Strasbourg, 19. juuli 2018

Kaebus 935/2018/EA

Teema: Operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemine.

Lugupeetud pr Mogherini

22. mail 2018 sain kaebuse. Kaebus käsitleb operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia (edaspidi „operatsioon Sophia”)[1] dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemist. Otsustasin algatada selle kaebuse kohta uurimise.

Kaebuse esitaja tõstatab kaks probleemi:

1) operatsioon Sophia keeldub järgimast määrust 1049/2001[2];

2) Puudub selgus selle kohta, milline üksus vastutab operatsiooni Sophia dokumentide eest ning kas ja kuidas saab taotleda juurdepääsu sellistele dokumentidele määruse 1049/2001 alusel. 

Kaebuse esitaja on esitanud Euroopa välisteenistusele, operatsioonile Sophia, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule mitu taotlust operatsiooni Sophia valduses olevate ja/või sellega seotud dokumentide kohta. Kuigi Euroopa välisteenistus andis talle juurdepääsu mõnele taotletud dokumendile, võtan teadmiseks, et ta on saanud vastuolulist teavet selle kohta, milline üksus vastutab sellistele dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemise eest ja kas määrust 1049/2001 kohaldatakse operatsiooni Sophia suhtes. 

Kõigepealt tahaksin rõhutada, et kuigi määrust 1049/2001 kohaldatakse otse ainult parlamendi, nõukogu ja komisjoni suhtes ning selle kohaldamist laiendati mitmele muule organile nende vastavate asutamisaktide erisätte alusel või vabatahtlike aktide kaudu, laiendati Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 15 lõikega 3 kõigi ELi institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele juurdepääsu õigust.

Olen otsustanud, et minu uurimise eesmärgil on vaja kohtuda Euroopa välisteenistuse asjaomaste ametnikega, et saada vastused järgmistele küsimustele:

1) Euroopa välisteenistus on kaebuse esitajale öelnud, et operatsioon Sophia on eraldiseisev ja sõltumatu üksus, millele nõukogu on andnud õigus- ja teovõime. Mille põhjal Euroopa välisteenistus selle väite esitab?

2) Kas Euroopa välisteenistuse arvates on operatsioon Sophia ELi organ ELTL artikli 15 tähenduses?

3) Euroopa välisteenistus teatas kaebuse esitajale, et operatsiooni Sophia õigustalituse sõnul võib viimane vastu võtta ja menetleda otse talle saadetud dokumentidele juurdepääsu taotlusi. Operatsioon Sophia on aga kaebuse esitajale öelnud, et ta ei vastuta dokumentidele juurdepääsu taotluste eest määruse 1049/2001 alusel. Kas Euroopa välisteenistus võiks seda punkti selgitada?

4) Kas on kehtestatud poliitika selle kohta, kuidas operatsioon Sophia käsitleb dokumentidele juurdepääsu taotlusi?

5) Kas on kehtestatud poliitika selle kohta, kuidas Euroopa välisteenistus menetleb taotlusi juurdepääsuks operatsiooni Sophia või sarnaste ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonide valduses olevatele ja/või nendega seotud dokumentidele?

6) Kas Euroopa välisteenistus on saanud taotlusi juurdepääsuks teiste ÜJKP operatsioonide valduses olevatele ja/või nendega seotud dokumentidele? Kui jah, siis kuidas on ta neid käsitlenud?

Oleksin tänulik, kui Teie büroo võtaks ühendust uurimise eest vastutava pr Elpida Apostolidouga (+32 2 284 18 76), et leppida kokku koosoleku korraldamises. Sõltuvalt Euroopa välisteenistuse kättesaadavusest kavatsen korraldada kohtumise 2018. aasta septembris.

Teavet või dokumente, mida teie institutsioon peab konfidentsiaalseks, ei avaldata kaebuse esitajale ega ühelegi teisele isikule ilma Euroopa välisteenistuse eelneva nõusolekuta. Sedalaadi teave ja dokumendid kustutatakse Euroopa Ombudsmani toimikutest varsti pärast uurimise lõppu[3].

Juhime tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja on palunud, et tema kaebuse lisasid käsitletaks konfidentsiaalselt.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 19. juuli 2018

[1] Operatsiooni Sophia põhiülesanne on teha süstemaatilisi jõupingutusi, et teha kindlaks, püüda kinni ja kõrvaldada laevad ning võimaldada vara, mida kasutavad või mille puhul kahtlustatakse, et seda kasutavad rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajad või inimkaubitsejad, et aidata kaasa ELi laiematele jõupingutustele lõhkuda Vahemere lõunapiirkonna keskosas inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustike ärimudel ning vältida edasisi inimohvreid merel.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

[3] Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõike 8 ja artikli 9 lõike 4 kohaselt: https://www.ombudsman.europa.eu/en/resources/provisions.faces