Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis olid seotud ülikooli kuludega ELi rahastatud projekti raames. Kaebuse esitaja esitas oma taotluse Euroopa Komisjonile 2025. aasta juulis.

Komisjon vastas esimest korda 2025. aasta septembris. Ta tegi kindlaks kümme dokumenti, mis kuuluvad juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse ja millele ta keeldus võimaldamast üldsuse juurdepääsu tervikuna. Seda tehes väitis komisjon, et avalikustamine võib kahjustada asjaomase ülikooli ärihuve.

Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni otsuse, esitades 2025. aasta septembris kordustaotluse. Kui komisjon ei andnud sõnaselget vastust, pöördus kaebuse esitaja 2025. aasta oktoobris ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise seoses komisjoni kaudse keeldumisega anda üldsusele juurdepääs ja palus esimese sammuna komisjonil võtta võimalikult kiiresti vastu selgesõnaline vastus kaebuse esitaja kordustaotlusele. Kui ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei saadud, kontrollis ombudsmani uurimisrühm kõnealuseid dokumente koos asjaomase ülikooliga konsulteerimist käsitlevate dokumentidega.

Komisjon vastas kaebuse esitajale 2026. aasta mais, andes ulatusliku osalise juurdepääsu vaidlusalustele dokumentidele. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud oma märkustes komisjoni kinnitava otsuse kohta ülejäänud redigeerimisi. Seetõttu leidis ombudsman, et kaebus komisjoni kaudse juurdepääsu andmisest keeldumise kohta lahendati nüüd antud juurdepääsuga. Samas avaldas ombudsman kahetsust, et komisjon viivitas kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse menetlemisega, mis jätkus isegi pärast seda, kui ta oli uurimise algatanud. Ombudsman jätkab talle esitatud kaebuste põhjal viivituste tähelepanelikku jälgimist.

Juhtum puudutas Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) otsust mitte anda kvaliteedimärki 2023. aasta projektikonkursi raames esitatud ELi rahastamisettepanekule Marie Sklodowska-Curie järeldoktorantuuri stipendiumi (MSCA-PF), mis on osa ELi programmist „Euroopa horisont“. REA keeldus taotlusele kvaliteedimärki andmast, kuna hageja asukoht oli Ühendkuningriigis.

Ombudsman leidis, et REA oli oma otsust põhjendanud ja tegutsenud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Seetõttu lõpetas ta uurimise haldusomavoli puudumise tuvastamisega. Ta tegi siiski REA-le parandusettepaneku, mille ta esitab kaebuse esitajale ja teistele samas olukorras olevatele Ühendkuningriigis asuvatele taotlejatele selgitava märkuse ja/või teeb avaliku avalduse, milles selgitatakse Ühendkuningriigis asuvate taotlejate konkreetset olukorda MSCA-PF 2023. aasta projektikonkurssides, eelkõige seoses kvaliteedimärgisega.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA) võttis järelmeetmeid seoses Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse tulemustega üksuse suhtes, kes osales kahes ELi rahastatud projektis programmi „Horisont 2020“ raames.

OLAFi tuvastatud rikkumiste põhjal teavitas HaDEA kaebuse esitajat oma kavatsusest lõpetada projektides osalemine, nõuda tagasi rahastamiskõlbmatuks loetud kulud ning registreerida see Euroopa Komisjoni varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis (EDES), mis on andmebaas ebausaldusväärsetest isikutest ja üksustest, kes on taotlenud ELi vahendeid või võtnud ELi asutustega juriidilisi kohustusi. Muu hulgas väitis kaebuse esitaja, et HaDEA ei andnud talle võimalust väljendada oma seisukohti enne selle registreerimist varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis.

Ombudsman leidis, et otsus registreerida kaebuse esitaja varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis ei mõjuta tingimata tema õiguslikku olukorda ning et praktikas anti kaebuse esitajale võimalus esitada oma seisukohad. Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et haldusomavoli ei esinenud.

Ombudsman tegi siiski parandusettepaneku, et kui HaDEA teavitab üksust tema suhtes tehtud järeldustest, teavitab ta ka asjaomast üksust, kui sellised järeldused võivad kaasa tuua tema registreerimise varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles taotlust vaadata läbi otsus, millega lükati tagasi teadusuuringute rahastamise ettepanek programmi „Euroopa horisont“ raames. Eelkõige oli kaebuse esitaja mures selle pärast, et komisjon kehtestas läbivaatamistaotluste kirjeldusele tähemärgipiirangu ega võtnud vastu dokumente, mis esitati väljaspool spetsiaalset veebivormi.

Ombudsman leidis, et komisjonil oli mõistlik kehtestada iseloomupiirangud. Uurimise käigus nõustus komisjon suurendama ka tähemärkide piirmäära ja viima selle kooskõlla muude sarnaste menetlustega.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et haldusomavoli ei esinenud.  

Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks kolmele dokumendile, nimelt perioodilisele aruandele ja kahele tulemusele, mis olid seotud ELi rahastatud projektiga, mis käsitles uuringut ajuvähi riski kohta kokkupuutel raadiosagedusväljadega lapsepõlves ja noorukieas. Komisjon andis ulatusliku osalise juurdepääsu perioodilisele aruandele, kuid ei andnud juurdepääsu kahele tulemusele, tuginedes isikuandmete ja ärihuvide kaitsele. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul talle antud juurdepääsuga ja lõpliku vastuse saamisega viivitati märkimisväärselt, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis kolme kõnealust dokumenti. Seoses perioodilise aruandega leidis ombudsman, et komisjon oleks võinud anda laiema juurdepääsu, kuna osa teabest oli juba avalikult kättesaadav. Seoses kahe tulemusega leidis ombudsman, et komisjon ei selgitanud piisavalt, kuidas dokumentide avalikustamine kahjustaks projektis osalevate poolte ärihuve.

Ombudsman jagas oma esialgseid järeldusi komisjoniga.

Vastuseks ombudsmanile andis komisjon dokumentidele laialdase juurdepääsu. Ta säilitas üksnes teatavate isikuandmete ning uuringus kasutatud mobiiltelefonide kaubamärkide ja mudelite redigeerimise, väites, et viimaste avalikustamine kahjustaks tootjate ärihuve.

Ombudsman väljendas heameelt komisjoni positiivse vastuse ja ulatusliku juurdepääsu üle. Ta pidas isikuandmete kustutamist mõistlikuks, kuid märkis, et komisjon oleks võinud ärihuvide kaitsmiseks neid piiratud kustutamisi paremini selgitada. Mis puudutab komisjoni märkimisväärset viivitust üldsuse juurdepääsu taotluse käsitlemisel, siis see oli kahetsusväärne ja kujutas endast haldusomavoli.