Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 [1]

Uurimise taust

1. Uurimine käsitleb komisjoni ja Liibanoni ülikooli vahelist toetuslepingut projekti rakendamiseks, mille eesmärk on tugevdada selle riigi keskkonnaalaseid õigusakte (viide: Life 02/TCY/RL/032-SELDAS – „Liibanoni keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamise ja kohaldamise süsteemi tugevdamine”– projekt SELDAS). Komisjon sõlmis ülikooliga lepingu 2002. aasta septembris.

2. Ülikooli asepresident, kes tegutses projekti koordinaatorina, kaebas Euroopa Ombudsmanile, et kuigi projekt SELDAS oli edukalt lõpule viidud, keeldus komisjon maksmast kaebuse esitaja kantud kulusid, kuna ta ei olnud esitanud tööajatabeleid ega muid tõendeid selle kohta, kui palju aega ta väidetavalt projektile pühendas. Kaebuse esitaja väitis, et kulud, mille hüvitamist ta taotles, oleksid pidanud olema vastuvõetavad kas juba esitatud dokumentide või tagasiulatuvate tööajatabelite alusel (tööajatabelid on Liibanoni traditsioonides tundmatu mõiste).

3. Ombudsman tunnistas kaebuse vastuvõetamatuks, kuna kaebuse esitaja ei olnud ELi kodanik ega elanik. Ombudsman otsustas siiski algatada omaalgatusliku uurimise kaebuse esitaja eespool esitatud väidete alusel (OI/1/2008/(VIK)JMA).

4. Olles läbi vaadanud kõik tõendid, sealhulgas asjakohased lepingutingimused, leidis ombudsman, et komisjonil oli seaduslik õigus nõuda, et ülikool põhjendaks projekti osalise tööajaga töötajate (nagu kaebuse esitaja) tehtud tööga seotud väidetavaid kulusid tööajatabelitega, mida võib pidada selliseid kulusid tõendavateks tõenditeks. Tõepoolest, ülikool ei ole komisjoni sellekohastele konkreetsetele nõudmistele vastates kunagi selliseid tööajatabeleid koostanud. Ombudsman leidis siiski, et kaebuse esitaja väide, et tööajatabelid kulude põhjendamiseks näivad kohaliku õiguskultuuri kontekstis (mis põhineb usaldusel) võõra mõistena, on mõistlik. Samuti oli mõistlik argument, et tööajatabelid ei kuulunud ei ülikooli ega tema partnerite kontrollimenetluste hulka.

5. Ombudsmani eespool nimetatud omaalgatusliku uurimise käigus nõustus komisjon, et ta võib siiski kaaluda tõendusmaterjali, mis võiks tõendada, et vaidlusalused kulud vastasid projektiga SELDAS tegelikult seotud tööle. Komisjon viitas konkreetselt töötajate isiklikele tegevuskavadele. Kuni komisjoni eespool kirjeldatud seisukoha esitamiseni ei olnud kaebuse esitajal siiski veel võimalik esitada dokumente, mis näitaksid, kui palju aega ta tegelikult SELDASe projektile pühendas, või mis oleksid võimaldanud komisjonil selle aja piisava kindlusega heaks kiita. Seetõttu lõpetas ombudsman omaalgatusliku uurimise OI/1/2008/(VIK)JMA, juhtides komisjoni tähelepanu asjaolule, et õigluse ja õiglaste lepinguliste suhete huvides võib ta kaaluda võimalust anda teistele lepingupooltele, kes ei tunne Euroopa õiguskultuuri, juhiseid lepingus sisalduvate võimalike vaidlusi tekitada võivate õiguslike tingimuste tähenduse kohta (näiteks tööajatabelite nõue). Selline praktika aitaks tulevikus sarnaseid probleeme vältida.

6. 23. juulil 2009 avaldas kaebuse esitaja ombudsmani uurimisele tunnustust. Ta palus ka ombudsmani toetust, et komisjon lahendaks küsimuse uute tõendite alusel, mille ta lisas oma kirjale; nimelt tema isiklik päevakord 2004. aastaks ja selles tehtud salvestised. Kaebuse esitaja registreeris selles päevakorras SELDAS-projekti raames töötatud tunnid.

7. Kuna eespool nimetatud päevakorda ei olnud kunagi varem avalikustatud, edastas ombudsman selle komisjonile, et viimane saaks selle sisu läbi vaadata ja teha kindlaks, kas ta võib seda aktsepteerida tõendina kaebuse esitaja töö kohta projekti SELDAS raames ja lõpuks talle maksta. Seda tehes selgitas ombudsman kaebuse esitajale ka seda, et kui ta peab komisjoni tulevast vastust ebapiisavaks, võib ta esitada ombudsmanile uue kaebuse.

8. Komisjon vastas kaebuse esitajale 3. novembril 2009, selgitades, et pärast isikliku päevakorra läbivaatamist jõudis ta järeldusele, et see ei sisalda usaldusväärset teavet, mis võimaldaks tal oma varasemat hinnangut uuesti läbi vaadata. Esiteks ei olnud mingit teavet selle kohta, kes oli päevakorra omanik. Teiseks lisati SELDAS projektile pühendatud tundide arv iga päev pliiatsiga, mis komisjoni arvates „tähendas, et täiendused ei olnud ilmselgelt ajakohased ülejäänud päevakorras sisalduva teabega” ning neid ei olnud võimalik otseselt seostada päevakorras kirjeldatud tegevuste loeteludega. Lõpuks ei sisaldanud päevakord alati teavet iga loetletud tegevuse ajastuse kohta ning väga vähestel juhtudel ei kattunud see teave deklareeritud tundide arvuga. Seetõttu järeldas komisjon, et päevakorda tehtud kandeid ei saa aktsepteerida tööajatabelite asendajana ega tõendina SELDAS-projektile pühendatud aja kohta.

9. märtsil 2010 vastas kaebuse esitaja komisjonile, et ta on heaks kiitnud isikliku tegevuskava koopiad ühe teise Liibanonis elluviidava projekti puhul, nimelt projekti puhul, mis on loetletud viitenumbri Life00 TCY/INT/021 SEA (keskkonnamõju strateegiline hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine; maakasutuse planeerimine Liibanonis) all (edaspidi „keskkonnamõju strateegilise hindamise projekt”). Kaebuse esitaja lisas KSH projektiga seotud isiklike päevakordade koopiad [2]. Kaebuse esitaja sõnul ei sisaldanud need päevakorrad mingit teavet järgmise kohta: i) nende omanikud; ii) kulutatud tundide arv; iii) loetletud tegevused; või iv) teave ajastuse kohta. Komisjon nõustus siiski selle keskkonnamõju strateegilise hindamise projektiga seotud dokumentatsiooniga sellisena, nagu see oli, lükates samal ajal tagasi kaebuse esitaja SELDAS-projektiga seotud tegevuskava. Kaebuse esitaja palus komisjonil selgitada, mida ta silmas pidas, kui ta märkis, et tema päevakorda tehtud kanded ei olnud kooskõlas ülejäänud selles päevakorras sisalduva teabega. Ta soovis, et komisjon annaks suuniseid selle kohta, kuidas küsimust õiglaselt lahendada. Ta rõhutas oma kirjas ka seda, et komisjoni enda hinnangu kohaselt oli ta projekti SELDAS edukalt lõpule viinud. Viimase nelja aasta jooksul on kaebuse esitaja kulutanud palju aega ja jõupingutusi, et tagada projekti SELDAS nõuetekohane lõpuleviimine. Ta uskus, et komisjon aitab teda sellega seotud kulude ja kahjude kandmisel.

10. Komisjon vastas 30. juunil 2010, viidates varasemale kirjale, mille ta oli kaebuse esitajale saatnud 24. aprillil 2007. Praeguseks on projekt SELDAS juba lõpule viidud. Selles kirjas märkis komisjon, et SELDASe projekti ei saa enam uuesti hinnata, sest see loeti tema raamatupidamissüsteemis lõpetatuks („vabastatud”). Erinevalt projektist SELDAS ei olnud keskkonnamõju strateegilise hindamise projekt siiski veel lõpule viidud ja seda võis uuesti hinnata. Sellest tulenevalt ei saanud kaebuse esitaja võrrelda SELDAS-projekti ja KSH-projekti. Komisjon nõustus siiski kaebuse esitaja isikliku hindamiskavaga. Põhjustel, mida kaebuse esitajale selgitati juba 3. novembril 2009, kinnitas komisjon siiski, et kaebuse esitaja personalikulud ei olnud rahastamiskõlblikud.

11. 1. oktoobril 2010 pöördus kaebuse esitaja uuesti ombudsmani poole (kaebus 2219/2010/JF). Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole ELi kodanik ega elanik, tunnistas ombudsman selle kaebuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 alusel vastuvõetamatuks. Ombudsman leidis siiski ka, et kaebuse esitaja esitatud teave nõuab tema hoolikat kaalumist, ning algatas 29. novembril 2010 käesoleva omaalgatusliku uurimise seoses komisjoni eespool nimetatud keeldumisega aktsepteerida kaebuse esitaja isiklikku tegevuskava tõendina aja kohta, mis ta oli kulutanud projekti SELDAS raames töötamisele.

Uurimise ese

12. Ombudsmani uurimine käsitles kaebuse esitaja väidet, et komisjoni keeldumine aktsepteerida tema isiklikku tegevuskava tõendina projektile SELDAS kulutatud aja kohta on ebaõiglane ja vastuoluline.

13. Uurimise käigus uuriti ka kaebuse esitaja väidet, et komisjon peaks nõustuma tema tegevuskavaga ja vaatama uuesti läbi tema SELDAS projekti raames tekkinud personalikulud.

Uurimine

14. 29. novembril 2010 palus ombudsman komisjoni presidendilt arvamust eespool esitatud väite ja väite kohta.

15. Ombudsman sai 10. veebruaril 2011 komisjoni arvamuse, mille ta edastas kaebuse esitajale koos kutsega esitada märkusi. Ombudsman sai kaebuse esitaja märkused kätte 21. märtsil 2011.

16. 31. oktoobril 2011 esitas ombudsman komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku. Komisjon vastas 2. veebruaril 2012. Kaebuse esitaja saatis oma märkused selle vastuse kohta 1. märtsil 2012.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide ebaõigluse ja ebajärjekindluse kohta

Ombudsmanile esitatud argumendid

17. Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni keeldumine aktsepteerida tema isiklikku tegevuskava tõendina projektile SELDAS kulutatud aja kohta oli ebaõiglane ja vastuoluline.

18. Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et: a) tema päevakorras esitatud teave oli üksikasjalikum kui KSH päevakorras esitatud teave, mida komisjon aktsepteeris tõendina sellele projektile pühendatud aja kohta; ning b) komisjon on aidanud sarnaste projektide toetusesaajaid Liibanonis.

19. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks nõustuma tema tegevuskavaga ja vaatama uuesti läbi tema personalikulud projekti SELDAS raames.

20. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et vastavalt kohaldatavatele LIFE'i standardsetele haldussätetele (edaspidi "LIFE'i sätted") võib komisjon teha kontrolle ja külastusi kuni viis aastat pärast projekti lõpetamist või lõppmakse tegemist [3]. Seetõttu ei saanud SELDAS-projekti veel lugeda täielikult lõpetatuks.

21. Oma arvamuses vaidlustas komisjon kaebuse esitaja väited. Esiteks viitas ta selgitustele, mis ta esitas kaebuse esitajale 24. aprillil 2007 ja 3. novembril 2009 saadetud kirjades. Teiseks rõhutas ta, et kaebuse esitaja päevakorras ei ole ühtegi nime. Ta rõhutas veel kord, et teave projektile SELDAS kulutatud tundide kohta oli lisatud pliiatsisse. Need kirjed, mis lisati pliiatsiga, ei olnud kooskõlas ülejäänud päevakorras oleva teabega (komisjon tõi mõned näited). Seetõttu oli komisjoni arvates võimatu seostada neid sissekandeid päevakorras kirjeldatud tegevustega.

22. Komisjon tunnistas, et keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti abisaaja esitas talle isikliku tegevuskava, milles ta märkis, kui palju aega ta oli erinevate projektidega töötanud. Seejärel analüüsis komisjon seda tegevuskava. Toetusesaaja salvestised vastasid lõpparuandes deklareeritud ajale ja keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti tulemustele. Sel põhjusel kiitis komisjon heaks osa abisaaja personalikuludest.

23. Lõpuks rõhutas komisjon, et ta kasutas samu kriteeriume veel kahe Liibanonis elluviidava projekti hindamiseks. „Esmatähtsad tegevuskavad peavad andma piisavalt tõendeid selle kohta, et osalise tööajaga töötajate töötunnid olid tegelikud, tekkinud ja kontrollitavad ning ei põhinenud hinnangutel.” Komisjon toetas kõiki Liibanoni LIFE-projekte, kohtles erinevaid projekte võrdselt ning määras hoolikalt kindlaks ja hindas vahe- ja lõpparuandeid. Programmi LIFE sätete kohaselt tuleb projektidega töötamiseks kulutatud aeg registreerida tööajalehtedel [4].

24. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes veel kord, et sarnaselt tema päevakorrale ei sisaldanud KSH projektiga seotud päevakord ühtegi viidet selle omanikule.

25. Seejärel selgitas kaebuse esitaja, et tunnid, mille ta oli oma päevakorras pliiatsiga kirjutanud, olid pliiatsiga kirjutatu kokkuvõte. Kuigi kaebuse esitaja loetles iga päeva üksikasjalikud tegevused pliiatsis, tegi ta pliiatsis kokkuvõtte iga projektiga seotud tegevuste tundide koguarvust. Kaebuse esitaja viitas näidetele, millele komisjon oli oma arvamuses viidanud, ja selgitas, mitu tundi vastab igale tegevusele.

26. Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni arvamuse, et tema pliiatsisse tehtud kanded olid „täiendused”. Sellega seoses leidis ta, et tal oleks olnud lihtsam välja printida Outlooki kalendreid, mis sarnanevad SEA projektis kasutatud kalendritega, lisada asjakohane teave ja saata lehed komisjonile. Esitades esialgse päevakorra sellisena, nagu see oli, tegutses kaebuse esitaja täiesti läbipaistvalt.

27. Lõpuks rõhutas kaebuse esitaja, et komisjon pidas SELDASe projekti „tehniliseks eduks [ja] keskkonnaalaste õigusaktide lipulaevaks”. Ta nõudis, et teda koheldaks võrdselt sellega, mida komisjon võimaldas SEA projektile, rõhutas oma märkimisväärset rahalist kahju ja palus, et tema personalikulud vaadataks läbi.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

28. Esialgu oli ombudsman rahul, et komisjon võttis nõuetekohaselt arvesse kõnealuse geograafilise piirkonna õiguslikku ja sotsiaalset konteksti ning nõustus kaaluma kohalike toetusesaajate isiklikke päevakavasid ja seega neis tehtud isiklikke salvestisi kui võimalikke vahendeid, mille abil tõendada aega, mille need toetusesaajad pühendasid komisjoni toetatavatele projektidele. Sellega seoses märkis ombudsman, et komisjon oli uurinud nii kaebuse esitaja kui ka teiste abisaajate tegevuskavasid. See oli kooskõlas komisjoni 22. aprilli 2008. aasta arvamusega, mida väljendati ombudsmani omaalgatusliku uurimise OI/1/2008/(VIK)JMA raames, ning märkis oma otsuses selle uurimise kohta, et:

„Komisjon on teatanud oma valmisolekust võtta tööajatabelite asemel arvesse muid toetavaid tõendeid, mis võivad tõendada, et kõnealused kulud vastasid tegelikult projektile pühendatud tööle. Sellega seoses on ta viidanud eelkõige tõendusvahenditele, nagu personali isiklikud tegevuskavad, projekti/isiklikud päevikud ja/või tulemusaruanded..."[5]

29. Ombudsman mõistis seega, et lõppkokkuvõttes ei sõltunud toetusesaajate isiklikes päevakordades sisalduvate salvestiste analüüs ja võimalik aktsepteerimine sellest, kas kõnealused projektid olid juba lõpetatud või mitte. Ombudsman leidis, et eespool nimetatu on julgustav.

30. Ombudsman võttis samuti teadmiseks komisjoni arvamuses esitatud argumendid, milles põhjendati, miks ta ei saanud aktsepteerida kaebuse esitaja tegevuskava tõendina selle kohta, kui palju aega ta SELDAS-projektile pühendas. Seda tehes esitas komisjon ka põhjused, miks ta nõustus SEA projektiga seotud isiklike kuludega, olles analüüsinud selle projekti abisaaja isiklikku tegevuskava. Ombudsman hindas neid põhjuseid üksikasjalikult, nagu on kirjeldatud allpool.

Päevakordade omanikud ja salvestiste tegemine

31. Esiteks rõhutas komisjon veel kord, et kaebuse esitaja esitatud päevakorras ei olnud ühtegi viidet tema omandiõigusele. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et SELDAS projektile pühendatud tunnid kirjutati iga päev pliiatsiga. Komisjon leidis, et need kirjutised on „täiendused”, mis on vastuolus ülejäänud päevakorras sisalduva teabega. Ta viitas seega taas oma 3. novembri 2009. aasta kirjale, milles ta oli asunud seisukohale, et „need täiendused ei ole ilmselgelt ajakohased ülejäänud päevakorras oleva teabega”, mis tuleneb asjaolust, et „igal päeval projektile [SELDAS] pühendatud tundide arv lisati pliiatsisse [...]”.

32. Ombudsman rõhutas, et kaebuse esitaja oli selgelt öelnud, et päevakord on tema oma. Ka komisjoni enda arvamus ombudsmanile näis viitavat sellele, et komisjon nõustus, et päevakord kuulub tõepoolest kaebuse esitajale [6]. Lisaks märkis ombudsman, et komisjon on juba varem mitmel korral teinud kaebuse esitajaga koostööd tuntud Liibanoni ülikooli professori ja asepresidendina. Sellega seoses ei mõistnud ombudsman, millist täiendavat tõenduslikku väärtust omaks päevakord, kui kaebuse esitaja kirjutaks sellele oma nime.

33. Lisaks ei mõistnud ombudsman, miks asjaolu, et kaebuse esitaja sisestas SELDAS projektile kulutatud tunnid pliiatsiga, tõestas, et sellised sissekanded kujutavad endast „mittekaasaegset täiendust” pliiatsis päevakorras esitatud teabele. Ombudsmani arvates saab asjaolust, et kaebuse esitaja kirjutas teatavad kanded pliiatsisse, täie kindlusega järeldada vaid seda, et ta soovis selliseid kandeid selgelt eristada nendest, mille ta kirjutas pliiatsis.

Projektidele pühendatud aeg ning lõpparuannete ja tulemuste hindamine

34. Komisjon märkis arvamuses, et keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti abisaaja „märkis ära aja, mil ta oli töötanud eri projektide heaks”. Allpool selgitatud põhjustel ei saanud ombudsman aru, miks komisjoni arvates ei teinud seda ka kaebuse esitaja.

35. Ombudsman analüüsis kaebuse esitaja päevakorra nende osade koopiaid, mille komisjon lisas oma arvamusele. Seal mainis kaebuse esitaja mitmeid tegevusi, mis viidi läbi 19., 23. ja 29. jaanuaril 2004, ning osutas tundide arvule, mis kulutati mitmele projektile, nimelt Oltero, LIBNOR ja SELDAS. Eespool nimetatud kolme päeva jooksul kulutas kaebuse esitaja SELDAS-projektile kokku 20 tundi. Kaebuse esitaja esitas oma märkustes mõistlikud ja üksikasjalikumad selgitused selle kohta, milline oli tema poolt eespool nimetatud eri projektide, sealhulgas SELDAS-projekti jaoks igal nimetatud päeval kulutatud tundide vastavus tegevuste loetelule. Sellest järeldub, et nii nagu KSH projekti abisaaja, oli ka kaebuse esitaja pidanud oma päevakorras arvestust aja kohta, mil ta töötas eri projektide kallal [7].

36. Sellega seoses märkis ombudsman, et vastavalt komisjoni arvamusele käesolevas uurimises vastas abisaaja poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise projektis esitatud teave järgmisele: i) KSH lõpparuandes deklareeritud aeg ja ii) KSH projekti tulemused. Sellest tulenevalt nõustus komisjon, et abisaaja tegevuskava on „piisav tõend selle kohta, et osalise tööajaga töötajate töötunnid olid tegelikud, kantud ja kontrollitavad ega põhinenud hinnangutel”.

37. Ombudsman märkis, et komisjon hindas keskkonnamõju strateegilise hindamise projektijuhi tegevuskava selle projekti tulemuste ja lõpparuande alusel. Selle tulemusel nõustus komisjon selle tegevuskavaga kui piisava tõendiga selle kohta, kui palju aega keskkonnamõju strateegilisest hindamisest kasusaaja sellele projektile pühendas.

38. Komisjoni sõnul hinnati sarnasel viisil veel kahte Liibanoni projekti [8]. Komisjon ei väitnud oma arvamuses siiski, et ta kohaldas sama menetlust ka projekti SELDAS suhtes või et ta oli sarnaselt teiste projektidega hinnanud ka kaebuse esitaja SELDAS tegevuskava selle projekti (edukate) tulemuste ja lõpparuande [9] alusel.

39. Eespool öeldust järeldub, et komisjon ei ole tõendanud, et tal oli võimatu aktsepteerida kaebuse esitaja päevakorda tõendina tema personalikulude kohta, ega ka seda, et ta oli selles suhtes kohelnud kaebuse esitajat samamoodi nagu teisi Liibanonis elluviidavatest projektidest kasusaajaid. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku leida sõbralik lahendus vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 5. Ettepanek oli järgmine:

„Võttes arvesse ombudsmani järeldusi, võiks komisjon uuesti hinnata kaebuse esitaja tegevuskava tõenduslikku väärtust seoses ajaga, mis ta kulutas projektile SELDAS, ning sellest tulenevalt uuesti läbi vaadata tema personalikulud.”

Selle ettepaneku tegemisel võttis ombudsman arvesse kaebuse esitaja ja komisjoni varasemat koostööd Liibanonis edukalt lõpule viidud projektides, mis peaks kindlasti parandama võimalust saavutada käesoleval juhul vastastikku rahuldav lahendus.

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut

40. Oma vastuses sõbraliku lahenduse ettepanekule avaldas komisjon kahetsust, et ta ei saanud ombudsmani ettepanekut heaks kiita. Ta rõhutas, et kuigi talle oli antud selleks piisavalt võimalusi, ei esitanud kaebuse esitaja õigeaegselt alternatiivseid tõendeid oma personalikulude kohta. Alles pärast omaalgatusliku uurimise OI/1/2008/(VIK)JMA lõpetamist edastas kaebuse esitaja ombudsmanile oma isikliku päevakorra. See tegevuskava ei anna piisavalt usaldusväärset ja üksikasjalikku teavet, mis võimaldaks komisjonil seda projekti SELDAS tulemuste ja lõpparuande alusel nõuetekohaselt hinnata. Järelikult ei ole võimalik järeldada, et sellele projektile kulutatud tunnid olid tegelikud, tekkinud ja kontrollitavad. Asjaolu, et päevakord esitati neli aastat pärast projekti lõpuleviimist, ei lihtsustanud samuti olukorda.

41. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes muu hulgas, et ükski LIFE-projekti toetusesaaja Liibanonis ei esitanud asjaomasel ajal ühtegi ajalehte. Alles 2007. aasta alguses kuni keskpaigani määras komisjon kindlaks ja kiitis heaks sobiva alternatiivi nende projektide osalise tööajaga töötajatele. Komisjon tunnistas seda ombudsmanile saadetud arvamuses [10].

42. Kaebuse esitaja rõhutas veel kord, et esitades oma esialgse päevakorra sellisena, nagu see oli, tegutses ta täiesti läbipaistvalt ja et tema esitatud tõendid olid sisulisemad kui KSH projekti kohta esitatud tõendid, mida komisjon siiski aktsepteeris sobivate alternatiivsete tõenditena. Kaebuse esitaja kandis märkimisväärset rahalist kahju ja komisjon peaks talle vähemalt osaliselt hüvitist maksma.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

43. Kõigepealt märgib ombudsman, et oma vastuses sõbraliku lahenduse ettepanekule märkis komisjon, et „asjaolu, et [päevakord] esitati neli aastat pärast projekti lõpuleviimist, ei hõlbustanud samuti olukorda”(rõhuasetus lisatud). Ombudsman on selle avalduse üle üllatunud, sest see näib olevat vastuolus komisjoni varem väljendatud valmisolekuga uurida kaebuse esitaja päevakorra tõenduslikku väärtust, hoolimata asjaolust, et päevakord esitati alles pärast seda, kui ombudsman lõpetas omaalgatusliku uurimise OI/1/2008/(VIK)JMA.

44. Lisaks ei selgitanud komisjon, miks peaks asjaolu, et kaebuse esitaja esitas oma päevakorra 2009. aastal, mõjutama negatiivselt tema hinnangut selles päevakorras sisalduvale teabele. Samuti ei selgitanud komisjon, kuidas 2007. aastal [11] esitatud päevakord oleks võinud „lihtsustada [d] küsimusi” seoses sellise teabe hindamisega.

45. Lisaks näib, et komisjon ei ole võtnud arvesse oma pikaajalist usaldussuhet kaebuse esitajaga, hoolimata ombudsmani soovitusest, et ta peaks seda tegema. Ombudsman rõhutab sellega seoses, et kui komisjon nõustus (mida ei ole vaidlustatud) põhimõttega, et isiklikud päevakorrad võivad pakkuda alternatiivi tööajatabelitele kui tõendite allikale, ei saanud ta mõistlikult eirata asjaolu, et isikliku laadi tõttu koostatakse sellised päevakorrad tõenäoliselt mitteametlikult.

46. Eespool öeldut arvesse võttes ei ole ombudsman veendunud, et komisjoni seisukoht, mida väljendati vastusena tema ettepanekule leida sõbralik lahendus,

„kaebuse esitaja isiklik päevakord ei anna piisavalt usaldusväärset ja üksikasjalikku teavet, et hinnata seda nõuetekohaselt projekti [SELDAS] tulemuste ja lõpparuande alusel, järeldamaks, et töötatud tunnid olid tegelikud, tekkinud ja kontrollitavad.”

põhineb tegevuskava tõendusjõu tegelikul hindamisel alternatiivina tööajatabelitele.

47. Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjoni vastuses sõbraliku lahenduse ettepanekule lihtsalt korratakse seisukohta, mida ta oli oma arvamuses juba väljendanud, esitamata uusi argumente. Ombudsman on komisjonile selgelt osutanud, miks seda seisukohta ei saa pidada rahuldavaks [12]. Komisjon aga isegi ei kommenteerinud ombudsmani analüüsi, rääkimata selle vaidlustamisest.

48. Seetõttu leiab ombudsman, et taas kord ei ole komisjon suutnud tõendada, et ta ei saa aktsepteerida kaebuse esitaja päevakorda tõendina tema personalikulude nõuete toetuseks. Samuti ei ole ta sellega seoses tõendanud, et ta on kohelnud kaebuse esitajat samamoodi nagu teisi Liibanonis elluviidavatest projektidest kasusaajaid. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga. Seetõttu esitab ombudsman vastavalt oma põhikirja artikli 3 lõikele 6 allpool soovituse projekti.

49. Käesoleva soovituse projekti koostamisel võtab ombudsman taas arvesse kaebuse esitaja ja komisjoni varasemat koostööd Liibanonis edukalt lõpule viidud projektides ning kutsub komisjoni üles võtma seda ajalugu tõsiselt arvesse, et parandada võimalust saavutada käesoleval juhul rahuldav lahendus.

50. Ombudsman julgustab komisjoni soovituse projekti kohta üksikasjaliku arvamuse koostamisel võtma vastu tasakaalustatud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse mitte ainult finantsriske, vaid ka maineriske Euroopa Liidule, kui komisjoni tajutakse ebaõiglaselt tegutsevana. Ombudsman rõhutab sellega seoses, et soovituse projekti heakskiitmine käesoleval juhul näitaks komisjoni valmisolekut kuulata, tegutseda mõistlikult ja teha ombudsmaniga koostööd.

B. Soovituse projekt

Selle juhtumi uurimise põhjal esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse projekti:

Komisjon peaks uuesti hindama kaebuse esitaja tegevuskava tõenduslikku väärtust seoses ajaga, mis ta kulutas projektile SELDAS, ning sellest tulenevalt uuesti hindama tema personalikulusid.

Komisjoni presidenti teavitatakse kõnealusest soovituse eelnõust. Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 31. oktoobriks 2012. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

Ombudsman teavitab soovituse projektist ka kaebuse esitajat.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 26. juuli 2012

---

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] Ombudsmanile saadetud kirja koopial ei olnud ühtegi lisa.

[3] Komisjon esitas koos oma arvamusega programmi LIFE sätete koopia. LIFE-määruse artikli 29 lõikes 2 on sätestatud, et „[k]ontrolle võib algatada kuni viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist või lõppmakse tegemist [...]”.

[4] LIFE-määruse artikli 21 lõige 2: „[p] ersonneli kulud arvestatakse projektile tegelikult kulutatud aja alusel [...]. Iga töötaja [...] projekti tööaeg registreeritakse töögraafikute alusel, mille on koostanud ja kinnitanud toetusesaaja ja tema võimalikud partnerid.”

[5] Ombudsmani otsuse (OI/1/2008/(VIK)JMA kohta) punkt 31, kättesaadav ombudsmani veebisaidil (www.ombudsman.europa.eu).

[6] Komisjoni arvamuses esitatakse järgmised väited: „Selles hilisemas etapis saatis [kaebuse esitaja] ombudsmanile oma isikliku päevakorra 2004. aastaks [...]. [Kaebuse esitaja] isiklik päevakord, mis saadeti Euroopa Ombudsmanile 2009. aastal. Eespool nimetatud põhjustel pidi komisjon [kaebuse esitaja] isiklikust päevakorrast keelduma [...]. Komisjon näitas üles oma tahet teha koostööd, kui ta nõustus 2009. aastal [kaebuse esitaja] isikliku tegevuskavaga [...] hindamiseks. Esitatud põhjustel ... ei saa komisjon nõustuda kaebuse esitaja isikliku päevakorraga...”(rõhuasetus lisatud)

[7] "19.01.2004: 7.30–17.00 Majandusministeerium (st tundide koguarv on umbes 9 tundi)

- "Libnor, Libnor, Libnor, kirjad, vee kirjad, aastaaruanne ja telefon" on üksikasjalikud tegevused

- OLTERO (on OGERO) 3hrs, LIBNOR 3hrs ja SELDAS 3hrs on iga projekti kogusummad; Libnor, Libnor, Libnor on kokkuvõtlikult LIBNOR (3 tundi); kirjad, vee kirjad, aastaaruanne on kokkuvõtlikult SELDAS (3 tundi) ja telefon OGERO (telefoni kommunaalteenuste Liibanonis) (3 tundi) - kokku 9 tundi nagu ajavahemiku kohta näidatud kõrval MoE (7h30 - 17h00)

23.01.2004: MoE 7h30 - 16h00 (kokku umbes 9 tundi), erinevad tegevused (tööplaan, infotunnid, DEA jne) on kõik SELDAS projekti jaoks, seega arvestatakse SELDAS 9 tundi

29.01.2004: MoE 7h30 - 15h20 (kokku umbes 8 tundi), erinevad tegevused (1. eelnõu pres., palk, e-kirju, TVA küsimus jne) on kõik SELDAS projekti, seega 9 tundi arvestatakse SELDAS".

[8] "Kahes teises Liibanoni projektis, mis esitasid oma lõpparuanded pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti (TARGET ja SISPAM), esitati ka isiklikud tegevuskavad, mida hinnati samade kriteeriumide alusel, mida kohaldati keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti suhtes..."

[9] Komisjoni arvamuse kohaselt „2006. aastal keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti lõpparuande hindamisel kaasnesid hindamisega muu hulgas abikõlbmatud personalikulud, mis tulenesid asjaolust, et töögraafikuid ei täidetud ja komisjon ei aktsepteerinud tagasiulatuvalt täidetud töögraafikuid. See oli põhimõtteliselt sama probleem ja sama hinnang kui projekti SELDAS puhul. Pärast kirjavahetust teatas abisaaja siiski komisjonile, et tal on isiklik päevakord, milles ta oli märkinud ära aja, mil ta oli töötanud erinevates projektides. Komisjon kontrollis seda isiklikku tegevuskava ja selle tulemusel tunnustati osaliselt osalise tööajaga töötajate personalikulusid, kuna salvestis vastas lõpparuandes deklareeritud ajale ja projekti tulemustele. Kaks teist Liibanoni projekti, mis esitasid oma lõpparuanded pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti (TARGET ja SISPAM), esitasid samuti isiklikud tegevuskavad, mida hinnati samade kriteeriumide alusel, mida kohaldati keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti suhtes. Kõigis nendes hindamistes kohaldas komisjon aluspõhimõtet, mille kohaselt peavad isiklikud tegevuskavad andma piisavalt tõendeid selle kohta, et osalise tööajaga töötajate töötunnid olid tegelikud, tehtud ja kontrollitavad ega põhinenud hinnangutel“(rõhuasetus lisatud).

[10] "Isiklike tegevuskavade olemasolust teavitati komisjoni alles 2007. aasta alguses pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise projekti lõpparuande hindamist ning sellest tulenevalt kohaldati TARGETi ja SISPAMi projekti suhtes sama lähenemisviisi. Komisjon näitas üles oma tahet teha koostööd, kui ta kiitis 2009. aastal heaks [kaebuse esitaja] isikliku kava hindamiseks...”

[11] Vt joonealune märkus 10.

[12] Vt käesoleva soovituse projekti punktid 31-39.