Juhtum puudutas Kosovos asuva Euroopa Liidu eriesindaja büroo (ELi eriesindaja büroo) väidetavat suutmatust hoida praktikale kandideerijaid kursis värbamismenetluse etappidega. Ombudsman uuris küsimust, esitades oma seisukoha, et „avalduste kättesaamise kinnitamine ja kandidaatide teavitamine olulistest sammudest (näiteks nende väljajätmine värbamismenetlusest), mis mõjutavad nende edusamme värbamismenetluses, on nii viisakas kui ka teenistusvalmid”. ELi eriesindaja büroo selgitas, et tal on väga piiratud ressursid ja seetõttu saab ta menetluse tulemustest teavitada ainult väljavalitud isikuid. Ta märkis siiski, et ta uurib, kuidas parandada suhtlemist isikutega, kes soovivad olla praktikandid, näiteks teavitades kõiki neid isikuid menetluse asjakohastest etappidest, avaldades asjakohase teabe oma veebisaidil. Ombudsman palus ELi eriesindaja bürool selle lahenduse rakendamisest aru anda.

The complaints were made by three persons representing a private university based in Switzerland. They concerned the Commission's decision rejecting the university's application sent in response to the Erasmus University Charters 2013 Call for Proposals. In their complaints, the complainants claimed that the Commission and/or the Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA) failed to (i) indicate the means of redress available as regards the decision, and (ii) notify the university in good time of the decision. The Ombudsman inquired into these matters and found no maladministration as regards the notification of the decision. However, the Ombudsman found that the university had not been properly informed about the means of redress. After having been invited to do so by the Ombudsman, the Commission, on its own behalf and on behalf of the EACEA, apologised to the complainants for this omission. The Ombudsman thus concluded that there were no grounds for further inquiries into that aspect of the complaints.

Juhtum puudutas viisi, kuidas ENISA määras ülesanded ümber ja muutis kaebuse esitaja, ENISA töötaja töökeskkonda. Ombudsman uuris küsimust ja tegi sõbraliku lahenduse ettepaneku, millega ENISA ei nõustunud. Seejärel esitas ombudsman soovituste projekti, milles ta palus ENISA-l: 1) tunnistada, et ta a) ei konsulteerinud kaebuse esitajaga enne teisele ametikohale määramise otsuste vastuvõtmist, b) ei põhjendanud oma tegevust, c) ei edastanud nõuetekohaselt teisele ametikohale määramise otsuseid, d) ei vastanud kaebuse esitaja asjakohastele taotlustele ja e) ei võtnud nõuetekohaselt arvesse kaebuse esitaja heaolu; 2) vabandada kaebuse esitaja ees; 3) teha kaebajale 1000 euro suurune ex gratia makse; ning 4) anda ombudsmanile ametlik lubadus, et ta ei pane tulevikus selliseid haldusomavoli juhtumeid toime. ENISA nõustus ombudsmani soovituste projektiga ja astus samme nende rakendamiseks. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi.

Kaebus käsitleb Euroopa Komisjoni väidetavat suutmatust teavitada kaebuse esitajat oma järeldusest, et ta on rikkunud ELi valimisvaatlusmissioonide tegevusjuhendit.

Pärast ELi valimisvaatlejana töötamist teavitasid kolmandad isikud kaebuse esitajat sellest, et komisjon oli leidnud, et ta on rikkunud selliste vaatlejate käitumisjuhendit. Kaebuse esitaja oli mures asjaolu pärast, et teda ei teavitatud sellest otsusest ja et see mõjutaks tema võimalusi saada valitud tulevasteks ELi valimisvaatlusmissioonideks.

Ombudsman tuvastas komisjoni kohaldatavas menetluses mitmeid probleeme. Ta ei olnud täielikult veendunud, et kaebuse esitaja õigusi, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja Euroopa hea haldustava eeskirjaga, on järgitud. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku leida sõbralik lahendus, soovitades meetmeid, mida komisjon saaks võtta olukorra parandamiseks seoses i) kaebuse esitaja isikliku olukorraga ja ii) järgitud üldise menetlusega.

Mis puudutab kaebuse esitaja isiklikku olukorda, siis lahendas komisjon juhtumi, kinnitades, et kaebuse esitaja vastab täielikult tulevaste ELi valimisvaatlusmissioonide tingimustele.

ELi vaatlejate käitumisjuhendi rikkumise tuvastamise üldise korra kohta märkis komisjon oma vastuses, et ta juba rakendab ombudsmani ettepanekut viia läbi läbivaatamine. Ombudsman tervitas läbivaatamist ja tegi sellega seoses teatavaid ettepanekuid.

Kaebus käsitleb valikumenetlust finantsassistendi (lepingulise töötaja) töölevõtmiseks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusesse (ECDC), milles kaebuse esitaja osales.

Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et ECDC ei viinud valikumenetlust läbi õiglaselt ja nõuetekohaselt.

Ombudsman tuvastas ECDC menetluses mitmeid puudusi. Esiteks otsustas valikukomisjon ekslikult asjakohast kirjalikku katset mitte arvesse võtta. Teiseks ei teatatud kandidaatidele kunagi tingimusest, et kandidaadid peavad saama vähemalt 70% punktisummast. Ombudsman leidis ka, et ECDC ei teavitanud kandidaate nõuetekohaselt värbamismenetluse tulemustest. Oma leidude põhjal tegi ombudsman ettepaneku leida sõbralik lahendus, soovitades meetmeid, mida ECDC saaks võtta, et olukorda parandada nii käimasoleva värbamismenetluse kui ka tulevaste selliste menetluste puhul.

Ombudsman võttis teadmiseks ja kiitis ECDC üldist positiivset suhtumist tema sõbraliku lahenduse ettepanekusse. Seetõttu lõpetas ta juhtumi, leides, et edasised uurimised ei ole põhjendatud. Samuti tegi ta ettepanekuid olukorra edasiseks parandamiseks.