Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon menetles taotlust juurdepääsuks dokumentidele, mis olid seotud internetiteenuste osutajate kogukonnaga foorumi – ELi internetifoorumi – käivitamisega radikaliseerumise ja terrorismi vastase võitluse kontekstis. Komisjon andis ainult osalise juurdepääsu kahele siseteatisele, väites, et on vaja kaitsta nii avalikku julgeolekut kui ka käimasolevat otsustusprotsessi. Ombudsman ei tuvastanud komisjoni haldusomavoli, kui ta keeldus andmast täielikku juurdepääsu dokumentidele taotluse esitamise ajal.

Kaebuse taust

1. 2014. aasta jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon teatise "Terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamine"[1]. Äärmusliku propaganda vastu võitlemine internetis tähendab enamat kui lihtsalt ebaseadusliku sisu keelamist või eemaldamist.  Euroopa Komisjon teatas foorumi loomisest internetiteenuse osutajate kogukonnaga (edaspidi „ELi internetifoorum“ või „foorum“), kus osalevad valdkonna peamised osalejad. Selle eesmärk oli arutada probleemi ulatust, huvitatud isikute võetavaid meetmeid ja võimalusi tihedamaks koostööks. Teatise kohaselt arutavad foorumil osalejad mitmesuguseid küsimusi, sealhulgas seda, kuidas hõlbustada üldsusel solvavast või potentsiaalselt ebaseaduslikust materjalist teatamist, kuidas edendada internetis vastupropaganda loomist ja kuidas pakkuda kergesti kättesaadavaid alternatiivseid sõnumeid, mis stimuleerivad kriitilist mõtlemist. ELi internetifoorumil toimuksid korrapärased kõrgetasemelised ja tehnilised kohtumised ning see annaks oma tegevusest aru Euroopa Komisjonile. Foorum käivitati ametlikult 3. detsembril 2015.

2. Kaebuse esitaja esitas mitu taotlust üldsuse juurdepääsuks foorumi loomisega seotud dokumentidele. Esimene taotlus esitati 2015. aasta aprillis. Vastuseks avalikustas Euroopa Komisjon mitu dokumenti, nagu ettevalmistavate koosolekute ja teadlikkuse suurendamise ürituste päevakorra projektid, ettevalmistavate koosolekute protokollid ja taustadokumendid. Ta andis ka osalise juurdepääsu koosolekutel osalejate nimekirjadele.

3. 2015. aasta novembris andis komisjon osalise juurdepääsu ka kahele märgukirjale:

i) Volinikule adresseeritud 10. juuni 2015. aasta teade, milles palutakse heakskiitu ja täiendavaid suuniseid.

ii) Kontseptsioonidokument, pidades silmas kõrgetasemelise ürituse ettevalmistamist foorumi käivitamiseks 2015. aasta lõpus.

4. Olles rahul komisjoni ´si otsusega anda kahele teatele vaid osaline juurdepääs, pöördus kaebuse esitaja 2016. aasta veebruaris Euroopa Ombudsmani poole.

Uurimine

5. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja murega, et komisjon eksis, kui ei võimaldanud täielikku juurdepääsu 10. juuni 2015. aasta teatisele ja kontseptsioonidokumendile.

6. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni vastuse kaebusele ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks komisjoni ´s vastusele. Ombudsmani talitused kontrollisid ka asjaomaseid dokumente. Uurimise lõpetamisel võttis ombudsman arvesse kõiki poolte esitatud asjakohaseid argumente.

Euroopa Komisjoni otsus mitte anda täielikku juurdepääsu kahele märgukirjale

Ombudsmanile esitatud argumendid

7. Oma lõplikus otsuses kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohta tugines komisjon kahele erandile üldsuse juurdepääsust, mis on sätestatud ELi üldsuse juurdepääsu eeskirjades [2].

8. Komisjon tugines sättele, mille kohaselt keelatakse üldsuse juurdepääs dokumentidele, kui avalikustamine kahjustaks avalikke huve seoses avaliku julgeolekuga [3]. Komisjoni sõnul väljendavad kahe märgukirja redigeeritud osad muret ja uurivad võimalusi terroristliku propagandaga seotud probleemide lahendamiseks internetis. Need sisaldavad viiteid konkreetsetele algatustele, arutatavatele teemadele ja meetmetele, mida tuleb rakendada, et vähendada terroristlikule materjalile sidusjuurdepääsu. Uuritavate võimalike algatuste väljaselgitamine hoiataks terroristlikus tegevuses osalejaid või terroristlikku tegevust toetavaid isikuid komisjoni sisearutelude eest, mis omakorda võib kahjustada komisjoni jõupingutusi terroristliku propaganda vastu võitlemisel. Lisaks võib üksikasjade avaldamine komisjoni ´si osalemise ja tööstusega tehtava koostöö kohta tekitada tööstuse esindajatele terroristidest lähtuvaid ohte.

9. Komisjon tugines ka sättele, mille kohaselt keelatakse juurdepääs dokumendile, kui selle avalikustamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni (käimasolevat) otsustusprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve [4]. Komisjon väitis, et ajal, mil ta otsustas anda vaid osalise juurdepääsu kahele märgukirjale, käsitles ta endiselt nii foorumiga seotud sisulisi aspekte, nagu selle pädevus ja rõhuasetus, kui ka algatuse korralduslikke aspekte, nagu eri sidusrühmade kaasamine. Komisjoni sisearutelude avalikustamine oleks tõsiselt kahjustanud komisjoni manööverdamisruumi, et uurida välisest survest vabana kõiki võimalusi (tollase) käimasoleva otsustusprotsessi raames, . Märgukirjades redigeeritud teabe avalikustamine oleks teavitanud üldsust sisearuteludest ja esialgsetest kaalutlustest enne, kui neid ELi internetifoorumi sidusrühmadega jagati ja nad need heaks kiitsid. See oleks tõsiselt õõnestanud sidusrühmade usaldust foorumi vastu, ohustades seeläbi nende sidusrühmade head tahet ja valmisolekut osaleda käimasolevates või tulevastes konsultatsiooniprotsessides.

10. Ombudsmani uurimise raames vastust esitades märkis komisjon, et ELi internetifoorumi loomisest on möödunud mitu kuud ja et ta tegi otsuse kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohta rohkem kui aasta tagasi. Vahepeal oli ta avalikustanud foorumiga seotud täiendava teabe. See ei tähendanud siiski, et kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse hindamine ei olnud selle tegemise ajal õige.

11. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja on esitanud täiendavaid taotlusi juurdepääsuks ELi internetifoorumit käsitlevatele dokumentidele, mille järel on komisjon andnud juurdepääsu täiendavatele dokumentidele. Kaebuse esitaja võib esitada uue juurdepääsutaotluse, mida komisjon hindab uue taotluse esitamise ajal kehtinud faktiliste asjaolude alusel.

12. Kaebuse esitaja kommenteeris komisjoni vastust, väites, et ELi internetifoorumil arutatud meetmed mõjutavad kodanike suhtlust. Komisjoni ´s algatustel selles valdkonnas on ulatuslik mõju inimõigustele ja eelkõige põhiõigusele sõnavabadusele. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et kahe teate täielik avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

13. Kaebuse esitaja lisab, et endine arvamus- ja sõnavabaduse edendamise ja kaitsmisega tegelev ÜRO eriraportöör pidas veebisuhtluse blokeerimist või filtreerimist väga problemaatiliseks. Üks ELi internetifoorumi tulemusi on olnud tööstuse mittesiduv tegevusjuhend, mis on võtnud juhtrolli tõestamata vaenukõnega teadete kustutamisel, mida ei hinnata seaduse alusel.

14. Kaebuse esitaja väidab ka, et ei saa tajuda tegelikku ohtu tööstusharu esindajatele, arvestades, et nende osalemine foorumil (mida illustreerivad nende ettevõtete veebisaitidel avaldatud fotod) oli avalikult teada enne, kui komisjon võttis vastu otsuse anda kahele teatele vaid osaline juurdepääs.

Ombudsmani hinnang

15. Ombudsmani ei veena täielikult komisjoni argumendid, et dokumentide avaldamine oleks oluliselt häirinud komisjoni sisemisi otsustusprotsesse. Pärast kõnealuste dokumentidega tutvumist on ta siiski rahul komisjoni argumendiga, et märkmete kustutatud osade avaldamine oleks võinud kahjustada avaliku huvi kaitset seoses avaliku julgeolekuga. Ombudsman märgib, et eeskiri, mille kohaselt võib keelata juurdepääsu dokumentidele, et kaitsta avalikku julgeolekut, hõlmab olukordi, kus üldsuse juurdepääs teatavatele dokumentidele võib takistada ametiasutuste jõupingutusi kuritegevuse tõkestamisel [5].

16. Ombudsman leiab, et vähemalt mõistlikult ettenähtav ja mitte puhtalt hüpoteetiline on see, et nendes dokumentides sisalduv teave, kui see oleks avaldatud sobimatul ajal, oleks võimaldanud isikutel ja rühmitustel, kes soovivad terroristlikku propagandat internetis üles panna, töötada välja vastustrateegiad. Selline avalikustamine oleks võinud paljastada erinevad võimalused, mida sel ajal uuriti, et saada üle väga tõsisest ohust, mida kujutab endast internetipõhine terroristlik propaganda, ning konkreetsed algatused ja meetmed, mida tuleb selle ohuga tegelemiseks rakendada. Samuti ei ole puhthüpoteetiline, et märkmete avaldamine oleks võinud tekitada tööstuse esindajatele teatavaid riske, näiteks ohtu saada ähvardusi isikutelt, keda puudutavad veebipõhised terrorismivastased meetmed.

17. Ombudsman tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on näidanud üles valmisolekut avaldada aja jooksul rohkem dokumente. Ta julgustab komisjoni vaatama läbi jätkuva vajaduse jätta avaldamata varem avalikustamata dokumendid või dokumentide osad, kui ta on teadlik jätkuvast nõudlusest üldsuse juurdepääsu järele.

18. Seoses kaebuse esitaja väitega, et kahe teate avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, märgib ombudsman, et ELi üldsuse juurdepääsu eeskirjade kohaselt ei ole laiemat avalikku huvi, mis kaaluks üles vajaduse kaitsta avalikke huve seoses avaliku julgeolekuga.

Järeldus

Selle kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Euroopa Komisjoni haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Strasbourg, 5. juuli 2017

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

[1] COM(2013) 941 final https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/e-library/documents/policies/crisis-and-terrorism/radicalisation/docs/communication_on_preventing_radicalisation_ja_violence_promoting_extremism_201301_en.pdf

[2] Määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, kättesaadav aadressil www.europarl.europa.eu/RegData/PDF/r1049_en.pdf

[3] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane.

[4] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik.

[5] Vt kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 17. juuni 1998, Svenska Journalistförbundet vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T-174/95, ECLI:EU:T:1998:127, punkt 121.