Kaebuse esitaja, Itaalia oliiviõlitootjate konsortsium, esitas ombudsmanile kaebuse komisjoni otsuse kohta kaasrahastada eri tingimustel kahte samaaegset programmi, millega edendatakse oliiviõli müüki väljaspool ELi. Kaebuse esitaja arvates andsid kõnealuste programmide tingimuste vastuolud Hispaania oliiviõlitootjatele konkurentsieelise.

Uurimise käigus leidis ombudsman, et ELi seadusandja on vastu võtnud uued määrused, mis sisaldavad sätteid kahe rahastamisprogrammi parema koordineerimise kohta, mis tähendab, et selliseid juhtumeid nagu praegune tulevikus ei esine. Seega leidis ombudsman, et kaebuse süsteemne aspekt on lahendatud. Ombudsman leidis siiski, et tal ei ole võimalik kaebuse esitaja individuaalset olukorda lahendada. Seetõttu lõpetas ta juhtumi.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles rikkumiskaebust seoses ELi ühtekuuluvusfondide kasutamisega Poolas taristu ja keskkonna valdkonnas. Kaebuse esitaja, kes on ökopõllumajandustootja, on mures kohaliku keskkonna kaitsmise ja ELi vahendite asjakohase kasutamise pärast. Ta esitas komisjonile rikkumiskaebuse, väites, et Poolas ei viidud avalikke konsultatsioone läbi rahuldavalt. Ta kaebas, et komisjon lõpetas tema kaebuse menetlemise, ilma et ta oleks tema taotlust nõuetekohaselt uurinud.

Ombudsman uuris kaebust ja tegi ettepaneku, et komisjon vaataks läbi oma lähenemisviisi, et kontrollida, kas liikmesriigid järgivad ELi vahenditest toetatavate projektide puhul täielikult avalike konsultatsioonide nõudeid. Ta tegi ka ettepaneku, et kaebuse esitaja poolt ombudsmanile esitatud konkreetsele kaebusele lisatud tõendusmaterjali uuritaks keskkonna seisukohast ning et komisjoni esindus Poolas korraldaks kaebuse esitajaga kohtumise, et aidata tal paremini mõista komisjoni seisukohti, võimaldades samal ajal komisjonil paremini mõista kaebuse esitaja muresid. Ombudsman oli rahul komisjoni vastusega kahele esimesele ettepanekule. Kolmanda ettepaneku puhul (kohtumine kaebuse esitajaga) nõustus ombudsman komisjoni seisukohaga, et selline kohtumine ei pruugi olla tõhus vahendite kasutamine seoses juba lõpetatud kaebustega; kuid ta julgustas komisjoni jätma selle võimaluse avatuks juhuks, kui kaebuse esitaja tõstatab tulevikus uusi küsimusi. Ombudsman lõpetas juhtumi selle alusel.  

Ombudsmani uurimine põhines kahel sellega seotud kaebusel, mille esitasid Euroopa Parlamendi Iirimaa liige ja Iirimaa põllumajandustootja ning mis puudutasid Euroopa Komisjoni heakskiitu Iirimaa ametiasutuste tehtud muudatusele ebasoodsates piirkondades asuvatele loomakasvatajatele abi andmise abikõlblikkuse kriteeriumides. Kaebuse esitajad väitsid, et komisjon ei tunnistanud muudatusi heaks kiites, et Iirimaa ametiasutused olid kohustatud järgima õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtteid.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni haldusomavoli ei esinenud.

Juhtum käsitles kõva nisu kvaliteediindeksi arvutamise meetodit, mille alusel maksti kuni 2009. aastani ELi põllumajandustootjatele ühise põllumajanduspoliitika raames toetust. Lisatasu maksti ainult manna- ja pastatoodete valmistamiseks sobiva kõva nisu puhul. Kaebuse esitaja kirjutas komisjonile ja väitis, et vaidlustatud meetod on ekslik ja sellel on moonutav mõju, kuid komisjon ei muutnud seda. Ta kaebas Euroopa Ombudsmanile, et komisjon ei ole talle adekvaatset vastust andnud. Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud komisjoni haldusomavoli.

Juhtum käsitles 18 dokumentidele juurdepääsu taotlust, mis esitati kooskõlas määrusega 1049/2001. Taotletud dokumendid puudutasid menetlust, mida järgiti määruse 540/2011 muutmisel. Kokku hõlmasid taotlused peaaegu 300 dokumenti. Taotlused esitas hargmaine kontsern, mis tegutseb muu hulgas taimekaitselahenduste valdkonnas. Kuna komisjon leidis, et taotluste menetlemine tekitab märkimisväärset halduskoormust ja takistab tal oma muude ülesannete täitmist, tegi ta määruse artikli 6 lõike 3 alusel ettepaneku avalikustada taotletud dokumendid teatava ajavahemiku jooksul. Kaebuse esitaja pidas kavandatud ajakava ebamõistlikuks. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et kuna puudub kokkulepe järkjärgulise avalikustamise kohta, oli kaebuse esitajal õigus arvata, et komisjon oli juurdepääsu andmisest keeldunud. Kuigi komisjon ei käsitlenud taotlusi ettenähtud tähtaja jooksul, asus ombudsman seisukohale, et juhtumi asjaolud õigustavad aega, mis komisjonil oli taotluste menetlemiseks kulunud. Seetõttu järeldas ombudsman, et tegemist ei olnud komisjoni haldusomavoliga. Ombudsman märkis täiendava märkusena, et mõned taotletud dokumendid näisid olevat koostatud õigusloomeprotsessi käigus ja seetõttu oleks tulnud need teha vahetult kättesaadavaks. Kui seda oleks tehtud, ei oleks kaebuse esitajal olnud vaja esitada määruse 1049/2001 alusel konkreetseid taotlusi nende dokumentidega tutvumiseks.

Juhtum käsitles Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumendile, mis käsitleb Itaalia oliiviõli varusid turustusaastal 2013–2014.

Ombudsman kontrollis kõnealust dokumenti komisjoni valduses oleval kujul. Ta leidis, et dokument sisaldab tundlikke äriandmeid ja seetõttu keeldus komisjon õigustatult selle avalikustamisest. Seetõttu lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum puudutab Euroopa Komisjoni otsust lõpetada kaks rikkumiskaebust Itaalia vastu seoses ühist põllumajandustaimesortide kataloogi käsitlevate ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamisega. Põhiküsimus oli see, kas isik, kes hilines kataloogis teatava sordi heakskiidu pikendamise taotlemisega, peaks olema kohustatud esitama uue taotluse või laskma hilinenud pikendamistaotluse vastu võtta. Uue taotluse esitamine uuendamistaotluse asemel nõuaks märkimisväärseid jõupingutusi ja kulutusi; eelkõige nõuaks see uut viljelus- ja kasutusväärtuse testi. Kaebuse esitaja, kes on Itaalia põllumajandusettevõtte sidusrühm, väitis, et komisjoni poolt oma otsuse toetuseks esitatud argumendid ei ole veenvad.

Pärast põhjalikku uurimist jõudis Euroopa Ombudsman järeldusele, et komisjoni esitatud väited on veenvad. Tema peamine argument oli see, et ei oleks proportsionaalne nõuda uut viljelus- ja kasutusväärtuse testi juhul, kui riiklikus kataloogis esitatud taimesordi heakskiidu pikendamise taotlus hilineb. Ombudsman märkis ka, et väidetav rikkumine oli seotud kahe kõva nisu sordi väga spetsiifilise juhtumiga ning et kaebuse aluseks olev õiguslik küsimus oli väga vastuoluline. Kõikidel asjaoludel ja võttes arvesse ka komisjoni kaalutlusruumi rikkumiskaebuste puhul, veenis ombudsmani komisjoni seisukoht. Seetõttu lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega.