Lugupeetud hr C.
21. novembril 1997 esitasite te Iirimaa piirkondlike mängunõukogude riikliku ühenduse nimel kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses sellega, kuidas komisjon käsitles teie ühenduse kaebust EÜ asutamislepingu artikli 169 alusel.
15. detsembril 1997 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 9. märtsil 1998 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. aprillil 1998 sain Teie märkused komisjoni arvamuse kohta.
veebruaril 1999 palus ombudsman Euroopa Komisjonilt selles küsimuses lisateavet. märtsil 1999 sai ombudsman komisjoni vastuse.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei ole vastanud kirjavahetusele, mille tema ühing saatis selleks, et komisjon algataks uue uurimise seoses puutuvi jahiga Iirimaal.
Algselt oli Iirimaa piirkondlike mängunõukogude riiklik ühendus saatnud komisjonile EÜ asutamislepingu artikli 169 alusel Iirimaa vastu kaebuse, mis registreeriti 1991. aasta juulis numbri P91/582 all. Ühendus väitis, et tuvide (Columba palumbus) laskmine turistide poolt on erinevalt kohalike jahimeeste laskmistest vastuolus direktiiviga 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta,(1) kuna see on liiga intensiivne ja vastuolus mõistliku kasutamise põhimõttega.
13. oktoobril 1993 teatas komisjon kaebuse esitajale, et toimik on tegelikult suletud, ja märkis, et uute andmete esitamise korral võib olla võimalik uus uurimine. 10. augustil 1995 esitas kaebuse esitaja komisjonile uusi tõendeid ja soovis kas algse kaebuse nr P91/581 uuesti avada või esitada uue kaebuse, kuid ei saanud vastust. Meeldetuletuskiri saadeti 28. juunil 1996 ja kaebuse esitaja sai lõpuks kinnituskirja 28. augustil 1996. Komisjon ei registreerinud ühenduse kirja uue kaebusena ja leidis, et küsimus on endiselt seotud eelmise kaebusega. märtsil 1997 kirjutas kaebuse esitaja komisjonile, väites, et on ebamõistlik jätta kaebus vastuseta 19 kuud pärast selle esitamist komisjonile. 6. juunil 1997 teavitas komisjon kaebuse esitajat Iirimaa ametiasutuste vastusest. novembril 1997 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile kirja.

Nõue

Komisjoni arvamus
Oma arvamuses märkis komisjon järgmist:
- 10. augusti 1995. aasta originaalkirja kaebuse toimikus ei ole;
- Niipea kui kaebuse esitaja esitas 26. juunil 1996 koopia, jätkati asja menetlemist. Uut kaebust ei registreeritud, kuna küsimus oli seotud Iirimaa vastusega kaebusele P91/582, ning tundus asjakohane pöörduda selles kontekstis Iirimaa ametiasutuste poole;
- Iirimaa ametiasutused vastasid 30. mail 1997 ja 6. juunil 1997 saatis komisjon kaebuse esitajale kirja, milles kirjeldas Iirimaa ametiasutuste esitatud teavet;
- Viivituste kohta selgitas komisjon, et käesoleval juhul olid esialgsed viivitused tingitud ajast, mis oli vajalik ulatuslike faktiliste väidete läbivaatamiseks, ja kaebuse esitajalt lisateabe saamisest.
Kaebuse esitaja märkused
Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Lisaks väidab kaebuse esitaja, et komisjoni 6. juuni 1997. aasta avalduses esitatud teave oli puudulik, kuna sellele oli lisatud ainult Iirimaa ametiasutuste esitatud teabe esimene lehekülg. Kaebuse esitaja saatis komisjonile kirja 13. juunil 1997, kuid sellele kirjale ei ole vastatud ja Iirimaa ametiasutuste vastuse puuduvat osa ei ole kätte saadud.

Muud nõuded

veebruaril 1999 saatis ombudsman komisjonile kirja, milles palus täiendavat teavet. märtsil 1999 vastas komisjon ombudsmani taotlusele, selgitades, et ta oli vastanud kaebuse esitaja 13. juuni 1997. aasta kirjale. Komisjon täpsustas, et Iirimaa alalise esinduse poolt kaebuse esitajale saadetud kirja esimese lehekülje lisamine tulenes haldusveast. Lisaks otsustas komisjon avada uue kaebuse toimiku ja pöördus uuesti Iirimaa ametiasutuste poole.
3. juunil 1999 võttis Euroopa Ombudsmani sekretariaat kaebuse esitajaga telefoni teel ühendust, et teha kindlaks, kas kaebuse esitaja oli rahul sellega, kuidas komisjon oli vastanud ombudsmani lisateabe taotlusele. Kaebuse esitaja selgitas, et ta mõistab, et Iirimaa ametiasutuste dokumendi esimese lehekülje saatmine oli haldusviga. Lisaks väljendas ta rahulolu selle üle, kuidas komisjon on selles küsimuses uue kaebuse toimiku avanud.

Otsus

1 Riiklike piirkondlike mängunõukogude liidu (National Association of Regional Game Councils) käsitlemine Iirimaa kaebuses vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 169
1.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei vastanud vastavalt kirjavahetusele, mille ta saatis selleks, et algatada uus uurimine seoses puutuvi jahiga Iirimaal.
1.2 Komisjon selgitab oma arvamuses, et kaebuse toimikus puudub viide 10. augusti 1995. aasta algsele kirjale. Kuid niipea, kui kaebuse esitaja esitas koopia, võeti asja suhtes järelmeetmeid. Uut kaebust sel ajal ei registreeritud, kuna küsimus oli seotud kaebusega P91/582.
1.3 Kaebuse esitaja 13. juuni 1997. aasta kirjale vastas komisjon 23. märtsil 1999. Selles kirjas selgitas komisjon, et Iirimaa ametiasutuste kirja esimese lehekülje lisamine oli haldusviga ja et komisjon on kohustatud suunama sellise dokumendi taotleja dokumendi koostajale.
1.4 Seoses jahipidamisega Iirimaal nõustub komisjon oma täiendavas arvamuses, et kuigi Iirimaal ei esine liigile kahjulikke mõjusid, näib Iirimaa jahihooaeg olevat liiga pikk, et olla kooskõlas direktiivi 79/409/EMÜ artikliga 7. Komisjon avab uue kaebuse toimiku ja arutab küsimust uuesti Iirimaa ametiasutustega.
1.5 Kaebuse esitaja selgitas, et ta sai aru, et Iirimaa ametiasutuste kirja esimese lehekülje lisamine oli haldusviga. Lisaks väljendas kaebuse esitaja rahulolu asjaolu üle, et komisjon on algatanud selles küsimuses uue uurimise.
1.6 Ombudsman taunib asjaolu, et kaebuse esitaja 10. augusti 1995. aasta ja 13. juuni 1997. aasta kirjadele ei vastatud nii pika aja jooksul. Nagu ombudsman on sarnaste juhtumite puhul märkinud, on komisjonil kui avalikul haldusel kohustus kodanike päringutele nõuetekohaselt vastata. Käesoleval juhul märgib ombudsman siiski, et kaebuse esitaja on märkinud, et ta on nüüd kaebuse tulemusega rahul, mistõttu ei ole ombudsmani täiendav märkus vajalik.
Järeldus Euroopa Komisjoni täiendavatest märkustest ja kaebuse esitaja tähelepanekutest ilmneb,
et komisjon on astunud samme küsimuse lahendamiseks ja on seega kaebuse esitajale rahul. Seetõttu otsustas ombudsman juhtumi lõpetada.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.
Teie siiralt
Jacob Söderman

---

(1) EÜT 103, 25.4.1979, lk 1.