Juhtum puudutas komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs biokütustega seotud maakasutuse kaudset muutust käsitleva mõju hindamise aruande eelnõu versioonidele. Dokumentide avalikustamisest keelduti põhjusel, et see kahjustaks komisjoni otsustamisprotsessi. Kaebuse esitaja, organisatsioonide rühm, leidis, et talle tuleks anda juurdepääs dokumentidele, mida ta taotles.

Ombudsman uuris seda küsimust. Ta märkis, et 2015. aasta septembris võtsid parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2015/1513. See direktiiv põhines komisjoni seadusandlikul ettepanekul, millele oli lisatud mõju hindamise aruanne, mille esialgsed versioonid olid käesolevas asjas vaidluse all. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et neid uusi asjaolusid arvesse võttes annaks komisjon üldsusele juurdepääsu taotletud dokumentidele. Komisjon ei olnud sellega nõus, väites, et tegemist ei olnud haldusomavoliga. Ta kutsus siiski kaebuse esitajat üles esitama uut dokumentidele juurdepääsu taotlust, võttes arvesse uusi asjaolusid. Hiljem teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et pärast uut dokumentidele juurdepääsu taotlust andis komisjon juurdepääsu dokumentidele, mida ta oli taotlenud. Ombudsman lõpetas seega juhtumi järeldusega, et kaebuse edasine uurimine ei olnud põhjendatud. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ombudsmanil on õigus paluda institutsioonil võtta dokumentidele juurdepääsu käsitlevas juhtumis ombudsmani lahenduse ettepanekule vastates arvesse uusi argumente selle kohta, miks dokument tuleks avalikustada.

Juhtum käsitles väidetavaid huvide konflikte seoses komisjoni töörühma liikmetega, kelle ülesanne oli uurida elektromagnetväljade võimalikku mõju tervisele. Ombudsmanile esitatud kaebuses väideti, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt uurinud, kas töörühma teadlastel oli huvide konflikt.

Ombudsman uuris seda küsimust. Ta oli rahul, et komisjon oli küsimust nõuetekohaselt uurinud ja et teadlastel ei olnud huvide konflikti. Seega ei olnud tegemist komisjoni haldusomavoliga. Ombudsman leidis siiski, et komisjoni menetlusi saaks parandada, ja tegi mõned parandusettepanekud.

Juhtum puudutas 20 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda taotlusele loa andmisel esinenud viivitusi. Kaebuse esitajad teavitasid komisjoni oma muredest mitmel korral. Nende arvates olid komisjoni selgitused ja pidevad viivitused vastuvõetamatud. Seetõttu pöördusid kaebuse esitajad ombudsmani poole.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et kahekümne taotlusega seotud viivitused ei olnud põhjendatud. Uurimise käigus käsitles komisjon kõiki menetluses olevaid taotlusi. Ombudsman jõudis siiski järeldusele, et viivitused kajastasid pigem süsteemset probleemi kui konkreetsete loataotlustega seotud küsimusi. Uurimise lõpetamisel leidis ombudsman, et viivitused kujutasid endast komisjoni haldusomavoli.

Juhtum käsitles väidetavaid huvide konflikte komisjoni teaduslikus töörühmas, mis valmistab ette arvamust hambaamalgaami ja selle alternatiivide ohutuse ja toimivuse kohta. Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud käesoleval juhul haldusomavoli seoses komisjoni hinnanguga töörühma liikmete sõltumatuse ja sobivuse kohta.

Ombudsman kasutas võimalust esitada märkusi juhtumi teatavate üldisemate aspektide kohta. Ombudsman rõhutas, kui oluline on tagada, et komisjoni teaduskomiteedega koostööd tegevate ekspertide antud teaduslikud nõuanded oleksid sõltumatud ja objektiivsed. Isegi arusaam, et sellised teaduslikud nõuanded ei pruugi olla sõltumatud ja objektiivsed, võib olla väga kahjulik. Seepärast peab komisjon tagama mitte ainult selle, et sellised teaduslikud nõuanded on täiesti sõltumatud ja täiesti objektiivsed ,, vaid ka selle, et hajutatakse kõik põhjendatud kahtlused selliste nõuannete sõltumatuse ja objektiivsuse suhtes.

Seetõttu peab ombudsman oluliseks, et komisjon kehtestaks väga töökindlad menetlused, millega tagatakse, et eksperdid deklareerivad kõik oma huvid. Komisjon peaks kõiki neid huve hoolikalt hindama. Komisjon peaks need menetlused läbi viima võimalikult läbipaistvalt. Seetõttu tervitab ombudsman väga asjaolu, et komisjon koostab praegu suuniseid teaduskomiteede tegevusse kaasatud liikmete, välisekspertide ja ad hoc ekspertide huvide deklaratsioonide käsitlemise kohta, mille eesmärk on selgitada läbipaistval viisil, kuidas ekspertide huve hinnatakse. Ombudsman palus komisjonil hoida teda kursis suuniste koostamisel ja lõplike suuniste koostamisel tehtud edusammudega.

Kaebuse esitaja GM-Free Cymru, Walesi surverühm, kes võitleb Walesi vabastamise eest geneetiliselt muundatud põllukultuuridest, soovis osaleda Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) korraldatud avalikus konsultatsioonis, mis käsitles herbitsiidi glüfosaat (kaubandusliku herbitsiidi Roundup toimeaine) ELi heakskiidu pikendamist. Olles esitanud EFSA-le kaebuse avaliku konsultatsiooni menetluse keerukuse kohta, pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole. Ta väitis, et avaliku konsultatsiooni menetlus ei olnud kasutajasõbralik, kuna sellega kehtestati 1) elektroonilise vormi kohustuslik kasutamine ja 2) vastutuse välistamise klausli allkirjastamine, et saada referentliikmesriigi pikendamise hindamisaruande koopia. Kaebuse esitaja väitis, et need nõuded pärsivad üldsuse osalemist ning et EFSA eesmärk oli üldsuse kaasamist pigem minimeerida kui maksimeerida.

Ombudsman palus EFSA-lt kaebuse kohta arvamust. Seejärel võttis EFSA viivitamata meetmeid asjaomase avaliku konsultatsiooni menetluse lihtsustamiseks. Eelkõige jättis EFSA välja nõude nõustuda mis tahes tingimustega enne märkuste esitamist ja lisas selgitused selle kohta, kuidas täita vormi (mis varem sisaldus eraldi juhenddokumendis) otse vormi.

Ombudsman tervitas EFSA võetud meetmeid ja leidis, et EFSA on vastutuse välistamise klausli allkirjastamise küsimuse lahendanud. Seoses vormi kohustusliku kasutamisega leidis ombudsman, et EFSA on näidanud üles paindlikkust, ning ta uskus, et ta teeb seda ka tulevikus.

Uurimine käsitleb väidetavat huvide konflikti, mille on põhjustanud Euroopa Komisjoni teaduskomitee liige, kes peab koostama aruande PIP rinnaimplantaatide eemaldamise riskide kohta.

2010. aastal avastati, et üks Prantsuse meditsiiniseadmete ettevõte (PIP) oli alates 2001. aastast ebaseaduslikult valmistanud ja müünud rinnaimplantaate, mis olid valmistatud tööstuslikust silikoonist, mitte meditsiinilisest silikoonist. PIP skandaal tõi kaasa PIP implantaatide keelustamise ja PIP juhi vangistamise. Hinnanguliselt langes kogu maailmas PIP skandaali ohvriks 400 000 naist.

2012. aastal palus Euroopa Komisjon tekkivate ja hiljuti avastatud riskide teaduskomiteel koostada aruanne PIP-implantaatide ohutuse kohta, keskendudes eelkõige sellele, kas komisjon peaks soovitama PIP-implantaatide ennetavat kirurgilist eemaldamist.

Kaebuse esitaja, pediaatrilise uuringu programmi skandaali ohvreid esindav valitsusväline organisatsioon, ei olnud rahul teaduskomitee 2014. aasta aruandes esitatud erinevate järeldustega. Ta väitis, et ühel komisjoni teaduskomiteed abistava töörühma liikmel oli huvide konflikt ja ta ei oleks tohtinud aruande koostamises osaleda. Seetõttu palus ta raporti tagasi võtta. Käesolevas uurimises käsitletakse üksnes väidetava huvide konflikti küsimust. Selles ei käsitleta aruande teaduslikke järeldusi.

Ombudsman uuris väidetava huvide konflikti küsimust ja leidis, et asjaomane ekspert ei olnud esialgu kõiki oma huve deklareerinud. Kui aga komisjon palus tal esitada asjakohast teavet, mis tõendaks, et tal ei ole huvide konflikti, tegi ta seda. Ombudsman jõudis järeldusele, et komisjon leidis pärast selle uuesti esitatud teabe läbivaatamist õigesti, et eksperdil ei ole huvide konflikti.

Ombudsman leidis siiski, et kaebuse esitajal oli õigus, kui ta avastas, et komisjonil ei olnud esialgu vajalikku teavet, et võtta seisukoht eksperdi sõltumatuse kohta. Seetõttu tegi ombudsman ettepanekuid selle kohta, kuidas komisjon sellist teavet kogub ja analüüsib.

Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks mitmele EMA valduses olevale kliinilise uuringu aruandele, mis käsitlesid A-hepatiidi ja B-hepatiidi vastast vaktsiini. EMA andis juurdepääsu dokumentidele, kuid jättis välja teatava teabe, et kaitsta isikuandmeid ja ärihuve. Nõustudes üldiselt EMAga, et isikuandmeid tuleb kaitsta, väitis kaebuse esitaja, et EMA näis praktilise lihtsuse huvides olevat terved leheküljed tühjaks jätnud. Ombudsman leidis, et EMA oli kaebuse esitaja juurdepääsutaotlust hoolikalt käsitlenud. Eelkõige ei tuvastanud ta haldusomavoli seoses EMA otsusega jätta välja isikuandmed, näiteks aruannete autorite ja kaasautorite nimed. Lisaks leidis ombudsman, et ei ole piisavalt alust uurida täiendavalt EMA otsust mitte anda juurdepääsu meditsiiniartiklitele ja -uuringutele, mis on avaldatud erinevates teadus- ja akadeemilistes ajakirjades, kuna need väljaanded on veebis kergesti kättesaadavad.

Kaebuse esitaja on Ühendkuningriigi kodanik, kes on mures selle pärast, kas Whitburni (Ühendkuningriik) reoveepuhasti vastab asulareovee puhastamise direktiivile. Ta kaebas ombudsmanile Euroopa Komisjoni keeldumise üle anda talle üldsuse juurdepääs dokumendile, mis on seotud rikkumismenetlusega seoses direktiivi kohaldamisega Ühendkuningriigi poolt, nimelt kirjale, mille Ühendkuningriigi ametiasutused saatsid komisjonile rikkumismenetluse käigus.

Komisjon keeldus dokumenti avalikustamast, väites, et poolelioleva rikkumismenetlusega seotud dokumendid on hõlmatud avalikustamata jätmise üldise eeldusega. Sellest hoolimata esitas komisjon kaebuse esitajale kõnealuse dokumendi kokkuvõtte.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon keeldus dokumendi avaldamisest põhjendatult. Seetõttu järeldas ombudsman, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud.

The complaint, made by a group of NGOs, concerns the position of the European Chemicals Agency (ECHA) regarding the limiting of animal testing. The complainant disagreed with ECHA's position that it could not reject testing proposals involving animals on the grounds that the data could be generated by an alternative method not involving animal tests. These proposals are submitted to ECHA in the context of the procedure leading to the authorisation of chemical substances to be marketed in the EU in accordance with the REACH Regulation.

The Ombudsman's inquiry concluded that ECHA's interpretation of its role was too strict and did not take into account the fact that the avoidance of animal testing was, together with the protection of human health and the environment, one of the guiding principles of the Regulation. The Ombudsman thus proposed to ECHA (i) that it require all registrants to show that they have tried to avoid animal testing and (ii) that it provide registrants with all the information at its disposal which could allow them to avoid animal testing.

ECHA accepted both proposals. It also stated, however, that it needed to hold further discussions with the European Commission and the competent authorities of the Member States as regards the practical consequences of its acceptance of the first proposal. The complainant expressed doubts in this context. The Ombudsman considered that ECHA had settled the matter but asked it to report on how it had implemented her proposals within six months of the date of this decision. The Ombudsman also invited the complainant to monitor the outcome of this case.

Juhtum käsitles Euroopa Komisjonile esitatud rikkumiskaebust seoses Saksamaa väidetava suutmatusega nõuetekohaselt rakendada e-privaatsuse direktiivi teatavaid sätteid. Kaebuse esitaja pöördus Euroopa Ombudsmani poole, väites, et komisjon ei selgitanud nõuetekohaselt põhjuseid, miks uurimist ei alustatud. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon esitas seejärel piisavad selgitused mõne kaebuse esitaja tõstatatud küsimuse kohta. Küsimuste puhul, mille kohta komisjon ei esitanud piisavat selgitust, lõpetas ombudsman juhtumi kriitilise märkusega.