Strasbourg, 18. oktoober 2023

Kaebus 2103/2022/OAM

Kohtuasja ese: Kuidas Euroopa Komisjon käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud ELi rahastatud projektiga, mille eesmärk on hinnata ajuvähi riski, mis tuleneb kokkupuutest raadiosagedusväljadega lapsepõlves ja noorukieas (projekt „Mobi-Kids“)

Lugupeetud eesistuja

Kirjutan Teile otse eespool nimetatud juhtumi kohta, mis puudutab Euroopa Komisjoni keeldumist avaldada piiratud hulgal teavet laste tervist käsitleva projekti kohta, mis pärineb 2011. ja 2016. aastast. Seni on komisjon nõudnud oma kinnitavas otsuses võetud seisukoha säilitamist.

Ombudsmani poole pöördumise eesmärk ongi tagada juhtumi sõltumatu ja värske läbivaatamine ning just selles vaimus ma teile kirjutangi.

Vaidlusalused dokumendid on seotud liidu rahastatud projektiga, mille eesmärk on hinnata ajuvähi riski, mis tuleneb kokkupuutest raadiosagedusväljadega lapsepõlves ja noorukieas (projekt "Mobi-Kids").[1] Kaebuse esitaja on onkoloog ja professor, kes on tihedalt seotud projektiga "Mobi-Kids" samas uurimisvaldkonnas. Ta taotles dokumentidele juurdepääsu esimest korda 2020. aasta novembris. Lisaks projekti laiema teema olulisusele tema töö jaoks oli ta mures, et on olemas huvide konflikti oht mõne projekti kaasatud teadlasega.

Komisjon andis ulatusliku osalise juurdepääsu enamikule dokumentidele, mida ta pidas taotluse kohaldamisalasse kuuluvaks. Ta keeldus siiski võimaldamast (täielikku) juurdepääsu kolmele dokumendile (2016. aasta „perioodiline aruanne“ ja kaks „tulemust“, milles on esitatud projekti esialgsed järeldused alates 2011. aastast). See viis minu praeguse uurimiseni.

Minu uurimisrühm kontrollis dokumente ja leidis, et komisjoni esitatud argumendid ei selgita piisavalt, kuidas avalikustamata teabe avalikustamine kahjustaks määruse 1049/2001 kohastele eranditele tuginemiseks esitatud huve.[2] Osa teabest on juba avalikkusele kättesaadav. Üksikasjalikum analüüs on esitatud käesoleva kirja lisas.

Dokumendid ise pärinevad 2011. aastast (kaks tulemust) ja 2016. aastast (perioodiline aruanne) ning Mobi-Kidsi projekt lõppes 2016. aastal. ELi kohtupraktikas on tunnistatud, et teavet, mis on vanem kui viis aastat, ei peeta enam tundlikuks äriteabeks.[3] Teavet võib pikema aja jooksul kaitsta üksnes juhul, kui komisjon suudab selgelt näidata, et hoolimata teabe vanusest võib see olla endiselt tundlik äriteave. Me ei ole veendunud, et teave väärib sellist kaitset. Osa teabe puhul on komisjon juba avalikustanud sama liiki teabe, mille kaitsmist ta nüüd nõuab.

Seda arvesse võttes palun Teil uuesti läbi vaadata komisjoni kinnitav otsus kõnealuse üldsuse juurdepääsu taotluse kohta, et avaldada kõnealused dokumendid võimalikult suures ulatuses.

Jään ootama Teie vastust sellele küsimusele hiljemalt 31. detsembriks 2023.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et kavatsen saata Teie vastuse ja sellega seotud lisad kaebuse esitajale märkuste esitamiseks.^[4] Samuti kavatsen käesoleva kirja ja Teie vastuse peagi avaldada, kui oleme selle kätte saanud. Kui komisjonil on küsimusi, võtke palun ühendust vastutava uurimise eest vastutava ametnikuga.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Lisad: Käesoleva kirja lisa

Kaebuse esitajalt 21. aprilli 2023. aasta koosoleku aruande kohta saadud märkused

Lisa – kaebuse nr 2103/2022/OAM viide

„Viies perioodiline aruanne“

Komisjon andis ulatusliku osalise juurdepääsu projekti „viiendale perioodilisele aruandele“, mis pärineb 2016. aastast, jättes välja mõned piiratud osad, mis põhinesid määruse 1049/2001 kohastel isikuandmete kaitset [5] ja ärihuve käsitlevatel eranditel. [6] Eelkõige ütles komisjon, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud piisavalt andmeid, et teha kindlaks isikuandmete avalikustamise vajadus. Lisaks märkis komisjon, et „asjaomaste poolte ülesannete ning projekti jaoks kavandatud ja teatatud jõupingutuste üksikasjad“ on tundlik äriteave, mis avalikustamise korral võib paljastada asjaomaste üksuste sisemise korralduse ja strateegiad.

Dokument on üks aruannetest, milles kirjeldatakse üksikasjalikult töö edenemist teatava ajavahemiku jooksul. Ombudsmani uurimisrühm vaatas need aruanded läbi ja leidis, et komisjon andis üldsusele laiema juurdepääsu varasematele versioonidele (näiteks „neljas perioodiline aruanne“, mis avalikustati algetapis). Teisisõnu on komisjon „viiendas perioodilises aruandes“ juba avalikustanud sama liiki teabe, mille kaitsmist ta nõuab. Näiteks avalikustati varasemates versioonides aeg, mille toetusesaajad kulutasid projekti tööpakettidele, ning ülikoolid, millega projektis osalejad olid seotud. See teave ei ole meie arvates äriliselt tundlik (ajakulu, mille toetusesaajad kulutasid teatava ajavahemiku jooksul projektile, mis viidi lõpule rohkem kui seitse aastat tagasi) või ei ole isikuandmed (ülikoolide nimed). Seetõttu ei oleks tohtinud seda viiendast perioodilisest aruandest välja jätta.

Mis puudutab isikuandmeid (st projekti kaasatud teadlaste nimesid ja ülesandeid), siis on komisjoni otsus seda teavet mitte avaldada suurendanud kaebuse esitaja muret. Nagu märgitud, väljendas kaebuse esitaja muret võimalike huvide konfliktide pärast mõne projektis osaleva teadlasega. Kuigi ELi kohtupraktikas on kehtestatud kõrge künnis isikuandmete avalikustamise vajalikkuse tõendamiseks, oleks komisjon võinud siiski kaebuse esitajale teatada, et projekti Mobi-Kids „toetusesaajad“ (14 organisatsiooni) ja nende vastavad juhtivteadlased on avalikult kättesaadavad.[7] See oleks võimaldanud kaebuse esitajal saada osa teabest, millele ta soovis juurdepääsu.

Kaks „tulemust“

Samuti keeldus komisjon võimaldamast projekti raames juurdepääsu kahele aruandele, mis pärinevad 2011. aastast ja on „tulemused“. Need aruanded sisaldavad esialgseid järeldusi projekti kohta, mis ise lõppes 2016. aastal. Juurdepääsu keelamisel tugines komisjon määruses 1049/2001 sätestatud ärihuvide kaitse erandile.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis dokumente ja leidis, et komisjoni esitatud argumendid ei selgita piisavalt, kuidas nende avalikustamine kahjustaks neid koostanud organisatsioonide (projekti „toetusesaajad“) ärihuve.[8] Osa teabest on juba avalikkusele kättesaadav.

Komisjon väitis, et nendes kahes dokumendis sisalduv teave on esialgset laadi. Komisjon ei suutnud siiski näidata, kuidas selliste esialgsete andmete avaldamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult organisatsioonide ärihuve ning et risk oli mõistlikult ettenähtav, mitte ainult hüpoteetiline.[9] Komisjon märkis ka, et avalikustamise korral võidakse dokumentide sisu kuritarvitada, kahjustades seega asjaomaste poolte ärihuve. Siiski ei esitanud ta veenvaid tõendeid selle kohta, kuidas seda riski oli võimalik mõistlikult ette näha [10].

[1] Lisateavet projekti Mobi-Kids kohta saab aadressilt: https://cordis.europa.eu/project/id/226873/reporting.

[2] Määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikkel 4: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32001R1049.

[3] Üldkohtu 23. septembri 2020. aasta otsus kohtuasjas T-727/19: Giorgio Basaglia vs. Euroopa Komisjon: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-727/19&language=EN.  

[4] Kui komisjon soovib esitada dokumente või teavet, mida ta peab konfidentsiaalseks ja mida ei tohiks kaebuse esitajale avaldada, peaks ta need märgistama märkega „konfidentsiaalne“. Krüpteeritud e-kirju saab saata meie spetsiaalsesse postkasti. Sedalaadi teave ja dokumendid kustutatakse Euroopa Ombudsmani toimikutest varsti pärast uurimise lõppu.

[5] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b.

[6] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 2.

[7] Kättesaadav aadressil: https://cordis.europa.eu/docs/results/226/226873/final1-list-of-the-participants.pdf.

[8] Vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 13. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-2/03: VKI vs. komisjon, punkt 69:

https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=T-2/03.

[9] Üldkohtu 9. septembri 2014. aasta otsus kohtuasjas MasterCard jt vs. komisjon, T-516/11, punktid 85–90: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-516/11&language=EN.

[10] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. jaanuar 2020, PTC Therapeutics International Ltd vs. Euroopa Ravimiamet (EMA), C-175/18 P, punktid 95–97: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&td=ALL&num=C-175/18%20P.