esitaja pidi seega seal ööbima ja tema vedaja ei pakkunud talle hotellituba. Pärast kontakte Ühendkuningriigi ja Saksamaa ametiasutustega esitas ta komisjonile rikkumiskaebuse, väites, et Ühendkuningriigi ametiasutused on tegutsenud vastuolus asjaomaste lennureisijate õigusi käsitlevate ELi õigusnormidega.

Komisjon väitis, et probleemid olid põhjustatud erakorralistest asjaoludest, mis tähendas, et kooskõlas asjaomase ELi määrusega ei olnud kaebuse esitajal õigust rahalisele hüvitisele. Seejärel lõpetas ta ka kirjavahetuse kaebuse esitajaga.

Ombudsman nõustus komisjoni seisukohaga lumesajuga seotud erakorraliste asjaolude olemasolu kohta. Seega ei olnud kaebuse esitajal õigust rahalisele hüvitisele. Kaebuse esitajal oli siiski õigus hoolitsusele ja vedaja oleks pidanud tagama talle hotellimajutuse. Kuna lennuettevõtja ei pakkunud hotellimajutust, leidis ombudsman, et hoolsuskohustust on rikutud. Seetõttu leidis ombudsman, et komisjoni seisukoht, et hoolsuskohustust ei ole rikutud, ei ole veenev.

Ombudsman soovitas komisjonil selliste rikkumiskaebuste edaspidisel käsitlemisel võtta nõuetekohaselt arvesse lennuettevõtja kohustust hoolitseda lennureisijate eest. Seoses oma otsusega lõpetada kirjavahetus kaebuse esitajaga ei nõustunud ombudsman komisjoni seisukohaga, et tema kirjavahetus oli ebasobiv, ning esitas komisjonile selle kohta veel ühe soovituse.

Komisjon nõustus põhimõtteliselt ombudsmani teise soovitusega. Kuigi komisjon ei lükanud tagasi ombudsmani esimest soovitust, on tema vastusest selge, et ta ei jaga ombudsmani seisukohta vedaja hoolsuskohustuse ulatuse kohta reisija suhtes. Uurimise lõpetamisel käsitles ombudsman seda kriitilise märkusena. Ta edastas oma otsuse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja liikmesriikide ombudsmanidele.