Euroopa Komisjon rahastab Euroopa teadusprogramme teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide kaudu. Kaebus käsitleb väidetavaid eeskirjade eiramisi projektitaotluse hindamisel, mille esitas konsortsium, kes taotles sellist rahastamist programmi energeetikaosa raames.

2013. aasta veebruaris teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema projektiettepanek lükati tagasi. Seejärel esitas kaebuse esitaja komisjonile kahju hüvitamise taotluse. Kuna ta ei olnud rahul selle edasikaebemenetluse tulemustega, heitis ta ombudsmanile ette, et komisjon tegi tema ettepaneku hindamisel vea. Ta heitis komisjoni ametnikule ette ka seda, et ta avalikustas avalikul foorumil valikumenetluse tulemused kaks nädalat enne ametlike tulemuste teatavakstegemist. Uurimise käigus väitis kaebuse esitaja, et ühel sõltumatutest eksperthindajatest oli huvide konflikt.

Ombudsman ei tuvastanud kaebuse esitaja ettepaneku hindamisel haldusomavoli. Ombudsman leidis siiski, et valikumenetluse tulemuste enneaegne avalikustamine komisjoni poolt kujutas endast haldusomavoli.

Lisaks leidis ombudsman, et komisjon ei suutnud hallata ega käsitleda huvide konflikti ilmnemist ühe oma eksperdist hindaja puhul. See ebaõnnestumine kujutas endast haldusomavoli. Komisjoni menetluste parandamiseks märkis ombudsman, et komisjon peaks tagama, et ta saab kohe alguses kogu vajaliku teabe asjaomaste huvide kohta ning et ta peaks käsitlema kõiki ilmnevaid huvide konflikti juhtumeid.

The case concerned access to documents relating to the EU's natural gas policy and, specifically, documents regarding the control of investments by third countries in the network infrastructure of the EU Member States. A British academic complained to the Ombudsman about the Commission's refusal to grant access to most of the documents sought. He complained also that the Commission relied on more than one exception in refusing access to some individual documents and that it did not specify which exception applied to which section of the particular document.

The Ombudsman inquired into the issue and concluded that, while it could have been more transparent, no further inquiries were justified into the complainant's allegation that the Commission failed to specify the precise exception it applied in cases where it relied on more than one exception for refusing access. She also concluded that there was no maladministration by the Commission as regards the remainder of the complaint.

In her decision, the Ombudsman also made a further remark that the Commission, where it rejects a request for access to documents by relying on more than one of the exceptions set out in Regulation 1049/2001, should provide the applicant with sufficient information to allow him or her to understand which exception is invoked as regards specific sections of the document concerned.

Juhtum käsitles Euroopa Komisjoni väidetavat suutmatust põhjendada kaebuse esitaja projektide tagasilükkamist üleeuroopaliste energiainfrastruktuuride valdkonnas. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni poolt uurimise käigus esitatud selgitused on veenvad ja rahuldavad.

Kaebus käsitleb juurdepääsu sõidukite CO2 heitkoguseid käsitlevate määruste läbivaatamisega seotud dokumentidele ning selle esitas valitsusväline keskkonnaorganisatsioon Greenpeace.

Sellega seoses palus kaebuse esitaja komisjonilt juurdepääsu teabevahetusele Saksamaa autotootjate ja autotööstuse kutseühingutega 15. maist kuni 15. juulini 2012. Komisjon andis juurdepääsu kõigile dokumentidele, mida ta pidas kaebuse esitaja taotlusega hõlmatuks.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et avalikustatud dokumendid ei moodusta ühtset kirjavahetuse kogumit. Seetõttu väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei avalikustanud taotletud dokumente täielikult.

Arvestades, et kaebuse keskmes oli lahkarvamus teatud dokumentide olemasolu osas, otsustas ombudsman oma uurimise esimeses etapis dokumente kontrollida. Selleks et teha kindlaks, kas mõni dokument võis olla valesse kohta paigutatud, kontrollisid ombudsmani talitused laiemat dokumentide kategooriat kui need, mis kuuluvad kaebuse esitaja juurdepääsutaotluste kohaldamisalasse.

Dokumentide kontrollimise põhjal tegi ombudsman kindlaks kaks täiendavat dokumenti, mille komisjon oleks pidanud kindlaks tegema oma vastuses kaebuse esitaja taotlusele. Võttes aga arvesse, et komisjon oli juba andnud juurdepääsu esimesele dokumendile ja et teise dokumendi täielik sisu tehti kaebuse esitajale teatavaks kontrolliaruandes, leidis ombudsman, et nende kahe dokumendi suhtes ei ole põhjust edasisi uurimisi läbi viia.

Üldisemalt leidis ombudsman, et miski ei viita sellele, et komisjonil oleks autotootjatelt ja autotootjate ühendustelt muid dokumente peale nende, mis on kaebuse esitajale juba avaldatud. Lisaks leidis ombudsman, et kontrollitud dokumentide sisu selgitab avalikustatud dokumentide eeldatavat sidususe puudumist.

Neid kaalutlusi arvesse võttes leidis ombudsman, et edasised uurimised ei olnud põhjendatud, ja lõpetas seetõttu juhtumi uurimise.

Euroopa biokütuste tehnoloogiaplatvorm (edaspidi „platvorm“) on komisjonist sõltumatu organ, millel on komisjoniga tihedad sidemed. Platvormil on otsene panus komisjoni biokütuste uurimispoliitikasse ja kaudne panus komisjoni üldisesse energiapoliitikasse.

Valitsusväline organisatsioon, kes tundis muret, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse Euroopa Ombudsmanile esitatud üldist huvi pakkuvaid küsimusi biokütuste valdkonnas.

Peamine väide, mille ombudsman uurimise käigus esitas, oli see, et komisjon ei suutnud asjakohaselt käsitleda kaebuse esitaja muret sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse pärast platvormi koosseisus.

Oma esialgses hinnangus leidis ombudsman, et kuigi komisjon esitas selgitusi platvormi toimimise kohta biokütuste uurimispoliitika ja üldisemalt komisjoni üldise poliitika kontekstis, ei käsitlenud ta piisavalt kõiki kaebuse esitaja muresid. Ombudsman tegi sõbraliku lahendusena ettepaneku, et komisjon võiks kaaluda, kas on olemas mehhanismid, millega tagada i) platvormi soovituste objektiivsus, ii) tähelepanu avalikku huvi pakkuvatele küsimustele ja iii) mil määral võtab komisjon arvesse välist panust.

Analüüsides komisjoni vastust tema ettepanekule, tunnustas ombudsman komisjoni algatusi nii seoses platvormi soovituste objektiivsusega kui ka võrdsete võimalustega sidusrühmadele. Ombudsman tuvastas siiski teatavaid puudusi ja esitas seetõttu soovituste eelnõud, mille kohaselt komisjon peaks kaaluma i) vajalike algatuste tegemist, et suurendada platvormi soovituste objektiivsust biokütuste uurimispoliitika valdkonnas, ja ii) täiendavaid meetmeid, et tagada platvormile pluralistlik ja objektiivne panus seoses poliitiliste algatustega taastuvenergia valdkonnas.

Hoolimata oma vastuväidetest ombudsmani järeldustele haldusomavoli kohta, kirjeldas komisjon ombudsmani soovituste projekti rakendamiseks tehtud algatusi.

Ombudsman leidis, et kuigi need algatused ei olnud piisavalt üksikasjalikud, kujutasid need endast samme õiges suunas. Ombudsman uskus, et komisjoni kohustused väljenduvad konkreetsetes meetmetes ja tavades uue programmi „Horisont 2020“ rakendamisel.

Neid kaalutlusi arvesse võttes leidis ombudsman, et kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud.