Pärast seda, kui ombudsmani tähelepanu juhiti teatavatele väidetavatele tõsistele rikkumistele, mis mõjutavad ELi õigusriigimissiooni (EULEX) Kosovos nii EULEXi prokuröri kui ka meedia poolt, otsustas ombudsman algatada omaalgatusliku uurimise, et hinnata, kas Euroopa välisteenistus ja EULEX on neid väiteid nõuetekohaselt uurinud või uurivad neid nõuetekohaselt.

Selleks et teha kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta, tutvus ombudsman Euroopa välisteenistuse/EULEXi toimikuga selles küsimuses. Kontroll näitas, et EULEX oli viinud läbi esialgse siseuurimise ja värvanud rikkumiste uurimiseks välisprokuröri. Lisaks nimetas Euroopa välisteenistus ametisse kogenud eksperdi, kes vaatab EULEXi volitused süsteemsest seisukohast läbi, pöörates erilist tähelepanu esitatud väidetele.

Ombudsman märkis, et EULEX ei järginud selliste väidete uurimisel oma tavamenetlust. Samuti leidis ta, et tuleb uurida välisprokuröri töölevõtmise viisi. Võttes aga arvesse, et ELi kõrge esindaja poolt hiljuti ametisse nimetatud ekspert on teinud selgeks, et need küsimused moodustavad osa tema tehtavast läbivaatamisest, asus ombudsman seisukohale, et praegu ei ole vaja temapoolseid edasisi meetmeid võtta.

Kaebuse esitaja, kes on prantsuse-itaalia kakskeelne, palus parlamendil lubada tal teha kirjalikud testid itaaliakeelsel sisekonkursil, hoolimata asjaolust, et konkursiteate kohaselt peaks ta testid tegema prantsuse keeles, mis on tema peamine keel, mis on sellisena registreeritud parlamendi asjakohases andmebaasis.  Parlament jättis selle taotluse rahuldamata, väites, et see põhineb üksnes isiklikel otstarbekuse kaalutlustel. Ombudsman ei tuvastanud parlamendi haldusomavoli, kuna tema keeldumine põhines selgetel ja vastuvõetavatel põhjustel.  Ta tegi veel kaks märkust, et parlament võiks i) võimaldada kakskeelsetel töötajatel deklareerida mõlemad keeled iga-aastastes hindamisaruannetes peamiste keeltena ja ii) lisada iga-aastastesse hindamisaruannetesse jaotise „Keeleoskus“, märkides, et selle jaotise andmeid kasutatakse järgmisel aastal kõigil personaliga seotud eesmärkidel.

Juhtum käsitles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) avaldatud osalemiskutses märgitud valikukriteeriumi väidetavat diskrimineerivat laadi seoses välisriigis omandatud töökogemuse või läbitud õpingutega.

Kaebuse esitaja, kes on Itaalia kodanik, oli töötanud ELi heaks Itaalias Ispras kolm aastat. Ta osales EPSO korraldatud valikumenetluses. Ühes kandideerimisavalduse osas „Talent Screener“ esitatud küsimuses küsiti, kas kandidaadil on „üle kuue järjestikuse kuu pikkune töökogemus (või õpingud) välisriigis (mitte teie päritoluriigis)“. Kandidaatidel paluti vastata sellele küsimusele jaatavalt või eitavalt. Arvestades, et kaebuse esitaja oli oma päritoluriigis ELi heaks töötades omandanud asjakohase kogemuse, vastas ta küsimusele eitavalt. Seetõttu kõrvaldas EPSO ta menetluse järgmisest etapist. Kaebuse esitaja pöördus Euroopa Ombudsmani poole ja väitis, et küsimus on diskrimineeriv, kuna selles ei võetud arvesse konkreetseid asjaolusid.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et EPSO ei ole teinud ilmset hindamisviga, arvestades, et osalemiskutses oli selgelt sätestatud välisriigis omandatud kogemuse nõue ning EPSO seisukoht oli samuti kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga. Seega lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamata.

Kaebuse esitaja on Itaalia ühendus, kes viis Armeenias ellu projekti, mida rahastas ELi delegatsioon selles riigis. 2009. aasta lõpus, pärast projekti lõpuleviimist, palus kaebuse esitaja ELi delegatsioonil Armeenias teha lõppmakse. Delegatsioon palus siiski kaebuse esitajalt mõningaid selgitusi ning palus seejärel projekti keerukuse ja arvatavate eeskirjade eiramiste tõttu auditit. Kaebuse esitaja pöördus 2012. aasta augustis Euroopa Ombudsmani poole, kurtes, et pärast kaebuse esitaja maksetaotluse esitamist kulus delegatsioonil lõppmakse tegemiseks peaaegu kaks aastat. Kaebuse esitaja väitis, et delegatsioon peaks hüvitama kulud, mis tal tekkisid tasumata makse ootamise ajal.

Ombudsman ei olnud veendunud, et delegatsiooni otsus küsida lisateavet ja seejärel tellida audit oli põhjendamatu. Kuigi on tõsi, et auditiaruandes jõuti järeldusele, et kantud rahastamiskõlblikud kulud moodustasid 99,77 % deklareeritud kuludest, tuvastati aruandes ka mõningaid puudusi projekti rakendamisel. Kuna miski ei viidanud delegatsiooni ülemäärasele viivitusele, pidas ta kaebuse esitaja väidet põhjendamatuks. Sellest tulenevalt lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamata. Seoses kaebuse esitaja tõstatatud teatavate menetlusküsimustega ei leidnud ombudsman põhjust edasisteks uurimisteks.