Kaebuse esitaja kõrvaldati 2013. aastal Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud auditivaldkonna administraatorite töölevõtmise konkursilt. Ta jäeti menetlusest kõrvale põhjusel, et tema akadeemiline kvalifikatsioon ei olnud väljakuulutatud ametikoha jaoks piisavalt asjakohane. Kaebuse esitaja juhtis Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et mitmel kandidaadil, kes võeti 2010. aastal vastu samale konkursile, olid diplomid, mis olid samad või vähem asjakohased kui tema diplom. Ta väitis, et kui teiste kandidaatide kvalifikatsioon on 2010. aastal piisav, peaks tema diplom olema piisav ka 2013. aastal.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et 2013. aasta konkurss oli sama, mis 2010. aastal, ning et 2013. aastal tuleks kvalifikatsioonide suhtes kohaldada samu kriteeriume nagu 2010. aastal. Ombudsman tuvastas EPSO haldusomavoli ja soovitas EPSO-l paluda valikukomisjonil oma otsus kaebuse esitaja kvalifikatsiooni kohta läbi vaadata.

EPSO keeldus ombudsmani soovitusega nõustumast, esitamata

veenvad põhjendused oma seisukoha kohta. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamisega.

Kohtuasi puudutas teabenõude menetlemist selle kohta, kuidas saada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) valduses oleva kohtupraktika andmebaasi allalaaditavat versiooni. Ombudsman uuris küsimust ja palus EUIPO-l paremini selgitada, miks ta ei saa taotlust täita. EUIPO selgitus oli täpne ja mõistlik. Seega lõpetati juhtum haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum käsitles seda, et Euroopa Parlament jättis kaebuse esitaja teadusuuringute administraatorite valikumenetlusest kõrvale.

Ombudsman uuris küsimust ja tutvus parlamendi toimikuga.

Kontrolli käigus saadud teabe põhjal ei tuvastanud ombudsman parlamendi haldusomavoli.

Kohtuasi puudutas ühelt komisjoni endiselt ametnikult komisjonile esitatud taotlust saada üksikasjalikku teavet võimaliku distsiplinaarmenetluse kohta teise komisjoni endise ametniku suhtes.

Komisjon vastas, et ta ei saa nõutud teavet avaldada. Samuti püüdis ta kaebuse esitajale kinnitada, et ta tegeleb endise ametniku küsimusega, võttes kõik vajalikud meetmed.

Ombudsmani uurimine hõlmas endise ametnikuga seotud komisjoni toimikute läbivaatamist. Ombudsman leidis, et kuigi institutsioonid on kohustatud säilitama läbipaistvuse kõrge taseme, võis komisjon käesolevas asjas põhjendatult asuda seisukohale, et ta ei saanud avaldada üksikasju oma tegevuse kohta seoses endise ametnikuga, ilma et ta oleks kahjustanud menetluse õiglast kulgu üldiselt ja asjaomase ametniku eraelu puutumatust.

Juhtum lõpetati seega haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Kaebus, mille esitas British Air Line Pilots' Association, on seotud ELi eeskirjadega, mis käsitlevad lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid kommertslennuettevõtjatele. Täpsemalt puudutab see viisi, kuidas EASA viis läbi nende eeskirjade ajakohastamise protsessi. Kaebuse esitaja väitis, et i) teaduslikel nõuannetel oleks pidanud olema eeskirjade koostamise protsessis olulisem roll; ii) EASA ei olnud esitanud tõendeid eeskirjade koostamise rühma liikmete kvalifikatsiooni kohta ning iii) EASA ei käsitlenud huvide konflikti küsimusi piisavalt.

Ombudsman ei tuvastanud EASA haldusomavoli seoses teaduslike nõuannete rolliga eeskirjade koostamise protsessis. Seoses küsimusega, kuidas EASA haldab võimalikke huvide konflikte eeskirju kehtestavates rühmades, leidis ombudsman, et tema poliitikat selliste konfliktide leevendamiseks oma töötajate puhul on muudetud ning et seda läbivaadatud lähenemisviisi kohaldatakse nüüd ka eeskirju kehtestavate rühmade ekspertide suhtes. Selle põhjal järeldas ombudsman, et tal ei ole vaja seda küsimust täiendavalt uurida. Lõpuks nõustus EASA ombudsmani soovitusega anda kaebuse esitajale eeskirjade koostamise rühma liikmete kohta anonüümset teavet. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi, julgustades EASAt kasutama ennetavamat lähenemisviisi, et avaldada talle kättesaadavat teavet eeskirjade koostamise rühma liikmete kvalifikatsiooni ja eksperditeadmiste kohta. Ta märkis ka, et kaalub välisekspertide poolt teatavate ELi ametite jaoks tehtud tööga seotud küsimuste uurimist.

Juhtum käsitles Norra äriühingu taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud komisjoni ja Itaalia vaheliste kontaktidega, mille eesmärk on kontrollida, kas Itaalia järgib kaupade vaba liikumise õigust, nimelt seoses lumesoki kasutamisele kehtestatud piirangutega (lumesokid on ette nähtud kasutamiseks samal eesmärgil kui lumeketid).

Komisjon jättis taotluse rahuldamata põhjendusel, et dokumentide avalikustamine võib käimasolevat uurimist kahjustada. Ombudsman uuris seda küsimust. Seejärel anti juurdepääs taotletud dokumentidele, mille põhjal ombudsman järeldas, et komisjon on küsimuse lahendanud.

Juhtum puudutas kandidaadi taotlust saada teavet tema tulemuste kohta valikumenetluses ja võimalusi esitada kaebus valikukomisjoni otsuse peale. Euroopa Liidu Väärtpaberiuuringute Instituut ei esitanud kaebuse esitajale nõutud teavet, mistõttu pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole, väites, et valikumenetlus ei ole läbipaistev. Ombudsman uuris küsimust ja jõudis järeldusele, et uurimise käigus esitatud täiendavaid selgitusi arvesse võttes ei leitud ameti haldusomavoli.

Kohtuasi puudutas Hispaania kodaniku väljajätmist avalikust konkursist põhjusel, et ta ei valda hispaania keelt piisavalt. Kaebuse esitaja lükkas selle selgituse tagasi ja nõudis oma keeleoskust käsitleva hindamislehe koopiat. Ombudsmani uurimise käigus esitas komisjon kaebuse esitajale eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumid, mida kasutati kõikide kandidaatide kirjalike testide ja katsete hindamisel, lahendades sellega kaebuse selle osa. Lisaks õigustab komisjoni keeldumist hindamislehtede avalikustamisest Avaliku Teenistuse Kohtu hiljutine praktika, mis käsitleb hindamislehtede salastatust. Seetõttu ei tuvastatud juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli.

Juhtum puudutas ELi delegatsiooni Armeenias väidetavat ebaseaduslikku ja/või ebaõiglast otsust lõpetada toetusleping, mis oli seotud Armeenias ja Jordaanias rakendatud projektiga, mis kahjustas kaebuse esitajat, arengukoostöö valdkonnas tegutsevat Itaalia valitsusvälist organisatsiooni. Pärast kõigi faktide ja argumentide hoolikat hindamist jõudis ombudsman järeldusele, et delegatsiooni selgitus lõpetamisotsuse kohta oli puudulik. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon, kes teostab järelevalvet ELi delegatsioonide üle, esitaks kaebuse esitajale põhjalikuma selgituse projekti lõpetamise põhjuste kohta.

Vastuseks ombudsmani ettepanekule teatas komisjon, et delegatsioon võttis lepingu lõpetamise otsuse tegemisel arvesse kõiki asjakohaseid tegureid. Ta tunnistas siiski, et toetuse andmise lõpetamise selgitus ei pruukinud olla piisavalt põhjalik. Seetõttu edastas ta ombudsmanile kirja, mille delegatsioon oli saatnud kaebuse esitajale, selgitades kõiki tegureid, mida ta oma hinnangus arvesse võttis.

Hoolimata asjaolust, et kaebuse esitaja väljendas rahulolematust komisjoni vastusega tema ettepanekule leida sõbralik lahendus, leidis ombudsman, et komisjon oli astunud samme küsimuse lahendamiseks. Seetõttu otsustas ta juhtumi lõpetada.