Kohtuasi puudutas Euroopa Liidu Nõukogu otsust tunnistada vastuvõetamatuks endise teenistuja kaebus tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse peale. Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud nõukogu haldusomavoli.

Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, kes oli Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu“) endine ametnik, tagandati ametist pärast distsiplinaarmenetlust, milles tuvastati, et ta on rikkunud personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi.

2. Enne ametist tagandamist esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade [1] artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse ametisse nimetava asutuse otsuse peale algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlus.

3. Nõukogu jättis kaebuse esitaja poolt personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

4. Kuna kaebuse esitaja ei olnud selle otsusega rahul, pöördus ta 2017. aasta jaanuaris ombudsmani poole.

Uurimine

5. Ombudsman algatas uurimise kaebuse kohta, et nõukogu tunnistas ekslikult vastuvõetamatuks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse esitaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse peale esitatud kaebuse.

6. Uurimise käigus võttis ombudsmani uurimisrühm nõuetekohaselt arvesse kaebuses esitatud teavet. Eelkõige analüüsis uurimisrühm põhjalikult nõukogu ja kaebuse esitaja vahelist kirjavahetust enne, kui kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole.

Nõukogu ja kaebuse esitaja argumendid

7. Nõukogu märkis, et personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 on sätestatud, et „[i]ga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kaebuse teda kahjustava meetme kohta“. Väljakujunenud kohtupraktika ^[2] kohaselt on töötaja huve kahjustav meede meede, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad otseselt ja vahetult mõjutada töötaja huve, muutes oluliselt tema õiguslikku olukorda.

8. Nõukogu leidis, et kaebuse esitaja poolt personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus on vastuvõetamatu, kuna distsiplinaarmenetluse algatamise otsus kujutab endast üksnes ettevalmistavat menetlusetappi ega mõjuta administratsiooni lõplikku otsust. See otsus ei mõjutanud otseselt kaebuse esitaja huve, muutes tema õiguslikku olukorda. Distsiplinaarmenetluse tulemus oli sel ajal veel teadmata. 

9. Personaliasjades ei ole meetmed, mille eesmärk on otsuse ettevalmistamine, huve kahjustavad aktid personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses, isegi kui teenistuja isiklik taju võib olla selline, et teda kahjustatakse. Täpsemalt on distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse eesmärk hinnata asjaomasele teenistujale süüks pandud faktiliste asjaolude tõelevastavust ja raskust ning kuulata ta selles küsimuses ära, et teha distsiplinaarmeetmete võtmise kohta teadlik otsus. Distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse saab vaidlustada üksnes täiendavalt hagi raames, mis on esitatud asjaomast teenistujat kahjustava lõpliku distsiplinaarotsuse peale, või hagi raames, mis on esitatud teise huve kahjustava akti peale, mis põhineb lõplikul distsiplinaarotsusel. Seega ei saa distsiplinaarmenetluse algatamise otsust pidada isikut kahjustavaks meetmeks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses. Seega oli kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus vastuvõetamatu.

10.  Nõukogu teatas kaebuse esitajale, et kui lõplik distsiplinaarotsus teda kahjustab, on tal õigus esitada selle otsuse peale kaebus, mille raames ta võib kahtluse alla seada distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse õiguspärasuse.

11.   Kaebuse esitaja väitis kokkuvõttes, et nõukogu uurimine tema suhtes oli ebaproportsionaalne, et see algatati „ebaolulise teabe“ ja kuulduste põhjal ning et see oli ahistavat, laimavat ja diskrimineerivat laadi.

12.  Kaebuse esitaja väitis, et nõukogu menetlus oleks tulnud lõpetada pärast Belgia õigusasutuste otsust asja mitte menetleda. Ta väitis, et otsus algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlus kahjustas tema igapäevast töö- ja eraelu.

Ombudsmani hinnang

13.  Nõukogu esitas kaebuse esitajale üksikasjaliku selgituse selle kohta, miks ta pidas tema kaebust personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel vastuvõetamatuks.

14.  Nõukogu järeldas oma üksikasjaliku selgituse põhjal õigesti, et distsiplinaarmenetluse algatamise otsus ei ole isikut kahjustav meede personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses.

15.  Ükski argument, mille kaebuse esitaja esitas ombudsmanile esitatud kaebuses, ei sea kahtluse alla nõukogu seisukohta, et distsiplinaarmenetluse algatamise otsus ei ole teenistujat tema õigusliku olukorra muutumise tõttu kahjustav meede.

16.  Näib, et kaebuse esitaja ei ole esitanud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebust lõpliku distsiplinaarotsuse peale, millega ta ametist vabastati. Selline etteheide oleks olnud sobiv viis vaidlustada nõukogu menetlus, mille tulemusel see otsus tehti.

Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega [3]:

Euroopa Liidu Nõukogu haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Liidu Nõukogu teavitatakse sellest otsusest.

Strasbourg, 14. veebruar 2017

Tina Nilsson

Uurimisosakonna juhataja – 4. üksus

[1] Artikli 90 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kaebuse teda kahjustava meetme kohta, kui kõnealune asutus või ametiisik on teinud otsuse või kui ta ei ole võtnud personalieeskirjades ettenähtud meedet. Kaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul. Ajavahemik hakkab kulgema:

– õigusakti avaldamise kuupäeval, kui tegemist on üldkohaldatava meetmega;

– asjaomasele isikule otsuse teatavaks tegemise kuupäeval, kuid mitte hiljem kui kuupäeval, mil asjaomane isik sellise teate kätte sai, kui meede mõjutab konkreetset isikut; kui konkreetset isikut mõjutav akt sisaldab kaebust ka teise isiku vastu, algab tähtaeg selle teise isiku suhtes kuupäeval, mil ta saab teate, kuid mitte mingil juhul hiljem kui avaldamise kuupäeval;

– vastamiseks ettenähtud tähtaja lõppemise kuupäeval, kui kaebus puudutab lõikes 1 ette nähtud kaudset taotlust tagasilükkavat otsust.

Asutus teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsusest nelja kuu jooksul alates kaebuse esitamise kuupäevast. Kui selle ajavahemiku lõpuks ei ole kaebusele vastust saadud, loetakse see kaudseks kaebuse tagasilükkamise otsuseks, mille kohta võib esitada kaebuse artikli 91 alusel.”

[2] Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 15. juuni 1994, Perez Jimenez vs. komisjon, T-6/93, ECLI:EU:T:1994:63, punkt 34 ; Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 22. märts 1995, Kotzonis vs. majandus- ja sotsiaalkomitee, T-586/93, ECLI:EU:T:1995;54, punkt 28, ja kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 19. oktoober 1995, Obst vs. komisjon, T-562/93, EKL AT 1995, lk I-A-00247, II-00737, punkt 23.

[3] Läbivaatamismenetluse kohta saab teavet ombudsmani veebisaidilt: http://www.ombudsman.europa.eu/en/resources/otherdocument.faces/en/70669/html.bookmark