Pärast mitmeid arutelusid Euroopa Parlamendiga Katargate’i-järgsete eetikareformide üle tunnustab Euroopa Ombudsman Emily O'Reilly märkimisväärseid edusamme eeskirjade tugevdamisel, kuid endiselt valmistab muret nende rakendamine ja jõustamine.

Usaldusväärne eetikaraamistik nõuab piisavaid vahendeid, ranget rakendamist ja tugevat jõustamist, kuid veel ei ole selge, kas need elemendid on olemas. Ombudsman nõuab tungivalt, et parlament kehtestaks need võimalikult kiiresti, et rahustada Euroopa üldsust enne järgmise aasta juunis toimuvaid valimisi. Kuna iseregulatsiooni mudel jääb suures osas puutumata, peavad kodanikud olema kindlad, et see toimib.

Reformipakett sisaldab mõningaid tervitatavaid parandusi, nagu huvide konflikti üksikasjalikum määratlus ja parlamendiliikmete kohustus avaldada kõik registreeritud lobistide ja kolmandate riikide diplomaatiliste esindajatega korraldatud kohtumised.

Endiselt valmistavad erilist muret kolm küsimust:

Esiteks ei ole selge, kuidas parlament jälgib ja jõustab uusi eeskirju, nagu Euroopa Parlamendi liikmete volituste lõppemise järgne ooteaeg ja kohustus registreerida kohtumised lobistidega.

Teiseks, kuigi parlamendiliikmete käitumisjuhendi järgimist jälgivale komisjonile on antud ennetavam roll, jäävad ebaselgeks teatavad üksikasjad, sealhulgas see, kuidas komisjon tegelikkuses parlamendiliikmete väidetavate rikkumiste kohta signaale vastu võtab ja nende suhtes meetmeid võtab.

Lõpuks märkis ombudsman, et reformiprotsess ise ei ole piisavalt läbipaistev, eelkõige seoses otsustega, mille on vastu võtnud selle juhatus – organ, mis kehtestab parlamendi eeskirjad. Tulevikus peaks üldsusel olema võimalik kontrollida märkimisväärse avaliku huviga seotud siseotsuseid.

„Katargate’i skandaal kahjustas Euroopa Parlamendi mainet paljude ELi kodanike silmis. Järgmisel aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel peab parlament nüüd näitama, et ta teeb kõik endast oleneva, et kaitsta oma terviklikkust ja usaldusväärsust.

Uued rangemad eetikanormid on hea lähtepunkt, kuid need on ainult sama head kui nende rakendamine ja jõustamine.

Minu eesmärk on julgustada parlamenti jätkama reformiprotsessi, mis on vajalik tugeva eetilise kultuuri ja kodanike usaldust vääriva jõustamiskorra tagamiseks,“ ütles ombudsman.

Taustteave

Esimest korda 2022. aasta detsembris teatatud Qatargate’i skandaal hõlmab väiteid, et kolmandad riigid püüdsid osta mõju parlamendis.

2023. aasta jaanuaris palus ombudsman parlamendilt lisateavet selle kohta, kuidas parlament kavatseb pärast skandaali oma eetika- ja läbipaistvusraamistikku reformida. Hiljem andis ta panuse ka parlamendi presidendi Roberta Metsola esitatud 14 punktist koosnevasse reformiettepanekusse.

Parlament võttis 2023. aasta septembris vastu mitu muudatust, sealhulgas oma kodukorra ja parlamendiliikmete käitumisjuhendi muudatused. Nende muudatustega tugevdati eeskirju, mis käsitlevad parlamendiliikmete erahuvide deklaratsioonide, huvide konfliktide ja huvide esindajatega peetavate kohtumiste deklaratsioonide läbipaistvust. Endistel parlamendiliikmetel on nüüd ka kuuekuuline ooteaeg ja parlamendi veebisaidil on uus läbipaistvuse veebileht.

Vt ombudsmani hinnang täies ulatuses.