Kaebus

1. Käesolev kaebus on esitatud Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu ja käsitleb kaebuse esitaja väljajätmist avalikust konkursist EPSO/AD/255/13 horvaadi keele tõlkijate (AD5) leidmiseks, millel ta osales.

2. 2014. aasta mais teatas EPSO talle, et teda ei saa konkursi järgmisse etappi lubada, kuna ta sai testi A eest 1 punkti 80st (tõlkimine esimesest lähtekeelest põhikeelde). Seetõttu tema testi B (tõlge teisest lähtekeelest põhikeelde) isegi ei parandatud.

3. Seejärel esitas kaebuse esitaja EPSO-le läbivaatamistaotluse, kuna ta leidis, et EPSO hindas tema tõlketesti valesti. Oma vastuses kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusele teatas EPSO talle, et valikukomisjon kinnitas oma varasemat hinnangut.

4. 25. mail 2014 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse oma konkursilt kõrvalejätmise kohta. Ta väitis, et EPSO hindas tema tõlketesti A valesti. Ta väitis, et EPSO peaks tema testi A uuesti hindama.

Ombudsmani hinnang ja järeldused

Uurimine

5. Ombudsman leidis, et kõik vastuvõetavuse tingimused olid seoses kaebuse esitaja väite ja nõudega EPSO vastu täidetud ning seega vastuvõetavad. Ombudsman alustas seega kaebuse esitaja väite ja nõude uurimist, analüüsides kaebuse esitaja poolt talle esitatud teavet, sealhulgas EPSO poolt kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusele vastates esitatud põhjendusi. Selle analüüsi põhjal ilmnes esmapilgul, et EPSO esitatud põhjendused olid asjakohased ja asjakohased.

6. Seetõttu palus ombudsman 4. juuli 2014. aasta kirjas kaebuse esitajal 31. juuliks 2014 selgitada, miks ta väitis, et EPSO hindas tema tõlketesti A valesti. 9. juuli 2014. aasta e-kirjas esitas kaebuse esitaja oma selgitused.

7. Allpool punktides 12–18 selgitatud põhjustel ei pidanud ombudsman vajalikuks küsida EPSO-lt kaebuse kohta arvamust.

A. Väide, et EPSO hindas ekslikult kaebuse esitaja tõlketesti A

Ombudsmani poolt arvesse võetud elemendid

8. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et EPSO hindas tema tõlketesti A valesti. Ta väitis, et tema testi A hindamisel pidi olema tehtud ilmne viga, sest ta sai 80 punktist ainult ühe, samas kui ta läbis 2014. aasta alguses edukalt tõlkevaldkonna üksuse juhatajate avaliku konkursi (edaspidi „üksuse juhataja konkurss“) ja tema nimi kanti asjaomasesse reservnimekirja. Ka skoor 1 punkti soovitas talle, et ta tõlkis ainult umbes ühe lause õigesti.

9. Oma vastuses kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusele märkis EPSO, et kaebuse esitaja test A oli märgistatud kahe sõltumatu markeriga ning et valikukomisjon kontrollis, kiitis heaks ja kinnitas testi tulemused enne nende edastamist talle. Valikukomisjon kinnitas seega, et hindamisprotsessis ega tulemuste omistamisel ei ole vigu tehtud. EPSO saatis kaebuse esitajale ka tema tõlketesti koopia, märkides, et ta ei saa talle edastada lähteteksti ega tema tõlketesti A parandatud koopiaid.

10. Vastuseks ombudsmani palvele selgitada, miks ta väitis, et EPSO hindas tema testi A valesti, esitas kaebuse esitaja järgmised selgitused.

11. Esiteks kinnitas ta, et tema seisukohta, et ta oleks pidanud saama testis A minimaalse nõutava punktisumma, kinnitasid tema kogenud tõlkijad, kellele ta näitas oma tõlke teksti. Teiseks on ta inglise ja prantsuse keele ja kirjanduse professor ning ta oli edukalt läbinud oma ülikooli tõlkeharjutused. Samuti on tal laialdased tõlkekogemused ja tema kliendid on alati olnud rahul tema tõlgete kvaliteediga. Lisaks on ta rohkem kui 12 aastat koordineerinud Horvaatia ja ELi ühinemisläbirääkimisi ning tõlkinud acquis communautaire’i, samuti riiklikke õigusakte ja poliitikat. Lõpuks väitis ta, et kuna ta oli üksuse juhataja konkursil edukas, peab ta olema parem tõlkija kui töötajad, keda ta ise juhendab.

Ombudsmani hinnang

12. Ombudsman märgib kõigepealt, et ELi kohtute väljakujunenud kohtupraktika ^[1] kohaselt on valikukomisjoni hinnang kandidaatide teadmistele ja võimetele peamiselt võrdlev. See hinnang kujutab endast väärtushinnangut kandidaadi soorituse kohta katsel võrreldes teiste kandidaatide sooritusega. Ta juhib tähelepanu ka valikukomisjoni ulatuslikule kaalutlusõigusele selles valdkonnas ning asjaolule, et valikukomisjonide otsused vaadatakse läbi üksnes juhul, kui neis on tehtud ilmne hindamisviga ^[2]. Lõpuks ei ole avaliku konkursi konkursikomisjon seotud hinnanguga, mille on andnud teine konkursikomisjon teise avaliku konkursi raames.

13. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja väitis, et teised kogenud tõlkijad leidsid, et tema tõlge katsesse A oleks väärinud nõutavat punktisummat. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et asjaolu, et kaebuse esitaja valitud kolmandad isikud peavad tema tõlget minimaalse nõutava punktisumma vääriliseks, ei ole tõend selle kohta, et valikukomisjon oleks teinud ilmse hindamisvea. Sellistel kolmandate isikute seisukohtadel ei ole tõenduslikku väärtust.

14. Samuti leiab ombudsman, et kaebuse esitaja tulemused üksuse juhataja konkursil ei sea kahtluse alla valikukomisjoni tööd AD5 konkursil. Ombudsman märgib, et valikukomisjon hindab võrdlevalt kõigi konkursil osalevate kandidaatide teste ja annab selle võrdleva hindamise alusel punkte. On täiesti tõenäoline, et võrdlev hindamine on konkursiti erinev, kuna erinevatel konkurssidel osalevad kandidaadid on erinevad. Lisaks on täiesti tõenäoline, et hindamine on konkursiti erinev, kuna katsed ei ole mõlemal konkursil identsed. Käesoleval juhul on see veelgi enam nii, arvestades kahe asjaomase konkursi erinevat laadi.

15. Üksuse juhataja konkursiteates oli sätestatud, et pädevustest on „ühe või mitme esimesest lähtekeelest horvaadi keelde tõlgitud üldteksti keeleline ja kvaliteedi hindamine ilma sõnastikuta, et kontrollida kandidaadi suutlikkust hinnata tõlgitud teksti kvaliteeti“.

16. AD 5 konkursil oli konkursiteates sätestatud, et katse on „tõlketest 2. keelest 1. keelde (sõnastikuga)“.

17. Eespool esitatud sõnastusest nähtub, et nende kahe konkursi eesmärk oli värvata eri võimete ja oskustega kandidaate. Üksuse juhataja konkursi eesmärk oli värvata ametnikke, kes oskaksid nõuetekohaselt hinnata juba tõlgitud dokumendi keelelisi ja kvaliteediomadusi. See ei testinud inimeste võimet tõlkeid teha. Seevastu AD5 konkurss kontrollis isikute suutlikkust teha tõlkeid.

18. Eespool öeldut silmas pidades ja võttes arvesse asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole esitanud täiendavaid üksikasjalikke argumente, mis näitaksid, et valikukomisjoni hinnangus oli ilmne viga, ei tuvasta ombudsman EPSO haldusomavoli.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Ombudsman ei tuvasta EPSO haldusomavoli.

Seetõttu lõpetab ta kohtuasja.

EPSO direktorile saadetakse teavitamise eesmärgil käesoleva otsuse anonüümitud versioon.

Emily O'Reilly

Strasbourg, 3. september 2014