Juhtum käsitles Euroopa Komisjoni iga-aastase ekspordikrediidi agentuuride (riiklikud asutused, mis annavad rahalist toetust riskantsetel turgudel tegutsevatele äriühingutele) läbivaatamise asjakohasust, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna kaitsega.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni metoodikat ja menetlusi saaks parandada. Eelkõige soovitas ombudsman komisjonil alustada dialoogi liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, et parandada vormi, mida liikmesriigid kasutavad ekspordikrediidiasutusi käsitlevate aruannete koostamiseks, mida nad peavad igal aastal komisjonile esitama. Ombudsman soovitas komisjonil omalt poolt tõhustada Euroopa Parlamendile esitatavate ekspordikrediidi agentuuride iga-aastaste läbivaatamiste analüüsi ja hindamise sisu.

Komisjon teatas ombudsmanile, et konsulteerib nõukogu, parlamendi ja Euroopa välisteenistusega ning suhtleb kodanikuühiskonnaga, et rakendada ombudsmani soovitusi. Eelkõige teeb komisjon nõukogu ekspordikrediidi töörühmale ettepaneku läbivaadatud kontrollnimekirja vormi kohta, mida liikmesriigid kasutavad oma aastaaruannetes. Komisjon kaalub ka asjakohaste suuniste koostamist liikmesriikide aruandluse jaoks.

Kuna komisjoni väljakuulutatud meetmed vastavad asjakohaselt ombudsmani soovitustele, lõpetas ombudsman uurimise, kuid palus komisjonil ühe aasta jooksul selle kohta aru anda.

Juhtum käsitles ekspordikrediidi agentuuride (riiklikud asutused, mis annavad rahalist toetust riskantsetel turgudel tegutsevatele ettevõtetele) iga-aastase läbivaatamise asjakohasust Euroopa Komisjoni poolt, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna kaitsega.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni metoodikat ja menetlusi saaks parandada. Eelkõige tegi ta ettepaneku, et komisjon peaks alustama dialoogi liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, et parandada vormi, mida liikmesriigid kasutavad ekspordikrediidiasutusi käsitlevate aruannete koostamisel, mille nad peavad igal aastal komisjonile esitama. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et komisjon peaks omalt poolt tõhustama Euroopa Parlamendile esitatavate ekspordikrediidi agentuuride iga-aastaste läbivaatamiste analüüsi ja hindamise sisu.

Komisjon lükkas ombudsmani ettepanekud tagasi peamiselt seetõttu, et nende rakendamine nõuaks kehtivate õigusaktide muutmist. Ombudsman ei nõustunud komisjoni seisukohaga ja on nüüd esitanud komisjonile soovitusi samadel tingimustel nagu oma varasemates ettepanekutes.  Ombudsman usub, et komisjoni iga-aastane läbivaatamine, mille ta saadab parlamendile, peaks olema midagi enamat kui liikmesriikidelt saadud aastaaruannete sisu koondamine ning et see peaks sisaldama teadlikku ja üksikasjalikku hinnangut ekspordikrediidi agentuuride tegevusele, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna austamisega.

Käesolev omaalgatuslik uurimine põhineb Armeenia valitsusväliste organisatsioonide ühenduse kodanike kaitse liiga (CPL) esitatud kaebusel. See puudutab Armeenias asuva Euroopa Liidu delegatsiooni otsust mitte sõlmida CPLiga toetuslepingut pärast seda, kui delegatsioon avastas vea CPL-taotluse esialgses hindamises. CPL väitis, et delegatsiooni otsus ei põhinenud mõjuvatel põhjustel.

Ombudsmani uurimise käigus tunnistas Euroopa Komisjon, et delegatsiooni algselt võetud meetmed, kui ta sai aru, et hindamisprotsessis oli tehtud viga, ei olnud asjakohased. Komisjon näitas siiski ka seda, et tuvastatud viga nõudis CPL-i taotluse uuesti hindamist ja seega, et delegatsioonil ei olnud võimalik CPL-iga toetuslepingut sõlmida.

Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Juhtum puudutas valikumenetlust ametikohale ELi delegatsioonis Albaanias. Kaebuse esitaja ei olnud rahul, et teda sellele ametikohale välja ei valitud, sest ta uskus, et ta vastab kõigile nõutavatele kriteeriumidele. Ta palus teavet oma taotluse ja põhjuste kohta, miks ta ei osutunud väljavalituks. Delegatsioon ei vastanud tema taotlusele õigeaegselt.

Ombudsman uuris küsimust. Uurimise käigus vastas delegatsioon kaebusele, lahendades sellega kaebuse selle aspekti. Kaebuse esitaja nimekirja kandmata jätmise otsuse osas leidis ombudsman, et delegatsiooni selgitus tema otsuse kohta on mõistlik, ning lõpetas uurimise haldusomavoli puudumise tuvastamisega. Ombudsman tegi ettepaneku, et Euroopa välisteenistus peaks andma delegatsioonidele suuniseid vajaduse kohta teavitada kandidaate valikukonkursside edasilükkamisest. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et Euroopa välisteenistus peaks lisama kohalikele töötajatele mõeldud ELi delegatsioonide juhendisse üksikasjalikumad nõuded teabe liigi kohta, mis tuleb lisada valikukomisjonide koostatud nimekirja/Exceli tabelisse.

Kohtuasi puudutas teenuslepingu lõpetamist Euroopa Komisjoni poolt. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud tema kirjadele vastanud, et ta lõpetas teenuslepingu mõjuva põhjuseta ja et talle saadetud arvete tasumine oli aeglane. Samuti nõudis ta hüvitist hilinenud maksete ja kahjude eest.

Ombudsman uuris neid väiteid. Esimese puhul jõudis ta järeldusele, et kuna komisjon lõpuks kaebuse esitaja kirjadele vastas, oli küsimus lahendatud. Teise väite kohta, mis puudutab lepingu väidetavat lõpetamist mõjuva põhjuseta, järeldas ombudsman, et komisjoni haldusomavoli ei esinenud, kuna leping andis komisjonile õiguse see igal ajal lõpetada ja et igal juhul oli komisjon tõepoolest esitanud mõjuva põhjuse lepingu lõpetamiseks. Kolmanda väite osas jõudis ombudsman järeldusele, et arvete hilinenud maksmise probleemile on leitud lahendus, kuna komisjon maksis lõpuks kaebuse esitajale tehtud töö eest tasumisele kuuluvad summad ja nõustus maksma viivist. Lõpuks jõudis ombudsman seoses kahju hüvitamise nõudega järeldusele, et küsimust ei ole vaja täiendavalt uurida, kuna komisjon maksis kaebuse esitajale kantud kahju eest hüvitist ja lepingus ei olnud ette nähtud mingit hüvitist muud liiki kahju eest.

Juhtum puudutas seda, et Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukrainas (EUAM) lükkas tagasi kaebuse esitaja valikumenetluses esitatud taotluse. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et taotluse tagasilükkamisel ei esinenud haldusomavoli. Lisaks leidis ombudsman, et ühetasandiline haldusliku läbivaatamise mehhanism on piisav. Ombudsmanil oli hea meel teatada, et Euroopa välisteenistus on nüüd otsustanud muuta sõnumit, mille ta saadab tagasilükatud kandidaatidele, et lisada teave kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta.

Juhtum käsitles komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs oma arvamusele tasuta õigusabi käsitleva Serbia seaduse eelnõu kohta.

Ombudsman uuris küsimust ja kontrollis asjaomast dokumenti. Ombudsman hindas toimikus olevat teavet ja leidis, et komisjoni keeldumine oli põhjendatud dokumentidele juurdepääsu käsitlevate asjakohaste kohaldatavate eeskirjade alusel (määrus 1049/2001).

Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamata. Samas põhinevad ombudsmani järeldused õiguse tõlgendusel, mida kohaldati kuupäeval, mil komisjon tegi otsuse kaebuse esitaja kordustaotluse kohta. Miski ei takista komisjonil avalikes huvides tegutsedes püüelda suurema läbipaistvuse poole ühinemiseelsete läbirääkimiste läbiviimisel ja läbirääkimiste edenemisel või lõpetamisel. Tasuta õigusabi seaduse eelnõu jõustumine, ühinemisläbirääkimiste 23. peatüki ajutine sulgemine ja Serbia võimalik ühinemine ELiga on kõik ajad, mil komisjon saab olukorda uuesti hinnata, et teha kindlaks, kas taotletud dokumendile juurdepääsu andmisest keeldumist õigustavad põhjused kehtivad endiselt. Ombudsman loodab, et komisjon viib selle arutelu läbi.

2014. aasta juulis lükkas komisjon tagasi kaebuse esitaja taotluse töötada Indoneesia projekti eksperdina, sest ta oli juba võtnud kohustuse töötada samal ajal Libeerias ELi rahastatud projektiga. Kaebuse esitaja esitas taotluse uuesti, kui projekt Libeerias Ebola kriisi tõttu edasi lükkus, märkides, et ta oli tegelikult valmis projektiga Indoneesias tegelema.

Ombudsman leidis, et komisjonil on õigus nõuda, et eksperdid oleksid kindlaksmääratud aja jooksul kättesaadavad üksnes projektidega töötamiseks. Ta märkis, et kaebuse esitaja oli teatanud, et ta on valmis töötama ainuõiguslikult kahes kattuvas projektis. Kaebuse esitaja ei selgitanud seda vastuolu oma esialgse taotluse esitamisel. Esitatud teabe põhjal leiab ombudsman, et komisjon lükkas kaebuse esitaja esimese taotluse õigesti tagasi. Teise taotluse kohta väitis kaebuse esitaja tegelikult, et Libeerias kestev Ebola kriis tähendas, et tal oli tegelikult vabadus Indoneesias projektiga töötada. Seejärel vaatas komisjon tema olukorra uuesti läbi. Ombudsmani arvates tegi ta õiglase ja mõistliku otsuse, kui ta järeldas, et kaebuse esitaja ei suutnud tagada oma kättesaadavust. Seega järeldab ombudsman, et komisjon ei eksinud ka siis, kui ta lükkas tagasi tema teise taotluse Indoneesia projektiga töötamiseks. Siiski tekitab see küsimusi selle kohta, kuidas komisjon käsitleb sellistesse kriisidesse nagu Ebola-puhangusse sattunud ekspertide õigusi.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata. Ta tegi komisjonile ettepaneku, et kui projekt tuleb peatada, peaks ta olema valmis vabastama kõik mõjutatud eksperdid ainuõiguse kohustusest.

Kaebus esitati pärast seda, kui taotleti üldsuse juurdepääsu Euroopa Komisjoni valduses olevatele dokumentidele, mis on seotud teatavate ELi liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimistega USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) tagajärgede üle. Kaebuse esitas Euroopa Parlamendi liige Sophie In't Veld.

Ombudsmani uurimise käigus esile kerkinud peamised probleemid olid a) komisjoni jõupingutused leida õiglane lahendus suure hulga dokumentide hindamisele ja b) komisjoni keeldumine anda üldsusele täielik juurdepääs mitmele FATCAga seotud dokumendile.

Ombudsman uuris neid küsimusi ja soovitas komisjonil a) teha uus katse leida õiglane lahendus, vastasel juhul peaks ta põhjendamatu viivituseta hindama parlamendiliikme taotlusega hõlmatud dokumente, ning b) kaaluda laiema üldsuse juurdepääsu võimaldamist teatavatele FATCAga seotud dokumentidele.

Ombudsman on nüüd rahul, et komisjon on tema soovitused heaks kiitnud ja rakendanud ning on seetõttu juhtumi lõpetanud.

Kaebuse esitajal oli Euroopa Komisjoniga toetusleping projekti rahastamiseks Egiptuses. Selle lepingu kohaselt pidi kaebuse esitaja esitama finantstagatise ELis asuvalt pangalt või finantseerimisasutuselt, et tagada projekti komisjonipoolne eelrahastamine. Pärast lepingu jõustumist selgus, et kaebuse esitaja ei suutnud esitada nõutavat finantstagatist. Sel põhjusel lõpetas komisjon lepingu.

Ombudsman leidis, et komisjon oli täitnud oma lepingulise kohustuse konsulteerida kaebuse esitajaga enne lepingu lõpetamist. Võttes arvesse teavet, mille kaebuse esitaja esitas komisjonile oma finantssuutlikkuse kohta, leidis ombudsman ka seda, et komisjon võis mõistlikult mõista, et kaebuse esitaja ei oleks saanud projekti ilma eelmakseteta ellu viia ning seetõttu ei olnud edasised konsultatsioonid vajalikud.

Ombudsman järeldas, et komisjon oli kaebuse esitajaga sõlmitud lepingu lõpetamisel tegutsenud õiguspäraselt ja mõistlikult. Ombudsman tegi siiski ettepaneku, et komisjon kaaluks tulevaste lepingute tüüptingimustesse sätte lisamist, mis annaks toetusesaajale õiguse loobuda komisjoni eelmaksetest. See kaotaks finantstagatise esitamise kohustuse, kui abisaaja suudab tõendada, et tal on projekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid. Samuti palus ombudsman komisjonil alati esitada lõpetamiskirjas selle otsuse täpne õiguslik alus ja otsuse edasikaebamise võimalused.