Kaebuse esitaja jäeti 2013. aastal kõrvale Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud konkursist, mille eesmärk oli võtta tööle administraatoreid auditi valdkonnas. Ta jäeti kõrvale põhjusel, et tema akadeemiline kvalifikatsioon ei olnud reklaamitava ametikoha puhul piisavalt asjakohane. Kaebuse esitaja juhtis Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et mitmel 2010. aastal samale konkursile lubatud kandidaadil olid diplomid, mis olid samad või vähem asjakohased kui tema diplom. Ta väitis, et kui teiste kandidaatide kvalifikatsioon on 2010. aastal piisav, siis peaks tema diplom olema piisav ka 2013. aastal.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et 2013. aasta konkurss oli sama, mis algselt 2010. aastal, ning et 2013. aastal tuleks kohaldada samu kvalifikatsioonikriteeriume nagu 2010. aastal. Ombudsman tuvastas EPSO haldusomavoli ja soovitas EPSO-l paluda valikukomisjonil oma otsus kaebuse esitaja kvalifikatsiooni kohta läbi vaadata.

EPSO keeldus ombudsmani soovitust vastu võtmast, esitamata

tema seisukoha veenvad põhjused. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamisega.

Juhtum puudutas teabenõude menetlemist selle kohta, kuidas saada allalaaditav versioon Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) hallatavast kohtupraktika andmebaasist. Ombudsman uuris küsimust ja palus EUIPO-l paremini selgitada, miks ta ei saanud taotlust täita. EUIPO selgitus oli täpne ja mõistlik. Seega lõpetati juhtum haldusomavoli tuvastamata.

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) haldab mitut Euroopa Komisjoni jaoks ette nähtud ELi programmi, sealhulgas osa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“, COSME programmist, programmist LIFE ja EMKFist [1].

Juhtum käsitles seda, et Euroopa Parlament jättis kaebuse esitaja teadusuuringute administraatorite valikumenetlusest kõrvale.

Ombudsman uuris küsimust ja tutvus parlamendi toimikuga.

Kontrolli käigus saadud teabe põhjal ei tuvastanud ombudsman parlamendi haldusomavoli.

Juhtum puudutas ühe oma endise ametniku poolt komisjonile esitatud taotlust saada üksikasjalikku teavet ühe teise endise komisjoni ametniku suhtes algatatud võimaliku distsiplinaarmenetluse kohta.

Komisjon vastas, et ta ei saa nõutud teavet avaldada. Samuti soovis ta kaebuse esitajale kinnitada, et ta tegeleb endise ametniku küsimusega, võttes kõik vajalikud meetmed.

Ombudsmani uurimine hõlmas komisjoni endise ametnikuga seotud toimikute kontrollimist. Ombudsman leidis, et kuigi institutsioonid on kohustatud säilitama kõrge läbipaistvuse taseme, oli komisjonil käesoleval juhul õigus asuda seisukohale, et ta ei saanud avaldada üksikasju oma tegevuse kohta seoses endise ametnikuga, ilma et see kahjustaks õiglast menetlust üldiselt ja asjaomase ametniku eraelu puutumatust.

Juhtum lõpetati seega haldusomavoli tuvastamata.

Kaebus, mille esitas British Air Line Pilots' Association, on seotud ELi eeskirjadega, mis käsitlevad lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid kommertslennuettevõtjatele. Täpsemalt puudutab see viisi, kuidas EASA on neid eeskirju ajakohastanud. Kaebuse esitaja väitis, et i) teaduslikel nõuannetel oleks pidanud olema eeskirjade koostamise protsessis olulisem roll; ii) EASA ei ole esitanud tõendeid eeskirjade koostamise rühma liikmete kvalifikatsiooni kohta; ning iii) EASA ei tegelenud piisavalt huvide konflikti küsimustega.

Ombudsman ei tuvastanud EASA haldusomavoli seoses teaduslike nõuannete rolliga eeskirjade koostamise protsessis. Seoses küsimusega, kuidas EASA lahendab võimalikke huvide konflikte eeskirjade koostamise rühmades, leidis ombudsman, et tema poliitikat selliste konfliktide leevendamiseks oma töötajate puhul on muudetud ning et seda läbivaadatud lähenemisviisi kohaldatakse nüüd ka eeskirjade koostamise rühmade ekspertide suhtes. Selle põhjal järeldas ombudsman, et ta ei pea seda küsimust täiendavalt uurima. EASA nõustus ka ombudsmani soovitusega anda kaebuse esitajale eeskirjade koostamise rühma liikmete kohta anonüümset teavet. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi menetlemise, julgustades EASAt kasutama ennetavamat lähenemisviisi, et avalikustada talle kättesaadav teave eeskirjade koostamise rühma liikmete kvalifikatsiooni ja eksperditeadmiste kohta. Samuti märkis ta, et kaalub välisekspertide poolt teatavate ELi ametite heaks tehtud tööga seotud küsimuste uurimist.

Juhtum käsitles Norra äriühingu taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud komisjoni ja Itaalia vaheliste kontaktidega, mille eesmärk on kontrollida, kas Itaalia järgib kaupade vaba liikumise õigust, nimelt seoses lumesoki kasutamisele kehtestatud piirangutega (lumesokid on ette nähtud kasutamiseks samal eesmärgil kui lumeketid).

Komisjon jättis taotluse rahuldamata põhjendusel, et dokumentide avalikustamine võib käimasolevat uurimist kahjustada. Ombudsman uuris seda küsimust. Seejärel anti juurdepääs taotletud dokumentidele, mille põhjal ombudsman järeldas, et komisjon on küsimuse lahendanud.

Juhtum puudutas kandidaadi taotlust saada teavet tema tulemuste kohta valikumenetluses ja võimalusi esitada kaebus valikukomisjoni otsuse peale. Euroopa Liidu Väärtpaberiuuringute Instituut ei esitanud kaebuse esitajale nõutud teavet, mistõttu pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole, väites, et valikumenetlus ei ole läbipaistev. Ombudsman uuris küsimust ja jõudis järeldusele, et uurimise käigus esitatud täiendavaid selgitusi arvesse võttes ei leitud ameti haldusomavoli.

Kohtuasi puudutas Hispaania kodaniku väljajätmist avalikust konkursist põhjusel, et ta ei valda hispaania keelt piisavalt. Kaebuse esitaja lükkas selle selgituse tagasi ja nõudis oma keeleoskust käsitleva hindamislehe koopiat. Ombudsmani uurimise käigus esitas komisjon kaebuse esitajale eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumid, mida kasutati kõikide kandidaatide kirjalike testide ja katsete hindamisel, lahendades sellega kaebuse selle osa. Lisaks õigustab komisjoni keeldumist hindamislehtede avalikustamisest Avaliku Teenistuse Kohtu hiljutine praktika, mis käsitleb hindamislehtede salastatust. Seetõttu ei tuvastatud juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli.