Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Uurimiste otsing

Teksti otsing

Dokumendi tüüp

Asjassepuutuvad institutsioonid

Kokkuleppe liik

Juhtumi number

Keel

Kuupäevade vahemik

Võtmesõnad

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (Euroopa välisteenistuse pädevused)

Või proovi varasemaid märksõnu (enne 2016. aastat)

Kuvatakse 1–20 kokku 150 tulemusest

Decision of the European Ombudsman in case OI/1/2020/LM on the European External Action Service´s decision (EEAS) not to pay a severance grant to a retired staff member of the EU Delegation to Algeria

Reede | 29 jaanuar 2021

The complaint concerned the European External Action Service’s (EEAS) decision not to pay a severance grant to a locally hired staff member in the EU Delegation to Algeria. The Delegation had supported paying the grant, arguing that this had been the practice based on an administrative note.

The Ombudsman inquired into the issue and found that the staff member had no ‘legitimate expectation’, in the legal sense, to receive a severance grant. She thus closed the case with a finding of no-maladministration. The Ombudsman pointed out, however, that it was regrettable that the EEAS had failed to ensure clear and consistent communication to staff about the rules applying to the individuals in question. This lack of clarity left the staff member concerned with an incorrect understanding of the situation. As the EEAS is phasing out the relevant staff category, the Ombudsman will not pursue this matter. She trusts, however, that the EEAS will, in the meantime, ensure that the employment conditions applicable to the individuals in question are clarified.

Otsus juhtumi 1219/2020/MIG kohta, mis käsitles seda, kuidas Euroopa Ülemkogu menetles taotlust anda üldsusele juurdepääs mobiilisõnumitele, mille ülemkogu tollane president oli väidetavalt saatnud riigi- ja valitsusjuhtidele

Esmaspäev | 26 oktoober 2020

Juhtum käsitles taotlust anda üldsusele juurdepääs lühisõnumitele, mille Euroopa Ülemkogu tollane president saatis 2018. aastal valitsus- ja riigijuhtidele. Euroopa Ülemkogu väitel ei olnud ülemkogu valduses selliseid lühisõnumeid. Kaebuse esitajad väljendasid kahtlust, et Euroopa Ülemkogul ei olnud tõepoolest selliseid dokumente.

Ombudsman märkis, et õigusliku eelduse kohaselt ei ole asjaomaseid dokumente Euroopa Ülemkogu valduses ning kaebuse esitajate argumendid ja tõendid ei ole seda eeldust ümber lükanud. Seepärast ei tuvastanud ombudsman selles konkreetses juhtumis haldusomavoli.

Siiski tõstatab kaebus olulised küsimused, nimelt kiirsõnumite asjakohase säilitamise vajaduse. On selge, et kutsealases suhtluses, sh olulise teabe edastamisel, kasutatakse üha enam lühi- ja kiirsõnumeid. Lähtudes kohustusest koostada ja säilitada oma tegevusega seotud dokumente, peaksid ELi institutsioonid võtma seda oma asjakohastes dokumentide registreerimise eeskirjades arvesse, et tagada sellise teabevahetuse nõuetekohane säilitamine.

Otsus juhtumi 1029/2020/DL kohta, mis käsitles Euroopa välisteenistuse keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis sisaldasid teavet liikmesriikide relvajõudude ELi missioonidel ja operatsioonidel osalemise kohta

Esmaspäev | 19 oktoober 2020

Kaebuse esitaja taotles avalikku juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldasid teavet ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames läbiviidud ELi missioonide ja operatsioonide kohta.

Euroopa välisteenistus (EEAS) avaldas viis taotlusega seotud dokumenti. Kuid välisteenistus keeldus andmast juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldasid teavet iga liikmesriigi eraldatud relvajõudude kohta, märkides, et selle teabe peab avaldama iga liikmeriik. Välisteenistus märkis ka, et nende dokumentide avaldamine võib kahjustada avalikku huvi avaliku julgeoleku, riigikaitse ja sõjanduse ning rahvusvaheliste suhete valdkonnas.

Ombudsmani uurimisrühm tutvus dokumentidega ja kinnitas, et need sisaldasid tõepoolest väga tundlikku teavet. Sellest järeldas ombudsman, et Euroopa Välisteenistus toimis juurdepääsu andmisest keeldudes õigesti, ning ta lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Otsus juhtumi 987/2020/EWM kohta, milles käsitleti, kuidas Euroopa välisteenistus käsitles avaliku juurdepääsu taotlust dokumentidele, mis olid seotud turvalise kiirsõnumisüsteemiga ja võimaliku andmekaitsealase mõjuhinnanguga

Teisipäev | 15 september 2020

Kaebus käsitles Euroopa välisteenistuse keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumentidele turvalise kiirsõnumisüsteemi kohta, millega vahetati välisteenistuses tundlikku ja salastatud teavet. Välisteenistus teatas, et dokumentide avalikustamine kahjustaks avalikku julgeolekut.

Ombudsman analüüsis dokumentide sisu ja nõustus selle põhjal, et välisteenistuse keeldumine üldsusele juurdepääsu andmisest on põhjendatud. Seega ei tuvastanud ta haldusomavoli ja lõpetas juhtumi.

Decision in case 1553/2019/NH on the role of the EU’s Special Envoy for the promotion of freedom of religion or belief outside of the EU

Neljapäev | 30 juuli 2020

The case concerned the role and mandate of the Special Envoy for the promotion of freedom of religion or belief outside of the EU. The Special Envoy served as a special adviser to the Commission between 2016 and 2019. The complainant, an MEP, was concerned about the Special Envoy’s interactions with certain organisations which she argued pursue an “anti-human rights agenda”. The Ombudsman opened an inquiry into how the Commission monitored the role of the Special Envoy.

The Ombudsman found that the mandate of the Special Envoy, as a unique function in the EU administration, was not sufficiently clear. Moreover, the documents setting out this mandate and the Special Envoy’s work plan were not available to the public. The Special Envoy was mandated however, to engage in dialogue with civil society organisations. The Commission assessed that the Special Envoy did not breach this mandate by engaging with the organisations mentioned in the complaint. The Ombudsman however has judged that greater attention should have been paid to the risk from the perception of this highly sensitive post being exploited given the clashes that can emerge between freedom of religion and belief and other fundamental rights and freedoms.

Given the shortcomings identified, the Ombudsman closed the inquiry with three suggestions for improvement. She invited the Commission to give clearer guidance to future Special Envoys about the need to take into account the full range of human rights when making statements and interacting with stakeholders. She further suggested that the Commission clarify the extent to which future Special Envoys have the mandate to speak on behalf of the Commission and invited the Commission to make their mandate and work plan publicly available.

Decision in case 785/2020/MIG on how the European External Action Service dealt with a request for public access to a document concerning the environmental impact of a gold mine in Armenia

Neljapäev | 16 juuli 2020

The case concerned a request for public access to a note on the environmental, economic and political aspects of a gold mining project in Armenia. The EEAS granted wide partial access, arguing that the disclosure of the remaining parts of the note would undermine the protection of the public interest as regards international relations. The complainant considered that the redacted parts contained environmental information and should therefore be disclosed.

The Ombudsman found that the EEAS had disclosed all environmental information contained in the document and that the EEAS’ application of the exemption for the protection of international relations was reasonable.

The Ombudsman therefore closed the inquiry finding no maladministration.